Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaits...
· Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu
Ajaline kehtivus Kehtivus isikute suhtes Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus on mehhaninsm, mis aitab erinevate sotsiaalsete riskide puhul inimest taas ühiskonda integreerida, tema elu taas inimväärseks luua. Sotsiaalõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalhooldekande teostamisel ning ka isikule vastava abi andmisel. Sotsiaalsest kaitsest kõneledes tuleks eristada kahte tähendust: 1) Laiemas tähenduses hõlmab sotsiaalkaitse nii sotsiaalkindlustuse kui ka hoolekande 2) Kitsamas tähenduses hõlmab sotsiaalkaitse üksnes sotsiaalhoolekannet. Pakutavad hüvitised Sotsiaalkindlustuse poolt pakutavad hüvitised saavad olla kahesugused: 1) Rahalised maksed 2) Naturaalse iseloomuga hüved ja teenused Kohustuslikkuse aste Kohustuslik on sotsiaalkindlustus siis, kui seadus kohustab tööandjat või töötajat maksma sotsiaalkindlustusmakse
· elavad terviseteadlikult, väärtustades enda ja teiste ühiskonnaliikmete vaimset ning füüsilist tervist. Juhul, kui inimesel tekib probleeme sotsiaalse turvalisusega, on meie ülesandeks tagada neile asjakohane sotsiaalkaitsesüsteemi toetus/teenus, selleks et nad saaksid jätkata oma lähedaste keskel iseseisvat inimväärset toimetulekut. SOTSIAALKAITSE TEGEVUSVALDKONNA ALUSED Ministeerium tegutseb sotsiaalkaitse valdkonnas, kus on püstitanud endale kuus strateegilist eesmärki: · tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö; · tagada inimeste sotsiaalne toimetulek ja areng; · tagada lastele paremad arenguvõimalused ja tervise kaitse; · edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust; · tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu; · tagada peredele vajalik riigi tugi
ühiskonnaliikmed, kellel on väiksem ligipääs ennetus- ja raviteenustele. Mõnedes laiaulatuslikult nakatunud kogukondades aga ei peeta HIV-probleemi käsitlemist esmaoluliseks, kuna nad on hõivatud kuritegevuse, töötuse, kodutuse või mõne muu terava probleemiga. Selleks, et tulemuslikumat tegelada HIV -ga on vaja lähenemisviise, mis keskenduvad HIV ravile või ennetamisele, suunates neile vastavaid sotsiaalteenuseid (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006). Üha rohkem on tõendeid sellest, et sotsiaalkaitse süsteemid võivad vähendada HIV ja AIDS-i levikut. Sotsiaalkaitse süsteemid peaksid tagama, et kogu elutsükli jooksul on kõigil inimestel juurdepääs olulistele tervishoiuteenustele, kindlustatud piisav sissetulek ja sotsiaalsed tugiteenused. Maailmas seostatakse HIV-d ja AIDS-i peamiselt vaesusega, teadmiste vähesusega ja kaasaegase tervishoiu kättesaadavuse puudulikkusega. Sotsiaaltöötajad üle maailma on otseselt seotud kogukonna harimisega ning viirust
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis
Piret Ojalepp EV14 Tööohutus ja -tervishoid Hoolitseme kõik koos selle eest, et töökoht või tootmisettevõte oleks turvaline, töötajad kasutaksid kaitsevahendeid, kõik saaksid piisavalt tutvuda oma töökohustustega ja töötervishoid toimiks. Kasutame piltidega isikutunnistusi. Hoolitseme selle eest, et kõigi töötajate sotsiaalkaitse on korras, töötajad on õnnetusjuhtumiste vastu piisavalt kindlustatud ning tööandja ja töötaja hoolitsevad omalt poolt ühiskonnakohustuste täitmise eest. Ökoloogia ja töökeskkonna puhtus Hoolitseme puhtuse eest. Püüdleme selle poole, et pidurdada ehitusjäätmete tekkimist ja muuta tõhusamaks jäätmekäitlemist. Töökohal ja tootmisettevõttes pööratakse tähelepanu jäätmete ümbertöötlemisele ja sorteerimisele. Kui
2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut
Umbes 9% EL tööjõulisest elanikkonnast on töötud, kusjuures noorte hulgas on see protsent kaks korda suurem. Need numbrid näitavad, et vaja on intensiivselt pingutada, et luua rohkem ja paremaid töökohti Teine põhjus, miks reforme vajatakse, on rahvastiku vananemine ja sellega kaasnev majanduskasvu langus, sest rahvastiku vananemise tulemusel tuleb tööturule vähem inimesi juurde ning aina rohkem eakaid toetub sotsiaalkaitse süsteemidele nagu näiteks pensionile ja tervishoiule. Täna on Euroopas neli tööeas inimest iga üle 65 aastase inimese kohta, kuid mida aasta edasi, seda rohkem see suhtarv langeb prognooside kohaselt langeb see näitaja aastaks 2050 kuni kaks ühele. See omakorda toob kaasa majanduskasvu vähenemise. Seega töökohtade juurde tekitamine on tuleviku perspektiivis majandusliku heaolu ja elukvaliteedi tõstmise aluseks.
Euroopa Liit- võimaluste, aga ka piirangute ühendus Eesti kuulub juba mõnda aega Euroopa Liitu. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikidel on palju võimalusi aga ka teatud piiranguid. Millised võimalused meil siis EL liikmesriigina on? Esiteks saame ilma oluliste piiranguteta reisida s.t. peaaegu kogu EL territooriumil saab reisida passi- ja piirikontrolli läbimata. Teiseks saame isiklikuks tarbimiseks ilma täiendavate maksudeta osta kaupa riigis, kus see on odavam. Seda lihtsustab ka see, et viieteistkümnes liikmesriigis on käibel ühisraha EURO, mis võimaldab ostjal hindu lihtsamini võrrelda. Samuti teeb ühisraha kasutamine mugavaks reisimise valuuta vahetamisega seotud kulud ja ebamugavus on kadunud. Kolmandaks EL-i kodanik võib elada, töötada ja õppida mõnes teises EL riigis. Üle 2 miljoni noore on juba EL-i programmide raames käinud õp...
· Hõive maksimeerimine. · Avalike kulude kokkuhoid. · Suund sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus tasakaalustamine). · Igasugu poliitika kaasamine. · Erasektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse (töökoha pension, hambaravi, hüved). Sotsiaalpoliitika Eestis: · Väga kaheti mõistetav. · Koalitsioon ei järgi vaid liberalismi tugev sotsiaaldemokraatia mõju on juures. · Üldiselt 4 suurt valdkonda: Sotsiaalkaitse (kõigile), Tööturg, Tervisehoid ja Eluasemepoliitika. · Tänase ministeeriumi eesmärk on sotsiaalkaitses: · Tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö. · Tagada inimeste sotsiaalne toimetulek ja areng. · Tagada lastele paremad arenguvõimalused ja tervise kaitse. · Edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust. · Tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. · Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused:
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Argo Lillepalu Tallinna Majanduskool 2011 Tervishoiu ajalugu 1990. reformid; 2000 2003 õigusaktide läbiviimine; 2004 rahvusvaheliste strateegiate ettevalmistamine; 2005. E-tervise programm. Eestlase peamised terviseprobleemide põhjustajad: Suitsetamine; Vähene füüsiline aktiivsus; Alkoholi tarbimine; Ülekaalulisus. Peamised surma põhjused: Südame-veresoonkonna haigused; Vähktõbi; Muud haigused; Struktruur Sotsiaalministeerium Ravimiamet, Tervishoiuamet, Tervise Arengu Instituut, Tervisekaitseinspektsioon; Eesti Haigekassa; haiglad ja eraõiguslikud esmatasandi tervishoiuasutused; valitsusvälised organisatsioonid ja erialaühingud. Tervisesüsteemi struktuur Alates 1991. aastat 2 olulist muutust: Mu...
näiteks. Ja ka selleks, et riik ei jääks võlgadesse, tuleb raha koguda maksudest. Mitmed riigi täidetavad ülesanded on põhimõtteliselt võimalik jätta turu majandada ning sellisel juhul maksaksid inimesed konkreetsete kaupade või teenuste kasutamise eest erasektori pakkujale. Selleks võib olla teede või muu infrastruktuuri kasutamine, hariduse omandamine või ka tervishoiuteenus. Näiteks oleks erasektori juhtida tervisehoid, haridus ning sotsiaalkaitse, siis ei jätkuks paljudel resursse, et seda endale lubada. See omakorda tähendaks, et Eesti iive langeks, inimesed ei saaks arstiabi ning paljud ei saaks endale ka haridust lubada. Ilma keskhariduseta on raske tööd leida ja kehtib ka reegel, mida kauem õppida, seda kõrgemat palka on võimalik tulevikus teenida. Seega tasub ära, kui saada endale kõrgem haridus, kuna siin on töötasude erinevus kõrghariduse ja keskhariduse palgasaajate vahel üle 50%
a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud töösuhetega. See on kasutusel kahekordistamisel suureneb väljund üle kahe sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab välja rida seda iseloomustavaid näitajaid, näiteks Itaalias, Austrias, Prantsusmaal ja korra
eluasemeid ja varjupaiku. Aga mõelge sellele et kunagi oli see sama pingil magav kodutu ka keegi ja keegi teine pidas temast lugu. Võib olla on küll igaüks oma saatuse sepp ning õnne valaja, kuid mõnele võis lihtsalt juhtuda halb tina. Tunnistan, et ise ei ole ma kodututele ega kerjajatele eriti raha andnud. Kahju neist hakkab küll, aga paljud sõbrad ütlevad, et pole mõtet raha raisata nende peale kes järgmisel hetkel selle sama raha eest endale pudel uimastavat kraami ostavad. Eesti sotsiaalkaitse süsteem aga ei jõua kõigi abivajajateni.Probleeme tuleks ennetada, kergendada ja kõrvaldada. Aga kõik suured asjad algavad väikestest, niiet tee sinagi mõni heategu. Vaata näiteks oma kapis ringi ja otsi riideid mida sa ei kanna. Anneta need heategevusele. Sinu riietest võib kellelegi palju kasu olla ja võibolla järgminekord on külmunud kodutu Tuukri tänaval olemata. Tänan tähelepanu eest !
EESTI PANK *Eesti Vabariigi keskpank *teostab jrelvalvet *sularaharingluse korraldamine *kattevara KOMMERTSPANGAD- *Hoiustamine *Laenud *Pensionifondid Eestis niteks Swedbank, SEB jne. EURO- 1.01.1999 elektroonilisena 1.01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President- Ardo Hansson Euroopa panga president hetkel itaallane Mario Dragi. MAKSUD- Milleks? : hishuvede pakkumine : julgeolek, sotsiaalkaitse, infrastruktuur, haridus. Liigitamine: Otsesed(sissetuleku pealt nt tulumaks) ja kaudsed(tarbimiselt nt kinnisvaramaksud), riiklikud ja kohalikud maksud. Sotsiaalmaks: 33%, tandja, pensionikindlustus, tervisekindlustus. Kibemaks: 20, 9 vi 0% Aktsiisid(need on kahjulikud) alkoholi, tubaka, ktuse, pakendi, elektrienergiaaktsiis. Tulumaks: *proportsionaalne tulumaks(Eestis 21%) ehk maksumr ei muutu sissetuleku kasvades. *progresseeruv ehk astmeline tulumaks. *fsilise isiku tulumaks(ttajad)
2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. KAITSEMINISTER HANNES HANSO Liisa Oviir on Eesti Vabariigi ettevõtlusminister alates 14. septembrist 2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. ETTEVÕTLUSMINISTER LIISA OVIIR Hanno Pevkur on Eesti Vabariigi siseminister alates 26. märtsist 2014. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. Aastatel 2012–2014 oli Hanno Pevkur Eesti Vabariigi justiitsminister. Aastatel 2009–2012 oli Pevkur sotsiaalminister (vastutav töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkondade eest). Aastatel 2007–2009 oli Pevkur Riigikogu XI koosseisu liige ning kuulus ka Nõmme linnaosa Halduskogusse. Aastatel 2005 – 2007 oli Pevkur Tallinna Linnavolikogu liige ja Nõmme Halduskogu esimees ning justiitsministri nõunik. Aastatel 2000–2005 oli Pevkur tegev Nõmme linnaosavalitsuses, esmalt haldussekretärina, hiljem linnaosa vanemana SISEMINISTER HANNO PEVKUR Marina Kaljurand on Eesti Vabariigi välisminister alates 16. juulist 2015.
1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut. Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale. 2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest 2) katseaja kohaldamine 3) seaduses ettenähtud korras koondamine või vallandamine 4. Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused? Töövõtja kohustused: 1) ...
1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö to...
Kolmandat põhimõtet tunnustati laialdaselt käesoleva sajandi alguses. Tänapäeval moodustab sotsiaalkindlustus vähemalt pool riiklikust sotsiaaleelarvest. See tagab palgata inimeste ostujõu ning hoiab ära elanike suurte gruppide,eriti vanemate inimeste vaesussesse jäämise. Neljas: paljud tänastest hooldeteenustest nii tervishoius kuihoolekandes kujunesid käesoleva kümnendi teisel poolel, laiendades sellegamärkimisväärselt elanikkonna sotsiaalset kaitset. Viimase sotsiaalkaitse abinõu tagab Euroopa sotsiaalharta kõikidele abivajajatele õiguse individuaalse sotsiaalse ja meditsiinilise abi järele. Selle eesmärgiks on tagada igaühele ja kõigile perekondadel õigus ja tegelik võimalus vältida vaeseksjäämist. Kõik eelpoolnimetatud meetmed on vajalikud vaesusega võitlemiseks, aga mitte ükski neist ei täida seda eesmärki üksi. Nendest viiest punktist koosnev programm peaks aitama võidelda
6%) (2). VAESUSE PÕHJUSED Ühiskondlike ehk strukturaalsete vaesuse põhjuste seas on olulisim ühiskonna ebavõrdsus. Mida ebaühtlasem on hüvede jaotus, seda rohkem on ühiskonnas vaeseid. Hüvede jaotus arvestab eelkõige jõukamate ühiskonnaliikmete huve ning vaestel on siin vähe sõna- ja mõjuõigust. Vaesed on ka rohkem sõltuvad ja mõjutatud ühiskonnas aset leidvatest sündmustest tootmismahtude või tööhõive vähenemisest, sotsiaalkaitse, tervishoiu- või hariduskorralduse põhimõtete muutumisest, kaupade ja teenuste hindade muutumisest jne. Vaeste üle domineerivad teised ühiskonnakihid, st vaestel on vähem võimu ja kontakte ning nad ei saa eriti mõjutada ühiskonnas tehtavaid otsuseid (6). Ma arvan, et Eesti riigis valitseb vaesus on see, et Eesti riigis on maavarasid vähe, millega saaks turul müüa teistele riikidele hea hinnaga maha müüa.
50 8.5 40 6.8 30 5.1 5,1 20 3.4 3,4 10 Kokkuvõte Kahjuks hakati sotsiaalset intelligentsi uurima alles hiljuti ja ei ole jõutud veel uurida paljusid vajalikke asju. Küsimusi on püstitatud palju, millele pole veel suudetud vastata nagu näiteks: Kuidas sotsiaalkaitse intelligents avaldub poliitilisele ja vaimsele teadlikkusele ja kuidas sotsiaalselt intelligentsed inimesed on võimelised tuvastama teisi sotsiaalselt intelligetseid inimesi mitte tavalise viisil? Küsimusi on palju, kuid vastuseid vähe. Samas vilgast uurimine käib ja loodan, et kõik mustad augud saavad täidetud põhjapanevate faktidega. Alustuseks peaks kõik, keda huvitab sotsiaalne intelligentsus läbi lugema Daniel Golemani raamatu ,,Sotsiaalne intelligentsus”
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 200...
Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervisho...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioterapeudi õppekava EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................
elukestva õppe piiritletud tõttu õppimise vanuse tõttu Riigid UK, USA, Iirimaa Rootsi, Taani, Saksamaa, Itaalia, Eesti Soome, Norra Holland Hispaania Tööturu reguleerituse ja sotsiaalkaitse seosed Tööturu reguleeritus Sotsiaalkaitse Vähene Kõrge Helde Flexicure Inflex-secure Taani Holland
summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise määrast. Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks peretoetuse maksmine. Peretoetused makstakse tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega. Vaie sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse otsuse teinud või toimingu sooritanud haldusorganile, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2.2.11. Vanemahüvitis
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustusi) - kutseorganisatsioonid - tööandjad pensioniskeemid Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus - Erandjuhul kindlustuskohustus - Kaitse arvukate riskide vastu - Reeglina kulude hüvitamise põhimõte - Kindlustusandjad on eraõiguslikud juriidilised isikud Sots.kindlustusel on palju piiranguid. See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi. Sots.kindl.
Ideoloogilised lõhed mõõdukad (lib-lab-green koalitsioonid). Riigi roll heaolu pakkumisel suurem (ühtluskool, tervishoid, vaesteabi). Kirik ja tööturu osapooled pole sotsiaalpoliitikas aktiivsed. Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile)
põhivastutusala. Sellest lähtuvalt peaksid sotsiaalministeerium ja selle haldusalasse kuuluvad üksused tegutsema nii, et: · inimesed oleksid terved, suudaksid, tahaksid ja saaksid töötada; · tööealine elanikkond oleks maksimaalselt tööga hõivatud; · inimesed oleksid rakendatud võimalikult oma võimetele vastavalt (et suurema potentsiaaliga inimesed ei võtaks ära madalama potentsiaaliga inimeste tööd) · riiklik sotsiaalkaitse süsteem stimuleeriks ja motiveeriks töötamist (Paavel 1999: 3). Kokkuvõtvalt võib mõlemad prioriteedid ka ühendada: lähiaja peamiseks prioriteediks Eestis peaks olema ümberjagatava (investeeritava) ressursi suurendamisele orienteeritud meetmete rakendamine haridus- ja sotsiaalsüsteemides nende süsteemide efektiivsuse olulise tõstmise kaudu nii omaette võetuna kui teineteist toetavatena (Paavel 1999: 3). Kokkuvõtte
Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine. Madalad ja võrdsed maksud Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed Ameerika Ühendriigid 10. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigi kohustused: otsesed hoolekandekohustused soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine tagada OVle piisavad rahalised vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks PS ei sätesta, kuidas omavalitsusi toetada! Kov kohustused: riiklikud ülesanded: sotsiaalstatistika,registrite pidamine,info edastamine poliitika kujundamiseks. kohaliku elu küsimused kohustuslikud kohaliku elu küsimused (nt sotsiaalabi ja teenuste korraldamine) vabatahtlikud kohaliku elu küsimused
kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri), peavad sotsiaalregistrit, korraldavad eestkostet, hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud jne) ning nõustavad inimesi, Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal on töötingimuste puhul järgmised: 1) töötajate diskrimineerimise vältimine; 2) sundtöö keelustamine; 3) ametiühingute õiguste tagamine; 4) õigus sõlmida ühiskokkuleppeid; 5) õigus saada häid töötingimusi ja õiglast tasu, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; 6) puuetega inimeste lõimimine töökeskkonda; 7) õigus saada kutsenõustamist ja abi; 8) alla 15
Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimetele kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku.sotsiaalkindlustus jaguneb : 1. riiklik pension 2. kohustuslik kogumispension 3. vabatahtlik pensioni kindlustus sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on eestis sotsiaalminister, maalvanemab, kohalik om. Nad määravad sotsiaaltoetusi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. 1.töötaja diskrimineerimise vältmine 2.sundtöö kindlustamine 3. ametiühingute õiguste tagamine 4. õigus sõlmda ühiskokkuvõtteid 5. õigus saada häid töötingimus ja tasu 6. puuetega inimestega integreerimine töö keskkonda 7. õigus saada kutsenõustamist 8. emaduse kaitse Sotsiaalsed rollid : igale inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne roll. Samal ajal võib inimene olla mitme rolli kandja. Tööandja-inimene kes pakub tööööd
kui kolmeastmelist suhet: esmalt tuleb kindlaks määratleda hariduse tulemused, mis omakorda määravad ära tööturule sisenemise (vaata Joonis 2 Hariduse ja tööturu seosed). Kuid hariduse ja tööturu vaheline suhe on siiski palju keerulisem, sest see kõik toimub mitmete tasandite vahel. Üks olulisemaid tasandeid on mikrotasand, mis hõlmad heaolusüsteeme, näiteks tasuta haridus, hariduse eri taseme stiimulid, sotsiaalkaitse ning töötute jaoks tööturu toetus. Samuti on väga vajalik teada üldist makromajanduslikku konteksti. Nõudlust mõjutavad nii laps kui ka perekonna omadused ja ka kogukonna ning ühiskonna omadused. Pakkumise poole pealt kuuluvad nad kooli omaduste ja muude sisendite alla. (Fasih, 2008, 11) Väga oluline on õpetada kognitiivseid ja tehnilisi oskusi, üldisi ja spetsiifilisi teadmisi ja väärtuseid, mis aitavad hiljem elada täisväärtuslikku elu (Ibid., 12).
Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine; Eesti sotsiaalkaitse märgatav mahajäämus (EL standardid); Sotsiaalpoliitika: töötuskindlustus, vanemahüvitis, pensioni ja peretoetuste suurenemine; Globaalne majanduskriis 2008- ... (2011) Töötuse järsk suurenemine; Kodulaenu võlglased ja nn ,,põlluvangide" teke; Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande seadus (1995): Peamine roll taas kohalikele omavalitsustele; Kogukonna ja indiviidipõhine lähenemine; Deinstitutsionaliseerimine Subsiduaarsuse põhimõte detsentraliseerimine;
Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada alaline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku. sotsiaalkindlustus jaguneb ● riiklik pension ● kohustuslik kogumispension ● vabatahtlik pensionikindlustus Sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on eestis sotsiaalminister, kohalik omavalitsus, Nemad määravad sotsiaaltoetusi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. ● töötaja diskrimineerimise vältimine ● sundtöö kindlustamine ● ametiühingute õiguste tagamine ● õigus sõlmida ühiskokkuvõtteid ● õigus saada häid töötingimus ja tasu ● puuetega inimestega integreerimine töö keskkonda ● õigus saada kutsenõustamisest ● emaduse kaitse Sotsiaalsed rollid - igale inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne roll. Samal ajal võib inimene olla mitme rolli kandja.
Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine. Madalad ja võrdsed maksud. Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed.Näiteks: Ameerika Ühendriigid Sotsiaalpoliitika käsitlemiseks jagatakse erinevad poliitikad vastavalt mudelile: Liberaalne mudel - riik tagab minimaalse toimetuleku ja vältimatud teenused. USA, Kanada ja Austraalia kasutavad seda mudelit, Korporatiivse mudel - sotsiaalkaitse seotud töösuhetega. Kasutusel Itaalias, Austrias, Prantsusmaal ja Belgias, Sotsiaaldemokraatliku mudel - kõigil elanikel on õigus üldisele sotsiaalkaitsele, mis püüab maksimaalselt tagada võrdõiguslikkust ja vähendada klassierinevusi. Seda kasutab Rootsi, Norra ja Soome sotsiaalpoliitika. Marginaalne sotsiaalpoliitika- puudust kannatavatele inimestele. Kulutused sotsiaalse kaitse programmidele on väikesed ja saajate ring on piiratud.
hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (2) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (3) [Kehtetu -RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017] (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkusetasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu. [RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017] (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse ühe isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust. [RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017] (6) Sotsiaalkindlustusamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumisel taotlust menetlusse võtmast. [RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017]
tarvitamine, kuritegevus jne). Ühiskondlike ehk strukturaalsete vaesuse põhjuste seas on olulisim ühiskonna ebavõrdsus. Mida ebaühtlasem on hüvede jaotus, seda rohkem on ühiskonnas vaeseid. Hüvede jaotus arvestab eelkõige jõukamate ühiskonnaliikmete huve ning vaestel on siin vähe sõna- ja mõjuõigust. Vaesed on ka rohkem sõltuvad ja mõjutatud ühiskonnas aset leidvatest sündmustest -- tootmismahtude või tööhõive vähenemisest, sotsiaalkaitse, tervishoiu- või hariduskorralduse põhimõtete muutumisest, kaupade ja teenuste hindade muutumisest jne. Vaeste üle domineerivad teised ühiskonnakihid, st vaestel on vähem võimu ja kontakte ning nad ei saa eriti mõjutada ühiskonnas tehtavaid otsuseid. Riskifaktorid: individuaal-psühholoogilised riskifaktorid, mis jagunevad inimesest sõltuvateks ja sõltumatuteks. Inimesest sõltuvad tegurid puudutavad madalat haridustaset, ebapiisavaid
Kui minister ei nõustu eelarveläbirääkimiste tulemustega, lahendab vaidluse VV Rahandusministeerium koostab riigieelarve eelnõu ning esitab koos seletuskirjaga VV- le Riigieelarve osad: 1. Tulud: maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük (riigilõivud), toetused, muud tulud 2. Kulud: eraldised, toetused 3. Finantseerimistehingud Eelarve kulude klassifitseerimine: 1. Valitsemisfunktsioon- sotsiaalkaitse, haridus, kaitsekulud jms 2. Majanduslik sisu- tegevukulud, investeeringud, eralidsed-toetused 3. Administratiivne jaotus- ministeeriumid, riigikantselei, ps inst., ametid 4. Programmid- rahva ja eluruumide loendud jne Riigieelarve jõustumine Riigikogu menetleb riigieelarvet kolmel lugemisel ja peab kinnitama märtsi alguseks, vastasel juhul tulevad erakorralised valimised.
Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks. Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhisea...
Kollektiivlepingud hõlmavad Soomes peaaegu kõiki palgasaajaid, olenemata nende elu- või töökohast. Kollektiivlepingus ettenähtud piires võidakse mõnedes küsimustes kokku leppida ka kohalikul tasandil, aga ainult sel juhul, kui tööandja ja töötajad on jõudnud ühisele kokkuleppele, mitte näiteks palga-, puhkuse- või tööajatingimusi halvendades. Riik tegutseb Soomes tihedas koostöös tööturu osapooltega. Koos lahendatakse ka paljud sotsiaalkaitse valdkonda kuuluvad küsimused. Sellises koostöös on arutatud näiteks palgasaajate õnnetusjuhtumikindlustust, töötuskaitset, pensionisoodustusi ning vanematepuhkusega seotud küsimusi. Palgasaajate õigusi ja kohustusi reguleeritakse tööseadusandluse ja kollektiivlepingutega. Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivad kollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või siis üle aasta. Need lepingud on kõikidele kohustuslikud, need
1.1 Tööjõuvananemine Euroopa riikides ja Eestis on üheks olulisemaks probleemiks tõusnud rahvastiku vananemine, mille põhjuseks on eelkõige langenud sündimus ning pikenenud keskmine eluiga. Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb paljudes Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulud pensioni- ning tervishoiusüsteemile. See võib tähendada omakorda majanduskasvu aeglustumist, mistõttu on Euroopa riigid olnud sunnitud reformima oma sotsiaalkaitse süsteeme ning leidma võimalusi, kuidas tööjõudu kauem tööturul hoida. (Reelika Leetmaa, 2004) Kogu Euroopa seisab silmitsi tööjõu kahanemise ja vananemisega, mis on seotud demograafiliste protsessidega. Seega on tulevikus üha vähem töötavaid inimesi üha rohkemate ülalpeetavate kohta. See seab suure küsimärgi alla riikide sotsiaalsete skeemide ja heaolumudeli jätkusuutlikkuse, ohustades samuti majanduskasvu. (Rosenblad, 2014) 1600 1400 1200
üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi paremas või halvemas andmetel sünnimomendil ennustava 52 tervelt elatud eluaasta poolest nii produktiivsus. Tõuseb vajadus sotsiaalkaitse kulutustele suunas, sh omavahel põimunud üksikmõjurid ja nende kombinatsioonid• meeste kui naiste lõikes Euroopas ühel viimastest kohtadest. Eestis on harituse Mida tuleks ette võtta, et vähendada halva tervise negatiivset mõju eesti
häälteenamusega. • Kvalifitseeritud häälteenamuse puhul on otsuse läbiminekuks nõutav teatud vähim poolthäälte arv. See tähendab, et mõni liikmesriik peab aktsepteerima otsuseid, mille poolt ta ei ole. • Ühehäälsus tähendab, et ettepaneku võib tagasi lükata, kui selle vastu hääletab kas või üksainus liikmesriik. St ühehäälsuse puhul on igal liikmesriigil vetoõigus. Lissaboni lepinguga jääb ühehäälsuse nõue kehtima maksu-, välispoliitika, kaitse- ja sotsiaalkaitse küsimustes. • Lissaboni lepinguga muutusid kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise reeglid – senine „kaalutud“ häälte süsteem, kus igal liikmesriigil oli tulenevalt tema suurusest teatud hulk hääli, asendatakse „topelthäälteenamuse“ nõudega, mis tähendab, et ettepaneku 7 läbiminekuks peab olema poolt enamus liikmesriike, mis esindavad enamust Euroopa Liidu rahvastikust. St otsust peab toetama 55%
rolli mitmete valdkondade partnerlusprogrammid. Neist on tuntuimad 1) Keskkonnaparnerluse programm, mille üheks oluliseks projektiks oli “Peterburi veepuhastusjaama rajamine” Põhjamõõtme Keskkonnafondi osalusel.; 2) Rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse programm, mille oluliseks osaks sai projekt “Tervisliku elustiili juurutamine ja nakkushaiguste (eriti AIDSi) piiramine”. (vaata http://www.ndphs.org ) Eestist osaleb viimati nimetatud projektis aktiivselt EV Sotsiaalkaitse ministeerium. Tuleb rõhutada, et peale EL-i suurt laienemist 2004. aasta 1. mail, mil Balti riigid ja Višegradi riigid (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik) said EL-i täisliikmeiks ning neile laienesid mitmed uued koostöövormid EL-i liikmesriikidega, hakati Põhjamõõtme raames pöörama üha suuremat tähelepanu Loode-Venemaale ja Kaliningradi oblastile. Tollel ajal leidis Soome üks juhtivamaid majanduseksperte Antti Piipo, et Põhjadimensiooniga kujundatav uus majanduspiirkond peaks juba
kohaselt täidavad ühendusele antud ülesandeid järgmised institutsioonid (5): Euroopa Parlament (Strasbourg, Brüssel) Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel, Luksembourg) Euroopa Komisjon (Brüssel, Luksembourg) Euroopa Kohus (Luksembourg) Euroopa Kontrollikoda (Luksembourg) Euroopa Liidu eesmärgid Ühisturg; (asutamislepingu art 2) Majandus- ja rahaliidu loomine; Majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja säästev areng; Tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase; Meeste ja naiste võrdõiguslikkus; Majanduse püsiv ja inflatsioonivaba kasv; Konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse vastastikuse lähenemise kõrge aste; Keskkonna kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; Elutaseme ja elukvaliteedi parandamine; Liikmesriikide majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ja solidaarsus. Euroopa Liidu Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Kohus
Majanduslangus ja tervis: •Suureneb haigestumine ja suremus (töötute suremusmäär erineb töötavate inimeste omast 20- 25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide esinemissagedus, 2,5% vägivaldne suremus) •Tõusevad kulutused indiviidile ja tervishoiule •…mida suurem on inimeste panus oma tervishoiu - kuludesse, seda madalam on eeldatav eluiga • Langevad toimetulekuvõimalused ja produktiivsus •Tõuseb vajadus sotsiaalkaitse kulutustele Mida tuleks teha, et vähendada halva tervise mõju majandusarengule Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige odavam) on need, mille sihtgrupiks on kogu rahvastik. Enamasti nõuavad need odavamad meetmed laiemat lähenemist kui üksnes tervishoiusektorisiseselt: - Võidelda suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, eriti noorte seas - Vähendada vigastussuremust ja – haigestumust - Suurendada elanikkonna liikumisaktiivsust. Majandus ja narkootikumid:
Ühenduses edendatakse majandustegevuse tasakaalustatud ja säästvat arengut; tööhõive, sotsiaalkaitse, keskkonnakaitse, konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse kõrget taset; meeste ja naiste võrdõiguslikkust;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
