Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik?
  • Kui suure ala vallutas Punaarmee?
  • Miks oli Punaarmee nii edukas?
  • Mis ajaks vabastati Eesti territoorium vaenlasest?
  • Miks kelle vastu ja kus peeti Landeswehri sõda?
  • Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus?
  • Kes juhtisid delegatsioone?
  • Millal sõlmiti Tartu rahuleping ?
  • Mida kujutas vaikiv ajastu?
  • Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal?
  • Mis oli maareform ja miks oli see tähtis?
  • Kuidas see mõjutas Eesti sise- ja välispoliitikat?
  • Kuidas muudeti valitsemiskorda?
  • Mis sai Eesti Vabariigi riigitegelastest?
Vasakule Paremale
Vabariigi teke ja omariikluse kaotus #1 Vabariigi teke ja omariikluse kaotus #2 Vabariigi teke ja omariikluse kaotus #3 Vabariigi teke ja omariikluse kaotus #4 Vabariigi teke ja omariikluse kaotus #5 Vabariigi teke ja omariikluse kaotus #6 Vabariigi teke ja omariikluse kaotus #7 Vabariigi teke ja omariikluse kaotus #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ka1liL Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine ­ Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03

Ajalugu
thumbnail
24
docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

● rahvaluule kogumine ● rahvusliku ärkamisaja juht Carl Robert jakobson (1841-1882) ● 3 isamaalist kõnet (valguse pimeduse koidu aeg) ● sakala ● kirjutas õpikuid - pedagoogika areng lydia koidula (1843-1886) ● luuletaja, kirjanik, jannseni tütar ● üle 300 luuletuse (sind surmani, mu isamaa on minu arm), 4 näidendit (säärane mulk ehk sada vakka tangusoola) 86 proosateost ● lydia hotell ;) ● emajõe ööbik Eesti Vabariigi kujunemine, sisepoliitika, majandus, välispoliitika ev algus: 15.11.1917 - maapäev kõrgeima võimu kandja eesti kubermangus 24. veebruar 1918 - tallinnas kuulutati välja iseseisvus 11.11. 1918 - saksa okupatsiooni lõpp, eesti ajutine valitsus uuesti tegutsema 3. jaanuar 1920 - eesti ja venemaa vahel vabadussõjas relvarahu 2. veebruar 1920 - Tartu Rahuleping ev lõpp: 28. september 1939 - baaside loomine eesti alale 18. oktoober 1939 - eesti ja ensv vahel vastastikuse abistamise leping

Kategoriseerimata
thumbnail
74
ppt

Iseseisev Eesti

 21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus ◦ A. Ždanov, J. Vares- Barbarus  juuli 1940 ebademokraatlikud valimised  6.08. Eesti, Läti ja Leedu võetakse NSVL vastu  natsionaliseerimine, sovetiseerimine, terror  14.06.1941 küüditamine  veebr sõda jõuab Eestisse  märts Eesti linnade pommitamine  juuli Sinimägede lahingud  22. sept Tallinn Punaarmee kätte  nov Sõrve säär langeb  Eesti Vabariigi Rahvuskomitee  18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid  20. sept Toompeal sini-must-valge  Põgenemiskatse Rootsi  inimkaotused u 280 000 inimest  territoriaalsed kärped  industrialiseerimine  sundkollektiviseerimi ne  võitlus metsavendadega  26.03.1949 küüditamine  1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost  1987 kevad – fosforiidikampaania

Ajalugu
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus ­ suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega ­ lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 ­ 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa ­ suunatud Prantsusmaa vastu. 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu ­ vastastikune abi sõja korral 1882 Itaalia liitus kaksikliiduga ­ tekkis kolmikliit.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

· Esimene edu tõstis eestlaste võitlustahet, eestlased suutsid oma relvajõud mobiliseerida, tänu lääneriikide abile paranes relvastuse olukord · Soomusrongide edukas tegutsemine võimaldas haarata initsiatiivi olulistel kommunikatsioonipunktidel · Punaarmee oli nõrgenenud, olid Soomes hõivatud · 1918. a. läksid rindele vaid vabatahtlikud, 1919.a. kujunes välja löögijõuline armee (nt Eesti Kaitseväes juba 30 000 meest) · siseriiklikud põhjused: valitsus suutis koondada vabariigi ressursse, vastupealetungi edu tõstis valitsuse autoriteeti ja aitas jõude koondada) · sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindral Johannes Laidoner, kellel on suured teened Eesti sõjaväe loomisel > 19.01.1919 ­ võeti venelastelt juba Narva tagasi!! Veebruari alguses aeti vaenlane maalt minema. > rasked heitlused 1919.a. kevadel: veebruaris-märtsis Punaarmee koondas vägesid, polnud Eesti "kaotamisega" leppinud, mõned lahingud olid neile edukad, kuid läbimurret ei tulnud 3. Tartu rahu:

Ajalugu
thumbnail
23
docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

kõrgemaiks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. 1.2 Iseseisvuse väljakuulutamine Jaanuaris 1918 astuti esimesed sammud iseseisvuse kuulutamise poole. Et selgitada välja riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse

Kultuurilugu
thumbnail
4
doc

Ajalugu-eesti, vabadussõda

kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused, 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun