Muusikaretsensioon Reedel 30. märtsil kell 18.00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest.
Retsensioon Käisin 19. novembril 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kuulamas vilistlase, Naily Saripova klaverikontserti. Kontserdisarjas „Vilistlane” annavad kontserte Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia silmapaistvamad vilistlased. Esitati L. van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane. Teoseid esitas klaveril Naily Saripova
,,Kuristikel tantsides". Lisaks esitati lugusid, mis on ETV Tütarlastekoori repertuaaris olnud aastaid ja on toonud neile palju kuulsust, näiteks ,,Sampo tagumine", ,,Peace Upon You, Jerusalem" ja ,,For Music". Pärt Uusberg on noor eesti helilooja ja koorijuht, kes on sündinud 16. detsembril 1986 Raplas. Ta on lõpetanud G. Otsa nimelise muusikakooli koorijuhtimise eriala ning omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal. Hetkel jätkab Uusberg õpinguid magistriastmes Toivo Tulevi ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2008. aastal pani ta oma sõpradest kokku kammerkoori Head Ööd, Vend, mis suudab helilooja teoseid esitada tema enda mõttemaailmale kõige sarnasemalt. Pärt Uusberg on üks mu lemmikheliloojaid, sest tema teosed on ilusad, lihtsad ja rahustavad. Kuigi laulud tunduvad lihtsad, on nende laulmiseks siiski vaja väga võimekat koori, sest tihtipeale on lood suure ulatusega
preemia ning 2012. aastal IX Chopini-nimelisel konkursil Narvas II preemia. Leo Dubovski on soleerinud Narva sûmfooniaorkestri ees (2005, 2008, 2012); osalenud rahvusvahelisel festivalil Klaver 2010 ja Klaver 2012 ning meistrikursustel Eestis ja Poolas. Ta esitas meile 3 Chopini masurkat ja veel mõned lood temalt, lisaks ka Shuberti palasid. Laura Lindpere Lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kandle erialal ja käib Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias magistriõppes. Tema puhul oli eriline tema pill, milleks oli kromaatiline kannel. Kromaatiline kannel (täpsemalt kromaatiline kontsertkannel) on keelpill. See on klassikaliste muusikainstrumentide kõrval uustulnukas. Oma praeguse kuju sai eesti kromaatiline kannel 1952. aastal kandlemeisterVäino Maala käe all. Kromaatilisus võimaldab mängida piiranguteta kõigis helistikes ja annab suuri võimalusi erinevate ajastute muusika ettekandmiseks. Kromaatilise kandle keeled
Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert 19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed.
Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015. Goffredo, kristlaste väepealik, esimese ristisõja juht: Oliver Kuusik Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning lõpetanud nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio mainekas Guildhall school of music & drama’s. Alates aastast 2008 on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks väga paljudele Eesti auhindadele ja nominatsioonidele on Oliver kuusik Pälvinud 2009. aastal rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadi koha. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest ning seoses
Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis 20002004 Eesti Muusikaakadeemias ja jätkanud 20042008 samas ka magistriõppes. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Dulcamara, soolapuhujas rändarst: Raiko Raalik Lähemalt: Raiko Raalik on õppinud Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taisto Noore lauluklassis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Taavi Tampuu klassis. Aastal 2013 osales Rahvusooper Estonia noorteprojektis ,,OPERAtsioon VOX". Alates hooajast 2017/18 on Raiko Raalik Rahvusooper Estonia stipendiaat. Giannetta, klatsidaam: Olga Zaitseva Lähemalt: Olga Zaitseva omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. aastal dotsent Pille Lille ja prof. Jaakko Ryhäneni lauluklassis. Magistrikraadi omandas ta samas interpretatsioonipedagoogikas klassikalise laulu erialal.
6.Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge Metsosopran-keskmise kõrgusega Alt-madal 7.Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor-kõrge Bariton-keskmine Bass-madal 8.Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? hääle ulatuse järgi. 9.Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz-laulu? tallinna muusikakeskkoolis on võimalik õppida klassikalist laulu ja eesti muusika-ja teatriakadeemias samuti, pop-ja jazz laulu on võimalik õppida georgotsa nimelises muusikakkoolis 10. Toetudes oma kuulamiskogemusele, püüa seletada, mille poolest erineb poplaulus ja klassikalises laulus hääle tekitamine? klassikalises laulus peab meeletult kontrolima seda häält, mis sul välja tuleb, ja see ei ohi olla pressitud, aga pop ja jazzja pop laulus ei pea häält nii võrd kontrolima sest, et see peab enam jaolt tulema loomulikult. mõlemal laulustiilil on erinev viis kuidas
Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge, metsosopran keskmine, alt - madal Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor - kõrge, bariton keskmine, bass - madal Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? Hääleulatuse omaduse järgi Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, pop laulu ning jazz laulu? Tallinna Muusikakeskkoolis on võimalik õppida klassikalist laulu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias samuti, pop-ja jazz laulu on võimalik õppida Georg Otsa nimelises muusikakkoolis Toetudes oma kuulamiskogemusele, püüa seletada, mille poolest erineb poplaulus ja klassikalises laulus hääle tekitamine Klassikalise laulu laulmisel peavad häälepaelad rohkem tööd tegema, poplaulu laulmisel teevad häälepaelad tööd vähem, sest seal pole vaja esitada vokaale, mis peavad olema kõrged Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaks neist hoiduda
eesti helilooja. Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Elulugu Nooruses õppis Peeter Vähi akordionit, kontrabassi ja muusikateadus t. Aastal 1974 alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ning 1980. aastal omandas heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle
300 m jooks 37.95 25. juuni 2010 Kohila Eesti rekord 400 m 56.56 28. juuli 2013 Eesti Eesti rekord tõkkejooks meistrivõistlused Egle Uljas Egle Uljas- Cerná (sündis 18. detsembril 1984 Rakveres) on Eesti kergejõustiklane. Aastal 2004 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli ja asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaverit. Rekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 400 m jooks 51.91 21. august 2004 Ateena Eesti rekord 800 m jooks 2.02,92 5. juuli 2005 Lausann Isiklik rekord e 400 m jooks 52.11 17. august 2004 Ungari Eesti rekord 800 m jooks 2.03,07 Juuli 2007 Salonik Eesti hooaja tippmark
2002. a toimus Eurovisioon Eestis. Õhtujuhtideks olid Annely Peebo ja Marko Matvere, kelle esitatud R. Valgre ,,Muinaslugu muusikas'' sai suure menu osaliseks. v 2002 alustas tegevust bänd Sõpruse Puiestee. Looga 1905 tõusid nad kiirelt edetabelite tippu v 2003 alustas tegevust bänd nimega Tanel Padar & The Sun. Mais ilmunud esiksingel kandis nime ,,Big Lie'' 20042007 2004 sügisel avati Eesti Muusika ja Teatriakadeemias jazzmuusika osakond 2004 alustas lauljakarjääri HelinMari Arder. Laulmist on ta õppinud tuntud laulja Mare Väljataga juures, täiendanud end ka Soomes 2005 toimus Järvakandis esmakordselt suur rockfestival ,, Rabarock'' 2007 alustas tegevust Urban Symphony, kelle loomingut iseloomustab elektroonilise muusika ühendamine akustiliste instrumentidega. Solistiks on Sandra Nurmsalu 20082010 2008
Retsensioon 29. aprillil käisin Pärnu Raekojas kuulamas kontserti ,,Jagamisrõõm", kus esitati klaverikillukesi eesti heliloojate ja Griegi radadelt, lisatuna natukene ka improvisatsiooni. Pianistiks oli 19-aastane Gerly Kättmann, kes studeeris 10 aastat Pärnu Muusikakoolis ning hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981" ning regilaul ,,Oh, minu kulla kiigutajad"
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja kes on kirjutanud väga palju ülemaailma tuntuid heliteoseid. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida.Ta teostas oma õppinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad,
Bariton – keskmise kõrgusega meeshääl Bass – madal meeshääl basso buffo – kerge, liikuv bass, sageli esitab ooperis koomilisi osi basso profondo – võimas, väga madal bass Missuguste omaduste järgi määratakse veel hääleliike? Hääleliike määratakse veel hääle ulatuse järgi. Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz -laulu? Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Tallinna muusikakeskkoolis on võimalik õppida klassikalist laulu. Pop- ja jazz –laulu on võimalik õppida Georg Otsa nimelises muusikakoolis Toetudes oma kuulamiskogemusele, püüa seletada, mille poolest erineb poplaulus ja klassikalises laulus hääle tekitamine? Pop- ja jazz –laulus peab hääl olema enamasti loomulik, seda ei pea kontrollima ja see võib olla pressitud. Klassikalises laulus peab häält kontrollima ja hääl ei
Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis
Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaverierialal. Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste koorijuhtimise ja Roman Matsovi orkestrijuhtimise käe all ning sai kõrghariduse 1976.aastal. 1976 1978.aastal õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures. 1971. aastal alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1966. aastal lastekoori lauljatest, kes tahtsid jätkata kooris laulmist ka pärast lastekoorist lahkumist. Aastal 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellelt õpetajatöö rohkem
tunnustatud teoseid mängitakse ka klassikalise muusika raadiojaamades üle maailma. Erkki-Sven Tüür, sündinud 16.oktoober1959a. , on üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. 19761980 õppis Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud ennast Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Tänaseks on Tüür enim mängitud eesti helilooja koos Arvo Pärdiga. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Bänd In Spe sai alguse 1979 aastal Tüüri algatusel. In Spe muusika kaudu tahtis Erkki-Sven
repertuaare peast, ta ei vaadanud kusagilt maha , lihtsalt mängis. Lisaks tema käte mängimine, mis pani mind täitsa muljeltavaldam, kuidas nii noore inimese käed mängivad ja suudavad pingele vastu pidada. Järgnevalt räägin edasi kuulsast andekast ja tunnustatud pianistist Mihkel Pollist. Ta alustas klaveriõpinguid 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis Helve Kuuskmanni juures ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis. Märkimisväärselt on ta edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. 2004. a. sai ta 1. preemia ning orkestri eripreemia Rina Sala Gallo nimelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias; samal aastal võitis ta ka peapreemia ja 4 eripreemiat vabariiklikul interpreetide konkursil "Con brio". 2006. a. sai ta 1. preemia Ferroli
Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiendanud end
Ning ta ei ole mitte ainult andekas artist, vaid ka helilooja. Lauljatar ei ole sugugi eestlastele võõras, nimelt võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka välismaal, kus on samuti pälvinud auhindu. Kadri muusikaõpingud algasid juba noores eas, nimelt õppis ta klaverit, folk-viiulit ja käis ka oma ema juhitud rahvaansamblis laulmas. Jazz-laulu juurde leidis Kadri oma tee hiljem, mil asus õppima Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Nüüdseks aga jätkab ta oma õpinguid juba Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Tema muusika on suhteliselt varieeruv ja ulatub kaasaegsest jazzist kuni pop/latin-jazzini välja. Kuressaares sai kuulda Kadri Voorandi enda loomingut, mille tegi eriliseks lauljatari omapärane hääl. Kui nooruke artist kontserdit sissejuhatas, ei osanud arvatagi, et laudes võib temast välja tulla selline ootamatu hääl. Tema hääles oli tunda palju enesekindlust
Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello), tegutseb alates 2006. aastast. Kõik liikmed on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning on muusikud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Nende repertuaar on mitmekesine, hõlmates klassikalist kvartetirepertuaari, kaasaaegset muusikat ning ka popmuusika töötlusi. Keelpillikvarteti ja Rannapi kontsert koosnes viiest osast. Peale esimest kahte osa oli väike vaheaeg. Esimesena kõlas keelpillikvarteti esituses Rannapi 1992. aastal kirjutatud lugu „Prodigal Son”. See lugu ei puudutanud mind sügavamalt. Loo esimene pool oli kiire ning sünge, meenutades
aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Kõlasid tema kaksteis etüüdi ning tema Andante spianato et Grande Polonaise Brillante Es-duur op. 22. Chopin on üks mu lemmikumaid
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali külastus minu jaoks väga põnev ja erakordne, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda tuntud Baseli kitarriduo Marco Bartoli ja Salvatore Fodera esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat
1983.a. saavutas laureaaditiitli N. Liidu vabariikidevahelisel puhkpillimängijate konkursil Leedus Shiauliais. Tegutseb 1982. aastast G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetajana, aastast 1999 ka saksofoni-ja improvisatsiooniõpetajana TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Olnud õppejõuks workshop'idel Saksamaal Freiburgis ja Norras. Ta on Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige. Siim Aimla on Jazz-muusik ja pedagoog. Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, jazz- muusika hariduse omandanud Soomes Pop-Jazz Konservatooriumis ja Islandil. Mängib mitmetes jazz-koosseisudes näiteks Estonian Dream Bigband. Aastast 2005 on ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop-jazz suuna juht ja juhatab Otsakooli bigbändi ja Eesti Piirivalve Orkestri bigbändi. Kontsert algas Laurentiuse kirikuõpetaja Antti Toplaane kõnega. Seejärel hakkasid solistid kordamööda esitama erinevaid lugusid. Esitati lisaks jõululauludele ka eesti
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli
Horvaatias (1999 ja 2001). Sten Lassmann on osa võtnud ka rahvusvahelistest kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus. Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel
sümfoonia. On pälvinud Rootsi Wagneri Ühingu Bayreuthi stipendiumi. TEELE JÕKS Tema repertuaaris on lai valik baroki ja hilisemate ajastute suurvorme. Tähtis osa Teele Jõksi interpreeditegevuses on 17. ja 18. sajandi kiriku- ja kammermuusikal, mida ta esitab koostöös ajastutruud esituslaadi taotlevate eesti muusikutega. Teele Jõks on laulu eriala, ooperistuudio ja barokkrepertuaari õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetaja G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010,
unistuse... Õhtu Straussiga solistid : Karmen Puis ( lõpetanud Heino Helleri nimelise muusikakooli, Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levandi lauluklassi ning omandas Muusikaakadeemias Jakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude) ). Väga hea kõla ning tugeva häälega laulja. Väga ilmekas ning elas oma rolli sisse, ta teadis millest laulab ja kuidas emotsioone väljendada. Pirjo Püvi ( omandas 2009.a. Magistrikraadi ooperilaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dosent Nadja Kuremi lauluklassis). Väga armas ja tore laulja . Tal oli väga hea ja tugev hääl, mis oli selgelt kõlav . Ta elas oma rolli sisse ning näitas tegelaskuju emotsioone väga hästi välja . Reigo Tamm ( Õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis , hiljem täiendas ennast Londonis Rose Bruford College'is ). Väga maheda ja huvitava häälekõlaga noormees. Ta elas täielikult oma rolli sisse ning etendas seda väga ilmekalt
Pjotr Tsaikovski (1840-1893). Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23(1875) Allegro non troppo e molto maestoso Andantino simplice Allegro con fuoco Mihkel Poll (1986) klaver Klaveriõpinguid alustas ta 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis, 7-aastaselt asus õppima Tallinna Muusikakeskkooli, alates 2001.aastast on Pollil kaks õpetajat : EMA professor Ivari Ilja ja Maigi Pakri.Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teisel kursusel professor Ivari Ilja klaveriklassis. Ta on edukalt osalenud mitmetel riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel : I preemia üleriigilistel noorte pianistide konkursil Tartus 1998. ja 2001. aastal, I preemia konkursil "Noor Muusik" 1997. ja 2001. aastal, II (2001.a.) ja III(1999.a.) preemia rahvusvahelisel F.Chopini nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas, I ja eripreemia 2000.aastal noorte pianistide konkursil Volhovis, Venemaal. 2002
Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998.aastast on vabakutseline laulja. Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-ja operetirolli. Olnud ka vokaalsümfoonilise suurvormide ettekannetel solist ning ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemia (2005). Sopran Aile Asszoonyi, kes kehastas Gabrieli naist Rosalindet, on lõpetanud laulueriala magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendamaas käis end Madalmaade Ooperistuudios ja Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ta on alates 2010.aastast Rahvusooper Estonia solist. Lisasks on ta teinud sopranipartiisid vokaalsümfoonilistes suurvormides ning tegutsenud kammerlauljana. Ta on pälvinud Eesti Muusikanõukogu interpretatsiooni preemia (2007) ning Eesti teatri aastaauhinna (2009). Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy näidendil põhinev libreto inspireeris Johann
Muusikakoolis. 1994. aastal saavutas ta eesti noorte lauljate konkursil I preemia. 2000. aastal sai ta stipendiumi Socrates Erasmuse stipendiumi. Ta läks õppima Saksamaale Karlsruhe Muusikakõrgkooli. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris. Tuntuimad rollid: Tuhkatriinu (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Maddalena (Verdi ,,Rigoletto"), Emilia (Verdi ,,Othello"), Diplomaat (Tüüri ,,Wallenberg"). Oliver Kuusik lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuri. On osalenud üle viieteistkümne suurvormi ettekandel ja on esinenud Euroopas ja Venemaal. Pälvis Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil III koha ja saksa muusika eriauhinna. 2006 sai Hendrik Krummi nimelisel lauljate konkursil I preemia. Tuntuimaid rolle: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Don Ottavio (Mozart ,,Don Giovanni"), Fenton (Verdi ,,Falstaff"). Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist.
ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaveri erialal. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste (koorijuhtimine) ja Roman Matsovi (orkestrijuhtimine) käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1966. aastal lastekoori lauljatest, kes tahtsid jätkata kooris laulmist ka pärast lastekoorist lahkumist. 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellelt õpetajatöö rohkem aega
turneega üle Eesti. Pille Lill (sündinud 20. aprillil 1962) on eesti laulja (sopran).Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia muusikapedagoogika ja ooperilaulu erialal ja kaitsnud magistrikraadi Helsingi Sibeliuse Akadeemias.Pille Lill on laulnud pearolle ligi 30 ooperis.Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.On saanud ka kaks tunnustust Suure Vankri auhind (1996),Georg Otsa nimeline preemia (2002). Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i
Eestis klassikalisi akordione ei valmistata (samas pillimeistrid valmistasid lõõtspille). Parema puudumisel mängiti Saksamaal toodetud vanade Weltmeistritega. Esimesed akordionistid õppisid pilli mängima iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid Peale Teist maailmasõda avati akordioniõpetus muusikaõppeasutustes, (laste-)muusikakoolides. Kõrghariduse tasemel hakati Eestis akordionit õpetama 2002. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias ja Tartu Ülikoolis alates 2005. aastast kui lisati koolimuusika õppekavale instrumendiõpetuse suunamoodul. Alates 2007/2008 õppeaastast on see õppekava üle viidud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse.
lüürilisus. Ta on maalinud veduute Tallinnast, Budapestist ja Veneetsiast, ent rohkem paelus teda loodus talvised väljad Tartumaal, kaljusaared Murmanski lähedal, Saaremaa rohelised rannad, Lohusalu oma kalurimiljööga. Kadakasalu hävimisele Lohusalus reageeris ta maaliga "Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli nii suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94), kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma haigevoodist. Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent). 1965 omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase nimetus. 1965/66 toimus Tartu Kunstimuuseumis tema esimene personaalnäitus (kahasse Nikolai Kormasoviga). Tema arvukatest isikunäitustest meenutagem uuemaid abstraktseid ja sümbolistlikke teoseid koondavat väljapanekut "Vaikuse helid"
Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis
Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", Lumen et cantus" (ld k valgus ja laul), 1983. aastast ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevaene" ja ,,Sfääride võitlus" Artur Alliksaare tekstidele ning ,,Antidolorosum. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989- 1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja.
heterofoonia, varjundirikkad orkestrivärvid, eesti rahvaviisi põhjatu allikas, eksootiliste kultuuride peegeldused · ansambli ja orkestrimuusika, teosed sooloinstrumendile, koorimuusika ja ooperid Õppis Nõmme Muusikakoolis. Lõpetas 1987. aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ja omandas 1999. aastal samas professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsioonimeistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud
ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Ta on võitnud esimese koha üleriigilisel Bachi konkursil ja teise preemia rahvusvahelisel Ciurlonise-nimelisel konkursil Viinis. Aastal 2007 novembris saacutas ta 60.rahvusvahelisel Genfi pianistide konkursil Sveitsis kolmanda koha ning J.S. Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis esikoha ning publikupreemia. Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Lilian Semperi juures Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, olles täiendanud end Sibeliuse Akadeemias magistriõppes Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Pärnu Linnaorkester tegusteb alates alates 1994. aastast. Orkestrit on dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas jt. Pärnu Linnaorkester on kahel korral pälvinud Pärnu Muusika Aastapreemia. Kokkuvõttlikult võin öelda, et see kontsert meeldis mulle väga, kuigi ma kartsin, et see võib olla igav
Tal on abikaasa Katriniga tütar Eeva-Liisa (35a)ja poeg Tanel (25). Kõik nad tegelevad muusikaga. 19. mail 2007 sai Ehala oma tütre Eva-Liisa Tammiku kaudu vanaisaks. Ta hüüdnimi on Olku. Elab ta Tallinnas Lillekülas. Talviti käib ta naisega Kurgjärvel Haanjas suusatamas, suvel harrastab rattasõitu, veel käib ta ka korvpalli mängimas. Ta on öelnud: „Suurimaks väljakutseks võis ehk olla nõustumine pakkumisega hakata õpetajaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kahtlesin pikalt. Ei kujutanud end õpetajana ette ega omanud ka mingit metoodikat. Tasapisi õppisin õpetamise kõrvalt õpetamist ja nüüd usun end seda ka oskavat. “ Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi
Lehto käe all ning ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kus tema juhendajaks olid Mare Väljataga ja Kare Kauks. Noor lauljatar lõpetas kooli 2008.aastal pop-jazz laulu erialal. Marvi on osalenud saates ,,Kaks takti ette" ning osa võtnud ka sellistest üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taustalaulja. Teiseks solistiks kontserdil oli tenor Oliver Kuusik. Oliver Kuusik on sündinud 1980.aastal ning õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Pille Lille ja Virgilius Noreika lauluklassis, 2006. aastal lõpetas nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music and Drama Londonis Rudolf Piernay juhendamisel. Tähtsamatest rollidest kuuluvad tema repertuaari: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Rinuccio (Puccini ,,Gianni Schicci"), Don Ottavio (Mozarti ,,Don Giovanni", Polidoro (Mozarti ,,Teeseldud lihtsameelsus") jpt. Muusikalilauljana on
muutus rahulikuks ja õrnaks. Nelja seast kõige tempokam osa, tundus sama lühike nagu kolmas, kuid oli poole pikem. Üldiselt tundus nagu oleks tegemist mingi animatsiooni filmimuusikaga. Tekitas tunde nagu oleksin väike laps teleka ees. Eelnevale järgnes Mantas Serniuse, kes sai väga suure aplausi osaliseks, saabumine. Sernius alustas klaveriõpinguid kuueaastaselt Druskinikai Muusikakoolis, 15-aastaselt läks edasi õppima Kaunasesse ning alates 2015. aastast tudeerib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on mitme rahvusvahelise klaveri- ja kammermuusika konkursi laureaat. 2005. ja 2013. aastal sai oma saavutuste eest rahvusvahelistel konkurssidel Leedu presidendi ja peaministri preemia. Mantas esitas Mozarti Klaverikontsert nr. 20 d-moll KV 466, mis koosneb kolmest osast: nagu ka eelmisel I Allegro, II Romanza ja III Rondo: Allegro assai. I Allegrot alustasid keelpillid ja puhkpillid, siis lisandus klaver ja kogu osa vältel toimus nagu klaveri ja orkesti duett. Edasi-
Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. ". Õppis ka löökpille ja kompositsiooni Anti Marguste juures. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980), Lumen et cantus" (ld k valgus ja laul,1982), 1983. aastast ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevaene" ja ,,Sfääride võitlus" Artur Alliksaare tekstidele ning ,,Antidolorosum LOOMING Juba esimestes kompositsioonides ilmnes Erkki-Sven Tüüri võime sünteesida erinevate stiilide elemente. Neis on euroopaliku ja orientaalse
Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on eesti helilooja. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Õpingud 19761980 õppis Tüür löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias.17 Looming Tüüri varases muusikas põimuvad eri kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljad ja dodekafoonia. Alates 2002 valminud Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis
Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tulnud teenis mobiliseerituna sõjaväes, mängides ühtlasi ,, Estonias". Aastatel 1918-1921 oli ta Draamateatri näitleja ja näitejuht, hiljem ka direktor. Aegajalt mängis ja lavastas ta ,,Estonias". Aa 1921-23 teotses Pinna näitleja ja lavastajana ,,Estonias". Asutas 1923
kordade arvuga. Standardhälve näitab, kui palju erinevad saadud väärtused keskmisest. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on väärtuste hajuvus (Freienthal). Antud juhul oleks ideaalne, kui keskmine väärtus ning standardhälve oleks 0, siis näitaks see seda, et antud helikõrgus on intoneeritud täpselt ning puuduvad kõrvalekalded. 7 3. MEETOD 3.1 Katseisik ja pill Katse viidi läbi 14. oktoobril Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateaduse osakonna seminariruumis C209. Katsealuseks oli II kursuse viiuli interpretatsiooni tudeng Helin Pihlap, kes on viiulit õppinud 15 aastat. Muusikalise keskhariduse omandas Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Andres Leivategija käe all. Viiul, millega Helin mängib, on umbes 100 aastane Saksa tehase pill, mille on kokku pannud Aaro Altpere. Antud pillil on ta praktiseerinud 3 aastat. Pillikeeled on peal olnud 1 kuu ning roopi on sätitud 7.oktoobril
annaabi.ee 
