luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, sõprust, armastust. Oodides luule ja luuletajamotiiv. Retoorilise üleolevusega räägib laulja suurest missioonist. “Kuu” - värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes (“Karjaste laul”, “Ott ning Peedu”, “Jaak, Jüri - karjapoisid”. Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser “Laulud, päevaraamat ja kirjad” Üks tema luuletustest : "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne -- ja metsad on vait: laulja on tõstamas oma hääle, valamas suusta laulukaste. Ja tema ümber, vait kui merekaljud, rahvad on kuulemaies.
elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, vaimu, sõprust, armastust. "Kuu" sisse kuuluvad värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus kokkuvõttes pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud, mille eeskujuks võetud antiik, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, kunstniku hingusega, pastoraalides rahvalaulu põhimõtted, kelle motiivideks oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. Kirjutas eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, ületasid
Ladina-Ameerika muusika Markos Paltser 8A Ladina-Ameerika koondab palju erinevaid kultuuritraditsioone. Räägitakse hispaania, portugali ja prantsuse keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika muusikast iseloomustavad sõnad „temperament“ ja „tants“. Paljudest selle maa tantsudest on saanud populaarsed
luulelaadi. Kogu Kristjan Jaak Petersoni looming on sügavama elumõtte otsing ning inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Niiviisi tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofi jälle lauludeks. Vahest siis läbi rõõmude, nagu pastoraalides, vahest läbi muremõtete. Näiteks ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib pidada ka tema vaimseks testamendiks. Kristjan Jaak Petersoni tööde kogu avaldas 1922. aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad". Aastal 1976 ilmus K. Taevi redigeerimisel teos ,,Laulud. Päevaraamat". 9 Kokkuvõte Kristjan Jaak Peterson oli väga andekas ja erakordne kirjanik, kes pidi oma eluga hüvasti jätma väga vara. Ta asetas ajast kaugel ees käies esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri
Tema luuleloomingus on põhiosa heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ta ülistab vaimu, sõprust ja armastust. Rõõmsad karjaselaulud esindavad hoopis teist maailma- põhinevad antiikeeskujudel. Kogu tema looming on elumõtte otsing, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Kristjan Jaak Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922. Aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" Ta asetas ajast kaugel ees käie esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri. ,,Laul"- väljendab lahkumisluuletust eestist, igatsus kodu ja vanemate järele. ,,Kuu"- loob eredate loodusnähtuste toel üleva pildi Eesti maakeelest.
Inimene on mõistusega olend, kes vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises. Villem GROSS 1. romaan “Pinginaabrid” - Minevikus tehtud valikud mõjutavad tulevikku. Võõrvõimude haiged nõudmised, repressioonid. Inimestelt võidi võtta nende töö või neid visata välja ülikoolist ja anda neile lihtne amet. Minevikust tuleb võtta eeskuju. Ideoloogia võis keelata mõnedel teemadel rääkimise. Sõja mõttetus: Paltser oli nördinud, kui mõtles noortele, kes edasiliikumise asemel pidid tammuma kaevikutes ja langema enne eneseteostuse alustamist. Rasked olukorrad lähendavad inimesi. Ernest HEMINGWAY 1. romaan “Ja päike tõuseb” - Sõda on mõttetu, kadunud põlvkond ei suuda enam pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1
Rõõmsameelsed veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" P.suri esimesed eestikeelsed näidendid. Toimetustöös oli 4.08.1822 ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. tema lähim abiline tütar L. Koidula. 1870. pani Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850. aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja Faehlmannist algab eesti rahvusliku mõtte ning "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" kirjanduse arengujoon
mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. (Põhimõttest, millest meie lähtume, võiksid ja peaksid lähtuma kõik. Näiteks kui ma leian, et mõnikord võib valetada, siis peaksin kohe mõtlema, mis juhtuks, kui sellest põhimõttest lähtuksid kõik) Eetika ja moraal kirjanduses 1) Tolstoi "Anna Karenina" 2) V. Gross "Pinginaabrid" (Irene ja Eino Urmet, Aita Ploom ja Vambo Paltser) 3) Dokumentaalfilm "Vertikaalsed farmid". Eestlastele on maa ja põllu harimine sellega koos olnud alati olulised juured. Kui pole enam põldu, siis kas sälib sama ühtsustunne kodupaigaga? 4) Dan Brown "Inferno" - "Inimmõistusele on omane primitiivne enesekaitsemehhanism, mis lükkab kõrvale igasuguse tegelikkuse, millega tegelemine oleks ajule liiga stressirohke. Seda nimetatakse eitamiseks." Sienna Brooks (tegelane raamatust) Religioon
Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks – olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses „Mardi Lutterusse päwal“, mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J. Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922.aastal A. Paltser pealkirja all „Laulud, päevaraamat ja kirjad“. 1976.a ilmus „Laulud. Päevaraamat“ K. Taevi redigeerimisel. Pilet 19 1. G.de Maupassanti elu ja looming, ühe romaani ja ühe novelli analüüs Maupassant’i elu ja looming, iseloomulikud jooned, romaani probleemid 1850-1893. Pärit P-Prantsusmaalt, Normandiast. Aristrokraatlikust, vanast suguvõsast. Flaubert oli Maupassanti mentor. Lasi tekste kirjutada, parandas neid armutult. Vanemad läksid pärast poja sündi lahku
Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J. Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922.aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad". 1976.a ilmus ,,Laulud. Päevaraamat" K. Taevi redigeerimisel. Kristjan Jaak Peterson asetas ajast kaugel ees käies esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri. NB! Lisaks veel piletis 14!!!!! Paari luuletuse analüüs ,,Kuu" on ood, milles autor annab eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega
annaabi.ee 
