Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest (1)

Arvo Pärt
Sündinud 11. septembril 1935 Paides .
Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis . Juba 14–15-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 1958–1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks.
Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste .
Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks.
Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi.
Jaan Rääts
Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat.
Jaan Rääts lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor . Tuntumaid õpilasi:
Raimo Kangro , Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann.
.Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid.
Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised žanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987), kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile, mis esimene omataoline muusikaloos. Räätsa 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas .
Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat. Hea pianistina on ta kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti, kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne. Rääts jätab interpreedile suured vabadused . Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo- ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata.
Erkki-Sven Tüür
Sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas.
Erkki-Sven Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast (" Magma ") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega " vektoriaalne meetod", märkides: "
Ta on Raoul Wallenbergist inspireerituna kirjutanud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal.
Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters.
Lepo Sumera
Lepo Sumera sündis 8.mail 1950.aastal ning suri 2.juunil 2000.aastal Tallinnas.
Juhtis Eesti Heliloojate Liitu ning olnud ka Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992).
Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, Aastail 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis.
1981. aastast oli ta Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastatel 1988-1989 ka kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja ning 1993. aastast professor. Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes 1980. aastate lõpul hakkas komponeerimisel kasutama arvutit. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio üks rajajaid ning esimene juhataja (1995-1999).
1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Nende kõrval on ta loonud aga rohkesti ka veel teisi orkestriteosed, nagu klaveri- ja tšellokontserdi, "Concerto grosso " ja lühemaid sümfoonilisi töid. Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid " Anselmi lugu" ja "Sisalik", kantaadid , laulud jpm.
Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju Samuti on tema kujundimaailm väga rikas - seal on nii poeetikat , meditatiivset rahu ning ka rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. Ta oli peene tämbrimeelega, kõlasid hoolega kuulav helilooja.
Veljo Tormis
Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal on eesti helilooja.
1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga . Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis ( Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.
Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Šebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima , kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.
1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja.
Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad ". Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse.
Raimo Kangro
Eesti helilooja, pedagoog ja muusikaelu organisaator sündis 21.septembril 1949.aastal Tartus ning suri 4.veebruaril 2001.aastal.
Raimo Kangro lõpetas 1968. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud.
Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid , rokkooper, lasteooperid ja - muusikalid , lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tšaikovski-nimelisele konkursile). Tema tunumaid teoseid on kindlasti ooper “Süda”ning missa “Missa süütult hukkunud eestlastele”Ta on kirjutanud klassikalistes žanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Samas on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - helikeeles on palju rütmiaktiivsust ja temperamenti. Kõige selle kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kangro muusika on enamasti väga rõõmsameelne ja energiline , kuid esineb ka kurvemaid ja tõsisemaid toone.
Ester Mägi
Sündis 10. jaanuaril 1922 aastal. `
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1952. Mägi varaseim, 1950. aastate looming kannab rahvusromantismi pitserit. 1960. aastatel kasvab tema teostes eesti rahvamuusika mõju ning koos sellega diatoonika ja variantse arenduse roll.
Ester Mägi on viljelenud erinevaid muusikažanreid ja koosseise, suur osa tema teostest on pühendatud kammermuusikale. Tema loomingus on sageli rahvamuusikaelemente.
Ester Mägi looming on arvukas, žanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule.
Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on küll vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta.
Ester Mägi on elus väga palju kirjutanud kooriloomingut, kus tema väljendus toetub rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt tsiteerib.
Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi "Tuule tuba" pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele , kelle loominguline suhe rahvalaulu on Ester Mägile olnud üheks tähtsamaks eeskujuks. Enamikku Mägi kooriloomingust iseloomustab väga ere ja koorile sageli üpris nõudlik harmoonia.
René Eespere
Helilooja ja pedagoog sündis 14. Detsembril 1953.aastal.
Ta on lõpetanud 1972.a Tallinna Muusikakeskkooli klaverierialal ja 1977. a Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositisoonierialal. Aastatel 1977-1979 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuur-stažuuris. Aastast 1979 on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud. R.Eespere on tunnustatud Eesti muusika aastapreemiaga 1989.a , Valgetähe IV kl. teenetemärgiga 2001.a, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" 2001/2002. A, Riho Pätsi Fondi koolimuusika stipendiumiga 2004.a ja Eesti Kultuurkapitali heliloomingu preemiaga 2008.aastal. Ta on kokku pannud ka mitmeid laulikuid algklasside õpilastele.
René Eespere sai laiemalt tuntuks 1970. a-tel "Vanemuises" lavastatud lühiballettidega "Inimene ja öö", "Fuuriad" ja "Kodalased". 1986 kirjutatud "Kaks jubilatsiooni" alustab tänaseni kestvat ladinakeelsete kooriteoste rida, mis on kõlanud ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Norra, Horvaatia , Hispaania kirikutes ja katedraalides. Kodu- ja väliseesti koorid on Eespere isamaalisi laule esitanud nii Kanadas, USA-s kui ka Austraalias. R.Eespere kooriloomingut on enim esitanud Jüüti kammerkoor ja Sonnelundi kammekoor Taanist , Uppsala meeskoor Orphei drängar , Atlanta Choraliens, Portlandi ülikooli segakoor ja Tokyo ülikooli segakoor ning Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor.
Mõned teosed:

• Lühiballett  Inimene ja öö  
  
• ballett – rituaal   Kodalased  
  
• koreograafiline pilt  Fuuriad  
  
• lastemuusikal   Metsluiged  
  
• ooper Gurmaanid
  
• Ärkamise aeg segakoorile (mees,–naiskoorile ) ja klaverile (sümf.orkestrile)
  
• Kojutulek segakoorile ja klaverile
  
• Kontsert nr. 2 flöödile ja kammerorkestrile
  
• Lastelaul Saanisõit
  
• Kooriteos "Passiones" (1980/2000)
  
• Kooriteos "Müsteerium" (1981)
  

Eino Tamberg
Sündis 27. Mail 1930 Tallinnas. Aastal 1953 lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi, kus õppis Eugen Kapi juhendusel kompositsiooni.
1953-1959 töötas helirežissöörina Eesti Raadios.
1968. aastast on ta Tallinna konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud ja 1983. aastast professor.
Ta esindab neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta on kirjutanud paljudes žanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti).
Urmas Sisask
Eesti helilooja ja ka tähetark sündis 9.septembril 1960.aastal Raplas. Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
Sisaski edasine elukäik on seotud suuresti muusika, astronoomia ja Jänedaga. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte.
Sisask on väga viljakas ja omapärase maailmavaatega helilooja. Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimetab ta universumit.
Taon loonud ulatusliku "Tähistaeva tsükli nr 1: Põhjataevas", aga samuti hulga muid "taevaseid" tsükleid, nagu "Plejaadid", "Linnutee galaktika ", "Andromeda galaktika", "Leoniidid" jt. Pärast muljeterohket Austraalia -reisi asus ta kujutama ka seal nähtavat ("Tähistaeva tsükkel nr 2: Lõunataevas"). Kõik eelpoolnimetatud on klaveriteosed , "Andromeda" sealjuures koguni kaheksale käele.
Sisask on püüdnud muusikas kujutada ka astronoomilisi nähtusi. Näiteks kitarripala "Täielik kuuvarjutus" on inspiratsiooni saanud 21. jaanuaril 2000. a. toimunud loodusnähtusest - helilooja on katsunud muusikas edasi anda nähtud protsesse, looduses toimunud muutusi.
Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas.
Rein Rannap
Sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog, ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega. Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis. Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja mitmeid levilaule.