Sandra Laksberg [email protected] 28.09.2015 telefon: aadress: Motivatsioonikiri Miks ma soovin minna reisile Stockholmi? Minu jaoks on reisimine oluline sellepärast, et seal saan ma palju puhata. Saan puhata koolist ja muudest muredest. Saan võtta päikest, käia ujumas ja käia shoppamas. Saan kohtuda paljude uute inimeste ja loomadega. Praegu ei soovi ma kandideerida ühelegi õppereisile. Aastal 2008 käisin ma oma perega Egiptuses (Sharm El Sheikh-is). Seal oli väga palju erinevaid asju mida teha ja palju erinevaid kohti kust käia. Egiptusest ma väga palju ei mäleta, sest see oli päris ammu. Aga mäletan seda, et päike paistis seal koguaeg, poode oli iga nurga peal ja vaatamisväärsusi oli palju. Poodides müüdi kõige rohkem selliseid Mau kujusid (kassid) kes pidid valvama sinu kodu kui sind ennast kodus ei ole. Vaatamisväärsustest võin rääkida niip...
Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Eestisse jõudis turumajandus pärast taasiseseisvumist, Nõukogude Liidu ajal oli aga plaanimajandus. Kumb majandusmudel on aga inimesele mugavam ja parem? Kas leppida sellega, mis on praegu või minna tagasi plaani- ehk käsumajanduse juurde? Turumajanduse plussiks võib pidada seda, et tegu on vaba turuga. Näiteks pole Eesti riigi poolt määratud ühte elektripakkujat, vaid iga inimene saab ise omale sobiva pakkuja valida, olgu selleks siis Eesti Energia, Elektrum või keegi kolmas. Negatiivne on turumajanduse puhul see, et turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Konkurentsirohkuse tõttu lähevad paljud väikeettevõtted pankrotti, sest jõukamad ja suurettevõtted on o...
Turumajandus on majandussüsteem, seda iseloomustab konkurents, majandusvabadus, ning hinna kujunemine nõudmiste ja pakkumiste tulemusena. Turumajandusega on tegemist, kui majanduse põhiküsimusi lahendatakse turu vahendusel ning ostja ja müüja vahel pole kolmandat määravat isikut. Demokraatlik riik loob majandussüsteemi toimivana, kuid esineb ka turutõrkeid. Majanduse muudavad edukamaks riigi tootmisressursid ning nende rakendamisoskused. Tänapäeval on tähtsal kohal raha, millele ka majandus igati tugineb. Turumajanduse puhul ei otsusta ükski riigiministeerium, kui palju, miks, milleks ja kuidas tuleks toota, riigi sekkumine on piiratud, seega säilib majanduse vabadus. Tootel on oma turuhind, mõnel tootel riiklikult reguleeritav hind ehk hind, mille kehtestab valitsus monopolile. Monopol on firma mille toodet rahvas peab ostma. Turumajanduse puhul otsustavad kõik ise, mida, kuidas ja kas toota või müüa. Kasumi teenimiseks peab müüa ...
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilm...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul
makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste vähendamisega. Eesti maksukoormus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on madal. Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Enne kõike peaks Eesti panustama ettevõtlusele. Soodne ärikeskkond meelitab investoreid piiritagant samuti kasvab kohalik ettevõttlikus, sest suureneb konkurents. Riiklik maksupoliitika mõjutab nii majanduselu kui ka üksikisiku toimetulekut. Ideaalset balansi, kui palju riik peaks sekkuma ning, millisest maailmavaatest olenevalt, pole suudetud veel välja
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Ühiskonnas toimuvad protsessid on tingitud majanduse arengust. Majanduse peamiseks probleemiks on kuidas rahuldada ühiskonna vajadusi ja soove. Inimeste soovid on piiramatud, kuid ressursid sageli piiratud. Kuidas maksupoliitika mõjutab majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem rikkamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodet hinda ning seetõttu muutub nende tarbimine kulukamaks. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et ...
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kaheastmeline. Riigi üheks ülesandeks on kontrollida maksupoliitikat nii, et majandus üle ei kuumeneks ega madalseisu vajuks. Majanduselu mõjutamine maksupoliitika kaudu on üks tõhusamaid meetodeid. Majanduselu ja indiviidi toimetuleku mõjutamiseks on mitmeid mooduseid. Pidevaid vaidlusi põhjustavad tulu- ja käibemaksu tõusud (või langused). Parempoolne ideoloogia pooldab pigem madalamat tulumaksu ja kõrgemat käibemaksu. See tagab riigile kindla sissetuleku ja annab võimaluse erinevate teenuste (toit, ravimid, ka luksuskaubad) näol lisatuluks. Taoline
1. Eesti rahvusliku kirjanduse tekkimise eeldused Eesti rahvuslik kirjandus sai tekkida alles vastavate tingimuste alusel. Et majanduselu areng kapitalismi suunas oli visa ja vaevaline, kujunesid rahvusliku kirjanduse tekke eeldused ajapikku, aastakümnete vältel. Ajastu iseloomustus. Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819
Sotsiaalne küpsus Tööleht Kuidas mõjutab sotsiaalne küpsus kooselu? Täida tabel Valdkond Sotsiaalselt küps inimene Sotsiaalselt ebaküps inimene Enesehinnang Ma arvan et parem. kuid oleneb iseloomust.. oleneb iseloomust. Suhted paremad, sest toimetulek on rohkem uisapäisa võibolla. parem iga asjaga.. Perekonna võib tekkida tihti probleeme.. majanduselu usun et täiesti normaalne Konfliktid/kriisi ei ole vahet kas olla sotsiaalselt d siin ei ole vahet ma arvan et küps või mitte. kas olla sotsiaalselt küps või mitte. Aeg koose...
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist välja...
30. DEMOKRAATLIK EESTI-Sisepoliitiline areng- Demokraatia ja vabariiklik riigikord olid saanud paljude eestlaste paleusuks juba 1905a vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvus...
7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kiire tööstuse areng. Sajad uued tehased ja tööliste arv kolmekordistus. Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal soovitatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. A kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest: anti välja suuri laene. Sajad
1937. valiti Eesti-sõbraliku Pehr Evind Svinhufvudi asemele Soome presidendiks Kyösti Kallio ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Samal ajal kasvasid Ida-Euroopas pidevalt Saksamaa ja Nõukogude Liidu ambitsioonid ja Eesti jäi 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Sarnaselt teiste Balti riikidega otsustas Eesti loota neutraliteedipoliitikale.[ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu#V.C3.A4lispoliitika_.281918.E2.80.931939.29] 2.3 Majanduselu Vabadussõja järel oli Eesti majandus küllaltki halvas seisus, sest endisaegsed tööstusettevõtted olid laostunud või ei sobinud väikeriigi majandusstruktuuri, samuti oli Vabadussõja jooksul tekkinud küllaltki suur välisvõlg. Soome, Suurbritannia ja teiste riikide käest saadi siiski välisabi ning 1920. aastate keskpaigaks oli majandus peamiselt Otto Strandmani juhtimisel edukalt ümber korraldatud. 1928. aastal võeti seniste markade asemel kasutusele stabiilsem
Ettevõtluse ajalugu, XX sajandi juhtivad uurijad Schumpeter ja MCClelland Koostas: Getter Klaas Äritegevuse alused Põhipunktid Äritegevuse alused Joseph Alois Schumpeter Click to edit Master text styles Elas 1883-1959 Second level · Third level Fourth level Fifth level · Õppis Viinis · Huvitus poliitikast · Töötas Harvardis · Avaldas teoseid Äritegevuse alused Karjäär Äritegevuse alused 5 inovatsiooni ...
Kontrolltöö nr 2 konspekt. Eesti Vabariik Ptk.30 Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Selleks et koostada põhiseadus astus 23.04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. ...
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...
Miks tavakodanik peab teadma oma õigusi ja kohustusi majandusküsimustes? Arutlus Kõigepealt ma esitaksin küsimuse: Mis on üldse majandusküsimused? Mis seos on meil, kui tarbjatel majandusküsimustega? Majandus jääb ju riigi teha ja korraldada!? Ei mitte seda, absoluutselt iga inimene ja ettevõte on tähtis lüli majanduses. Meie, kui tavakodanikud oleme tarbijad ja ettevõtjad tootjad. Enamasti kõik mida toodetakse, tarbitakse ka inimeste poolt ära. Siit saabki alguse ringlus, mida nimetatakse majanduseks. Majandus on ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majanduse põhiküsimused on: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on vaja ressursse milleks on enamasti raha, ideed ja nõudlus, kui need on olemas siis teiseks on tarvis inimressurssi, kes hakkaks tootma ja töötama ning ka selle olemasolus võib h...
Majandusareng Eestis 18.-19. Sajandil Majandusareng on mõiste, mida iseloomustab kõige paremini inimeste elatustase ja teatud maa-ala majandussuhted. Seda nii riigi siseselt kui ka välismaailmaga. Majanduse arengut mõjutavad positiivses suunas teedevõrk, raudteevõrk, vabrikute ja manufaktuuride teke ning loomulikult ekspordi ja impordi suhe. Eesti majanduselu arenes positiivses suunas, sest 18-19 sajand just eelpool nimetatud näitajad siinsel alal märgatavalt paranesid. Arengule aitasid kaasa väga erinevad nähtused. Eelkõige olid siin alal elavad inimesed töökad, mis aja möödudes ära tasus. Nad suutsid luua kokkuleppeid ja olla töökad. Samuti tehti õigeid reforme ja poliitilisi otsuseid, mis aitasid kaasa inimeste elujärje paranemisele. Millised aga
Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele. C) Prantsusmaa Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa Hinnang: KAOTAJAD/ VÕITJAD Selgitus: Soov oli maa ümber jagada Võitja: astus sõjast varem välja. E) Itaalia Hinnang: KAOTAJA Selgitus: Jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest 2. Iseloomusta sõjajärgset majanduselu kolme näitega. 1) Antandi riikidele makstavad repratsioonid. 2) Suur tööpuudus, eriti sõjast naasnus meeste seas. 3) Ei suudetud majanduselu rahuaja tingimustega kohaneda. 3. Iseloomusta sõjajärgset Saksamaa majanduselu kolme näitega. 1) Kasvasid sotsiaalsed probleemid. 2) Prantsusmaa okupeeris tööstuspiirkonna Ruhri(vist) 3) Raha kaotas oma väärtuse. 4. Millised asjaolud põhjustasid äärmusliikumiste tugevnemist ühiskonnas?
ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu. 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul asendus demokraatia diktatuuriga ning 1939. aastaks valitses dikatuur enamikes Euroopa riikides. Miks kehtestati paljudes riikides karmikäeline diktatuur? Itaalias vahetusid valitsused väga tihti ning linnades oli suur tööpuudus. Neis tingimustes loodi Rahvuslik Fasistik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Tema lubas majanduselu taas heale järjele viia ning leidis palju toetajaid tänu rahva ülistamisele. Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne aasta jooksul saadeti laiali ka kõik teised parteid. 1936. aastal väljakujunenud põhiseadusega kehtestati lõpuks ka Nõukogude Liidus üheparteisüsteem.
rohkem kirjutisi eesti keeles, asutas esimese eesti keelse kreisikooli Aleksandrikool. Jakobson ärkamisaja tegelane, kes asutas eesti keelse ajalehe Sakala. Ta arvustas tugevalt ühiskondlike olusid. Tõnisson asutas ajalehe Postimees. Ta nõudis emakeelse hariduse taastamist vene ajal. Ta seisis uhkelt vastu venestamisele rääkides eesti keelt isegi siis kui see oli keelatud. Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja, kus avaldati rahvuse säilitamise kõrval ka muret eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal A II kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara .seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused
majandussideme ja tootmiskorraldused2)Kogumajanduse elu allutati sõjatehnika tootmisele3)Tarbekaupade tootmine vähenes4)Tööjõuna kasutati naisi, noorukeid ja sõjavange5)Kehtestati üldine töökohustus ja võeti vastu seadused mis keelasid palganõudeid ja streike6)Riiklikud tellimused kasvatasid suurettevõtete kasumit7)Riikide majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja kontrollima8)Riik andis krediiti ettevõtetele mis väljastasid sõjatoodangut9)Riik sekkus majanduselu juhtimisse, hakati jaotama kütet, tööjõudu ja tooraineid Uuendused Sõjapidamises:1)Võeti kasutusele kaevikud2)Võeti kasutusele kuulipilduja3)Rajati kaitserajatised4)Uued väejuhid5)Võeti kasutusele lennukid Muutused Jõudude vahekorras:1)USA muutus mõjukamaks2)Saksamaa lüüa saamine oli triumf Prantsusmaale ja Inglismaale3) Venemaa lagunemisel tekkisid uued riigid4)Austri-Ungari lagunemisel tekkisid uued riigid
Inieseõpetuse perega seotud teemade lõimimine teiste ainetega. Lõiming inimeseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõppes gümnaasiumis. Perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumiastmes kätkeb endas õpetust selle kohta, mis on perekond, püsisuhe, abielu, lapsevanemaks olemine, laps, kodu ja argielu, perekonna majanduselu ja õigusaktid ning perekond inimese elus. Lõimingutundide läbiviimiseks valisin teema ,,Perekonna majanduselu ja õigusaktid". Gümnaasiumiõpilase õpitulemused vastava teema läbinuna on järgmised: a) mõistab perekonna eelarve planeerimise ja kulutuse analüüsimise vajalikkust; b) mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi; c) teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi. Õppesisuks on pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ning laste elu reguleerivad seadused.
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse
Suured impeeriumid jagunesid väikesteks riikideks. Nt. Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. Sõja mõju majandusele avaldus selles, et Senised majandussidemed ja tootmiskorraldused aeti segi Tarbekaupade tootmine vähenes Hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu Kehtestati üldine töökohustus Võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida Kasvasid suurettevõtete kasumid Majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja kontrollima Riik sekkus majanduselu juhtimisse Riik toetas ettevõtteid kes tegid sõjatoodangut, see laostas väiketootjaid Uuendused sõjapidamises: Kaeviku ehk positsioonisõda Kuulipilduja kasutuselevõtmine Kaitserajatise ehitamine Lennukid Tankid Õhukaitsesuurtükivägi Allveelaevad Muutused jõudude vahekorras: Tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas Uue jõuna tuli rahvusvahelise areenile Nõukogude Venemaa.
olid Eesti majanduse segamini pööranud. Eesti majandus oli ikkagi olnud Vene majanduse üks osa. Selle põhjustas see, et keegi polnud paika pannud kindlat majandusreformi ja Eesti ettevõtted said Venemaalt suuri tellimusi. Tänu sellele arvati, et Eesti töötstusel on suur tulevik ja Eesti Pank jagas tööstustele lihtsalt laene, kuna tundus, et Eesti Vabariik kujuneb suureks tööstusriigiks. Suure löögi andis Eesti majandusele see, et Venemaa sulges oma turu ja tühistas lepingud. Majanduselu hakkas nii alla käima, et lõpuks tuli Eesti rahaühik mark devalveerida. Majanduselu hakkas toetuma põllumajandusele ning hiljem 1928ndal aastal võeti vastu uus rahareform, kus võeti vastu Eesti Kroon. Põllumajandus ja tööstus hakkas käsikäes hästi edenema ning saadi mingiks ajaks majandusega jällegi järje peale, kuni selle majandustõusu katkestas aga ülemaailmne kriis. See tõi kaasa palju tööpuudust ning Eesti krooni devalveerimise. Valmis uus põhiseaduse eelnõu, mis pandi
Ainsaks kindlamaks asutuseks oli kirik Suurim tähelepanu kirikuriistael levis looma stii Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst Raamatud olid kirjutatud käsitsi Karolingide kunst Karolingide kunst, Frangi riigi kunst 8. sajandi lõpust 10. sajandi keskpaigani. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide dünastia ja selle lõpp Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi Alates majordoomus Pippin Keskmisest (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Viimane karolingide soost pärijateta kuningas suri 987.a. Merovingide dünastia Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. 482-511-Merovingide dünastiast pärit chlodovech I vallutuste
vabadussõdalased. Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks . 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandus ele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.1935- sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping mis nadis märku, et inglismaa on valmis andm läänemere piirk. saksamaa ja venemaa kontrolli alla. riik ja kultuur
1. 14.-16.sajand. Kaubandus - Renessanssi ajal majanduselu paranes, võeti kasutusele rohkem mereteid, mis aitasid kiiresti asju transportida, ja ka kaugete maadega kaubitseda. Kultuur Enamik mõjutus tuli antiikajast, antiikaeg mõjutas tugevalt ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest.
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist. On erinevid töötubasid, kus arendadada ja täiendada oma teadmisi ning oskusi koos teiste sellest valdkonnast huvitatutega. Ülikoolides on erinevaid täiendõppe kursused, kus saab osaleda loengutel. Töökoha kaudu on võimalik käia oma eriala koolitustel. Täiesti omaette maailm on internetipõhine mõte. Interaktiivse maailma avarustest on võimalik leida vastuseid miljonitele küsimustele, saada infot pea kõige kohta ning lugeda, vaadata ...
Majandussüsteem Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem sisaldab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid. Eksisteerib neli majanduslikku vormi : Esimene-Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Teine majanduslikuvorm on Käsumajandus(või plaanimajandus).
sõjajärgsetel aastatel. Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandust. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele, kus pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele. Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine. Industrialiseerimine ja ülemineks kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole Eesti elanikkonnast linnades, 1980. aastatel aga juba 70% elanikkonnast
Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses 1. Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses. AleksanderII 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu
Kõrgkeskaeg- 11-13 sajand (hariti üles uusi maid,tekkisid linnad,arenes põllumajandus,edenesid kaubandus ning käsitöö. kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõlt...
Aleksander ii Sissejuhatus. Aleksander II oli Venemaa keiser, kes valitses 1855-1881. Aleksander II kaotas 1861aastal Venemaal pärisorjuse Aleksander II tõi pärisorjuse kaotamisega kaasa "Suurte reformide ajastu" Aleksandri II-e surm. Aleksandr II elulugu Aleksander II Sündis 1818 aastal märtsi kuus. Aleksander II oli Nikolai I Vanem poeg Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse. Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad osta, tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning ise seisvalt kohtuasju ajada Mõisnikud ei võinud kontrollida talupoegade elu Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist Pärisorjuse K...
ametnikkonnale. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. *Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. *Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. · Kuidas oli korraldatud majanduselu? (lk 45-46) *Valdav osa majandusest oli riigistatud. *Põllumajandus kollektiviseeritud. Osades riikides oli siiski ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. *Range plaanimajandus. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. *Rasketööstuse (ka sõjatööstuse) arendamine. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. *Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks
Saksat kui riiki ja rahvast ennast. Kehtestunud diktatuur oli eelkõige kättemaks antud olukorrale ja taastamaks endist positsiooni. Riigid, kus säilus demokraatia, majanduskriisist hoolimata, ei saanud läbi ilma reformideta. USA-s võeti vastu nn "Uus kurss", mis eeldas, et riigi majandust kontrollib riik. Ida-Euroopas oli üheks riigiks, kus säilis demokraatia oli Ts- ehoslovakia. Majanduskriis tuli alistada kas kehtestades diktatuur või pidi riik hakkama juhtima majanduselu. Demokraatlikud riigid, mis olid sündinud pärast I maailmasõda, omasid vähest demokraatliku kogemust, ning seetõttu oli diktatuuril sedavõrd kergem võimule tulla. Pikemat demkraatia kogemust omavad riigid suutsid paremini säilitada demokraatiat. Nendeks riikideks võib lugeda USA, Prantsusmaa ja Suurbitannia. Demokraatia säilimisele aitas ka kõvasti kaasa ka see, kui kaua oli oldud demokraatlik riik. Diktatuurid olid mõeldud püsima niikaua, kuni ületatakse
aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Samas suutsid natsid parandada majanduselu, vähendada töötust. 1934. aastal sai Hitlerist riigipea. Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Vallandus juutide hävitamise pidurdamatu kampaania. Kodus kontrolli saavutamise järel asus Hitler, kes pidas Esimese maailmasõja järel sõlmitud Versaille'si rahulepingut sakslaste jaoks alandavaks, välispoliitikasse. Saksamaa alustab kiiret relvastumist, viib oma väe 1936 Reini demilitariseeritud
Linnaõiguse eesmärk tagada linnakogukonnale autonoomia, eristada seda ümbritsevats keskonnast, kaitses linna kodanikke Kuidas kaitses linn oma kogukonna vara ja õigusi? kaitses linna õigusega Mis on tsunfti kraa ja milleks see koostati? põhikiri mis määras ära mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks Millest sõltus keskaehse linnaelaniku sotsiaalne staatus? perkondlik seis, varanduslik seis, rahvus, isiklik huvitatus ja õpihimu Praost juhtis kapiitli majanduselu ja oli varavalitseja Dekaan valvad korra järele Skalastik toomhärradest üks mõjukamaid, korraldas noorte õpetamist Paavst - Riia peapiiskop Tartu piiskop Toomkapiitel kihelkonna preestrid Toomkirik piiskopkonna peakirik Visitatsioon kontroll kiriku üle Missa pisulik jumalateenistus Mille poolest sarnanesid ja erinesid Dominiiklased ja Tsistertslased? Levitasid ristiusku, dominiiklased rajasid oma kloostrid eraldatult aga teised rajasid need tsivilisatsiooni
NL hakkas aga seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati vaid ühele parteile- kommunistlikule parteile. Partei liidris näol oli tegemist isikuvõimuga. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks kõikides riikides said julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Ühtlustati ka majandus. Valdav osa majandusest oli riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Tootmine toimus valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk oli rasketööstusel. Tarbekaubad olid teisejärgulised. Plaanimajandus välistas Lääne turumajanduse. NL-i eestvedamisel moodustasid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsiooone. Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida pakkus USA. Loodud
konservatiivsemaks ja kontrollivamaks Nikolai I võimuperiood kujunes autokraatseks Aleksander II-lt oodati reforme ja riigi kriisist välja toomist, seda ta ka tegi Aleksander III pööras tähelepanu isevalitsusliku korra tugevdamisele ja reformide tagajärgede korrigeerimisele Aleksander II Lõpetas ebapopulaarse sõja, vabastas poliitvangid ja leevendas tsensuuri 1861. aasta talureformiga kaotati pärisorjus Seisuslikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus Aja jooksul aga muutus keiser alalhoidlikumaks Ülestõus Poolas, rahulolematus aadlike ja haritlaskonna seas Sergei Witte Oli Venemaa majandusminister, hiljem ka peaminister Tegi riigi majanduses suured ümberkorraldused Uus majanduspoliitika seadis põhirõhu industrialiseerimisele ja raudteede ehitusele 1890. Aastatest kuni 20. Sajandi alguseni arenes Venemaa tööstus muljetavaldavalt
äärmuseni sotsiaalseid probleeme, · sõda halvendas inimeste elatustaset, · toiduainete nappus viis mitmel pool näljani, enamikes sõdivates riikides hakati toiduaineid jagama kaardisüsteemi järgi. · Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad, tõi kaasa suuri vaimseid kannatusi, · samas avardasid kokkupuuted võõraste kultuuridega inimeste maailmapilti. Sõda ja majandus: · sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused · kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele · tarbekaupade tootmine vähenes · hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu · kehtestati üldine töökohustus · võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida · riiklikud tellimused sõja vajaduste raahuldamiseks kasvatasid suurettevõtete kasumeid · riikide majanduselu hakati tugevalt kontrollima · riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet
DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vast...
vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. 1937 kutsuti kokku Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Selle kohaselt sai Eesti riigipeaks laialdaste õigustega president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks.
1980ndatel sai eesmärgiks olla ilus ja rikas. Rikaste elu näidati ajakirjade ja seriaalide vahendusel. Tundus, et rikkaks on võimalik saada kõigil neil, kes oskavad uue aja võimalusi kasutada. See kõik leidis aset tänu sellele, et lääs läbis 80ndatel majandusliku tõusu. Tänu maailmasõdade ja suuremate katastroofide puudumisele olid suured tarbimisvõimalused ilmsed. Suurenesid reisimisvõimalused ja tänu sellele elavnes majanduselu ka näiteks Malaisias ja Lõuna-Koreas. Saavutused ja probleemid Pärast eelnevaid niinimetatud suuri kosmosesaavutusi- Maa kunstliku tehiskaaslase loomist, inimese kosmoselendu ning kuule jõudmist, võib järgmiseks suureks sammuks pidada 1982. aastal orbiidil käinud kosmosesüstikut (Columbia). 1986.a sama kosmosesüstik aga plahvatas koos 7 astronaudiga. Selle kümnendi üheks sümboliks kujunes kondoom, kuna levis AIDS. Pärast kondoomi
Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Poliitiline karjäär
Inglise reformatsioon Inglise reformatsioon hakkas kuningavõimu tõusuga Inglismaal. Pärast Rooside sõda sai troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII asus tugevdama kuningavõimu. Selleks saatis ta laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad ja lõhkus kindlused. Kuningat toetas nii rahvas, lootes kodusõdade lõppu, kui ka parlament. Ka majanduselu elavnes Inglismaal arenesid kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus ning järsult kasvas kalevitööstus. Kalevitööstuse tõus tõi kaasa lambakasvatuse laienemise, mille tagajärjel hakati rohkem karjamaid tegema ning talupojad aeti põllumaadelt välja. Paljud talupojad jäid töötuteks ja neist said varased ja hulkurid, kelle tabamisel kasutati vägivalda. Ka Henry VIII asus oma isa jälgedes kuningavõimu tugevdama ta lõi hiilgava õukonna,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
