Avalik haldus (0)

Haldusorgani mõiste ja tunnused
Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime , kuid puudub teovõime .Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu.
Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus.  Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel:
1)      institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde).
2)      funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras pädevus, sest ta kasutab oma kandja pädevust.
 
Et mõista organi õiguslikku seisundit, tema funktsioneerimise võimalust, tuleb organist eraldada organi käsutaja.
Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks.
 
Näiteks: vallavolikogu on valla organ. Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust.
                                                                                               
Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on:
ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja/või täitma avaliku halduse ülesannet  ning omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid ( teenistujad , ametnikud, materiaalne baas jne.);
ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev;
tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis;
tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid )
 Näiteks:   Siseministeerium on vastavalt VVS-le valitsusasutus . Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad (vt ülal p 1: omab vahendeid) asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine (vt ülal p 1: avaliku võimu volitus ). Siseministeeriumil on oma põhimäärus (selles sätestatakse muuhulgas asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded, asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused, asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded), eelarve ja väikese riigivapiga pitsat (vt ülal p 2: organisatsiooniliselt iseseisev).  Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ, teisalt on tema kõrgemalseisvaks organiks Vabariigi Valitsus (vt ülal p 3: koht haldusorganite süsteemis). Siseministeeriumi pädevus on määratletud Vabariigi Valitsuse seaduses, Siseministeeriumi põhimääruses, aga ka muudes õigusaktides - näiteks kohanimeseaduse §-s 26 (vt ülal p 3: pädevuse õiguslik määratletus).
 
Samas vt ka HALDUSMENETLUSE SEADUSE § 8: “ Haldusorgan
(1)    Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.
(2)    Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.”
 
 Siit järeldub, et:
1)      Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus
2)      Haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine
3)      Haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut
 
Meeldetuletavalt olgu siinkohal toodud haldusülesannete liigid:
Halduse ülesanded jagunevad oma sisu järgi (olenemata, kas neid ülesandeid täidab riik, KOV või mõni muu haldusekandja): 
korrakaitselised
toetavad (nt sotsiaaltoetused)
vahendite kogumine ( maksud )
avaliku teenistusega seotud ülesanded
 
Haldusorgan on halduse kandja üksus, mis täidab halduse kandja nimel omavastutuslikult teatud ülesandeid, on organisatoorselt iseseisev ning organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu. Ühe halduse kandja sees võib olla mitu organit. 
 
Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus.
 Näiteks:     kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu  ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon , aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 521). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17). 
Näidisloetelu riigi ja KOV organitest
Riigi haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik).
1) Riigi haldusorganid vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, päästeseadusele, prokuratuuriseadusele, arhiiviseadusele ja vangistusseadusele on:
Vabariigi Valitsus
Valitsusasutused:
Ministeerium
Riiklik amet, inspektsioon + nende  kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused 
Maavalitsus
Kaitsevägi
Riigikantselei
Prokuratuur
Häirekeskus
Rahvusarhiiv
vanglad
Valitsusasutuse hallatav riigiasutus (näiteks Sisekaitseakadeemia )
2) Täidesaatva võimu põhiseadusorganid (nimetatud ja omistatud pädevus põhiseaduses) on peale ülaltoodud Vabariigi Valitsuse veel:
Vabariigi President
õiguskantsler
Riigikontroll  
 3) Peale ülaltoodud valitsusasutuste ja Riigikontrolli on ATS-i järgi riigi ametiasutusteks1 veel:
Riigikogu Kantselei  
Vabariigi Presidendi Kantselei
Õiguskantsleri Kantselei
kohus 
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
4) Võrdse kohtlemise seaduse (§ 15) järgi on sõltumatu ja erapooletu asjatundjana tegutsev
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
 
KOV üksuste haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik).
 KOV üksuste haldusorganid vastavalt KOKS-le, ATS-le ja püsiasustusega väikesaarte seadusele on:
Valla/linna volikogu kui esindusorgan
Valla/ linnavalitsus kui täitevorgan
KOV ametiasutus
valla- ja linnavolikogu kantselei
valla- ja linnakantselei
valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega
osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena
valla- ja linnavalitsuse amet.
KOV ametiasutuse hallatav asutus (näiteks Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Kiirabi)
väikesaare üldkogu 
 
-------------------------------------------------------------
1Ametiasutus: Vastavalt ATS § 6 lg 1 on ametiasutus - riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine
Haldusorgan HMS-i järgi
Haldusmenetluse seaduse järgselt võib ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. 
 
Näiteks: teatud järelevalveinspektsiooni iga jarelevalveinspektor on haldusorgan HMS § 8 lg.1 mõttes 
 
Käesolev õpiobjekt lähtub haldusorganite käsitlemisel peamiselt nende  institutsionaalsest tunnusest  - so käsitletakse organeid, mis on asutatud seadusega vm õigusaktiga koguna, asutusena või isikuna tegutseva organina  (vt peatükk Haldusorgani liigid). Ülaltoodud järelevalveinspektori näites on  asutuses teenistuses olev ametnik (järelevalveinspektor) HMS mõttes käsitletav haldusorganina, kuna seadusega on talle vastav pädevus antud – so lähtutakse organi funktsionaalsest tunnusest.  Käesolevas õpiobjektis selline ametnik haldusorganina käsitlust ei leia, vaid tema on siin pelgalt organi käsutaja. Olgu siiski veelkord rõhutatud, et haldusmenetluse läbiviijana on selline ametnik käsitletav ikkagi haldusorganina. Veel enam - haldusmenetluse läbiviijana võib haldusorganina käsitletav olla ka terve haldusekandja. Haldusmenetluse käsiraamatu lk 42 toob vastavaid näiteid, kus haldusorganiks haldusmenetluse läbiviijana on terve vald või linn. Ometi tuleb siin tähele panna seda, et  kuigi seadusega on pädevus antud haldusekandjale tervikuna , siis juriidilise isiku puhul peab tema nimel tegutsema ikkagi üks tema organitest.  (vt  KOKS § 22 lg 2: "Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.") Samuti langeb haldusekandja kokku haldusorgani staatusega näiteks sellise eraõigusliku haldusekandja puhul nagu seda on notar, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.
 
Käesolev õpiobjekt vaatleb haldusorganeid niisiis haldusorganisatsioonilisest aspektist lähtuvalt, nende institutsionaalse tunnuse järgi - haldusorganid kui organisatsiooniliselt iseseisvad haldusekandja osised .
Haldusorgani liigid
Eelmise peatüki riigi ja KOV üksuste haldusorganite loetelus kohtasid juba haldusorganite erinevaid liike: valitsusasutus, riigi ametiasutus, KOV üksuse ametiasutus, põhiseadusorgan , KOV ametiasutuse hallatav asutus jne. Haldusorganeid liigitatakse lähtudes erinevatest liigitusalustest. Olenevalt sellest, milline on nende õiguslik staatus, kas nad on avaliku võimu pädevusega või mitte, millise haldusekandja organiks nad on, milline on nende asend haldusorganite süsteemis, millist funktsiooni nad täidavad või milline on nende tegutsemise vorm. 
 
Nii võime rääkida organi haldusekandja järgi: 
riigi haldusorganitest (näiteks Sotsiaalministeerium)
KOV haldusorganitest (näiteks Pärnu Linnavalitsus)
jm-dest - teiste haldusekandjate organitest
teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organid (näiteks Eesti Panga Nõukogu)
eraõiguslike haldusekandjate organid (näiteks AS Karell juhatus - AS-ga Karell on riigi Terviseamet sõlminud halduslepingu kiirabiteenuse osutamiseks: vt http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/brigaadid/AS_Karell_Kiirabi.pdf ) .
 
Haldusorganeid saab liigitada nende funktsiooni järgi näiteks:
haldusjärelevalveorganiteks (õiguskantsler, maavanem, Riigikontroll)
Riigikontrolli nimetatakse ka majanduskontrolli organiks
riikliku järelevalve organiteks ehk korrakaitseorganiteks (PPA, MuPo)
majandushaldusasutused kui korrakaitseorgani eriliik vastavalt majandustegevuse üldosa seadustikule
sotsiaalhoolekandeorganiteks jne.  
 
Käesolevas õpiobjektis pöörame enam tähelepanu kolmele liigitusalusele:
1) haldusorganite liigid nende vormi järgi:
asutusena tegutsevad haldusorganid -asutused
koguna tegutsevad haldusorganid - kollektiivorganid
isikuna tegutsevad haldusorganid - personaalorganid
2) riigi ja KOV haldusorganite liigid selle järgi, kas nende pädevuse põhisisuks on avaliku võimu teostamine või mitte:
avaliku võimu pädevusega ametiasutused ATS-i järgi, sealh valitsusasutused VVS järgi
ametiasutuste hallatavad asutused - valitsusasutuste hallatavad riigiasutused VVS järgi ja KOV üksuste ametiasutuste hallatavad asutused KOKS-i järgi
 3) Haldusorganid jagunevad nende omavahelise asetuse järgi haldusorganite süsteemis (vt vasakul menüüs Halduse organisatsioonilised süsteemid):
subordinatsioonilises (alluvus)suhtes olevateks haldusorganiteks
kõrgemalseisev haldusorgan
madalamalseisev haldusorgan
koordinatsioonilises suhtes olevateks haldusorganiteks
 
 Lisaks mitmetele ülaltoodud liigitustele ja siin ka mittetoodud liigitusalustele jagunevad haldusorganid põhiseadusliku staatuse järgi:
põhiseadusorganid (organ, mis on nimetatud põhiseaduses ja millele on antud põhiseadusega pädevus ning mis tegutseb täidesaatva võimu sfääris): Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, õiguskantsler ja Riigikontroll
jm haldusorganid 
Haldusorganite tegutsemise vorm ja organi käsutajad
 Haldusorganite liigid nende vormi järgi on:
asutusena tegutsevad haldusorganid -asutused
koguna tegutsevad haldusorganid - kollektiivorganid
isikuna tegutsevad haldusorganid - personaalorganid
Vt ka HMS § 8 lg 1:    Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.
Asutus, kollektiivorgan ja personaalorgan erinevad üksteisest selle poolest, kuidas need organid on seotud oma käsutajatega. Teisisõnu inimestega, kes oma tegevusega annavad organile teovõime.
 
Kollektiivorganite (kogude) puhul on organi käsutajaks selle liikmed. Organ teeb otsuseid läbi oma liikmete. Milline on ühel või teisel juhul otsustuskord, on reguleeritud kas organi asutanud seaduses, määruses või täpsemalt selle organi põhimääruses või põhikirjas.  
Näiteks: Vastavalt VVS-le on  Vabariigi Valitsuse liikmed peaminister ja ministrid . Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust ning otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. KOV üksuse volikogu käsutajateks on sinna valitud volikogu liikmed. Linna/vallavolikogu töökorraldus on reguleeritud KOKS-i ja selle valla või linna põhimäärusega.
 
Isikuna tegutseva (personaalorgani) käsutajaks on see inimene, kes on vastavat ametit pidama nimetatud või valitud. Organi käsutajaid võib nimetatda ka organi kandjateks. Personaalorgani puhul kõlab isegi paremini, kui öelda näiteks, et õiguskantsleri ametikandjaks on Indrek Teder. Pohiseaduse kommentaarid nimetavad organi käsutajat ehk organi kandjat ka organitäitjaks (PS Kommentaarid § 4 komm 4.2: "Näiteks on Eesti Vabariigi kui juriidilise isiku riigipea funktsiooni (§ 77) täitev kõrgem riigiorgan Vabariigi President, organitäitja aga füüsiline isik Toomas Hendrik Ilves.")
 
Asutuse käsutajad on seotud asutusega kas teenistusse võtmise otsusega või töölepinguga. Seega saame öelda, et asutuste käsutajad on selle teenistujad (ametnikud ja töötajad) või töötajad olenevalt sellest, kas tegu on ametiasutusega või hallatava asutusega ja kas ametiasutuses teenistuskohuseid täitev isik on avaliku võimu pädevusega või mitte. Täpsemalt vt vasakul menüüs Ametiasutused ja hallatavad asutused; Ametnikud ja avalik võim. Ametiasutustes on teenistuses ametnikud ja töötajad, ametiasutuste hallatavates asutustes on asutuse käsutajaks reeglina töötajad. Töötamine ametiasutustes hõlmab eelkõige järgmised tegevused: raamatupidamine;  personalitöö ; asjaajamistöö; hankespetsialistide tegevus; haldustöötajate tegevus; infotehnoloogide tegevus; muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd.
Asutus on ka sisemiselt määratletud kindla struktuuri ja hierarhiaga institutsioon . Vastavalt asutuse asutanud seadusele või määrusele või täpsemalt põhimäärusele on asutusel oma juht, osakonnad, talitused, bürood vm struktuuriüksused. Asutuse väikseimad üksused  - teenistujad on teenistusse võetud vastavatesse struktuuriüksustesse, kus nad oma ametijuhendi järgi täidavad osa asutuse pädevusest. Ja nagu öeldud - annavad oma tegevusega asutusele organi käsutajatena sellele organile teovõime.
Ametiasutused ja hallatavad asutused
Kehtiv seadusandlus teeb vahet asutustel, mis on seatud teostama avalikku võimu (ametiasutus ATS-i järgi) ja asutustel, mille põhiülesandeks ei ole avaliku võimu teostamine. Sellised asutused täidavad küll halduse ülesandeid (osutavad näiteks avalikke teenuseid), kuid ilma avaliku võimu pädevuseta.  Selline jaotus on olulise tähendusega avaliku teenistuja staatuse määratlemisel. Nimelt ATS-i järgi on avalikus teenistuses isikud ainult ametiasutustes, mitte nende hallatavates asutustes. 
Praegu kehtivas seaduandluses eksisteerib mõningane mõisteline erinevus, kuna asutuste õigusliku staatust käsitlevad kolm põhilist seadust - VVS, KOKS ja ATS-i uus redaktsioon , on vastu võetud suure ajavahega. Viimati uues kuues vastu võetud ATS-st tulenevalt on küll VVS-i täpsustusi sisse viidud , kuid siiski kasutatakse selles mõneti teistsuguseid termineid, kui uues ATS-s. Möönda tuleb ka seda, et  VVS-i, KOKS-i ja ATS-i kohaldamisalad on siiski erinevad ning ka sellest võivad olla tingitud mõned erisused. 
VVS räägib riigi täidesaatva võimu asutustest, mille ta liigitab valitsuasutusteks ja valitsusasutuste hallatavateks riigiasutusteks.
ATS räägib ametiasutustest, mille oluliseks tunnuseks toob avaliku võimu teostamise. Vastavalt ATS § 6 lg 1 on ametiasutus - riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. ATS määratleb ametiasutusi tunduvalt laiema ringina kui VVS, kaasates valitsusasutused teiste seas ametiasutuste hulka. Valla või linna ametiasutusi nimetab ATS KOV üksuse ametiasutuseks.
KOKS omakorda räägib valla või linna ametiasutusest ja valla või linna ametiasutuse hallatavast asutusest . 
Ametiasutused ATS-i järgi
ATS räägib ametiasutustest, mille oluliseks tunnuseks toob avaliku võimu teostamise. Vastavalt ATS § 6 lg 1 on ametiasutus - riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. ATS määratleb ametiasutusi tunduvalt laiema ringina kui VVS, kaasates valitsusasutused teiste seas ametiasutuste hulka. Muuhulgas kaasab ATS ametiasutuste hulka näiteks KOV üksuste ametiasutused, Vabariigi Valitsuse valitsemissüsteemi mittekuuluva Riigikontrolli, õiguskantslerit abistava asutuse Õiguskantsleri Kantselei, aga ka seadusandlikku põhiseadusorganit Riigikogu teenindava Riigikogu Kantselei ja õigustmõistvat võimu oma tegevuses abistavad kohtud kui asutused.
Ametiasutused on:
Valitsusasutused:
Ministeerium
Riiklik amet, inspektsioon + nende  kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused 
Maavalitsus
Kaitsevägi
Riigikantselei
Prokuratuur
Häirekeskus
Rahvusarhiiv
vanglad
Riigikogu Kantselei 
Vabariigi Presidendi Kantselei
Õiguskantsleri Kantselei
kohus 
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
valla- ja linnavolikogu kantselei
valla- ja linnakantselei
valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega
osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena
valla- ja linnavalitsuse amet.
 
Valitsusasutused ja valitsusasutuse hallatavad riigiasutused
Vabariigi Valitsuse seadus on keskendunud sellele, kuidas teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus. Nimelt teostab ta seda  nii vahetult kui ka valitsusasutuste kaudu. VVS räägib riigi täidesaatva võimu asutustest, mille ta liigitab valitsuasutusteks ja valitsusasutuste hallatavateks riigiasutusteks. Valitsusasutused on nimetatud VVS-s või neid võib ette näha ka mõne teise seadusega. Valitsusasutuste  põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.
Valitsusasutused on:
Ministeerium
Riiklik amet, inspektsioon + nende  kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused 
Maavalitsus
Kaitsevägi
Riigikantselei
Prokuratuur
Häirekeskus
Rahvusarhiiv
vanglad
Ministeeriumid on moodustatud valitsemisalade korraldamiseks. VVS toob ära nii ministeeriumid kui ka nende valitsemisalad. 
Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus.
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. 
Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. 
Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet , Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava riigiasutusena ka Sisekaitseakadeemia. Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks organiks on Vabariigi Valitsus
Ametnikud ja avalik võim
Ametniku mõiste:  Ametnik on teenistuses ametiasutuses, mille loend on toodud ATS §  6 lõigetes 2 ja 3 ning ta on võetud selles ametiasutuses teenistusse ametikohale,  millel teostatakse  avalikku võimu. 
 Ametniku mõiste avatakse  avaliku teenistuse seaduses tema:
a)      töötamise (teenistuses olemise) koha - selleks on ametiasutus  ja
b)      ametialase tegevuse iseloomu järgi - ametniku teenistussuhtele on iseloomulik avaliku võimu teostamine.
 
Avalik võim  ATS tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine:
 1) ametiasutuse juhtimine;
 2) riikliku[1] ja haldusjärelevalve[2] teostamine, samuti siseauditi[3] läbiviimine;
 3) riigi julgeoleku[4] ja põhiseadusliku korra tagamine;
 4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks;
 5) süütegude menetlemine ;
 6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;
 7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
 8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
 9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes[5] oleva isiku pädevusse (ATS § 7 lg 3),
Haldusorganite koostöö
Haldusorganite koostöö on korraldatud väga erinevatel alustel ja viisidel .  
1. Seadus, mis otsesõnu haldusorganite koostööle suunatud, on halduskoostöö seadus. Kuid selles seadusega reguleeritakse vaid kahte võimalikku halduskoostöö liiki:
a) haldusülesannete täitmiseks volitamine, milles omakorda saab eristada erinevaid võimalusi, kuidas ülesannete delegeerimine seadusega või seaduse alusel haldusorganilt haldusorganile või haldusorganilt eraisikule toimub. Eristatakse riigi ülesannete delegeerimist  KOV ülesannete delegeerimisest. Tehakse vahet avaliku võimu pädevusega ülesannete ja ilma avaliku võimu pädevuseta ülesannete täitmiseks volitamisel. Viimasel juhul lubab seadus ülesande delegeerimist ka tsiviilõigusliku lepinguga. Avalikku võimupädevust sisalduvat ülesannet saab delegeerida vaid seadusega või selle alusel haldusaktiga või halduslepinguga.
b) ametiabi - so kui haldusorgan annab õigusakti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks.
 
2. HMS-i regulatsioonist eristuvad haldusorganite koostöö vormidena:
a) eelhaldusakti andmine - kui teisele haldusorganile on antud pädevus teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu
b) kooskõlastamine või arvamuse andmine (ka heakskiit , nõusolek) - kui asja lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust.