MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R10
XXX
MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV?
Essee
Õppejõud: Jelena Issajeva
Mõdriku
2012
Aristoteles ( Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uutele väljakutsetele kui õnnetu ning lausa meeleheitlik indiviid. Õnn- mis see on, kas see on kättesaadav igaühele või on õnn määratud ainult teatud inimestele. Antud teema probleemiks on, kuidas leida tee õnneni ja mille alusel määratletakse, kas inimene on õnnelik. Vastavalt iga inimese eripärast on ka arusaam õnnest erinev.
Tänapäeval peetakse kõige aktuaalsemaks õnne peitumist rahas. Väga tüüpiline vastus, kui küsida, milles seisneb õnn on kindlasti raha. Praeguses ühiskonnas mängib raha väga suurt rolli ning tänu rahale on võimalik oma elus üsnagi palju saavutada. Seega peetakse just raha üheks õnnevalemiks. Raha ja materiaalset jõukust seostatakse õnnelikkuse tundega, kuid olulisem kui raha ise, on paljude inimeste jaoks jõukusega kaasnev sotsiaalne staatus.
Paljud Ameerika uurijad on seisukohal, et enamik maailma inimesi on küllalt õnnelikud, hoolimata sellest, milline on nende sissetulek ja materiaalne olukord. Näiteks Ed Diener koos kolleegidega on läbi viinud uurimusi mitmes maailmanurgas, alates inuittidest Gröönimaal ning lõpetades Ameerika kõige jõukamate inimestega. Tulemused näitavad, et need, kes kuuluvad ajakirja Forbes edetabeli kohaselt Ameerika 400 rikkama inimese hulka, pole sugugi õnnelikumad kui traditsioonilise eluviisiga masai karjapidajad Keenias (Õnne valem 2008).
Seega, ei peitu õnn ainult rahas, kuid on ka leitud, et materiaalne olukord aitab kaasa õnnelikkusele ning selle saavutamisele.
Nii filosoofid kui lihtinimesed on pidanud ka õnneks üksnes oma ihade ja soovide täitumist. Hedonism toetas ihade igakülgset rahuldamist, elu nautimist, millega kaasnes õnne tunne. Arutleda tuleb vaid, millistele naudingutele järgi anda ja milliseid väärtustada. Naudinguks võib olla töökogemus, looming ja iga muu tegevus, sõltub vaid inimesest ja tema eelistustest (Heaolu mõiste käsitlused).
Kui inimene teeb seda, mida ta ihkab, kaasneb sellega rahulolu. Rahulolu inimeses tekitab õnnetunde, mis toob kaasa õnnelikkuse. Vastupidiselt võib öelda, et kui inimene teeb miskit oma tahte vastu on ta õnnetu.
Õnne ja rõõmu allikateks on M. Argyle (1925- 2002) järgi toit, suhtlemine , seks, pidutsemine, kehaline tegevus ja sport , alkohol, narkootikumid , edu ja tunnustus, teadmiste ja oskuste rakendamine, muusika ja kunstid, religioon , loodus, puhkus ja lõõgastus. Loomulikult peavad igal inimesel teatud vajadused rahuldatud olema, et üldse saaks kuidagi õnnelikkuse tunne tekkida. Kindlasti on ka asju, millest tuleks hoiduda, mis on esialgselt petlikud. Näiteks alkohol ja narkootikumid võivad ju kasutamie ajal korraks õnnetunde tekitada või vähemalt jääb selline mulje, et inimesed on õnnelikud kui neid pruugivad. Hiljem võib olla kõik vastupidine , nende ainete mõjul muutuvad inimesed vastupidi hoopiski õnnetuks. See, mis oli alguses justkui joovastav ja meeldiv võib ühtäkki meile probleeme ja muresid tuua. Ennast saab ka positiivses mõttes välja elada, tegeledes näiteks muusika või kunstiga. Nautida loodust, matkasid, teha sporti- kõik see teeb inimesed omamoodi õnnelikuks. Tegelikkuses on õnn kättesaadav igale inimesele, tuleb vaid teada, mis endale meeldib ning mida tahetakse saavutada- kõik see tee viib õnneni.
Reaalses maailmas võib kõige suurem õnn just peituda pisiasjades. Lähedastega koosolemine , kallistused kallimalt või oma lemmiktoidu söömine. Õnneks võib pidada ka korralikult välja puhanud keha ja vaimu, seega võib hea uni tagada õnnelikkuse tunde. Paljudel inimestel on ka oma salakirg, tegelikult on tegemist lihtsalt väikese hobiga, mis tekitab inimestele õnnetunde. Salakireks võib olla kokakunst, maalimine, muusika või hoopiski mõne spordialaga tegemine, mis valmistab meile erilist rõõmu. Iga indiviid püüdlebki selle poole, mis teda elus õnnelikuks teeb. Õnnelikkus ongi elu alus. Kui keegi tunneb end õnnetuna võib ta olla nii masendunud ja muserduses, et tal puudub soov jätkata elu siinses ühiskonnas. Selline inimene võib sooritada suitsiidi, kui ta pole üldse oma eluga rahul ja tal puudub elu mõte. Iga inimese elu peamiseks mõtteks ongi õnnelikkuse poole püüdlemine, selle täielikul saavutamisel ongi inimene täitnud oma eluülesande.
Pidevalt õpetatakse, kuidas olla õnnelikum inimene ning arutletakse õnne teemal. Siiski on õnnelikkusel ka tumedam pool, mis võib sind takistada soovitud tulemuseni jõudmast. Õnnelikkus on üldjuhul väga kasulik – õnnelikud inimesed saavutavad sagedamini oma eesmärgid, on tööl edukamad ning tunnevad end igapäevaselt paremini. Siiski pole õnnelikkus alati kasulik ja positiivne kogemus. võib juhtuda, et liiga õnnelik olles ei pööra me piisavalt tähelepanu ohtudele ja ähvardustele. Näiteks, kui iga päev on meeletult hea tuju, siis ei pruugi me tähele panna oma halvenevat füüsilist tervist. Õnnelik olemises pole midagi halba, kuid ei tohiks lasta õnnetundel segada oma ratsionaalset mõtlemist ning tuleks tähele panna erinevaid ohuallikaid. Muidugi tahavad kõik õnnelikud olla, kuid mõne jaoks käib asi vastupidiselt – mida rohkem ta õnne poole püüdleb, seda vähem õnnelik on. Kui pidevalt ebaõnnestud õnnelik olemast, siis muudab läbikukkumine meid veelgi kurvemaks. Elu viimases faasis võib ka ilmneda, et me oleme püüelnud millegi sellise poole, mida pole üldse olemaski. Oleme end terve elu petnud. Õnn sõltub rohkem reaalsusest ja mitte ainult meie pettekujutelmast. Jeremy Benthamit (Law 2008:102) on väitnud, et õnn on lihtsalt nauding ja valu puudumine ning seega tegevuse tulemusena tekkiv õnne koguhulk on kõikide saadavate naudingute summa, millest on lahutatud kõikide valude summa.
Õnnelikkust määrab iga indiviidi sisemaailm ehk kuidas inimese aju töötleb välisest maailmast tulevat infot. Iga inimene tajub erinevaid situatsioone ja olukordi erinevalt, vastavalt oma tunnetustele. Platon räägib õnnest kui „hinge harmooniast“. Täpselt samuti nagu keha on terve siis, kui ta on harmoonias iseendaga ja poliitiline kord on hea kord siis, kui funktsioneerib harmooniliselt, nii on ka hing õnnelik siis, kui kõik tema aspektid toimivad harmoonilises kooskõlas. Ratsionaalsusevõime valitseb hingelise ja emotsionaalse elemendi üle. Ehkki inimesed teavad, millal nad on õnnelikud ja end hästi tunnevad, ei määratle see subjektiivne tunne iseenesest veel õnne, sest ka inimesed, kellel ei õnnestu inimliku täiuse saavutamine, võivad end õnnelikuna tunda tänu enesepettusele või mõistmatusele.
Subjektivistlik õnnekäsitlus (Pojman 2005:129) ütleb, et õnn on vaataja silmades. Sa oled nii õnnelik, kui sa arvad end olevat- ei rohkem ega vähem. Iga inimene on just nii õnnelik kui ta tunneb end olevat. Teine isik ei saa öelda meile, kas me oleme õnnelikud või mitte. Inimesed ei näe üksteise sisse, nad ei tea, mida teine hing tunneb või kogeb . Seda kõike peab ise tunnetama ja tajuma, kas ollakse antud eluperioodil õnnelik või mitte. Kui inimene tunneb end õnnelikuna, on ta õnnelik, isegi siis, kui teised inimesed ta eluviisi või kombeid põlgavad.
Õnn on suhteline mõiste. Iga inimene võib õnnelikuks saada, kui ta teadvustab endale, mis on tema õnn ja kuidas püüelda õnnelikkuse poole. Mõttejõud on kõige tugevam jõud, see võib liigutada paigast nii seinad kui panna tundma õnnelikkust. Tuleb vaid tunnetada end õnnelikuna, siis on inimene õnnelik. Tunnetusele kaasa aitamiseks peaks inimene tegelema just nende asjadega, mis tal kõige enam meelejärgi on. Tuleks vaid jälgida seda, et päris moraalist ja eetikast kõrvale ei kalduks.

kasutatud kirjandus

Heaolu mõiste käsitlused – WWW [URL] http://221484.edicypages.com/onn (10.11.2012)
Law, S. 2008 Filosoofia. Tallinn. Varrak
Pojman, L. P. 2005 Eetika . Tallinn. AS Pakett
Õnne valem – WWW [URL] http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=768:nne-valem&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3211 (11.11.2012)