ning ta tundis oma heliloojakarjääri kriisis olevat. Ta pöördus tagasi vanamuusika poole, uuris gregooriuse koraali ning edasiste otsingutega jõudis 1976.aastal uue ainulaadse stiilini, mis sai nimetuse tintinnabuli. Tintinnabuli-muusika on õrn ja habras, kõlab just kui kellukeste mäng. Seega oli kätte jõudnud teine periood tema loomingus, mis on väga vastandlik esimesele. Tintinnabuli-stiili esimene teos oli klaveripala ,,Aliinale", mis on üsna minimalistlik. Teos algab väga õrnalt ja vaikselt, on pidevate pausidega, kõlav. Minu jaoks on ,,Aliinale" üks ilusamaid teoseid tema loomingus, olles oma olemuselt väga rahustav. Pärdi üheks mängituimaks teoseks on kujunenud samuti teise perioodi kuuluv ,,Fratres". Selle teose puhul lisas Pärt esmakordselt ansamblile ka sooloviiul, mis muudab selle olemuse pehmemaks. Veel üheks tintinnabuli-stiili näiteks on ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", mis on väga
1960 - esimene dodekafooniline teos eesti muusikas), samuti kollaazitehnikat, kus ühildas näiteks erinevate ajastute muusikastiile (,,Collage teemal B-A-C-H", ,,Credo"). Alates 1968. aastast otsis Pärt uut helikeelt, ta uuris Notre Dame'i koolkonna muusikast ja Madalmaade vokaalpolüfooniat, gregooriuse koraali. 1971. aastal ilmunud III sümfoonia erines tema varasematest sümfooniatest, aga 1976. aastal ilmunud klaveriminiatuur ,,Aliinale" esindab juba täielikult Pärdi loomestiili tintinnanbuli nimetus pärineb üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt. ,,Für Alina" ehk ,,Aliinale" on hüpnotiseeriv, vaikne ja aeglaselt arenev väga puhta kõlaga pala, mida kuulates ma rohkem kuulatasin kui kuulasin. Selle puhul on Pärt minimaalsete vahenditega teinud hämmastava meeleolu loomisel, mida kirjeldaksin nukra, kuid helge ja mõtlikuna.
See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli. See on minimalistlik stiil, oma olemuselt mediteeriv, sissepoole suunatud. Muusikas on suur sisemine tasakaal, mis leiab tee ka kuulajani. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala ,,Aliinale". Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma ülikoolide audoktor ning auliige, plaadid tema muusikaga on olnud korduvalt Grammy auhinna nominendid ja kahel korral võitnud. Ta on pidevalt rahvusvaheliste
Kantaat ,,Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigeerus Looming: ,,Nekroloog" (1960) esimene orkestriteos 1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H" ,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale" Samas stiilis on kirjutatud veel lood ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuusikale. Valdavalt on teosed loodud ladina keelsetele tekstidele. Pärt on kirjutanud ka 4 sümfooniat. Viimane valmis aastal 2009. Pealkiri ,, Los Angeles"
Arvo Pärt püüdis leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks (mis oli olemas vanamuusikas) ning leidis, et saladus peitub ühehäälsuses. Otsingute jätkudes tuli Pärt esile uue omapärase stiiliga tintinnabuli. Tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. "Aliinale", "Tabula rasa", "Fratus" 8. Kuidas nimetatakse Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili ja mida see tõlkes tähendab? Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili on tintinnabuli, mis on tõlkes (ladina keeles) kellukesed 9. Kuidas jõudis Arvo Pärt oma stiilini? Arvo Pärt jõudis oma stiilini püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks, mis oli olemas vanamuusikas, ning leidis, et saladus peitub ühehäälsuses. 10
vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul
/K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel oli religioosne tekst. · Pöördus vanamuusika poole · Tegeles gregooriuse koraali uurimisega · Töötas välja uue stiili, mille nimetas tintinnabuliks (lad.k. ,,kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli on kuulatav. Neid teosed võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. · Klaveripala ,,Aliinale" (1976) · Samas stiilis on ka ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" · Tintinnabulatsioonis on üheks läbivaks põhimõtteks kahe vahelduva hääle komponeerimine ühe liinina. · Pärast emigreerumis pühendus vaimulikule e sakraalmuusikale. Valmisid teosed ,,Passio", ,,Te Deum", ,,Stabat mater", ,,Magnifikat", ,,Berliini missa". · Pärt on kirjutanud 4 sümfooniat . Neljas neist kannab pealkirja ,,Los Angeles" · www.arvopart.ee
Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staatiline, habras, otsekui iga heli kuuldav Esimene tintinnabuli stiilis pala "Aliinale" (1976) Looming 1977. a lisandus 13 tintinnabuli teost Edasi keskendus sakraalmuusikale Lisaks ladina keelele, kasutab teostes ka hispaania ning arhailist kirikuslaavi keelt Talle on tähtis tema loomingu interpretatsioon https://www.youtube.com/watch?v=8as_BN5h5YQ Tunnustused 2007. aastal võtis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Grammy auhinna parima koorisalvestuse eest. Esitati Pärdi plaadi "Da Pacem" lugusi "Da Pacem" võtis ka Taani muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias
missugused on minimalismi 3 iseloomulikku tunnust? tekkis 1960ndatel keskel USA-s. Muusikalisdramaturgilise arenduse puudumine, algmaterjali nappus, heakõlaline konsoneeriv helikeel 5. Iseloomusta A.Pärdi tintinnabuli stiili. Mis see on? Nimeta selles stiilis 2 teost. Tintinnabuli stiil e kellukeste stiil põhineb kolmkõladel ja teatoonilistel helilaadidel. Aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsause muusika, kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. ,,Fratrus", ,,Aliinale". 6. Selgita mõisteid. atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist. dodekafoonia- kahe kompositsiooni meetod. aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab kõike 12 kromaatilist heli. eksperimentaalmuusika- kasutatakse ebatraditsioonilisi instrumente. nt elektrikell, tühjad konservikarbid, raadio vastuvõtja.
peitub ühehäälsuses (monoodias). (!) Otsingud jätkusid ja aastal 1976 tuli Pärt esile uue omapärase stiiliga tintinnabuli (ld. k. kellukesed) 1976 27. okt. ans. Hortus Musicus (Andres Mustonen) 7 pala pealkirja all "Tintinnabuli"; avatud oopus... Vaikus Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust Kompositsioonitehnika, kus harmooniahääled on rangelt allutatud meloodiahäälele; matemaatiline loogika Klaveripala "Aliinale" (1976) "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" "Tabula rasa" "Fratres" (mitmeid versioone) Sõna tähtsus! (sakraalmuusika) "Passio" (Johannese passioon) "De profundis" "Te Deum" "Magnificat" "Kanon pokajanen" Como cierva sedienta helikeele taasuuenemine Orient & Occident - idamaise ja euroopaliku helikultuuri sulam Lamentate "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta
1. Ekspressionism ilmus Euroopa muusikaellu 20. sajandi algul. Ekspressionism tähendab ladina keeles expressio- väljendus. Tendentsid: Muusikas on oluline tunnete ja mõtete väljendamine. Omane on süvendatud huvi inimese siseelus toimuva vastu- inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss, jõuetus, mängu tulevad ka deemonlikud jõud. Kunstis kujutati kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. 2. Dodekafoonia- kompositsioonimeetod, kus aluseks on 12. heliline seeria. Eksperimentaalmuusika kujutab endast muusikat, mille tegemiseks kasutatakse ebatraditsionaalseid muusikariistu, näiteks konservipurke. Sisaldab endas performance'id ja happening'e. Atonaalsus- helide ja akordide olenematus põhihelist, puudub helistiku tunnetus. 3. John Cage ettevalmistatud klaver tähendab pilli kõlav...
aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama LääneBerliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. Tunnustused Tunnustusi on tal kokku 27 19902011 http://www.youtube.com/watch?v=0zrD9JiA_i4&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=QtFPdBUl7XQ Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt http://www
piirati usuliste vaadete tõttu. 1980 aastal. Juba tema esimesed olid väga avangarlistlikud uuenduslikud, sest kasutas erinevaid kaasaegseid tehnikaid. 1) Aletoorika-juhus on aluseks 2) Dodekafoonia- selle meetodi aluseks 12 heli, millest ükski ei tohi korduda enne kui kõik teised 11 kõlanud 3) Kollaaz- vanade meistrite teosed uues kuues. Kõikidel tema teostel on sügav psühholoogiline sisu ning pinge. Tema tuntumad teosed: 2 sümfooniat,klaveriteos ''aliinale'' ning lavamuusikanäidetest muusikat lühifilmidele. II perioodi teosed kasutas kellukeste ehk tintinnabuli, kus on väga oluline koht kolmkõlal. Sellises muusikas on rohkesi pause ja pianissimot. Selle perioodi kohta on meil ''Tabula rasa''- Arvo Pärt valiti aastal 2011. Esimese heliloojana Eesti teadusakadeemia auliikmeks.
Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfooni tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom · Tintinabuli stiil - seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, segedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. · Esimene uues laadis lugu klaveripala "Aliinale" 1980.Aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust Breliini · Üks silmapaistvamaid teoseid "Orient & Occident" keelpilli orkestrile
Tintinnabuli stiil (ld.k. kellukesed) nagu Pärt seda ise nimetab on täiesti erinev helilooja varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulatav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli. Esimene tintinnabuli-stiilis teos on klaveripala „Aliinale“. Selle miniatuuris liigub koos põhimeloodiaga samas rütmis saatehääl h-moll põhikolmkõla helidel. Kuna liikumine kulgeb kohustusliku pika pedaali abil kõlama jäetud põhiheli h taustal, jääb kõlama ka kõik muu, nagu vaikselt kõlaruumis hõljudes. Pedaal kaob alles enne lõppu. Arvo Pärdi jaoks on väga tähtis, kuidas tema loomingut interpreteeritakse. Sageli võtab ta osa oma esituste ettevalmistamisest, aitamaks esitajail leida õiget võtit muusika mõistmiseks.
kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal . 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks. Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on “Spiegel im Spiegel " (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli-stiil Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab
,,Collage teemal bach", tsellokontsert ,,Pro et contra" 68. aastal kirjutas teose ,,Credo". Peale selle esiettekannet pöördub vana muusika poole, eriti uuris ta ,,Gregoriuse koraali" ja polüfooniat. Peale 3 aastast vaikimist tulebki välja III sümfoonia. Peale seda leiab ta oma stiili, tintinnabuli ehk kellukeste stiil. See on habras, staatiline, vaikus, iga heli kuulatakse põhjalikult, korduvad motiivid, kolmkõla, kõlaliselt äärmiselt lihtne. I teos selles stiilis on klaveripala ,,Aliinale". Üks kuulsaim on ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" . ,,Fratres" (ldn.k. vennad), ,,Tabula rasa" (ld.k. puhas leht) 2 viiulit, prepareeritud klaver ja keelpillid. Kui siiani valdavalt oli Pärt instrumentaalhelilooja, siis seoses uue stiiliga suureneb sõnaosakaal. Peale immigreerumist pühendub peamiselt sakraalmuusikale(vaimulik). ,,Passio" (Johannese passioon), ,,Te Deum", ,,De Profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificant", ,,Berliini missa".
orelit ja koorijuhtimist. Arvo Pärt. Looming: Tema looming jagatakse kaheks osaks. Esimeses osas on tuntuim orkestriteos ,,Perpetuum mobile" Esimene pool oli eredakõlaline ja omanäoline. See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul.Sel ajal lõi ta ka eesti esimese dodekafoonilise helitöö. Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa". Uuel perioodil suurenes vokaalosa tähtsus. Mitmed ladinakeelsed katoliku kiriku klassikalisi muusikazanreid kasutav muusika. ,,Johannese passioon", ,,Magnificat" Elust: Arvo Pärt lõpetas Tallinna konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Töötas mõnda aega Eesti Raadios. 1980.aastal emigreerus Pärt Saksamaale, kus ta elab praeguseni. Käib sageli Eestis, aitab koore enda loomingu esitusteks valmistamisel. Ta on valitud mitme
kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) Rakvere aukodanik Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) riiklik kultuuripreemia (2009) Liège'i Ülikooli audoktor (2009) Paide aukodanik (2009) St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teosed Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen (1996) Missa syllabica (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva (1999) which was the Son of (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001) Littlemore Tractus (2001) Salve Regina (2002)
"Collage teemale B-A-C-H. "Credo"-(1968) klaverile,segakoorilej aorkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst Pöördumine vanamuusika poole: Tegeles gregoriuse koraali uurimisega TINTINNABULI: Töötab välja uue stiili, mille nimetab tintinnabuliks( lad.k."kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli kuulatav. Neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga Klaveripala "Aliinale" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuuskale. Kokku kirjutanud 4 sümfooniat. Eino Tamberg- (1930-2010) Helilooja kompositsiooniõppejõud 1947-1953 Tallinna konservatoorium 1952-53 eesti draamateatri muusikaala juhataja Looming: 1956 Coneerto grosso. see teos viis esimest korda eesti muusika rahvusvahelisse huviorbiiti. Kasutab saksofoni Kirjutas lavamuusikat Balletid(viis välise tegevus miinimumini ja tõi esiplaanile muusika) Filmimuusika "Põrgupõhja uus vanapagan"
Tema teos ,,Soolo häälele" Graafilinemuusika - .... Pole midagi kirjas. Õpetaja ei seletanud selle kohta midagi. Elektronmuusika- elektripillidega tehtav muusika Konkreetne muusika- kino ja teatrikunstis kasutatakse. Ehk siis mittemuusikaliste helide taas esitus(uksepauk,meremühin) Absurdikunst- nt tsellomängija veeretab ühe jalaga jalgpalli Tin-tinnabuli Arvo Pärdi stiil s.t. kellukestestiil, rõhutab kolm kõla helisid, lihtsustatud klaveripala"Aliinale" Minimalism- heliloojad pöörduvad donaalse muusika ja meloodia poole, ka kordusi võib teha Polüstilistika s.t. hästi palju stiile kuhjatakse kokku Impressionism 1874a toimus Pariisis näitus, Impressioon tõusev päike. Saab alguse maalikunstist Impressioon-mulje Oluliseks valgus ja vari Kujutavas kunstis värvitaju Muusikas kõlavärve, tämbreid, otsitakse uusi pillivärve, harf, alt, puupuhpillid, vibrafon Meloodia kaotab tähtsuse harmoonia ees F.Tuglas- Kirjanduses(Eestis)
Kordamisküsimused kontrolltööks. 20. sajandi muusika. 11. klass 1. Nimeta 20. saj esimese poole peamised suunad muusikas. Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism -iseloomusta muusikat (seosed varasema muusikaga, helikeel) Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme Harmoonia muutub lihtsamaks, Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5. Ekspressionism -iseloomusta muusikat (mida püüab edasi anda) Helilooja enda t...
.. jne Loomingus valdavaks kammermuusika ja sümfooniline muusika "Viis pala keelpilliorkestrile" viimane osa "Kodumaine viis" Eduard Tubin 1905-1982 töötas dirigendina "Vanemuise teatris" 1944 põgenes rootsi. Looming: 10 sümfooniat balett "Kratt" ooperid "Barbara von Tisenhausen" ja "reigi õpetaja" Arvo Pärt 1935 saavutas kiiresti populaarsuse 1968 keelati ta teos Gredo ära 1968-76 loominguline paus Uus stiil tintinnabuli õhuline faktuur, rohkelt pianissimot, palju pause "Aliinale" "Fratres" "Tabula rasa" 11/04/2010 15:51:00 11/04/2010 15:51:00
kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas. Pärast kollaazteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummiseisu. 1971 valmis 3.sümfoonia 1972. aastal liitus õigeusu kirikuga 1976. aastal valmis klaveriminiatuur "Für Alina" (Aliinale) Järgneva paari aasta jooksul valmis 18 teost, millest tuntumad: "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis) "Fratres" "Cantus in Memory of Benjamin Britten" "Tabula rasa" Teosed Perpetuum Mobile (1963) Dopo la vittoria (1996) Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline" (1963) Kanon pokajanen koorile (1997) Sümfoonia nr. 2 (1966) Triodion (1998)
tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Tunnustused: 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Teoseid: Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1996) Missa syllabica koorile ja orelile (1996) Triodon (1998)
Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuenduslikum, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii see kestis 1968 aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja (Portaal Koolielu). 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur ,,Aliinale". Selle palaga oli Pärt ilmselgelt leidnud oma helikeele ning teoses esmakordselt kasutatud kompositsioonitehnika on inspireerinud tema loomingut tänapäevani. Tehnika, millele Pärt andis nimetuse Tintinnabuli (ladina k. ,,kellukesed"), ei seisne mitte niivõrd progressiivses keerukuses, kuivõrd helimaterjali äärmuslikus lihtsustamises ja taotluses keskenduda vaid kõige olulisemale (Rahvusvaheline Arvo Pärdi keskus, 2010). Saksamaal 1980
Pingelistest otsingutest sündis 1976. a täiesti uus ja originaalne muusikaline keel - stiil, mis sai nime "tintinnabuli" (lad. keeles ,,kellukesed"). Nimetus pärineb üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt ning võib esmapilgul näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, sest koosneb enamasti lihtsatest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Muusika on habras, aeglaselt kulgev, milles on rohkelt pianissimot ja pause. Kõige esimesena valmis klaveripala "Aliinale" (1976), mis on ka kõige lühem ja lihtsam selles stiilis teos. Järgnesid ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", ,,Fratres", ,,Tabula rasa", ,,Peegel peeglis" jt. Uue stiiliga kaasnes ka sõna osatähtsuse suurenemine - siiani oli Pärt kirjutanud valdavalt instrumentaalteoseid. Peale emigreerumist hakkas Pärt kirjutama sakraal-ehk kirikumuusikateoseid (kus teeb kaasa ka koor või ongi ainult kooriteosed): "Passio", "Magnificat", "Te Deum", "Berliini missa".
7. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? 1935.a Paides 8. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Too mõlema perioodi kohta paar näidet! 1)Teosed enne aastat 1976: kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid(dodekafoonia,sonoristika, kollaaz), nt ,,Credo", kollaaz teemal B- A-C-H 2) Teosed pärast aastat 1976:otsingud viisid keskaja muusikani, leidis, et saladus peitub ühehäälsuses, tintinnabuli stiil ,,Aliinale", ,,Tabula rasa" 9. Kuidas nimetatakse Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili ja mida see tõlkes tähendab? Tintinnabul- lad.k kellukesed 10.Kuidas jõudis Arvo Pärt oma stiilini? Leidis, et saladus peitub ühehäälsuses. Inspireerus keskaegsest muusikast ja gregooriuse koraalist 11.Kirjelda tintinnabuli stiili, millisena see muusika mõjub ? See sulandab meloodia ja kolmkõla-hääle üheks tervikuks. Selle tulemusena on
See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli. See on minimalistlik stiil, oma olemuselt mediteeriv, sissepoole suunatud. Muusikas on suur sisemine tasakaal, mis leiab tee ka kuulajani. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala ,,Aliinale". Väga tuntud on teos kahele viiulile ja orkestrile ,,Tabula rasa" (ld k tühi leht). Veel võiks väga kuulsatest töödest nimetada orkestriteoseid ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ja ,,Fratres". Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem
vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli-stiil Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis
keskaegsest vokaalmeloodikast inspireeritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastaks kujunes Arvo Pärdi loomingus välja gregooriuse koraalist ja Madalmaade vokaalpolüfooniast mõjutatud rahumeelne ja heakõlaline tintinnabuli-stiil (tintinnabuli lad. k. kellukesed). Selles põimuvad astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabuli- hääl; sellele on omane meditatiivsus ja "hingav" fraasikujundus. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala "Aliinale" (1976). 1977. aastal loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja keelpillidele "Tabula rasa", "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpillidele ja kellale, ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982),
vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis
Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina", mis eesti keeles tähendab ,,Aliinale". Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ladinakeelne tähendus kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Arvo Pärt 3 TINTINNABULI-STIIL
järgnevalt 1954-1957 Tallinna Muusikakoolis. Õppis H. Elleri käe all kompositsiooni. 1958-1967 töötas Eesti Raadios helirezisöörina, hiljem vabakutseline helilooja. 1980. a emigreerus Lääne-Berliini ning saavutas ülemaailmse tuntuse. Varajane looming, neoklassitsistlik, kirjutas klaveriteoseid. Avangardistlik-modernistlik stiil, 1960. a looming. Oli Eesti esimene, kes kirjutas dodekafoonilise heliteose. Lemmikvõte oli kollaaztehnika. Uus stiil, tintinnabuli- e. kellukestestiil. (,,Aliinale'', ,,Magnifiqat'', ,,Fratres'') Eluaastad: 1935 - ... Õpingud: 1945 - 1957 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ning 1958 - 1969 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis Töö: 1958 - 1963 Eesti raadios helirežisöörina; alates 1960. aastate lõpust sai temast vabakutseline helilooja, 1980. aastal emigreerus Lääne-Berliini ning saavutas ülemaailmse tuntuse. Loomingu läte: õigeusk ning vaimulik helilooming
kolme aasta vältel ühtegi teost. 1971. aastal valmis keskaegsest vokaalmeloodiast inspireeritud Sümfoonia nr. 3, mis oli stiilipöörde esimeseks tähiseks. Aastal 1976 tuli Pärt välja täiesti uues helikeeles teostega nn. tintinnabuli-stiil (ld. k. ,,kellukesed"), milles Pärt tänini kirjutab. See stiil kujunes välja Gregoriuse koraalist ja Madalmaade vokaalpolüfooniast ning on rahumeelne ja heakõlaline. Esimene tintinnabuli-stiilis teos oli klaveripala ,,Aliinale" (1976). Tintinnabuli-stiili kohta on Pärt ise öelnud: ,,Ma olen avastanud, et piisab, kui üksik noot on ilusasti mängitud. See üks noot või vaikne löök või vaikusehetk trööstib mind. Ma töötan väga väheste elementidega ühe hääle, kahe häälega. Ma ehitan algeliste materjalidega triaadiga, ühe kindla tonaalsusega. Triaadi kolm nooti on kui kellad ning see ongi põhjus, miks ma kutsun seda tintinnabuliks." 2 Elust ja tegevusest väljaspool Eestit
keskaegsest vokaalmeloodikast inspireeritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastaks kujunes Arvo Pärdi loomingus välja gregooriuse koraalist ja Madalmaade vokaalpolüfooniast mõjutatud rahumeelne ja heakõlaline tintinnabuli-stiil (tintinnabuli lad. k. kellukesed). Selles põimuvad astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabuli- hääl; sellele on omane meditatiivsus ja "hingav" fraasikujundus. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala "Aliinale" (1976). 1977. aastal loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja keelpillidele "Tabula rasa", "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpillidele ja kellale, ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982),
MK Shostakovich „7. Sümfoonia“ Prokofiev „Peeter ja hunt“ Rachimanoff „2. Klaverikontsert“ Minimalism ja postmodernism Steve Reich „Different Trains“ „City Life“ Philip Glass „Einstein on the Beach“ John Adams „Nixon in China“ George Gershwin Ühendas esimesena sümfoonilise muusika ja jazz muusika „Rhapsody in Blue“ Ooper „Porgy ja Bess“ „Ameeriklane Pariisis“ A.Pärt „Aliinale“ MK „ Da Pacem Domine“ Eesti muusikaelu 20.saj alguses Tallinn Tartu Majanduselu keskus Kultuurikeskus „Teataja“ Konstantin Päts „Postimees“ Jaan Tõnisson Estonia 1905 uus hoone Vanemuine 1905 uus hoone Mihkel Lüdig Aleksander Läte, 1900 asutas Eesti esimese
aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977), "Fratres" (1977), "Festina
muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest (selgetest põhihelistikes ehk helilaadiga helitööst, mille puhul üksikud helid ja akordid sõltuvad kesksest põhihelist) meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub selles teoses kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis
heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda 5 kolmkõlanoote. Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on
vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula
Ester Mägi helilooja.Miniaturist. Kasutab vanu rahvaviise.Viimistletus.Kammermuusika suur osakaal. Teosed: kooriteos `Tuule tuba', kooritsükkel `Mõtisklused', klaveriteos `Vana kannel', orkestriteos `Bukoolika'. Arvo Pärt helilooja. Erinevad loomiperioodid: 1)avangardistlik(orkestriteosed `Perpetuum mobile', `Frates' , `Nekroloog', `Collage sur B-A-C-H'). 2)70ndatel uus autoristiil TINTINNABULI /tõlkes kellukesed/ (klveriteos `Aliinale'). 3)Pärast emigreerumist kirjutab palju sakraalmuusikat(`Berliini missa'). 4)Uuem teos `Orient & Occident', kus on ühendatud idale ja läänele omased intonatsioonid. Veel heliloojaid: Kuldar Sink, Jaan Koha, Anti Marguste, Heino Jürisalu. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 70ndad:elektroakustilise muusika ja live-elektroonika lisandumine. Lepo Sumera Eksperimenteerija.Filmimuusika.Elektrooniline muusika, live-
astmeline meloodika, renessansist polüfoonia, klassitsismist kolmkõlatunnetus ja 20.sajandist struktuuride matematiseerimine. Omapära on seegi, et neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. ● Sügavalt religioosne; ● Rakveres „Poiss jalgrattaga“; ● Laulasmaal Arvo Pärdi keskus; ● Tema muusika on sugestiivne, staatiline, matemaatiline, valdavalt instrumentaalne; ● MK – Peegel peeglis, Aliinale, Ukuaru valss. EESTI NSV- OKUPATSIOONIST LAULVA REVOLUTSIOONINI Baaside lepingust okupatsioonini: ● 18.09.1939 Orzeli juhtum – Poola allveelaev, mis põgenes Eesti vetest; ● 24.09. NSVL noot; ● 28.09. vastastikuse abistamise pakt (baaside leping); ○ 25 000 NSVL sõdurit; ○ sama Lätis ja Leedus. ● 1939. aasta- baltisakslaste lahkumine (kuni 1941.a-ni); ○ u 14 000 lahkujat. ● November 1939. aasta- Talvesõda;
vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt ilmselgelt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Justnagu paisu tagant valla pääsenult valmis heliloojal järgneva paari aasta jooksul ühtekokku 18 teost, millest jätkuvalt lummavaimad on ilmselt "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa".
Foto: Rakvere muuseum LISA 8 Arvo kooliajal Foto: Rakvere Muuseum LISA 9 Arvo akordioniga Foto: Rakvere Muuseum LISA 10 Arvo Pärdi teosed Perpetum mobile(1963) Esimene sümfoonia(1964) Teine sümfoonia(1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra(1966) Kolmas sümfoonia(1971) Aliinale(1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerkontserdile(1977) Peegel peeglis(1978) Passio(1982) Te Deum(1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater(1985) Festina lente(1988) Magnificat(1989) Berliini missa(1990) Misere(1990) Siluani laul(1991) Litaania(1994) I am the true vine(1996) Dopo la vittoria(1996) Kanon pokajanen koorile(1996) Missa syllabica koorile ja orelile(1996) Tribodon(1998)
annaabi.ee 
