seista ja paljudes tähtsates lahingutes osaleda. Tasapisi sai ka rahavas aru kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste hulk, paranes relvastus ja varustus. Johan Laidoner(Pildil) nimetati uueks sõjavägede ülemjuhatajaks. *VASTUPEALETUNG v 7. jaanuaril 1919. aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile. v 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale. v 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja Click to edit Master text styles leitnant Julius Kuperjanovi partisandid Second level Third level ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale Fourth level Fifth level
Millised olid teise maailmasõja tagajärjed Eestis. Eesti sai rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu hävitatud ,Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad olid purustatud, sadamad ja sideliinid ei toiminud , tööstus ja põllundus langes ,rahvaarv vähenes 200 tuhande võrra. Kuidas sai Eestlane valida millised armees võidelda? Eestlane ei saanud valida kelle poolel sõdita sest punaarmee sundis neid nendega koos tööd tegema. Millised üksused kuulusid Punaarme koosseisu. Hävituspataljonid ülesandeks oli võistlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega, purustati tööstusettevõtteid, põletati talusi. / 22. Territoriaalse laskurkorpuse kuulusid eestlased. Korpus oli tehtud eesti vabariigi sõjaväe baasil ja esialgu olid seal ainult eestlased. /tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud kodanikud. Olukord sarnases sunnitöölaagrite omaga.8
Saksa sõjaväkke läksid eestlased suures osas vabatahtlikult, et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Esimesteks vabatahtlikeks olid metsavendade üksused. Rindeolukorra halvenedes suhtumine muutus - natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sedavõrd sügavat pahameelt, et vähesed soovisid minna võitlema Suur- Saksamaa eest. Vabathtlike värbamine asendati osalise sundmobilisatsiooniga. Enamik Saksa poolel sõdinu Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarme suurpealetungi käigus. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujäänud sõdureid Punaarmee kätte vangi. Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel said selleks kolmanda võimaluse ühinedes Soomlasetega. Ulatuslikum põhenemine algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, milles kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustati 200
ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisandid ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. 1. veebruaril jõudis Rahvavägi Võru ja Valgani, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Mõned pildid kasutatud relvadest Landesweri sõda
Kuupäev: 17.04.18 1918. aasta novembris, kui Nõukogude Venemaa valitsus tühistas ühepoohepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu, andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis punaarme 12 000 mehega üle Eesti piiri Narva, kus pidid esimese vastupanu esitama Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega. Pealetungivale vaenlasele astuti täiesti ettevalmistamatult vastu ning kaitsejõude loodi taandumislahinguis. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Sõja algusperiood oli Eestlastele väga raske - Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed
tunnustamast, tekkisid valged valitsused kelle eesmärgiks oli ''ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine Kodusõtta sekkus Antandi riigid, võeti ära sadamad, et need sakslaste kätte ei läheks, Enamlased võitsid(olid rohkem koordineeritud, neil olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed) Sõlmiti rahud Eesti, Läti, Leedu, Soomega kuid Venemaa nendest kinni ei pea Kodusõda lõppes 1922, maailmas kujunes esimene totalitaarne riik Eesti Vabadussõda Algas punaarme rünnakuga Narvale 28. november 1918. Eestlaste löögijõuks olid enamasti vabatahtlikud ja palju oli koolinoori. Lubati tasuta maad, kui sõtta minnakse. Seda ka said. Vallutati suur osa eestist, ei usutud Eesti võitu. 1919 ootamatu pööre (Laidoner)– eestlased palju organiseeritumad, moraali tõstis merelt aidanud Inglise laevastik, Soome vabatahtlikke saabumine, jaanuari lõpuks paisati punaarmee Eestist välja.
12.september Rumeenia sõlmib vaherahu Suurbritannia, Nõukogude Liidu ja USA-ga 19.september Soome sõlmib vaherahu Nõukogude Liiduga 2.oktoober Saksa armee surub alla Varssavi ülestõusu 4.oktoober Briti väed maanduvas Saksa okupeeritud Kreekas 6.oktoober Punaarmee tungib Tsehhoslovakkiasse 28.oktoober Bulgaaria sõlmib vaherahu Liitlasvägedega 21.detsember Punaarmee loob uue valitsuse Ungaris 1945 17.jaanuar Punaarmee vabastab Varssavi 18.jaanuar Punaarme vallutab Budapesti 19.veebruar USA armee maandub Iwo Jimas 28.veebruar USA hõivab Manila, Filipiinide pealinna 29.märts Punaarmee tungib Austriasse 1.aprill USA väed maandub Okinawas 28.aprill Mussolini tapetakse Milaanos 29.aprill Saksamaa väed alistuvad Liitlasvägedele Itaalias 30.aprill Hitler ja Eva Braun teevad enesetapu 2.mai Saksa vägede juhataja alistub Berliinis 2.mai Kuninganna Wilhelmina saabub Hollandisse 4
Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud 2 heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek .... Eesti pärast II ms: · Saksa väed olid lahkunud, aga Punaarme polnud veel kohal- taasiseseisvumiskatse · Kõrgeim võim EKP juhil (kes allus aga NRKP juhile)-Karotamm Muutused territooriumis: · Kaotas osa Petseri maakonnast · Kaotas Narva tagused alad · Maakond- rajooniks · Vald- külanõukoguks Vägivallapoliitika: · Eesmärk allutada oma võimule · Arreteeriti ja saadeti vangi- või sunnitöölaagritesse Saksa okupatsiooni aktivistide toetajaid ja ebausaldusväärsed isikud · Umbusaldati balti inimesi
5.okt1939 kirjutas ka Läti alla ja Leedu tegi seda 10.okt. Talvesõda Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSVL samasuguse lepingu sõlmisiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama lootes, et NSVL ei söenda teda rünnata. 30.novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamat piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarme tõi vägesid ja lõpuks õnnestus neil liinist läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa saatsid Soomele abiväge ja see sundis Stalinit Soome vallutamise plaanist loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi alles. Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940
suuruseks oli 15000). 28.september 1939. a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL jhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse. Punaarme sissemarss Eestisse. 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid
1944 a- ks oli Punaarmee võim ja võimekus kasvanud sedavõrd, et polnud tarvis piirduda vaid ühe olulise, suure pealetungiga, Punaarmee toimis kui omalaadne konveier- ühes rindelõigus käis suurpealetung, teises valmistuti järgmiseks ja kolmandas planeeriti. 1943 vältel jätkusid suurpealetungid (10 stalinlikku lööki). 1944 alguses leidsid peaaegu paralleelselt aset 2 pealetungioperatsiooni idarinde põhjaosas ja lõunaosas. 1944 jaan läks Punaarme Leningr ja Novg all üldpealetungile, vabastas Leningradi blokaadist ja jõudis välja Narva alla. Teine suurpealetung leidis aset lõunatiival, on tuntud NL sõjaajalookirjanduses Korsun-Ševtšeni operatsioon. Lühem nimetus Tšerkassõ kott. Eesti I SS üksus sattus koos ülejäänud saksa vägedega ka sinna kotti. Tegemist oli ühe osa Süd väegrupist ümber piiramise, killustamise ja purustamisega, Punaarmee kontrolli alla läks kogu Ukraina, ka läänepiirkonnad
annaabi.ee 
