Ülikooli ajaloost. Töö jaguneb kaheks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis käsitletakse Tartu ajalugu. Esimene peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse Tartu ajalugu erinevatel perioodidel. Teises peatükis käsitletakse Tartu Ülikooli ajalugu. Teine peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse ülikooli ajalugu erinevatel perioodidel. Töö koostamisel on kasutatud peamiselt Maie Salupere raamatut ,,Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn". 3 1. Tartu linn Tartu näol on tegu Baltikumi vanima ja ühe vanima linnaga Euroopa põhja- ja kirderegioonis. Tartu linna esmamainiti 1030. aastal vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Tark asutas Jurjevi (Tartu) linna. (Salupere 2004:9) 1.1Keskaeg 13
Tartus teostatud arheoloogilised väljakaevamised lubavad arvata, et Toomemäe neemikul asus küttide ja kalastajate peatuspaik hilis-kiviajal või hiljemalt varasel metalliajal. Kindlalt saab väita, et Toomemäel asus muistsete eestlaste neemikkindlus juba vähemalt 5-7 saj.p.Kr. (kaevamiste käigus leitud riibitud pinnaga savinõu killud), mis paiknes hobuseraua kujuliselt Toomeneemiku idatipul praeguse Tähetorni kohal(Pullerits, 2005, Salupere, 2004, Pullat, 1980). Esialgne maalinnus ei olnud eriti hästi kindlustatud. Edasistel sajanditel kuni XI saj iga põlengu järel suurendati ja tugevndati kindlust mitmel korral. Eeslinna kohta sellest ajast märkmeid ei ole (Salupere, 2004). 6 Tartu keskajal 1030-1224 Aasta 1030 märgiti Tartu esmakordselt Vene kroonikas kui Jurjev. Arvatakse, et Vene vürsti
Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. Aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Ausammas asub pärnus Rüütli tn 21. Professor Mati Karmini loodud monument on tellitud Pärnu Postimehe poolt ajalehe Perno Postimees 1857. aastal ilmuma hakkamise 150. Aastapäevaks, avati aasatl 2007. Kirjandus Jannseni kohta: Mart Laar, "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006, nr. 10, lk. 1557–71 Malle Salupere, „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 12, lk. 851-864 Vello Paatsi, "Kas Jannsen oli ostetav?" – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 5, lk. 312–323 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178 Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele. Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid 1. Kodukoha piirid Piiride sisse jääb osa Tartu vanalinnast kui ka uuemast keskusest Tasku ja Kaubamajaga. Seal on kohad m...
Deformatsiooniks laiemas mõistes nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Kontekstist peab alati selguma, kas tegemist on laiema või kitsama tõlgendusega. Deformatsioonid jagunevad: 1.1 Plastilised deformatsioonid ehk jääkdeformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 1.2 Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). ...
hädavajalikku haridus- ning karskuspropagandat. Ta oli seega ka rahvakeele edendaja, tõlkelaenulise luule ja juttude väljaandja, koorilaulu edendaja. Teda võib pidada eesti rahvusluse vaimseks isaks. Johann Voldemar Jannseni nimi kuulub eesti kultuurilukku ning püsib seal erinevate aegade jooksul ning aastate möödudes ikka kindlalt paigas. Kasutatud kirjandus: Ilmar Talve ,,Eesti kultuurilugu" (2005) Malle Salupere ,,Postipapa. Mitmes peeglis, mitmes rollis"(2006) ENE 4 (1989) Tallinn, kirjastus ,,Valgus".
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
Thomas A. Sebeok(oluline) ZOOsemiootika Jesper Hoffmeyer(bioloog) Karl Ernst von Baer Baer -areng, ontogenees -sisemine, organism Makrotase Sümbioos Epigeneerika Holistlik Romantism Kontinentaalne Darwin Evolutsioon, fülogenees Väline, keskkond Mikrotase Konkurents Geneetika Mehhanistlik Viktoriaanlus Anglo-ameerika Gustav Bunge -tuntud kui neovitalismi 1 esimesi autoreid Jakob von Uexküll -mees kes baradigmade vahet edasi ejas. EKSAM Kui lähed aine alla siis leiad Silvi Salupere kodulehe. Põhilehel . Seal on konspektid. Semiootika ja Semioloogia. Peircelik ja Sausseurilik traditsioon. Kus need on aset leidnud, mis neid iseloomustab. Võib juhtuda, et pead ühe või teise autori puhul näite tooma. Milles seisneb keelemärgi arbitaarsus: Saussure. Tinglikkus. Vormil ja sisul ei ole olemuslikku seost. Peirce märk: Kolm osapoolt: Mis need on ja mida tähendavad: Objekt, interpretant, märk kui tervik ja märgikandja. Interpretant- tõlgendav.
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja ...
Praktikum I Tõmbekatsed terase ja malmiga Töö eesmärk: Madalsüsinikterase (plastne metall) ja hallmalmi (habras metal) käitumise tutvustus tõmbel ja survel. Olulisemate karakteristikute määramine. Kasutatavad katseseadmed: Katsemasin Zwick/Roell Z250 Suurim jõud: 250kN Tööpõhimõte: Pöörlevad spiraalkruvid sunnivad liikuvtraaversi siirduma allapoole või ülespoole. Tõmbekatsekeha kinnitatakse kiilhaardeosadesse liikuva ja liikumatu traaversi vahel. Nii jõudu kui ka haardeosade asukoha muutu registreerivatel seadmetel on elektrooniline väljund, mis suunab andmeid arvutisse töötlemiseks. Siirete mõõtmiseks võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest. Juhtimistarkvara: TestXpert (Programmis TestXpert II on kasutusel normile EVS-EN 10002-1:2001 vastavad tähised. Nende vastavus meie kasutatud tä...
Mõnikord on uurimisprobleem ja kohustuslik kirjandus juba õppejõu poolt ette antud (nt. EMÜ kursusel Eetika kaugõppele), siis on selle võrra lihtsam. Uurimisprobleemi silmas pidades sõnasta essee teema. Teema ei tohi olla liiga üldine, nt. ei ole hea teema "Determinsmi probleem". Hea kui juba teemas sisaldub Sinu tees, nt. "Determinismi kaitseks" või "Determinismi kummutamine". Uurimisprobleemi ümber hakkad kujundama essee põhistruktuur (vt Silvi Salupere head juhendit). Oluline on silmas pidada mahunõudeid - sageli püstitab tudeng liiga mahuka uurimisprobleemi, mida pole essee mahu piires võimalik lahendada. Teine oluline aspekt on ajakava - sageli jäetakse kirjutamine viimasele minutile ja töö ei valmi või kvaliteet kannatab oluliselt. Pikema, ca 10-leheküljelise esse ülesehituse jaoks võib soovitada juba põhjalikumat struktuuri. Vt ka raamatu "Filosoofiakunst" sissejuhatuses toodud soovitusi.
seisavad väljas ja nutavad. Kuhu see mind lõpuks viib?" "Mitte just silmipimestavalt ilus naine - aga mida peaksin tegema oma südamega? Kas saan käskida, kellele ta peaks sümpatiseerima ja kellele mitte?" Jannseni dramaatilisest päevikust peegeldub eesti haritlase vaimne põhi. Kuid nendest väljalõigetest selgub ka, et meie rahvuslik suurmees polnudki nii tagasihoidlik ja alandlik hing, nagu teda alati on kujutatud, vaid omamoodi kaval manipuleerija. (Malle Salupere järgi) Eesti Vabariigi hümn. Muusika: F. Pacius Sõnad: J. V. Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl, see suure laia ilma pääl, mis mull' nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest' õnnista,
keel rikastub nende nägemisviiside ja nende kultuurivormide poolest. Aga kui me teemegi teadust inglise keeles, siis hakkab kultuur kängu jääma. See on see oht, mida võiks karta," rääkis Tõnu Viik. Haridus 1) Ettevõtlus peaks olema õppekavas http://opleht.ee/2017/03/kool-muutuste-risttuules-muutuv-arusaam-koolihariduse-eesmar gist/ Ajaloolane, kultuuriloolane ja arhivist Malle Salupere on arvanud, et kultuurriigis ei saa käsitleda haridust kui ainult ,,konkurentsivõimelise" elukutse omandamise abinõu. Ta seab esikohale tervisest, perekonnast, riigist ja ühiskonnast hooliva, salliva, eetilise ja laia silmaringiga isiksuse kujundamise. 2) PISA 2015 tulemused: http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=76506572 Eesti on üks maailma tugevamaid (15-aastased) http://opleht.ee/2017/03/kellele-voiks-olla-eeskujuks-eesti-haridussusteem/ Mõtlemapanevad on ka mõned seosed
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia.............................................
Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600 Andrus Räämet IIIB 312 620 2561 Andrus Salupere IIIB 313 620 2560 Anne Lannes IIIA 305 620 2403 Argo Kuusik III 110 620 2503 Artu Ellmann III 314 620 2603 Arvo Iital III 418 620 2506 Aurika Männik III 421 620 3103 Ave Eessalu III 317 620 2601
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
Aleksander Klauson III 228 620 2554 Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600 Andrus Räämet IIIB 312 620 2561 Andrus Salupere IIIB 313 620 2560 Anne Lannes IIIA 305 620 2403 Argo Kuusik III 110 620 2503 Artu Ellmann III 314 620 2603 Arvo Iital III 418 620 2506 Aurika Männik III 421 620 3103 Ave Eessalu III 317 620 2601 Betra Leesment III 202 620 3521
Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
