Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03
● rahvaluule kogumine ● rahvusliku ärkamisaja juht Carl Robert jakobson (1841-1882) ● 3 isamaalist kõnet (valguse pimeduse koidu aeg) ● sakala ● kirjutas õpikuid - pedagoogika areng lydia koidula (1843-1886) ● luuletaja, kirjanik, jannseni tütar ● üle 300 luuletuse (sind surmani, mu isamaa on minu arm), 4 näidendit (säärane mulk ehk sada vakka tangusoola) 86 proosateost ● lydia hotell ;) ● emajõe ööbik Eesti Vabariigi kujunemine, sisepoliitika, majandus, välispoliitika ev algus: 15.11.1917 - maapäev kõrgeima võimu kandja eesti kubermangus 24. veebruar 1918 - tallinnas kuulutati välja iseseisvus 11.11. 1918 - saksa okupatsiooni lõpp, eesti ajutine valitsus uuesti tegutsema 3. jaanuar 1920 - eesti ja venemaa vahel vabadussõjas relvarahu 2. veebruar 1920 - Tartu Rahuleping ev lõpp: 28. september 1939 - baaside loomine eesti alale 18. oktoober 1939 - eesti ja ensv vahel vastastikuse abistamise leping
21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus ◦ A. Ždanov, J. Vares- Barbarus juuli 1940 ebademokraatlikud valimised 6.08. Eesti, Läti ja Leedu võetakse NSVL vastu natsionaliseerimine, sovetiseerimine, terror 14.06.1941 küüditamine veebr sõda jõuab Eestisse märts Eesti linnade pommitamine juuli Sinimägede lahingud 22. sept Tallinn Punaarmee kätte nov Sõrve säär langeb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal sini-must-valge Põgenemiskatse Rootsi inimkaotused u 280 000 inimest territoriaalsed kärped industrialiseerimine sundkollektiviseerimi ne võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost 1987 kevad – fosforiidikampaania
Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa suunatud Prantsusmaa vastu. 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu vastastikune abi sõja korral 1882 Itaalia liitus kaksikliiduga tekkis kolmikliit.
· Esimene edu tõstis eestlaste võitlustahet, eestlased suutsid oma relvajõud mobiliseerida, tänu lääneriikide abile paranes relvastuse olukord · Soomusrongide edukas tegutsemine võimaldas haarata initsiatiivi olulistel kommunikatsioonipunktidel · Punaarmee oli nõrgenenud, olid Soomes hõivatud · 1918. a. läksid rindele vaid vabatahtlikud, 1919.a. kujunes välja löögijõuline armee (nt Eesti Kaitseväes juba 30 000 meest) · siseriiklikud põhjused: valitsus suutis koondada vabariigi ressursse, vastupealetungi edu tõstis valitsuse autoriteeti ja aitas jõude koondada) · sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindral Johannes Laidoner, kellel on suured teened Eesti sõjaväe loomisel > 19.01.1919 võeti venelastelt juba Narva tagasi!! Veebruari alguses aeti vaenlane maalt minema. > rasked heitlused 1919.a. kevadel: veebruaris-märtsis Punaarmee koondas vägesid, polnud Eesti "kaotamisega" leppinud, mõned lahingud olid neile edukad, kuid läbimurret ei tulnud 3. Tartu rahu:
kõrgemaiks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. 1.2 Iseseisvuse väljakuulutamine Jaanuaris 1918 astuti esimesed sammud iseseisvuse kuulutamise poole. Et selgitada välja riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse
kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused, 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11
Kõik kommentaarid