Vabariigi teke ja omariikluse kaotus (0)

Q: Millal milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Kui suure ala vallutas Punaarmee?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Miks oli Punaarmee nii edukas?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Mis ajaks vabastati Eesti territoorium vaenlasest?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Miks kelle vastu ja kus peeti Landeswehri sõda?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Kes juhtisid delegatsioone?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Millal sõlmiti Tartu rahuleping ?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Mida kujutas vaikiv ajastu?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Q: Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik?
Kui suure ala vallutas Punaarmee?
Miks oli Punaarmee nii edukas?
Mis ajaks vabastati Eesti territoorium vaenlasest?
Miks kelle vastu ja kus peeti Landeswehri sõda?
Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus?
Kes juhtisid delegatsioone?
Millal sõlmiti Tartu rahuleping ?
Mida kujutas vaikiv ajastu?
Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal?
Mis oli maareform ja miks oli see tähtis?
Kuidas see mõjutas Eesti sise- ja välispoliitikat?
Kuidas muudeti valitsemiskorda?
Mis sai Eesti Vabariigi riigitegelastest?

Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40

Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik?
Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus , kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas.

Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J. Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada.

Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused?
Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms.
Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad.

Mida kujutas endast Eesti Päästekomitee, milline oli selle panus Eesti iseseisvumisel?
Eesti Päästekomitee (K. Päts, K.Konik, J.Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal.
Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda
Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat.

Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas:

1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale
2) Pihkvast Tartu peale, suundusid osa Kesk-Eestisse

Kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt ) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses Eesti Ajutine Valitsus (K. Päts)

kui suure ala vallutas Punaarmee?
1918. aastal vallutas Punaarmee Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.
Miks oli Punaarmee nii edukas?
Suure kaotuse põhjusteks loetakse vastase ülekaalu ja rahva üldist meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud, Kaitseliit oli vastuhakuks veel liiga nõrk, samuti valitses relvade, laskemoona ja muu varustuse vähesus. Rahvas ei uskunud, et suudetakse suurriigile vastuseista.

Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung ,
kust saadi abi?
Algas vabatahtlike üksuste loomine ning EV valitsus palus välismaalt abivägesid, Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud, samuti korraldati ümber Rahvaväe juhtimine. Sundmobilisatsioon , relvad-Prantsusmaalt või Inglismaalt-Soome või Briti raha eest.

Eesti valitsus hakkas looma Kaitseväge. Eesti Kaitseväe juhiks määrati J. Laidoner.
Võeti hulgaliselt laenu- (Sõjalaen Suurbritanniast – relvade ja laskemoona ost (vintpüssid, automaadid), vähe suurtükke
EV valitsus püüdis rahvasse usku ja lootust sisendada ning kuulutas välja vabatahtlike mobilisatsioon , kus lubati päevapalka ja võidu korral maad (selle tulemusena läksid sõtta noored koolipoisid , kellel puudus igasugune väljaõpe ning kogemuse)
Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon ( baltisakslased ) Kalevi Malev (Harju) jt
Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid
Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh
Eesti sai ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikukaader ning Soome vabatahtlikud. Lisaks korraldati ümber ka Rahvavägi , mille juhiks nimetati Johan Laidoner.
Muutused andsid tulemusi ning esimese nädala lahinguga pandi Punaarmee seisma.
Eesti vabastati 1919. a veebruaris , kui lõplik rünnak venelastele toimus Valgas , Võrus ning Petseris ja Alüksenes. Nende lahingutega sunniti enamlased lahkuma ning Eesti oli võõrvägedest puhastatud .

Mis ajaks vabastati Eesti territoorium vaenlasest?
Eesti vabastati võõrvägedest 1. veebruaril 1919.

Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1919. aasta kevadel ja kuhu jõudsid välja Eesti väed?
Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina- Orava ning Haanja -Rõuge-Võru lähistel. 1919. aasta mais viidi sõjategevus Vene ja Läti territooriumidele, kus võitluste raskus jääks Vene valgete ja Läti rahvusväeosade kanda. Narva alt pealetungile läinud Vene valgetel õnnestus välja jõuda Petrogradi kaitseliinideni ning Eesti üksustel õnnestus tänu vastase ridades tekkinud segadusele vallutada Pihkva .
Miks, kelle vastu ja kus peeti Landeswehri sõda? Mida saavutati?
Eesti rahvavägi sõdis Landeswehri vastu Võnnus, kuna loodeti lõpuks saksa võimu alt vabaneda ja kätte maksta sajanditepikkuse ülekohtu eest. Eestlased said Võnnu oma valdusesse. Läti sai vabaks.

sõdis Eesti rahvavägi Võnnu lahingus, mis toimus Põhja-Lätis 1919. a juunis.
Eestlased said võidu sakslaste üle ning tungisid edasi Riiga . Antandi vägede sekkumisel sõlmiti ajutine vaherahu 3. juulil, mille kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlastele vastu, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.
Võidu tähendus: LÄTI sai vabaks, Ulmanise valitsus + võideti baltisakslasi

Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus?
Rahuläbirääkimised kestsid umbes 2 kuud.
Suurimad vaidlused piiride üle= Petserimaa, Narva jõe tagune ala 15-20 km Eesti valdusesse
Kes juhtisid delegatsioone?
Eesti delegatsioon
Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt
Vene delegatsioon
A. Joffe, kindral Kostjajev jt
Millal sõlmiti Tartu rahuleping ?
2. Veebruaril 1920 allkirjastati lõpuks rahuleping
tähtsamad sätted:

Venemaa tunnistas eesti iseseisvust;
Määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir;
Eestlased said õiguse kodumaale naasta (Peamiselt Petrogradist);
Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel;
Saadi 15 miljonit kuldrubla;
Saadeti laiali Vene valgete loodearmee .

Iseloomusta Eesti valitsemiskorda 1920 – 1934

Põhiseadus - Kehtis 1920-1933

Valitsused- Valitsuse juht on peaminister ehk riigivanem - puudub presidendi ametikoht . (Valitsuse juhid Jaan Tõnisson , Ants Piip, Andres Rei -vahetusid tihti). Ühekojaline riigikogu 100 liiget 3a. Valimisõigus

Riigipea - President eht peaminister
Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem
Ajakirjandus - Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „ Postimees “-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn

Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele
mida kujutas „vaikiv ajastu”?
Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940
Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti. Samuti mõjutas ülemaailme majanduskriis .
„Vaikiv ajastu“- Kehtestati tsensuur , toimus riiklik propaganda talitus, saadeti laiali parlament , kehtis diktatuur, 1 partei süsteem
(Mõjukamad poliitikud : K.Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu )

Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal?
Tööstus 1920.aa-Vene turu ärakukkumine, Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot, Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud)
Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus
1919-27 käibel Eesti mark
1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti)
1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd
Tööstus 1930.aa-Riigiettevõtete asutamine:

turbabrikett Ulilas,
metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik
põlevkivitööstus Virumaal,
dolomiidikaevandamine Saaremaal

Suurimad eraettevõtted :

Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik
Viljandi tikutehas,
Lutheri vineeritehas Tallinnas,
Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad);
Kawe kompvekitehas
jalgrattad, telefonid , raadiod

Mis oli maareform ja miks oli see tähtis?
1919 Asutava Kogu otsus, riigistati mõisate maad (u. 1000 mõisat). Maid kingiti Vabadussõjast osavõtnuile ja müüdi maid ka talunikele (pangalaenud vähemalt 55 aastaks). Tulemus: Eesti – väiketalundite maa – üle 100 tuhande talundi.
Millised olid tähtsamad:

tööstusettevõtted- eelmine
tööstusharud - Põlumajandus , talundus, tekstiili-, toiduainete-, paberi-, metalli- ja puidutööstus. Siseturu tööstusettevõtted: tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud).

Millised olid eestlaste suuremad saavutused kultuuri vallas kahe maailmasõja vahel?
TL!!
A. Aadamson – rahvuslikule kunstile alusepanija A. H. Tammsaare – kirjandus, „Tõde ja Õigus“ F. Tuglas – Eesti Kirjanike Liidu üks asutajatest, eesti keelse klassikalise novelli looja Kristjan Raud – eeposele „Kalevipoeg“ ilustratsioonide tegemine Konrad Mägi – maalikunstnik (loodusmaalid) E. Viiralt – tuntud graafik Paul Keres – Eesti maletaja Kristjan Palusalu – Eesti maadleja

Miks sõlmis Eesti valitsus nn baaside lepingu NSV Liiduga ja mida selles sätestati?Kuidas see mõjutas Eesti sise- ja välispoliitikat?
VIHIK!!

Milliste sündmuste tulemusel okupeeriti Eesti NSV Liidu poolt ja lammutati Eesti omariiklus ?
VIHIK!!
Mis tähtsus oli NSVL 16. juuni ultimaatumil,

J. Vares -Barbarusel- Asus valitsust juhtima
K. Pätsil- Kinnitab ametisse Ždanovi poolt määratud Barbaruse valitsuse
A.Ždanovil- Stalini esindaja, moodustas uue valitsuse, andis käske
J. Lauristinil

Millal liideti Eesti ametlikult NSV Liiduga
21. juuli Riigivolikogu kuulutas EV asemel välja ENSV . 6.aug ENSV “astus” NSV Liidu koosseisu
kuidas muudeti valitsemiskorda?
TABEL!

Riigivolikogu otsusel sai riigi nimeks EV asemel ENSV - juulis 1940
EV riiklike sümbolite asemel punalipp, NSVL riigivapp, Stalin
Riigivolikogu pöördumine NSVL Ülemnõukogu poole võtta Eesti vastu NSVL koosseisu. Rahuldati 6. aug 1940
ENSV konstitutsiooni vastuvõtmine.
Eesti kodakondsuse asendamine NSVL kodakondsusega.
Muudatused valitsuse koosseisus : ENSV Rahvakomissaride Nõukogu – J. Lauristin + nn juunikommunistid e endised sotsiaaldemokraadid H. Kruus, J. Semper , J. Ruus jt
Eesti sõjaväe allutamine Punaarmee juhtkonnale
Kaitseliidu+ ja selle allorganisatsioonide laialisaatmine
Isamaaliidu keelustamine, selle asemel sai ainuparteiks EKP
14. juunil 1941 u 10 tuh eesti poliitiku, sõjaväelase, kiriku-, kultuuri-, haridustegelase vangistamine ja küüditamine Venemaale (nagu päts ja laidoner)

Mis sai Eesti Vabariigi riigitegelastest?
küüditati koos perekonnaga Venemaale või hukati (nt: president Päts ja ülemjuhataja Laidoner)
Millised põhimõttelised muudatused toimusid 1940-41. a Eesti majanduses ja kultuuris?
Majandus: Riigistati maad, pangad , suurettevõtted. Maareformis käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomandikest maasautajateks. Talude maksimaalne suurus- 30 ha, Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-, transpordiettevõtted, epteegid, haiglad ja suuremad elumajad. Majandus langes, inimesed olid vihaned okupantide vastu. Järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega.
Kultuur: Hävitati kultuuripärandit- Purustati või eemaldati ausambad, põletati raamatuid, suleti toimetused, keelustati seltsitegevus , kehtestati tsensuur, koolides hakati õpetama leninismi, NSVL ajalugu ja konstitutsiooni-(ehk ajale omaseid asju), Kunts: riigijuhtide paraadportreed ja NSVL propakandaplakatid.

Nimed:

Päts- oli Eesti riigitegelane , elukutselt jurist . Ta oli EV esimene president
Laidoner- vägede ülemjuhataja ja riigitegelane
Tõnisson- Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem
Pitka- oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi.
Larka- oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte.
Sirk- oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte.
Poska- Eesti riigimees . Kirjutas alla Tartu rahulepingule. Eesti kubermangu kindralkomissaar
Vilms- Eesti esimene kohtuminister
Uluots- oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani.
Eenpalu- Eesti vabariigi silmapaistvaim poliitik, kes oli ühe korra ka riigivanemaks. Rohkem on ta tuntud Vaikiva ajastu siseministri ja peaministrina. Pärast baasidelepingu sõlmimist pidi ta aga peaministri kohast loobuma ja 1940. aastal ta arreteeriti
Vares- Barbarus - Valitsusjuht, 24. Augustil 1940 paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani
Lauristin- Valiti riigikogusse 1923.aastal. Pidi oma kommunistliku suunitlusega riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda vanglakaristust .
Ždanov - Lenini saadik, määras ametisse valitseja, jagas korraldusi, 1940. aasta juunis saadeti ta ÜKP Keskkomitee komissarina Eestisse, et juhendada juunipööret ja Eesti okupeerimist.
Palusalu- 2 kuldmedalit Berliini olümpialt maadluses,

küüditati NSV Liitu, Põgenes mitu korda Eestisse, Dokfilm

Keres- maletaja, TL
Tammsaare- kirjanik, TL
K. Mägi-Kunstnik, TL

Aastaarvud :

24.veeb1918- Kuulutatakse välja Eesti iseseisvus
28.nov 1918- Vabadussõja algus, Punaarmee ründab Narvat
31.jaan 1919- toimus Paju lahing (oli Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Valga pärast toimunud lahing Paju mõisa all)
23.juuni1919- Eesti rahvavägi marsib sisse Võnnu linna
3. jaan 1920- Vabadussõjas võidelute mälestuspäev
2.veeb 1920- Allkirjastati Tartu rahuleping
12.märts1934- K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis.
23.aug 1939- Stalini ja Hitleri kokkuleppega (Molotovi-Ribbentropi pakt) jagatakse Ida-Euroopa mõjusfääriks
28.sept1939- kirjutatakse alla baaside leping NSVLga
16.juuni 1940- NSVL esitas Eestile ultimaatumi, nõudis lisavägede sissetoomist, uue valitsuse moodustamist
21.juuni 1940- K. Päts kinnitas Zdanovi survel ametisse Vares-Barbaruse valitsuse Riigivolikogu kuulutas EV asemel välja ENSV
6. aug 1940, 14- ENSV “astus” NSV Liidu koosseisu
14. juuni 1941- Massiküüditamine Venemaale

Mõisted:

Päästekomitee – see moodustati 19.veeb Maanõukogu vanematekogu otsusega, mõeldud iseseisvuse väljakuulutamiseks ning tegutsemiseks erakorralistes oludes, oli 3-liikmeline (K.Päts, J.Vilms ja K.Konik)
Iseseisvusmanifest – „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, tekst mille koostasid J.
Kukk ja F. Peterson Eesti rahvale ette lugemiseks
Maareform – viidi läbi vabadussõja ajal, toimus suurmaaomanduste riigistamine , riigi tagavaramaa ning uute talukohtade loomine
EV põhiseadused – esimene EV põhiseadus 1920, mille võttis vastu Asutav Kogu – puudus riigipea, põhiõigused ja vabadused olid tagatud. Selle nõrgaks küljeks oli vähene tasakaalustatus võimude vahe, Riigikogu volitused olid väga laiad , mis tingis täitevvõimu nõrkuse. See tõi kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle, mille tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid , need omakorda tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise (1933)
Vapsid – ehk vabadussõjalased olid Eestis 1920-30 a tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed.
Isamaaliit – loodi 1934-40 riigis kestnud kaitseseisukorra kehtimise ajal, pärast seda, kui erakonnad ning teised poliitiliste ühingute tegevused seisma pandi. Tegemist ei ole erakonnaga. See oli kavandatud Kaarel Eenpalu ja tema pooldajate poolt vastukaaluks Pätsi asutatud kutsealastele omavalitsustele. Isamaaliidu struktuur: täiskogu ja keskjuhatus, maakonnakomiteed ja linnakomiteed. Põhimõtete ja kavade arutamiseks kutsuti kokku üleriiklik kongress
vaikiv ajastu – Eesti ajalooperiood (1934 märts – 1940 juuni), kutsutakse ka riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Seda ajastut alustas Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord , millega Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vapside liidud ja ajalehed suleti, juhid vangistati. Kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks oli vapside tegevus: arvati et nad teevad avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressid , rahva sees levis paanika
Riigikogu – 1920a valiti EV I Riigikogu koosseis, see astus kokku 1921 jaanuaris. Varem oli Eesti kõrgeimaks võimus Ajutine Maanõukogu ning Asutav Kogu.
Riigivolikogu – 1938a põhiseaduse kohase 2kojalise Riigikogu 80-liikmeline esimene koda, mis valiti rahva poolt 5 aastaks. Valimisringkongi oli 80. Rakendati enamusvalimist (igast valimisringkonnast valiti 1 saadik)
Eesti riigivanem – EV valitsusjuhi ja riigipea ametinimetus (aastatel 1920-37), 1920-34 oli riigivanemaks peaminister, ta täiis ka rahvusvahelises õiguses ette nähtud riigipea kohustusi. Tema koos Vabariigi Valitsuse liikmetega määras ametisse Riigikogu. 1934-37 a põhiseaduse alusel lahutati riigivanema ja peaministri ülesanded.
Eesti president – 1922 a andis presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu 4 aastaks. Esimene president oli K.Päts.
Eesti mark – Eesti rahaühik aastail 1918-1927. Seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu, võeti vastu Saksa sõjavõimude poolt. Samas olid käibel ka Vene rublad ja Soome margad. 1919 mais võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend on Eesti mark.
Eesti kroon – Eesti rahaühik, mis oli kasutused aastatel 1924-41. See oli võrdne Rootsi krooni väärtusega. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Uuesti võeti see kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992
erakorraline seisukord -
MRP – Molotovi-Ribbentropi pakt, mittekallaletungilepind Saksa ja NSVL vahel, sellele kirjutasid Moskas 1939 augustis alla V. Molotov ja J. V Ribbentrop
21. juuni riigipööre - Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus". 21. juulil 1940 võttis kiirkorras ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus valitud Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 6. augustil võttis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu.
Juuniküüditamine - 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 10 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ka1liL Õppematerjali autor

nsvl põhiseadus peaminister riigivanem president riigivolikogu pataljon väeosad küüditamine ajutine valitsus riigipea palus pealetung võimus maanõukogu

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi

Ajalugu

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03

Ajalugu

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

● rahvaluule kogumine ● rahvusliku ärkamisaja juht Carl Robert jakobson (1841-1882) ● 3 isamaalist kõnet (valguse pimeduse koidu aeg) ● sakala ● kirjutas õpikuid - pedagoogika areng lydia koidula (1843-1886) ● luuletaja, kirjanik, jannseni tütar ● üle 300 luuletuse (sind surmani, mu isamaa on minu arm), 4 näidendit (säärane mulk ehk sada vakka tangusoola) 86 proosateost ● lydia hotell ;) ● emajõe ööbik Eesti Vabariigi kujunemine, sisepoliitika, majandus, välispoliitika ev algus: 15.11.1917 - maapäev kõrgeima võimu kandja eesti kubermangus 24. veebruar 1918 - tallinnas kuulutati välja iseseisvus 11.11. 1918 - saksa okupatsiooni lõpp, eesti ajutine valitsus uuesti tegutsema 3. jaanuar 1920 - eesti ja venemaa vahel vabadussõjas relvarahu 2. veebruar 1920 - Tartu Rahuleping ev lõpp: 28. september 1939 - baaside loomine eesti alale 18. oktoober 1939 - eesti ja ensv vahel vastastikuse abistamise leping

Kategoriseerimata

ppt

Iseseisev Eesti

 21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus ◦ A. Ždanov, J. Vares- Barbarus  juuli 1940 ebademokraatlikud valimised  6.08. Eesti, Läti ja Leedu võetakse NSVL vastu  natsionaliseerimine, sovetiseerimine, terror  14.06.1941 küüditamine  veebr sõda jõuab Eestisse  märts Eesti linnade pommitamine  juuli Sinimägede lahingud  22. sept Tallinn Punaarmee kätte  nov Sõrve säär langeb  Eesti Vabariigi Rahvuskomitee  18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid  20. sept Toompeal sini-must-valge  Põgenemiskatse Rootsi  inimkaotused u 280 000 inimest  territoriaalsed kärped  industrialiseerimine  sundkollektiviseerimi ne  võitlus metsavendadega  26.03.1949 küüditamine  1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost  1987 kevad – fosforiidikampaania

Ajalugu

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa suunatud Prantsusmaa vastu. 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu vastastikune abi sõja korral 1882 Itaalia liitus kaksikliiduga tekkis kolmikliit.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

· Esimene edu tõstis eestlaste võitlustahet, eestlased suutsid oma relvajõud mobiliseerida, tänu lääneriikide abile paranes relvastuse olukord · Soomusrongide edukas tegutsemine võimaldas haarata initsiatiivi olulistel kommunikatsioonipunktidel · Punaarmee oli nõrgenenud, olid Soomes hõivatud · 1918. a. läksid rindele vaid vabatahtlikud, 1919.a. kujunes välja löögijõuline armee (nt Eesti Kaitseväes juba 30 000 meest) · siseriiklikud põhjused: valitsus suutis koondada vabariigi ressursse, vastupealetungi edu tõstis valitsuse autoriteeti ja aitas jõude koondada) · sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindral Johannes Laidoner, kellel on suured teened Eesti sõjaväe loomisel > 19.01.1919 võeti venelastelt juba Narva tagasi!! Veebruari alguses aeti vaenlane maalt minema. > rasked heitlused 1919.a. kevadel: veebruaris-märtsis Punaarmee koondas vägesid, polnud Eesti "kaotamisega" leppinud, mõned lahingud olid neile edukad, kuid läbimurret ei tulnud 3. Tartu rahu:

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

kõrgemaiks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. 1.2 Iseseisvuse väljakuulutamine Jaanuaris 1918 astuti esimesed sammud iseseisvuse kuulutamise poole. Et selgitada välja riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse

Kultuurilugu

doc

Ajalugu-eesti, vabadussõda

kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused, 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11

Ajalugu

Rohkem sarnaseid