Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator;
Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimhääle uudne kasutamine- nn kõnelaul. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg, Dimitri sostakovitsi. Aastaid 1940-1950 võikski laiemalt käsitleda kui seisakuperioodi kogu Euroopas, mil hilisromantism ning impressionism ei olnud valdavalt enam kasutusel, neoklassitsism oli oma aktuaalsuse kaotanud, kuid muusikaline avangardism ja elektronmuusika veel ellu astumata. Avangardism-1950/60.aastate muusikailmingute ühisnimetaja; mille alla on ühendatud mitmed uuenduslikud kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. USAs kasutati sõna avangardism asemel eksperimentaalmuusika või modernism. Paljud heliloojad eksperimenteerisid oma loomingus erinevate võimalustega. Avangardismi tekkimise eelduseks olid tehnika kiire areng, elektronmuusikastuudiote tekkimine. Serialism. Matemaatiline täpsus. Detailsid esitusjuhised interpreetidele.
Karlheinz Stockhausen (1928-2007) Koos Bouleziga oli ta 1950-60ndate aastate avangardistliku muusika juhtfiguur. Nende kahe helilooja vahel on palju ühisjooni: nad olid Messiaeni õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika). Sügavam huvi kompositsiooni vastu tekkis alles 1950ndate alguses.
Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil • Õppimine Henry Cowelli ja
Avangardism Muusika pärast II maailmasõda Esile kerkis uus põlvkond heliloojaid, kes vastandusid silmatorkavalt eelnevatele. Hakati eksperimenteerima: * Ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga. * Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja elektronmuusika (võisid omavahel kombineeruda ja vastanduda). Avangardismi tekke eeldused: * Tehnika kiire areng (tegi võimalikuks elektronmuusika). * Regulaarsete muusikafestivalide ja heliloojate suvekursuste muutmine uue muusi...
· Aluseks 13 saj. Tekstid (rändurie, üliõpilaste jt.) · 3 põhiteemat, läbiv teema inimene · Proloog ja epiloog ,,O fortuna" SUUND 20 SAJ II POOLE MUUSIKAS · Avangardism, modernism, eksperimentaalmuusika, nüüdismuusika · Valik iseloomustusi: uued instrumendid, pillide teistmoodi kasutamine, ootamatud instrumendid, akustiliste ja elektroonilise muusika segunemine, klassikaliste vormide hülgamine, valdkondade vabalisus · Valik stiile: serialism, elektronmuusika, minimalism, uustonaalsus, elektism, sonorism, aleatoonika MÕISTED Pluralism - Stiilide paljusus Süvamuusika - Klassikaline muusika Popmuusika - ärilisel eesmärgil tehtud muusika Sümf. Poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeerilist või filosoofilist ideed Programmiline muusika - instrumentaalmuusika, mille paremini mõistmiseks on helilooja lisanud sõnalise selgituse Tonaalsus - helistiku olemasolu Atonaalsus - helistiku puudumine
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism. Nii Euroopas kui ka Ameerikas kerkib esile hulk heliloojaid, kes vastanduvad varasemale (uus kompositsioon ja pillikoosseis). Lõpolikult hüljati senised klassikalised vormid, nt sonett. Selle ajastu heliloojaid hakati nimetama avangardistideks ehk modernistideks. Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see oli üldnimetus uutele kompositsioonitehnikatele: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Nt Aleatoorika (juhuslikkus) ja serialism (täpsed reeglid; 12-tehnika) olid vastandlikud, kuid katsetati nendega omavahel mängimist. Avangardismi nimetati Ameerikas eksperimentaalseks muusikaks ning selle tekkimise aluseks oli tehnika areng. *Elektronmuusika stuudiod tekkisid maailmas. Esimene stuudo rajati 1949. Pierre Schaeffer'i poolt Pariisi.
pärineb 1953 aastast. Varasematest oopustest paistis silma veel seeriatehnikas kirjutatud "Kreuzpiel" (1951), mis on kirjutatud oboele, bassklarnetile ja löökpillidele. Elektronmuusika: Stockhauseni suuremat tähelepanu äratanud elektroonilised teosed on "Elektronische Studie I" (1953) ja "Elektronische Studie II" (1954). Neist esimene oli kokku pandud stuudios genereeritud erinevatest siinustoonidest, teine oli aga esimene elektronmuusika teos maailmas, mis sai noodistatud ja ka partituurina välja antud. Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956). Järgmises heliteoses "Kontakte" ("Kontaktid" 1958-1960) kasutas Stockhausen Kölni stuudio võimalusi äärmise piirini: segas omavahel erinevaid lainekujusid, kasutas valge ja roosa müra generaatoreid, mitmesuguseid kajasid ja signaalide tagasisidestusvõimalusi. 1960.-1970
Muusikakeskkoolis O Jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis O 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis Töökohad O Eesti Raadios (1971-1980) O Eesti kultuuriminister O Eesti Heliloojate Liidu esimees O Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõpp ejõud O Kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja Looming O Hakkas kasutama komponeerimisel arvutit O Rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio O Loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat O Tema looming on kontrastiderohke Teoste loetelu O 6 sümfooniat O "In memoriam" O Tšellokontsert O Klaverikontsert O "Seenekantaat" Tänan kuulamast!
ErkkiSven Tüür Sandra Schmidt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liider Õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia http://www.youtube.com/watch
* Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardism Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja elektronmuusika (võisid omavahel kombineeruda ja vastanduda). Avangardismi tekke eeldused: * Tehnika kiire areng (tegi võimalikuks elektronmuusika). * Regulaarsete muusikafestivalide ja heliloojate suvekursuste muutmine uue muusika taimelavaks. Avangardismi või modernismi alla mõistetakse teoseid, mis olid uuenduslikud aastatel 1945-1970. 70-80-ndatel arenesid nii Euroopast, kui Ameerikast välja uued voolud: * Minimalism. __ dissoneeriv helikeel, mis oli omane
Avangardismi thtsamaid esindajaid 4`33`` 27 sounds manufactured in a kitche Ettevalmistatud klaver - klavimaluste muutmine klaveri keeltele vi keelte vahele asetatud esemetega Aleatoorika (alea - lad k juhus, tring) kompositsioonisuund, kus mrav on juhuslikkus. Happening improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja Oluline panus elektronmuusika arengusse Aparaatide abil snteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest hltest loodud muusika. Gesang der Jnglinge (Noorukite laul) 1956 he poisi hle mitmekordse salvestise ja elektrooniliste helide kombinatsioonid. Pierre Boulez 1925 Prantsuse helilooja ja dirigent Serialismi rajaja Serialism - kompositsioonitehnika, kus seeriateks on organiseeritud helikrgused, rtm, dnaamika ja artikulatsioon. Struktuurid I 1952 Krysztof Penderecki 1933 Poola helilooja ja dirigent
Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
4. Tunnustused 5. Kuulamine Elust Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. Heliloomingut õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat,
Erkki-Sven Tüür Erki-Sven Tüür sündis 16.10.1959 Kärdlas. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsul...
Erkki Sven Tüür (1959-...) Elulugu: Sündis Hiiumaal. Lõpetas Tallinna I Keskkooli reaalklassi. Samal ajal tegeles iseseisvalt muusikaga. Pärast astus Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Lõpetas löökpilli ja flöödi erialal. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse õppima kompositsiooni. Täiendas end elektronmuusika alal Saksamaal. Asutas ka ansamli In Spe, kus ise mängis klahvpille, laulis, oli helilooha. Tegi omalaadset rokk-muusikat. Looming: Oma põlvkonna kõige tuntum ja tunnustatum helilooja kogu maailmas. Tema muusikat iseloomustab oskus sünteesida erinevate stiilide elemente. Ta muusikas on euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum". Aastal 2001 esietendus Saksamaal tema ooper ,,Wallenberg". Räägiv Rootsi diplomaadist, kes töötas II maailmasõja ajal Budapestis Rootsi saatkonnas sekretärina ja kes aitas 10000 juudil pääseda Saksa ...
Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt.
Kirjutab seinast seina muusikat. Teoste pealkirjad on peamiselt ladina või saksa keelsed, need ei tähista kindlat programmi, vaid iseloomulikku tuuma. Pealkirjad paneb tagant järele. Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad, viimane on VIII. IV sümfoonia kannab nime ,,Magma". ,,Searching for roots" on austusavaldus Jean Sibeliusele. ,,Zeiteaum". ,,Exodus". ,,Aditus" Lepo Sumera mälestuseks. ,,Insula deserta" keelpilliorkestrile. ,,Aktsioon-passioon-illusioon". ,,Cristallisatio" 3 flööti, elektronmuusika, keelpillid ja kella mäng. Instrumentaalkontsertid kirjutab tavaliselt kindlale esitajale. Näiteks tsellokontsert, viiulikontsert, ,,Ardor" marimbakontsert, klaverikontsert. Kammermuusikas eelistab ebastandartseid pillikoosluseid. Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, saksofonikvartett ,,Lamentatio". ,,Dick ja Toff imedemaal" flöödile ja tuubale. ,,Draama" flööt, viiul, kitarr. ,,Transmission" 6 klaverit. ,,Motus 1 ja 2"
Esse M.Vaitmaa artikli kohta arvamus XX sajand on hävitanud asjade algloomust. Positiivne on, et viimasel ajal näeme, kuidas pöördutakse vanade väärtuste juurde tagasi. Tähtsaim nähtus on see, et on avatud uks tonaalsuse, puhtuse suunas. Näen positiivset suundumust selles, et erinevad religioonid hakkavad tunnetama, et maailmal on üks Jumal, et oleme ühest juurest. See väljendub ka kunstis. Kahekümnenda sajandi olulisimaid muusikanähtusi või suundumusi on raske hierarhiasse paigutada, selleks on XX sajandi muusikapilt liiga kirju, isegi juhul, kui arvesse võtta ainult Euroopa muusikas toimunut. Ma arvan, et liiga lähedal olemine, vajaliku distantsi puudumine panoraamse pildi tekkimiseks, takistab sügavama põhjuslikkuse nägemist lõppeva sajandi kümnete kunstivoolude ja sadade loojate vahel selgitamaks, et see oli oluline ja see mitte, see oli viljakam ja ar...
Elektronmuusika Esimene helilooja, kes suutis helitöödega tõusta elektrooniliste eksperimentide tasemelt arvestatava kunstilise tasemeni. Esimesed tähtsamad teosed: "Elektronische Studie I ja II". Teine teos oli esimene elektrooniline teos maailmas, mis sai noodistatud ja partituurina kirja pandud. Praegu tuntuimaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" (noorukite laul). Miksis kokku poisi hääle mitmekordse salvestise. "Kontakte" kasutab kõike, mida tolle aja elektronmuusika lubas kasutada. Hiljem hakkas segamaa akustilist ja elektronmuusika. Kammermuusika Ta segas aleatoorilist ja serialistlikku muusikat. Näiteks teos "Zeitmasse". Muusikud mängivad küll serialistlikult organiseeritud partiid, kuid mängivad eri taktimõõtudes ja tempodes. Teos "Zyklus" on materjal grupeeritud plokkidesse ja mängija ise valib, mis järjekorras ta mängib. Kahes kammerteoses peavad osalejad ka näitelma klarneti teoses arlekiini kostüümis, teoses "Sirius" tulnukatena.
järjekord on juhuslik. 8) Seleta lahti performance'i ja happening'i erinevus. Perfomance- siis kui etendus on enam-vähem ette valmistatud Happening- improviseeritud muusika, mis hõlmab ühteaegu kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti ja kehaplastika elemente 9) Mis on serialism ja kes tõi selle muusikasse? Pierre Boulez . Arenes välja dodekafooniast (on 12-helirida,kus teose aluseks on 12 heliline rida e seeria). Väga matemaatiline, täpne ja range. 10) Seleta lahti elektronmuusika mõiste. Kõla ja müraefektidega katsetamine ning arvutis nende kokku miksimine. Aluse panijaks Karlheinz Stockhausenja John Cage 11) Minimalism muusikas, nimeta tuntumad heliloojad.Minimalistlik muusika on muusika suund, milles muusikat tehakse väga väheste muusikaliste vahenditega. Samuti onminimalistlikus muusikas vähe kordusi. Kõige ehtsam näide minimalistmist on Jaapani muusika.Kõige tuntumad minimalistliku muusika loojad on Philip Glass ja Steve Reich. 12) Postmodernism muusikas
Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud.O. Kokoschka, E. Nolde Neoklaasitsism-20 saj.Viin Muusika harmoonia, orkestratsiooni üldine lihtsustumine,väärtustati meloodilist joonist ja vormi osas täpset, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. P. Hindemith, I. Stravinski Avangardism- Pärast II Maailmasõda Euroopas ja Ameerikas. Serialism aleatoonika, pointillism, elektronmuusika. Elektroonilised väljendusvahendid, eksperimenteerisid ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega. J. Cage, P. Boules. Minimalism- 20 saj keskel, USA-s. Algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad.muusikalise-dramaturgilisest arenduse puudumine, heakõlaline konsoneeriv helikeel. S. Reich, P. Glass
Selle tähtsus? Ooper Bogy ja Bess tähistab Ameerika rahvusooperi sündi. Ooperis on püütud tõetruult kujutada Ameerika mustanahaliste elu. Muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid. 4. Avangardism ja John Gage Millal ja kus: 1945.-1970. aastatel; peamiselt Euroopas ja Ameerikas, kuid ka Jaapanis ja Argentiinas. Missugune: Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see ühendas uusi kompositsioonitehnikaid: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Iseloomusta teost 4:33? (vaata õpiku väljavõtteid - pilte) Muusikat teeb publik. Kokkuvõte: Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin[1989-1937] (Ainult klaveri mäng, muljete kunst) · ,,Polero" Maurice Ravel [1875-1937] (Trumm, puhkpill, kogu aeg on sama rütm ´´Polero rütm´´) · ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg [1874-1951] (Keegi räägib midagi; sünged toonid.)
olulisemad harud on teatraalsus (lavalisust esineb ka neis teostes, mis polegi lavateosed), semiootika (käsitleb muusikat kui märgisüsteemi ja seob seda teiste märgisüsteemidega, näiteks keelega), filosoofia ja kirjandus (oli kirglik kirjandushuviline, tema komp.stiili on seostatud James Joyce'i nn teadvuse vooluga), inimhääle võimaluste uurimine (palju vokaalteoseid, mis on tehniliselt virtuoossuselt inimhääle võimete piiril), elektronmuusika. Tema muusikal on tihe side muusikaajalooga, traditsioonidega, kasutab teostes rohkelt tsitaate, stiliseerivat materjali, ka tekstikollaaze jms selles mõttes on ta postmodernistlik. Kuid väljendusvahendites on Berio ülimalt leidlik ja uudne selles mõttes modernistlik. Kõik see kokku moodustabki tema mitmekülgse ja isikupärase helikeele. Sama vastuoluline on ka tema komponeerimisstiil ja materjalikasutus, kus segunevad strukturaalne (korrastatud ja süsteemidele
hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "Metastasis", 1954) muusikalise materjali struktuuril. Muusikas oli suures osas iseõppija, võttis eratunde Milhaud' ja Honeggeri juures, viibis Messiaeni analüüsitundides Pariisi kons.-is, uuris elektronmuusika võimalusi ja lõi oma arvutiprogrammi, mis võimaldaks ta ideid realiseerida, teda huvitas heli füüsikaline olemus. Reisis Jaapanisse, sai sealsest muusikast kinnitust oma muusikalistele ideedele. Tema tegevuse teljeks oli muusika, füüsika, matemaatika ja arhitektuuri seoste uurimine ja oma muusikas ühendamine, tema täiesti teistsugune lähenemine muusikale oli 1960ndail aastail Euroopas originaalne, kuid ei leidnud järgijaid nagu Boulez, Ligeti jt, ta jäi elu lõpuni teisitimõtlejaks
häppening- improviseeritud etendus, mis ühendab kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti ja kehaplastika performance (ingl k etendus) - tegevuskunsti vorm, sarnane häppeningiga, kuid on pikemalt ette planeeritud ja konkreetsema stsenaariumiga Pierre Boulez: Prantsuse helilooja ja dirigent; serialismi rajaja serialism - peale helikõrguste on seeriateks organiseeritud ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon Karlheinz Stockhausen: Saksa avangardist; oluline panus elektronmuusika arengusse elektronmuusika - aparaatide abil sünteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest häältest loodud muusika "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul", 1956) FOVISM Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse
Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve on impulsse saanudgregooriuse laulustja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa muusika põhineb üldiselt helikujundite arengul ja muutumisel, viimaste puhul on aga olulisim helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine
20. saj. muusika kordamisküsimused: 1. 20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutam...
Heliloojate kuues põlvkond Kuues põlvkond eesti heliloojaid erineb täielikult eelmistest. Seoses iseseisvumisega said noored heliloojad rohkem vabadust ning ka võimaluse täiendada end välismaal. Muusika on meditatiivne ja poeetiline, kus kasutatakse ka lisaks elektroonolisi vahendeid. Algusaastatel hakati korraldama ka palju erinevaid festivale nagu näiteks Eesti muusika päevad, ,,Jazzkaar'', ,,NYYD'' jne kus noored eesti kui ka välismaised heliloojad saavad oma muusikat esitleda publikule. Lisaks on eesti muusikat laialdaselt tunnustatud üle maailma, välismaised plaadifirmad on võtnud kodumaa heliloojaid enda tiiva alla. Mainema zürii poolt tunnustatud teoseid mängitakse ka klassikalise muusika raadiojaamades üle maailma. Erkki-Sven Tüür, sündinud 16.oktoober1959a. , on üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. 19761980 õppis Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õ...
Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul. Kuidas muusikat tajutakse ja toodetakse ja kuidas see meid mõjutab, saab uurida teaduslike meetodite abil. Muusika tunnetus on interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib seost muusikaga, inimmõistusega ja kultuuriga. See kehtestab uusimaid tehnoloogiaid ja uurimismeetodeid uurida paljusid erinevaid muusikaga seotud küsimusi teemadel nagu muusika tajumine, õppimine, tulemuslikkus ja tunnustus. Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus.Kuni 1940-ndate aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks ,kuna selle loomiseks või interpreteerimiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati tänu elektrile.Tänapäeval on elektroonilise muusika mõiste
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat. Instrumentidest domineerivamad kitarr, basskitarr, lookriistad ja klahvpillid. Tuntumad popmuusika ansamblid seas on the beatles, the rolling stones, ning abba, üksikesinejate seas elton john, michael jackson ja madonna. Alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektronpopp, sündipopp, diskomuusika, poprokk ja J-pop. Elektrooniline muusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Kuni 1940 aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, kuna selle loomiseks või interpreeterimiseks oli vajalikud muusikainstrumendid, mille küla tekkis või edastati tänu elektrile. Tänapäeval on elektroonilise muusika mõiste kasutusel nii süva- kui ka
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli helilooming...
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
saj. keskel ja Benjamin Britten Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku · Sajandi keskpaiku ilmuvad Euroopa muusikasse mitmed tähelepanuväärsed heliloojad, kelle looming pole stiiliraamidesse üksüheselt paigutatav. · Võib öelda, et aastad 1940-1950 Euroopa muusikas omamoodi stiililiseks vahepeatuseks. · Nimelt hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism, ent muusikaline avandardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida. Heliloojad 20 saj. Keskel euroopas Benjamin Britten (19131976) Olivier Messiaen (19081992) Mitte klassikalised muusikud 40ndatel: Edith Piaf, Charles Trenet ja Tino Rossi · 50ndatel hakkas Ameerika mõjutusel levima Sving, dzäzz, traditsiooniline pop-muusika ja rock'n'roll. · Kuna Rock'n'roll kogus suurt menu euroopas Ameeriklaste Elvis Presley, Buddy Holly jt näol, hakati Suurbritannias ka ise seda looma
Muusika kuulamine Steve Reich "City Life" Pala areneb nende väljendusvahendite kaudu, mis muutuvad. Lugu oli rütmikas. Dünaamika kaudu väga see lugu ei arenenud. Väga palju erinevaid tämbreid (taksouksed, metroohääled). Enam pole oluline meloodia. 20. sajandil ühtne stiil puudub, sest : 1) suured katastroofia sundisid kunstnikke pidevalt uute lahenduste, uuenideaali otsingutele - leiti palju erinevaid stiile. 2) infolevik kiirenesid ja tekkinud suunad ammendusid kiiremini. Iga helilooja loob ise mängureeglid. Meloodia kaotas tähtsuse. Klassikaline harmooniankaotas tähtsuse. Tähtsateks väljendusvahenditeks said tämber ja rütm. Uued kompositsioonivõtted Klaster - kõlavad korraga kõrvuti olevad helid. Aleatoorika - ( kontrollitud juhuslikkus) helilooja jätab interpreedile vabad käed mõnede väljendusvahendite valikul. Dodekafoonia - 12- tooni tehnika; 12 heli pannakse ritta ning need kõlavad kogu teose jooksul samas järjekorras. Elekt...
neljandal löögil. Loo rütm luuakse tihti kasutades basse trummide asemel. Drum and bass on elektroonilise muusika stiil, mis on välja arenenud jungle muusikast. Algusajaks loetakse kuskil 1990 aastate algus. Stiili iseloomustab kiire tempo, trumm (tavaliselt 160 180 lööki minutis) koos raske, vahel ka keeruka bassikäiguga. Tänapäeval on Drum and Bass üks "underground" muusika stiile avaldades mõju popmuusikale ja kultuurile Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Kuni 1940. aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, kuna selle loomiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati tänu elektrile. Tänapäeval on elektroonilise muusika mõiste kasutusel nii süva- kui ka levimuusikas, hõlmates
........................................................................................... 5 Auhinnad....................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................7 2 Kõige algus Benny Benassi on Itaalia DJ ja elektronmuusika produtsent kes kuulub maailma A- kategooria tegijate hulka. DJ-de veebilehe kohaselt on ta oma kultuselt 13 DJ maailmas. Benassi kodanikunimi on Marco Benassi. Ta sündis 13. juulil 1967 aastal Itaalia linnas nimega Reggio Emilia. Isegi praegu elab ta endiselt Põhja-Itaalias oma sünni linnas. Ta pole tuntud vaid Benny Benassi nime all ta on tuntud teistegi esinejas nimedega. Nendeks on näiteks Benny B. , Benni Bros. ja Benny Bee. Benny muusika
Lotte" , ,,Minu Eestimaa" Alo Mattiisen (1961-1996) Looming: ``Ei ole üksi ükski maa", Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", Süit ,,Ajaga silmitsi", Muusikal ,,Chrlotte koob võrku", Muinasuttballaad ,,Väike merineitsi", Lühiooper ,,Dispuut" Igor Garsnek (1958) Looming: Kaks sümfooniat. Konstert elektrikitarrile, rock-ansamblile ja sümfooniaorkestrile. ``Abielu kantaat" . Rock-oratoorium ,,Loomade farm". Elektronmuusika ,,Grott", ,,Fuuga mustkunst" ja ,,Jurassic Park". 6. 1990-2009 muusikalised arengud. Muusika iseloomustus, heliloojat(10), nende tunnustuse pälvinud teosed. Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa vabanemise ideoloogilisest survest, mis omakorda laiendast loomingu sisulist haaret. Jätkus heliloojate huvi sakraalmuusika vastu, vaimuliku sisuga teoseid leiame nii vanemate kui ka nooremate põlvkondade loomingust. 1990. aastail jõuab
Konservatooriumis gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve oli juba 1990. aastate algul, oma esimeste teoste loomise ajal, hämmastavalt küps helilooja. Ta on tunnistanud, et muusikat kirjutama hakates protestis ta tollase eesti muusika vastu ning minek Prantsusmaale aitas tal siinsest taustast eemalduda. Tänaseks on ta nooruslik mässumeelus vaibunud, ent endiselt püüab ta luua talle ainuomast kõlamaailma.
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4.33, kus solist peab istuma klaveri taga ja mängima mitte midagi. (Soovitav lugeda R. Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass
1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", Lumen et cantus" (ld k valgus ja laul), 1983. aastast ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevaene" ja ,,Sfääride võitlus" Artur Alliksaare tekstidele ning ,,Antidolorosum. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989- 1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992.
Sissejuhatus Käisin 15. märts Rahvusooper Estonia balletti Phaidra vaatamas KUMU auditooriumis. See on Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele e...
Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989-1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 1993-1996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Teda köidab spektraalmuusika kõla ja esteetika süüvimine heli nüanssidesse, heli sisemusse. Samas on tema teostes aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse kultuuri, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu (,,See on mu muusikaline emakeel") ja ida muusika kajastused. Tulve kasutab palju ebatraditsioonilisi mänguvõtteid ja eksperimentaalseid instrumente
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
Tihti räägitakse, et tuleb esinema kuulus elektroonika muusika suuresitaja, kuid siis on küsimuseks jäänud, et kus see muusika üldse tuleb ja mida taotleb. Referaati on alustatud elektroonilise muusika mõiste lahti seletamisega, et aru saada, mis elektrooniline muusika on. 3 Elektrooniline muusika ja elektroonilise muusika mõiste Elektrooniline muusika, teise nimega elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või loovaks ette kandmiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või elektrooniline muusikatehnoloogia, mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. 1940.aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, sest selle loomiseks või esitamiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati elektri abil. Tänaseks päevaks kasutatakse elektroonilise muusika mõistet nii süvamuusikas(tõsise sisuga muusika) kui ka
TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad j...
jõhkrusele ka palju dramaatilist pinget. Tüüri köitis seegi, et Wallenberg oli reaalselt eksisteerinud isik, samuti võimalus panna möödunud sajandi kaks kurjusereziimi natsism ja stalinism samadele kaalukaussidele. Ooperi muusikas on Tüür läinud juba varasemast tuttavat rada. Dramaatilist joont kannab mitmekihiline ja põnev orkestripartii, paiguti kõlab ka eelnevalt CDle salvestatud elektronmuusika. Erinevaid stiile ühendab Tüür vokaalpartiides: seal on meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu, aga ka rütmiseeritud kõnet, mille autor on märkinud nooti kui quasi "rap" räppides. Ooper "Wallenberg" on Tüüri seni ainus teos muusikateatrile, ent tema looming on pälvinud ka koreograafide tähelepanu. Nii on Teet Kask kasutanud tema muusikat mitmes tantsulavastuses,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
