Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud pikad lühikesed, 2 paari tugevad tagajalad. pikad jalad kaks paari kolmnurksed tiivad, enamasti kaks paari
kes rikuvad tooteid rohkem kui nad neid söövad. Enamik toidukahjuritest areneb ja paljuneb eriti hästi kuivades taimsetes toodetes. Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad. Eestis on kolm prussakate liiki: prussakas, tarakan ja ameerika prussakas. Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad, kes peamiselt tegutsevad öösel. Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased prussakad kannavad endaga kaasas munakurna, milles munadest arenevad vastsed. Vastsete koorumise ajaks jäetakse munakurn kuhugi sooja kohta. Vastsed on väliskujult sarnased täiskasvanud putukatega, ainult väiksemad. Vastsete järkude arve oleneb prussakate liigist.
Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28.2 Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast. Prussakas, rohukonn, kapsaliblikas, rästik SELGROOGSED PUTUKAD Otsene areng Moondega Vaegmoone Täismoone Rästik Rohukonn Prussakas Kapsaliblikas 29. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e. Emakook. 1) Ainevahetus 2) Loote varustamine antikehadega 3) Toodab hormoone 30. Joonisel on kujutatud inimese individuaalset arengut.
Sisemine loomus saab aga peale sellist transformatsiooni arendeda vaid paremuse suunas, mida ei pruugi märgata inimesed ta ümber. Kuigi autor on lähenenud teoses juhtuvale kui paratamatusele, siis minu arvates jääb see kogu lugu kõlama kurbusenoodi varjundil. Üks kurb koht oli minu meelest kui isa oma poja vastu pöördus ning andestamatu vea tegi, visates Gregorit õunaga. Sama saab öelda ka teiste pereliikmete kohta, kes olid väga õnnelikud, kui neile vaid muret tekitav prussakas lõpuks suri. Sellest järelduvalt tuleneb ka teose põhiprobleem pereliikmed ei suutnud võtta kommunikatsiooni puudumisel Gregorit ühte enda seast, pöördudes ta välimuse muutumisel jälkustundega tema vastu. Sealt saavad alguse juba ka järgnevad mured nagu Gregori üksindus, pereliikmete mõistmatus ning mis kõige hullem- hoolimatus. Mulle meeldib, et autor pöörab tähelepanu inimeste sõltuvusele välimusest ning hoolimatusest üksteise vastu
Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine, eludnkondade täiustumine, algav ovogenees ja spermatogenees. Sigimisstaadium e. generatiivstaadium algab u. 20 a, kestab naistel 50 a, meestel elu lõpuni. Toimub areng, töö, järglased, perekond.
Sisekeskkonnas Penicillium, Aspergillus, Cladosporium ja Alternaria (viimased 2 põhjustavad allergiaid) Seeneeoseallergia sagedamini lastel, välisõhus nende hulk suurim hilissuvel Välisõhust sisekeskkonda Euroopas piirkonnad, kus kõige rohkem seeneeoseid 1) Veneetsia (kanalite süsteem) 2) Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas Saksa prussakas Blattella germanica Ameerika prussakas Periplaneta americana Tartus astmaga lastel 29%, kellest 83% positiivne NTT (nahatorketest) ka tolmulestale Tallinna täiskasvanud 15,5% Tartu väikelastest 2% Sensibiliseerimine (10.ndast eluaastast tõuseb) allergeeni sisaldusega tolmus on vastavuses Allergeeni hävitamine spetsiaalsed madratsid, külm (-18°C), päike soojus, pesemine
spermatofoor juhitakse emase suguteedesse 143. Kiililised on röövtoidulised 144. Nimeta enamlevinud kiililiste perekonnad ja sugukonnad Eestis: 1. G Coenagrion liidrik 2. G Calopteryx vesineitsik 1. F Corduliidae hiilgekiillased 2. F Libellulidae vesikiillased 3. F Aescnidae tondihobulased 145. Elumajades elab prussakas Blatella germanica harilik prussakas 146. Kuidas eristada silma järgi tirtsulisi ritsikalistest? Ristikalistel niitjad tundlad enamasti kehast pikemad, kuid tirtsulistel tundlad on lühikesed u kätlin 147. Harilik kõrvahark on inimesele ohtlik, võib ronida kõrva ja purustada tagakeha tangjate jätketega kuulmekile, inimene jääb kurdiks. vale 148. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke mardikaid Eestis: 1) Cetonia aurata - kuldpõrnikas
2) moondeline areng erineb vastsündinud täiskasvanud organismist. Muutub täiskasvanu organismi sarnaseks läbi vaheetappide. Moondeliselt arenevad konnad, kalad. Moondeline areng jaguneb veel ise: a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik b) vaegmoondeline areng prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära. Juveniilne staadium noorstaadium Generatiivne staadium sigimisvõimeline staadium (pärast seda eriti ei jõua loomad edasi) Vananemisperiood kaasneb raukumine. Loodudses ei leidu raukunuid loomi, sest nad ei suuda olla konkurentsis Vananemine algab kohe kui tekid. Mida vanemaks saad, seda rohkem vigu hakkab tekkima jne. rakud ei jagune nii kiiresti, nendesse kuhjuvad jääkained, veresooned jäigastuvad.
oma pärilikkuse aine (nt. mesilane, lehetäi) Ontogenees ..organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesi etapid: 1) Embrüogenees - loote areng 2) Postembrüogenees - lootejärgne areng; kas otseselt (vastsündinu omab kõiki vanema tunnuseid) või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt. mesilane, liblikas, sipelgas) Vaegmoone: muna → vastne → valmik (nukkumist ei toimu, nt. prussakas, termiit, kiil, rohutirts, konn) Postembrüogeneesi jagunemine: 1) Juveniilne (e. noor-) järk: kasvamine, areng, õppimine (nt. linnulaul, rääkima õppimine). Lõppeb puberteediga. 2) Generatiivne (e. paljunemisvõimeline) järk: eesmärk maksimaalselt paljuneda, tagada järglaste kvaliteet (neid kasvatada). 3) Seniilne järk (e. raugaiga): lõppeb surmaga, pole paljunemisvõimeline. Vananemine .
eksisteerida. 11 Sümbolism Putukas Putuka tähenduse kohta on palju teooriaid. Mõned usuvad, et ta näitab kui tühine oli Gregori elu ning kui mõttetuks ta oma tööd pidas. Teised aga arvavad, et putukas on sümbol ühiskonnast ja tänapäevasest räsitud elust. Kahjur on inimelu sümbol. Paljud on nõus, et putukas esindab Kafka suhet oma isaga. Täpsemalt, näitab prussakas, kuidas Kafka end tundis oma isa tõttu. Ta isa pani meest tundma väiksena ja lõksus. Mööbel Mööbli ära viimine on sümbol lootuse kaotamisest, et Gregor võib veel inimeseks muutuda. Ebaselged sümbolid Novellis on palju ebaselgeid sümboleid, nagu näiteks number kolm. Lugu on kolmes osas, viimases episoodis oli kolm üürniku ja pereliikmeid oli Gregoril ka kolm. Teine sümbol on vorm, mida ta isa kandis. See võib esindada tema võimu,
* Võimatu on puudutada keelega omaenese küünarnukki. * Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. * Pikim registreeritud lend mille kana on läbinud kestis 13 sekundit. * Elektritool mõeldi välja hambaarsti poolt. * Prussakas võib elada nädala ka ilma peata kuni lõpuks sureb lihtsalt nälga. * 25% inimestest pole kunagi kasutanud telefoni. * Thomas Edison, elektripirni leidur, kannatas pimedusekartuse all. * Keskmiselt 100 inimest lämbub igal aastal pastapliiatsi tõttu. * Tigu võib magada kolm aastat. * 11% kõigist koopiamasinatest lähevad rivist välja seetõttu, et inimesed istuvad neile oma kehaosade kopeerimiseks. * Kui Barbie oleks elu suuruses siis ta mõõtudeks oleks 392333 (pikkus, puus, buubs).
Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine) 4. Kasvamine ja areng Kasvamine mõõtmete muutumine Areng uuete tunnuste, omaduste omamine VAEMOONE JA TÄISMOONE putukatel moondega areng Otsene areng silmaga nähtav, järglased sarnased Moondega areng ei sarnane vanematega (kanad, konnad) Vaemoone Muna vastnevalmik (nt prussakas, putukas) Täismoone MunavastneNUKKvalmik (nt liblikas) 5. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond 2 regulatsiooni mehhanismi: Humoraalne hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon Neuraalne Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon 6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele
· lemmikloomad: - kass - koer - papagoi - hamster - küülik - jne · taluloomad: - lehm - kits - lammas - siga - kana - jne ! Koduloomad sõltuvad oma peremehest, kes peab neile võimaldama elupaiga, söögi ja turvalise pesitsuspaiga ! INIMKAASLEJAD LOOMAD · nt: - kirp - lutikas - prussakas - rändrott - kodurott - koduhiir ! Pole inimesele kasulikud, pigem kahjulikud, levitavad haigusi ja rikuvad toitu ! INIMENE 1. INIMESE LUUSTIK. LUUDE EHITUS. LUUDE SEONDUSED · omavahel seondunud luud · lihaste kinnituskoht · kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi · võimaldab liikuda · luudevahelised ühendused liikuvad liiges
mitte oma lähedasi ärritada. Gregori identiteedi otsingut ei jõua kuhugi, kuna mehel pole seda kunagi olnudki. Sümbolism Putukas Putuka tähenduse kohta on palju teooriaid. Mõned usuvad, et ta näitab kui tühine oli Gregori elu ning kui mõttetuks ta oma tööd pidas. Teised aga arvavad, et putukas on sümbol ühiskonnast ja tänapäevasest räsitud elust. Kahjur on inimelu sümbol. Paljud on nõus, et putukas esindab Kafka suhet oma isaga. Täpsemalt, näitab prussakas, kuidas Kafka end tundis oma isa tõttu. Ta isa pani meest tundma väiksena ja lõksus. Mööbel Mööbli ära viimine on sümbol lootuse kaotamisest, et Gregor võib veel inimeseks muutuda. Ebaselged sümbolid Novellis on palju ebaselgeid sümboleid, nagu näiteks number kolm. Lugu on kolmes osas, viimases episoodis oli kolm üürniku ja pereliikmeid oli Gregoril ka kolm. Teine sümbol on vorm, mida ta isa kandis. See võib esindada tema võimu, aga ta kannab seda niikaua, kuni
......................................................................................................... 23 5.3. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid: 4 punkti OTSENE, MOONDEGA, TÄISMOONDEGA, VAEGMOONDEGA Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast: PRUSSAKAS, ROHUKONN, KAPSALIBLIKAS, RÄSTIK SELGROOGSED PUTUKAD Näited ........................ ............................ ........................... ......................... 5.4. Joonisel on kujutatud rakutsüklit. Selgitage ühte muutust, mis toimub rakus etappide A ja B käigus. 2 punkti A- ..........................................................
4.9. Konn. 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. Näited: aedmaasikas kilpjalg koer 5.2. Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine 1. Toimub sugurakkude abil. 1. Toimub organismi osade jagunemise teel või eostega. 2. Järglased erinevad vanematest geneetiliselt. 2. Järglased sarnanevad geneetiliselt vanematega (vegetatiivsel paljunemisel). Mittesuguline paljunemine esineb käsnadel, taimedel- sibulatega paljunemine tulpidel. 5.3. rästik rohukonn kapsaliblikas prussakas 5.4. A DNA kahekordistumine. B nimetada võib mistahes muutuse mitoosis. 5.5. Mõlemas tütarrakus on 46 kromosoomi. 5.6. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja algab kromatiidide lahknemine rakupoolustele. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID suguta suguline vegetatiivne eoseline otsene vaegmoondega täismoondega moondega selgroogsed putukad 68 Tähtsus: 1) tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes, 2) tagatakse organismi kasv. 5.7
taimedest mitte ainult seetõttu, et need on ühise ökosüsteemi osa, vaid ka psühholoogilistel põhjustel. Taimed leevendavad selliste negatiivsete tunnete tekkimist nagu raev ja viha. Täpselt sama mõju on loomadel. Katseisikud on mitmes katses kogenud kutsumata külaliste ilmumist. Ühel korral lendas kolme vangistatud mehe ruumis ringi kärbes. Nad võtsid ta omaks , kui kalli külalise, kes murdis igapäeva ranged rutiinid. Teinekord leidis suletud terasruumi tee üks prussakas. Üks uurija hoolitses tema eest ja andis talle toitu. Sama on kogenud ka kosmosejaama Mir kosmonaudid. Vene kosmonautide üks meeskond oli nutmapuhkemise äärel, kui nad pidid tapma linnud, kes ei suutnud harjuda eluga kaaluta olekus. Vene psühholoogid nimetavad seda suurt muret loomade ja lindude pärast isolatsioonis "paljastatud närviks". Loomad ja taimed aitavad liialdatud armastuse objektiks, sest nad meenutavad seda elu, mille katseisikud on maha jätnud
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Tundlad pikad ja peened. Eestiivad nahkjad, tagatiivad lehvikukujuliselt volditud. Emastel on tiivad tihti lühemad või taandarenenud. Sooja- ja niiskuselembesed putukad, elavad enamasti kõdus, valdavalt segatoidulised. Munad (15-40) munetakse erilistesse pakenditesse ooteekidesse. Peamiselt öise eluviisiga. Tuntumad liigid: metsaprussakad Ectobius lapponicus ja E. sylvestris. Mitmel pool linnades on elumajades tavaline harilik prussakas Blatella germanica. Liikide arv: 3600, enamasti troopilistel aladel elavat liiki, Eestis 2+1 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Sihktiivalised Orthoptera Sihktiivalised on väikesed kuni suured ( 8-80 mm), pikenenud ja külgedelt kokku surutud keha ning pikkade, tugevate reielihastega tagajalgadega putukad. Pea hüpognaatne haukamissuistega. Tiibu kaks paari. Eestiivad kitsad ja nahkjad, tagatiivad lehvikjad,
Täid: eluviis/moone: Imetajate välisparasiidid, kes on kaotanud tiivad. Vaegmoondega. Pistesuistega. Spetsiifilised, ainult kindlal peremeesliigil. Selts: täilised (Anoplura). Lutikad: eluviis/moone: vaegmoondega, imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Mõned ka magevees, röövloomad. Selts: lutikalised (Heteroptera, ka Hemiptera). Prussakad: eluviis/moone: Vaegmoondega. Ainult maismaal, peamiselt taimesööjad, haukamissuistega. Mõned ka inimkaaslejad: prussakas (Blatella germanica), tarakan (Blatta orientalis). Emane hoiab munapakke enda juures kuni poegade koorumiseni. Selts: prussakalised (Blattodea). 68. Ühiskondlikud putukad termiitide (Isoptera) ja kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsist: ühis- ja erijooni Termiidid: töölised/sõdurid võivad olla nii isased kui ka emased. Pärast pulmalendu jäävad termiidid maa alla kolooniasse ning enam päevavalgele ei tule.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
1769. Ja ma ei lase sul nutta, sest see teeb mulle rohkem haiget, kui sulle 1770. Kunagi ei tohi endale midagi liiga ligi lasta. Kui ligi lased, tekib tahtmine seda hoida, kuid hoida ei saa midagi 1771. Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi 1772. Pikim registreeritud lend mille KANA on läbinud kestis 13 sekundit 1773. Elektritool mõeldi välja hambaarsti poolt 1774. Prussakas võib elada nädala ka ilma peata kuni lõpuks sureb lihtsalt nälga 1775. 25% inimestest pole kunagi kasutanud telefoni 1776. Tigu võib magada kolm aastat 1777. 11% kõigist koopiamasinatest lähevad rivist välja seetõttu, et inimesed istuvad neile oma kehaosade kopeerimiseks 1778. Kui kõik hiinlased kõnniksid sust mööda ühes reas siis see rida ei lõppeks kunagi, sest lapsi sünnib liiga kiiresti juurde 1779
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
