Eesti heliloojad (0)

20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad

Koostaja : Mehis Sokk
Klass: 12.a
Juhendaja : Signe Rõõmus
Sisukord
Veljo Tormis 3
Rein Rannap 5
Arvo Pärt 7
Mihkel kerem 11
Raimo Kangro 13
Erkki-Sven Tüür 15
Eino Tamberg 17
Piret Rips -Laul 19
Timo Steiner 21
Tauno Aints 22
Kokkuvõte 24
Kasutatud allikad 25

Veljo Tormis

Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930. Aastal Harjumaal Kuusalus. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1
Biograafia
Aastatel 1942–1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950–1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.
Aastail 1951–1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.
1955–1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956–1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974–1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja . Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast.
2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper " Luigelend " ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2
Helilooming
Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad " (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja , isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).
Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja . Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat -balleti "Eesti ballaadid " (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi žanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 ( 1959 ) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .3
Tunnustused

• 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia
  
• 1974 NSV Liidu riiklik preemia
  
• 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia
  
• 1987 NSV Liidu rahvakunstnik
  
• 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
  
• 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia
  
• 2005 Rahvusmõtte auhind
  
• 2009 Heliloomingu preemia
  
• 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4
  

Rein Rannap

Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator.
Tema isa – Heino Rannap, muusik , pedagoog , muusikapedagoogika uurija. Ema – Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5
Haridustee

• 1965–1972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis.
  
• 1972–1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal.
  
• 1977–1979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis.
  
• 1991–1995 õppis Lõuna- California Ülikoolis magistri - ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis.
  

Faktid
Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976).
Lemmikheliloojad Bach , Beethoven, Schubert , Chopin ja Liszt . On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks.
Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6
On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest.
Helilooming
Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.
Klaveriteosed ja -tsüklid

• "Naiivsed ja süütud palad " (1980–1982)
  
• "Klaverikontsert" (1984)
  
• "Cruise Control " (1991)
  
• "Six- pack piano" (1997)
  

Orkestriteosed

• "Sümfoonia" (1986)
  
• " Umbrellas " (1991)
  
• " Eleegia " (1995)
  
• "Papagoid" (1998)
  
• "TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000)
  

Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja levilaule.7
Tunnustused

• 1984 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
  

Arvo Pärt

Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides. Üles on kasvanud aga Pärt Rakveres , kus õppis muusikakoolis klaverit . Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikuks helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde.8
Haridus ja elukäik
Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis , et "ta raputab noote varrukast"[1]. Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.
1958–1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959–1979 ja taas 2005. aastast.
1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse.
Looming
Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia , helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaažiteost " Credo " (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968–76), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia ( 1971 ), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga.
1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika – valmis klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" ( Aliinale ). Selle palaga oli Pärt ilmselgelt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke ). Justnagu paisu tagant valla pääsenult valmis heliloojal järgneva paari aasta jooksul ühtekokku 18 teost, millest jätkuvalt lummavaimad on ilmselt " Spiegel im Spiegel" ( Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten " ja "Tabula rasa ".
Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika , mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – s.o meloodia - ja kolmkõla-hääle – üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutabki kellaheli.
Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak , kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud , muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal - või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum ", 1985/92, " Miserere ", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas mitu suurvormi ("Passio", 1982, "Kanon Pokajanen", 1997, 4. sümfoonia "Los Angeles ", 2008).
Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma : igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka vähemalt sadakonnas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides.
2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina ", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", " Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga .
2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni Eesti krooni väärtuses. Fond põhjendas Pärdi premeerimist järgmiselt: "Pärdi muusikas on rikkalikult vaimseid ülemtoone ning helilooja püüab oma ilusa ja lihtsa muusika abil tabada midagi väga sügaval inimese sees peituvat." Autasustamistseremoonia toimus 22. mail 2008 Kopenhaagenis Taani raadio kontserdisaalis toimunud kontserdil, kus Taani raadio orkestrit ja vokaalansamblit juhatas Tõnu Kaljuste.
2008. aastal pühendas helilooja oma neljanda sümfoonia "Los Angeles" Mihhail Hodorkovskile, kes on Venemaa naftakompanii Jukos eksjuht ja praegu vang. Sümfoonia kandideeris 13. veebruaril 2011 Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias.9
Tunnustused

• Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990
  
• Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991
  
• Rakvere aukodanik, 1995
  
• Sydney Ülikooli audoktor ( Austraalia ), 1996
  
• Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996
  
• Tartu Ülikooli audoktor, 1998
  
• Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998
  
• Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998
  
• Durhami Ülikooli audoktor ( Suurbritannia ), 2002
  
• Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia ( Rooma ) auliige, 2004
  
• Aasta Helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005
  
• Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005
  
• Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006
  
• Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007
  
• Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse Grammy.
  
• Balti Tähe autasu (Sankt- Peterburg , Venemaa), 2007
  
• Léonie Sonningi Muusikapreemia (Taani), 2008
  
• Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008
  
• Liège'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009
  
• Paide aukodanik, 2009
  
• Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009
  
• St Andrewsi Ülikooli audoktor (Šotimaa), 2010
  
• Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali Elutööpreemia, 2010
  
• Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (USA), 2010
  
• Classic Brit Awards aasta helilooja tiitel, 2011
  
• Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011
  
• Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad, 201110
  

Mihkel kerem

Mihkel Kerem on sündinud 23.jaanuaril 1981. aastal Tallinnas. Ta on eesti viiuldaja ja helilooja. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2007.
Õpingud

• Tallinna Muusikakeskkool 1987-1999 - Mirjam Keremi viiuliklass ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklass
  
• EMTA 1999-200? - Mirjam Keremi viiuliklass ja Jaan Räätsa kompositsiooniklass
  
• Royal College of Music, London 200?-200611
  

Biograafia
Viiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu hulka kuulub üle saja teose. Kõige arvukamalt on ta komponeerinud kammermuusikat, milles kesksel kohal on viiul . Sümfoonilise muusika (sh kolm sümfooniat) ja instrumentaalkontsertide kõrval on ta loonud üheksa keelpillikvartetti, kolm sonaati viiulile ja klaverile, 6 sonatiini sooloviiulile, 16 prelüüdi klaverile jpm.
Mihkel Keremi loomingut on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Olulu Sinfonia (Soome) ja kammerorkester Camerata Nordica (Rootsi), samuti on tema teosed kõlanud Chilingiriani Keelpillikvarteti (Inglismaa), Kerem Kvareti ning mitmete tunnustatud interpreetide esituses, sh Mikk Murdvee, Sten Lassmann ja Silver Ainomäe. Mihkel Kerem on olnud resideeruv helilooja Schleswig Holsteini Muusikafestivalil Saksamaal (2001) ning Aurora Kammermuusika Festivalil Rootsis (2009).
Mihkel Kerem on lõpetanud 1999. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Mirjam Keremi viiuli- ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklassis. Õpingud jätkusid mõlemal erialal Eesti Muusikaakadeemias, mille Kerem lõpetas 2003. aastal Mirjam Keremi ja professor Jaan Räätsa juhendamisel. Aastatel 2002–2004 täiendas ta end Levon Chilingiriani ja William Mivali käe all Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis, kus Kerem sai 2006. aastal magistrikraadi. Alates 2002. aasta sügisest elab Mihkel Kerem Londonis.
Juba õpingute ajal on Mihkel Kerem pälvinud viiuldajana tunnustust mitmetel konkurssidel: diplomid B. Dvarionase nimeliselt rahvusvaheliselt noorte pianistide ja viiuldajate konkursilt Vilniuses (1992) ja Jan Kociani nimeliselt konkursilt Tšehhoslovakkias (1993) ning I auhind Eesti noorte keelpillimängijate võistlusel (1995).
Kerem on töötanud aastatel 2001–2002 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistri abina ning on sellest alates esinenud orkestri külaliskontsertmeistrina. 2006. aastal tegutses ta aga kontsertmeistrina Inglismaal orkestris Sothbank Sinfonia ning töötab praegu sel ametikohal orkestrites Charities Philharmonia (alates 2006) ning Brandenburg Sinfonia (alates 2007). Lisaks kuulub Kerem kammerorkestrisse Camerata Nordica (Rootsi) ja orkestrisse London Musical Arts. Aastatel 1995–2002 oli ta Kerem Kvarteti esimene viiul Eestis ja 2002–2007 Inglismaal, osalenud ka Tobiase Keelpillikvarteti töös.
Solistina on Kerem esinenud mitmete orkestrite ees, sh Tallinna Kammerorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Brandenburg Sinfonia ja Southbank Sinfonia. Tema repertuaari kuulub arvuka kammermuusika kõrval ka Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Pjotr Tšaikovski, Felix Mendelssohn Bartholdy, Max Bruchi, Camille Saint-Saënsi, Henri Vieuxtemps’i, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Mihailo Trandafilovski viiulikontserdid. Lisaks üleastumistele Eestis on kontserdireisid Keremi viinud Soome, Austriasse, Saksamaale, Lätti ja Inglismaale .12
Teosed

• 3 sümfooniat
  
• 3 sonaati viiulile ja klaverile
  
• 9 keelpillikvartetti
  
• orkestrimuusikat
  
• kammermuusikat13
  

Raimo Kangro

Raimo Kangro sündis 21. septemberil 1949. aastal Tartus. Kangro suri 4. veebruaril 2001. aastal Ruilas. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog.
Perekond
Raimo Kangro abikaasaks oli luuletaja Leelo Tungal . Neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro.
Elu ja töö
Raimo Kangro lõpetas 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta õppis kompositsiooni algselt Jaan Räätsa ja hiljem Eino Tambergi käe all.
Aastatel 1975–1976 oli ta Eesti Televisiooni muusikaline juht. Alates 1977–1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant . Aastast 1993 oli ta Eesti Muusika Sihtasutuse (Eesti Muusikafond) direktor . Alates 1989 õpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.
Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana. Kangro oli üks Eesti kõige viljakamaid heliloojaid kammermuusika vallas. Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset.14
Helilooming Lavateosed:

• Imelugu (Ooper, 1974)
  
• Credo ( Oratoorium , 1977)
  
• Ooperimäng (Lasteooper, 1977)
  
• Põhjaneitsi ( Rockooper , 1980)
  
• Ohver (Ooper, 1981)
  
• Saabastega kass ( Muusikal , 1981)
  
• Helin (Sümfooniline poeem, 1985)
  
• Sensatsioon (Rockooper, 1986)
  
• Uku ja Ecu (Ooper, 1998)
  
• Süda (Ooper, 1999)15
  

Tunnustused

• 1978.a ja 1988.a Eesti NSV muusika aastapreemia
  
• 1984.a Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus
  
• 1996.a Eesti Vabariigi kultuuripreemia
  
• 1996.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia
  
• 1998.a Harjumaa Kultuurkapitali aastapreemia
  
• 1998.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia Hermanni ooperi "Uku ja Vanemuine " ümbertöötluse ja ooperi "Uku ja Ecu" eest
  
• 1999.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia ooperi "Süda" eest
  
• 2001. a tunnustati Kangrot postuumselt Valgetähe IV klassi teenetemärgiga16
  

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on eesti helilooja. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985.
Õpingud
1976–1980 õppis Tüür löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis.
1980–1984 õppis ta kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias .17
Looming
Tüüri varases muusikas põimuvad eri kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism , mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljad ja dodekafoonia. Alates 2002 valminud Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega " vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali." [ viide ?]
Ta on kirjutanud Raoul Wallenbergist inspireeritud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal. Selle esietendus Eestis toimus 2007. aasta juunis "Estonias" ning nii publik kui kriitikud võtsid selle vastu ovatsioonidega.
Tüüri teoseid kirjastab ECM, kuid osa neist on avaldanud ka EMI Classics.
2007. aasta aprillis ilmus Saksamaal tema plaat "Oxymoron", mis sisaldab tema esmasalvestisi aastatest 1990–2005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile , marimbakontsert "Andor" ning " Dedication " tšellole ja klaverile. ECMi märgi all debüteeris dirigent Olari Elts, palad esitasid Vox Clamantis , NYYD Ensemble ja ERSO.
2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merele pühendatud meeskooriteos " Igavik ", "Inquietude de fini " kammerkoorile ja orkestrile (1992) ning "The Path and the Traces" (2005). 18
Tegevus
1979–1984 oli ta ansambli In Spe juht. Alates 1995 on ta vabakutseline helilooja.
Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte.19
Tunnustused

• Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997)
  
• Suure Vankri auhind (1996, 1997)
  
• Aasta kodanik (2009)20
  

Eino Tamberg

Eino Tamberg sündis 27. mail 1930. aastal Tallinnas. Ta suri 24. detsemberil 2010. aastal. Ta on helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, „Cyrano de Bergerac“ on tuntumaid eesti oopereid. Ta on olnud laia huviringiga noorusest peale.21
Elulugu
Aastal 1953 lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi, kus õppis Eugen Kapi juhendusel kompositsiooni.
Aastatel 1953–1959 töötas helirežissöörina Eesti Raadios.
1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud ja 1983. aastast professor.22
Helilooming
Ta esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes žanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti).
Eino Tambergi õpilaste seas on Raimo Kangro, Peeter Vähi, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand ja Mart Siimer.
Oma neoklassitsistliku ja ühtlasi ka eesti klassikalise muusika ühe tähtteosega Concerto grosso op. 5 (1956, esiettekanne 1957 märtsis) saavutas ta VI ülemaailmsel üliõpilas- ja noorsoofestivalil esimese preemia ja kuldmedali ning hinnati üleliidulisel konkursil teise preemia vääriliseks.23
Teoseid

• süit "Vürst Gabriel" (1955)
  
• Concerto grosso (op 5, 1956)
  
• Ballett -sümfoonia (1959)
  
• ballett "Poiss ja liblikas " (1963)
  
• ooper "Raudne kodu" (1965)
  
• ballett "Joanna tentata " (1970)
  
• trompetikontsert nr 1 (1972)
  
• ooper "Cyrano de Bergerac" (1974)
  
• 1. sümfoonia (1978)
  
• oratoorium "Amores" (1981)
  
• 2. sümfoonia (1982)
  
• ooper "Lend" (1983)
  
• 3. sümfoonia (1987)
  
• "Fanfaarid" (Celebration Fanfares)
  
• "Tundeline teekond klarnetiga" (1996)
  
• "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997)
  
• 4. sümfoonia (1998)24
  

Tunnustused

• Eesti NSV rahvakunstnik 1975
  
• Riigivapi IV klassi teenetemärk 1997
  
• Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 200825
  

Piret Rips-Laul

Piret Rips-Laul on sündinud 19. jaanuaril 1965. aastal. Ta on helilooja ja pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2004.
Elu ja looming
Piret Rips-Laul on tänapäeva üks tuntumaid laste- ja noortelaulude autoreid. Paljud tema laulud on korduvalt kõlanud laste lauluvõistlustel ja laulupidudel ning jõudnud muusikaõpikutesse. Teise osa tema loomingust moodustab vaimulik koorimuusika – tegutsemine ka koorijuhina on ajendanud teda looma oma kollektiividele pidevalt uut repertuaari. Tema helikeelt iseloomustab meeldejääv ja kaasahaarav meloodia ning ergas rütmika, mis on tema lauludele toonud laia populaarsuse.
Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris.
Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988-1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989-2000). Aastast 2003 töötab Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. 2000-2004 töötas Rips-Laul Tallinna Metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori “Credo”, lasteansamblit “Lootus” ja Tallinna Gospelkoori. 2007. aastani oli Rips Tallinna Gospelkoori kunstiline juht, millele kirjutab siiani rohkelt uut gospelmuusikat ja -seadeid ning millega on välja andnud Eesti esimese gospelplaadi (“Plenty good room ”, 2005).
Ta on kirjutanud üle saja laulu erinevatele kooriliikidele ja solistidele, neist arvukalt enda loodud tekstidele. 2002. aastal kõlas esmaettekandes tema muusikal “Esimesed jõulud”, 2004. aastal vokaalsümfooniline suurvorm “Stabat mater”, 2007. aastal kantaat “Hingedemaa kellad ”. Tema üks enim esitatud koorilaul “Paradisi gloria ” oli kohustuslik teos V vabariiklikul koolinoorte segakooride konkursil 2005. Lastekoorilaul “Ei tahagi minna” oli 2007. aasta Noorte laulupeo kavas. Poiste- ja meeskoorilaul “ Isad ja pojad” ning segakoorilaul “Mehed ja naised” (tekst Heiki Vilep) kõlavad tellimusteostena 2009. aasta üldlaulupeol.
Oma loomingu eest on Piret Rips-Laul pälvinud mitmeid auhindu. Koorilaul “Emale” pälvis Eesti Meestelaulu Seltsi loomingukonkursi eripreemia poiste- ja klassikaliste segakooride kategoorias (2000); lastekoorilaulud “ Kaunid teod” ja “Läheme” said ergutuspreemiad Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud Laste-, poiste, ja mudilaskoori laulude konkursil (2002); “ Hirmud ” võitis ETV Lasteekraani Muusikastuudio korraldatud konkursil Lastelaul 2003 I koha, “Maasikamuusika” II koha; “Maasikamuusika” oli edukas ka rahvusvahelisel lastelaulude konkursil Soomes, Salos, pälvides III koha (2003); lastelaul “Olema peab politsei” märgiti ära Eesti Politseiameti korraldatud Politseiteemaliste lastelaulude konkursil (2003); “Uuesti” segakoorile võitis preemia Gustav Ernesaksa 95. sünniaastapäevale pühendatud kompositsioonivõistlusel (2003). 2005. aastal omistati Piret Ripsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi Stipendium .
Tema teoseid on kirjastatud Eestis, Saksamaal, Rootsis ja USAs ning salvestatud rohkem kui 30-le kogumikplaadile Eestis ja välisriikides.26

Timo Steiner

Timo Steiner on sündinud 6. mail 1976. aastal. Ta on eesti helilooja ja pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1999.
Elu ja looming
Lõpetas kompositsiooni erialal 1994. aastal Tallinna Muusikakeskkooli (õpetajad René Eespere, Toomas Trass , Mati Kuulberg) ja 1999. aastal professor Jaan Räätsa õpilasena Eesti Muusikaakadeemia. Aastail 1999–2001 õppis ta Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Raimo Kangro juures. Helilooja on end täiendanud professor Marek Stachowski meistrikursustel Rostockis ning professor Roman Ledenjovi juures Moskva konservatooriumis.
Timo Steineri teosed on kõlanud lisaks Eesti nüüdismuusika festivalidele ka Leedus ( festival "Musica Ficta" Vilniuses, 1997), USA-s ("Kaini järeltulijad" San Franciscos 1999), Venemaal (kantaat " Kohtumiseni " festivalil "Ot avangarda do naših dnei" Peterburis 1999; "Meisterwerk" festivalil "Vremena Goda" Moskvas 2003), Saksamaal ("Salute to Europe" Weimaris 2003, "In memoriam" festivalil "Internationales Jugendmusik" 2004) jm.
1998. aastal võitis Steineri "Minotauruse päevaraamat" festivali "Eesti muusika päevad" kitarriteoste konkursi. Kammerorkestriteos "Päikesetõusu akadeemia" võitis Eesti Muusikaakadeemia konkursi ja kõlas Eesti Muusikaakadeemia uue maja avamisel 1999. aastal.
2002. aastal pälvis Timo Steiner oma loomingu eest Heino Elleri muusikapreemia. 2006. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia festivali "Eesti muusika päevad" korraldamise ja Eesti kaasaegse muusika propageerimise eest. Eesti Rahvusringhääling on välja andnud Timo Steineri autoriplaadi " Pilved tulevad vahele" (2008).
Alates 2005/2006 õppeaastast on ta Tallinna Muusikakeskkooli direktor.27

Tauno Aints

Tauno Aints on sündinud 19. juunil 1975. aastal Tartus. Ta on eesti helilooja, popmuusik , kontsertmeister ning muusikapedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2004.28
Haridus
Tauno Aints lõpetas 1993. aastal Miina Härma Gümnaasiumi ja 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledži, kus õppis levimuusikat. Pärast seda astus ta kompositsioonierialale Eesti Muusikaakadeemiasse, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis, ning lõpetas kooli 2004. aastal.29
Looming
Tauno Aints on loonud koori- ja lastelaule, teatri- ja filmimuusikat, orkestri- ja kammermuusikat. Tähtsamatest teosteks on "Aeg armastada ", "Mowgli", " Helde Puu".
Tauno Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band , Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tšellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil "Nyyd", festivalil "Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel "Time of Music" (Soome, 2006), "Jazzkaar" ja "Tudengijazz".
Tauno Aints on tuntud ka arranžeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi "Metsatöllu" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja "Metsatöllu" esituses festivalil "Maailmaküla" Gustav Ernesaksa lastelaulust "Rongisõit", mis kõlas huvitavalt ning uudselt. Valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele koosseisudele. Populaarsed on ka tema laulud lastesaatest "Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest " Limpa ".30
Valik erinevatest teostest

• "Muusika gümnasistidele ja lindile" lasteansamblile ja fonogrammile (2000)
  
• " Troop " flöödile ja live -elektroonikale (2002)
  
• "1film" flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, klaverile, vibrafonile ja löökpillidele (2006)
  
• "Kergelt vaevatud" kitarrile ja kammerorkestrile (2005)
  
• "2film" sümfooniaorkestrile ja live-elektroonikale (2007)
  
• kantaat "Aeg armastada" (L. Tungal) meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (2007/2008)
  
• Kontsertiino klaverile, viiulile ja kammerorkestrile (2008)
  
• lavastatud oratoorium "Loomiselugu" (A. Barkalaja) mees-, nais - ja segakoorile, ansamblile ja puhkpilliorkestrile (2009)
  
• kontsertetendus "Rändavad laulud" (M. Kalmet ) kammerorkestrile ja kahele näitlejale (2010)31
  

Preemiad

• 2009. aastal määras Heino Elleri muusikapreemia nõukogu Tauno Aintsile noore helilooja preemia.
  
• 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium.
  
• "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia on pälvinud orkestriteos "2film".
  
• Eesti Autorite Ühing määras talle ka stipendiumi 2005. ja 2008. aastal.32
  

Kokkuvõte

20. ja 21. sajandil on Eestis on olnud, on ja jääb palju häid heliloojaid. Nagu referaadis näha, ei jää eesti heliloojate teosed ainult Eestimaa pinnale. Need on levinud üle maailma. Paljud heliloojad on suurelt tunnustatud eestis, aga ka välismaal. Nende vanusevahe ja sünnistaatumid on erinevad ja ka elukohad ja jõukus, kuid naid kõiki seob üks ja seesama – heli loomine. Heliloojatele on see omane, nagu töös välja tuli, et kui sa oskad juba heli luua siis oskad sa ka seda õpetada. Peaaegu kõik heliloojad on pedagoogid omal alal.

Kasutatud allikad

• www.koolielu.edu.ee
  
• www. wikipeedia .org
  
• www.google.ee
  
• www.helilooja.ee
  
• www. emic .ee
  

1 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.ht m
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis
4 Sama allikas
5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.ht m
6 Sama allikas
7 http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Rannap
8 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.ht m
9 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt
10 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt
11 http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Kere m
12 http://www.emic.ee/mihkel-kerem-est
13 Sama allikas
14 http://et.wikipedia.org/wiki/Raimo_Kangro
15 http://et.wikipedia.org/wiki/Raimo_Kangro
16 Sama allikas
17 http://et.wikipedia.org/wiki/Erkki-Sven_T%C3%BC%C3%BCr
18 http://et.wikipedia.org/wiki/Erkki-Sven_T%C3%BC%C3%BCr
19 Sama allikas
20 Sama allikas
21 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tamberg/elu.ht m
22 http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg
23 Sama allikas
24 http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg
25 Sama allikas
26 http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=77&lang=est&action=view&method=biograafia
27 http://et.wikipedia.org/wiki/Timo_Steiner
28 http://www.helilooja.ee/liikmed/tauno-aints/
29 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Aints
30 Sama allikas
31 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Aints
32 Sama allikas
25