Organismide keemiline koostis, lipiidid, valgud (0)

ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS
Makroelemendid – 98-99%

• C ; H ; N ; O ; P; S
  

Mikroelemendid – vaja väga väikestes kogustes

• K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F
  

Ca - luude tugeus,luudekoes
Mg – klorofülli koostises
Fe – (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis – seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse.
I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks
F – hambaemaili koostises
Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.)
Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke.
Anorgaanilised ained – vesi 80%
Orgaanilised ained- valk 14%
Osmoos - lahustis molekulide liikumine ( K ja Na)
VEE ÜLESANDED:

• Ainevahetus
  
• Temperatuuri reguleerimine
  
• Jääkide eemaldamine
  
• Ainevahetus reaktsioon
  
• Tagab nahale elastsuse
  
• Tagab rakule vererõhu
  
• Kaitse(loode areneb)
  
• Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas)
  

SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD
Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik.

MONOSAHHARIIDID
Riboos – RNA koostises
Desoksüriboos – DNA koostises
Glükoos – C6H12O6 (energiaallikana)

OLIGOSAHHARIIDID ( 2-3 monosahariidi on liitunud)
Maltoos , Sahharoos , Laktoos

POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid.
Taimsed: Tärklis – kartulis
Tselluloos – kõik taime raku kestades
Loomsed: Kitiin – putuka väliskest
Glükogeen – loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes.
SAHHARIIDIDE ÜLESANDED

• Energeetiline funktsioon ( glükoos)
  
• Ehituslik funktsioon ( tselluloos, kitiin)
  
• Kaitse ( tselluloos,kitiin)
  
• Varuaineline funktsioon
  
• Toiteline funktsioon ( laktoos)
  

LIPIIDID
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid ja vahad.

LIHTLIPIIDID e. rasvad on propaantriooli ja rasvhapete estrid.
ÜLESANDED:

• Energeetiline funktsioon
  
• Kaitse( vooderdab)
  
• Ehituslik funktsioon ( mesilasvaha)
  

LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega.
Fofolipiidid rakumembraani koostises.

STEROIDID on tsüklilised ühendid.
Nt: suguhormoonid
Kolesterool
Adrenaliin( neerupealiste hormoon)
VALGUD (Asp..)
Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega.
VALGU STRUKTUURID .

primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus)

sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine)
a – heeliks (juuksed)
B – struktuur (küüned)
3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid )
4. kvaternaalstruktuur( hemoglobiin ) mitme polüpeptiidi ühinemisel.
Denaturatsioon – valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine
Renaturatsioon – valgu kõrgemat järku struktuuride taastamine
VALKUDE ÜLESANDED:

• ensümaatiline funktsioon( ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust)
  
• ehituslik funktsioon – rakuorganellides
  
• kaitsefunktsioon – antikehad koosnevad valkudest
  

aktiivne kaitse-antikehad
passiivne kaitse – küüned,juuksed

• regulatoorne funktsioon-valgulised hormoonid( insuliin )
  
• liikumisfunktsioon
  
• transportfunktsioon
  

hemoglobiin
albumiinid

• retseptorfunktsioon
  
• energeetiline funktsioon – valkude lagunemisel vabaneb energiay 17.6kJ/g
  

NUKLEIINHAPPED (A,T,C,G)
DNA- desoksüribonukleiinhape
DNA on polümerr,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid.
Kõigis nukleotiidides on:

• fofaatrühm
  
• desoksüriboos
  
• lämmastikalus ( A,T,C,G)
  

RNA- ribonukleiinhape
RNA on polümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises:
A,G;C;U
A A
T U
C C
G G
Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne:

informatsiooni RNA( mRNA)
Päriliku info kandmine

transport-RNA( tRNA) (korrapärane kuju)
Transpordib aminohappeid.

ribosoomi-RNA(rRNA)
Ribosoomi koostisosa .
Võrreldav tunnus
DNA
RNA
Monomeer
Desoksüribonukleotiid
Ribonukelotiid
Lämmastikalused
Adeniin (A)
Guaniin (G)
Tsütosiin(C)
Tümiin(T)
Adeniin(A)
Guaniin(G)
Tsütosiin(C)
Urasiil(U)
Nukleotiidide nimetused
Adenosiinfosfaat (A)
Guanosiinfosfaat(G)
Tsütidiinfosfaat(C)
Tümidiinfosfaat(T)
Adenosiinfosfaat(A)
Guanosiinfosfaat(G)
Tsütidiinfosfaat(C)
Uridiinfosfaat(U)
Sahhariid
Desoksüriboos
Riboos
Anorgaaniline hape
Fosforhape
Fosforhape
Sekundaarstruktuur
Kaheahelaline biheeliks
Osaline kaheahelaline sama molekuli eri osade paardumisel
Komplementaarsus
A=T C=G
A=U C=G
DNA ÜLESANNE:

• päriliku info säilitamine ja edasikandmine järglastele
  

RNA ÜLESANNE:

• geneetilise info realiseerimine,milles osaleb 3 erinevat RNA molekuli.
  

BIOAKTIIVSED AINED on ühendid,mis mõjutavad oluliselt organismi elutegevust väikses koguses ja kiiresti.

• ENSÜÜMID
  

Valgud,mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis.Ainet,millega ensüüm muutusi teostab , nim substraadiks .
Ensüümid on reaktsioonide läbiviijad,mitte lähteained või saadused .
Ensüüme tuletatakse –aas lõppuga.
Nt: pektiin+-aas= pektinaas laktoos+-aas= laktaas

• HORMOONID
  

Ained,mida KNS kontrolli all sünteesivad sisereaktsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed
Omadused:

• Eritatakse otse verre
  
• Ülikõrge bioloogiline aktiivsus
  
• Lühike bioloogiline eluiga
  
• Toimelt universaalsed
  

(nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele)

• Või spetsiifilised
  

(nt: adrenaliin-lihasrakkudele)

• Toime realiseerub ensüümide kaasabil.
  

Sisenõrenäärmed:

• ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid)
  
• käbikeha(melatoniin- pigmentatsioon )
  
• kilpnääre(türoksiin- ainevahetus)
  
• kõrvalkilnääre(kaltsitoniin)
  
• neerupealsed(adrenaliin)
  
• kõhunääre(insuliin,glükagoon)
  
• sugunäärmed
  

VITAMIINID
Vajatakse ensüümide koostises;jagatakse vees(C;B) ja rasvlahustuvateks( A;D;E)
A- vitamiin ( nägemine-kalamaksaõli)
E-vitamiin(antioksüdant-taimsed õlid)
D-vitamiin(Ca-ainevahetus- luukoe areng – UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas)
K-vitamiin(vere hüübimine-kala;saadused)
B-rühma vitamiini(närvi-ja südametegevus,naha ja juste tervis.-taimsed tooted;pärm,piim,maks)
C-vitamiin(antioksüdant-taimed,nende viljad)