Auditeerimine (0)

Lk16       Auditeerimine  
 
Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid                                                 
1.  Majandusüksuse printsiip- 
Raamatupidamiskohustuslane  
on 
kohustatid 
arvestama 
oma 
vara 
kohustusi 
ja 
majandustehinguid  lahus  tema  omanike,  kreeditoride,  klientide,  töötajate  ja  teise  isikute 
varadest, kohustustest ja majandustehingutest.  
2.  Jätkuvuse printsiip- 
Raamatupidamise  aruannete  koostamisel  lähtutakse  põhimõttest,  et  aruande   koostaja   on 
jätkuvalt  tegutsev  ning  tal  puudub   kavatsus   või  vajadus  tegevus  lõpetada.  Kui  aruande 
koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada  millistel  põhimõtetel aruanne koostati. Ta 
peab suutma tähtajaliselt  tasuma  ja amortiseerida oma põhivara probleemideta.  
3.  Arusaadavuse printsiip- 
Raamatupidamise  aruandes  tuleb  koostada  selgelt  ja  üheselt  mõistetavalt  kuna  tegemist  on 
avaliku informatsiooniga ning  aruandlus  peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel 
on finantsaruandlusest  piisavad  teadmised. 
4.  Olulisuse printsiip- 
Raamatupidamise  aruandes  tuleb  kajastada  kogu  oluline  info  mis  mõjutab  finantsseisundit, 
majandustulemust  ja  rahavoogusid.  Oluline  on  see  info  mille  avaldamata  jätmine  võib 
mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 
5.  Järjepidevus printsiip- 
Aruande  koostamisel  kasutatakse  jätkuvalt  varem  kasutatud  arvestuspõhimõtteid, 
aruandeskeeme ja viise. 
6.  Tulude ja kulude vastavus printsiip- 
Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele 
vastavad tulud tekivad muul perioodil kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega 
seotud tulud. 
7.  Objekti printsiip- 
Esitatav info peab olema  neutraalne  ja usaldusväärne. 
8.  Konservatiivsuse printsiip- 
Aruanded   tuleb  koostada  ettevaatlikult,  kaalutletult.  Tuleb  vältida  varade  ja  tulude 
ülehindamist  või  kohustuste  ja  kulude  alahindamist.  Õigustatud  ei  ole   tahtlik ,  üle-  või 
alahindamine ja aruandekasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 
9.  Avalikustamise printsiip- 
Rp  aruannetes  tuleb  esitada  kogu  info  mis  võimaldab  saada  rp  kohuslase  finantsseisundist, 
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 
10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- 
Raamatupidamises  kajastatakse   majandustehingud   lähtudes  nende  sisust,  nende 
majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise  vormiga . 
 
Audiitortegevuse seadus. 
Seadus  jõustus  1.  Juuli  1999  a.  Eesmärk  on  reguleerida  kogu   audiitortegevus ,  sätestades  audiitorite 
kohustused,  õigused,  audiitorile  esitatavad  nõuded.  Reguleeritakse  audiitorite   organisatsioon   ja  ka 
juhtorganite  tegevust  ning  auditeerimise  õiguslikud  alused.  See  seadus  ei  kehti  riigi  kontrolli 
audiitoritele. 
Audiitor   on   audiitori   kutse  saanud  isik,  kes  on   kantud   audiitorite  nimekirja.  Audiitorite  nimekirja 
kantud audiitoräriühingud.  
Audiitori   kutsetegevus   on  auditeerimine,  ta  võib  ka  tegeleda  ärinõustamisega  ja  neile  õigusaktidega 
pandud muude ülesannetega.  
Auditeerimine  on  raamatupidamisaruannete  kontrollimine  ning  neile  hinnangu  andmine  vastavalt 
auditeerimise  eeskirjale.  Auditeerimise  õigus  on  ainult  audiitoril.  Auditeerimise   eeskiri   sisaldab 
audiitori kutse- eetika  põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. 
Eestis  koondab  audiitorite  tegevust   audiitorkogu   mis  on  audiitorite  kutse  ühendus,  avalik-õiguslik 
institutsioon   mis  peab  kaitsma  ka  audiitorite  õigusi.  Audiitorkogusse  kuuluvad  audiitorite  nimekirja 
kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. 
 
Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!! 
Audiitorkogu  peab  järgima  audiitortegevuse  seadust,  üldkoosolekul  kinnitatud  otsustest  peab  kinni, 
täidab põhikirja nõudeid täidab audiitorkogu organite otsuseni ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud 
audiitortegevuse üldprintsiipe.  
Audiitorkogu  võib  omada  vara.  Vara  allikateks  on  kohustuslikud  liikmemaksud  audiitoritelt, 
audiitorite  distsiplinaarkaristustest  laekuvad   trahvid ,  audiitorkogu  vara  paigutamisest  saadav  tulu, 
saada annetusi  ja  muud  laekumised  (kingitused, pärand).  Audiitorkogu  ei  või anda laenu  ega tagada 
teiste isikute kohustusi. 
Tegevuse  üldine  kordineerimine,  nimekirja  pidamine,  vara  valitsemine,  esitatud   kaebuste  
läbivaatamine. 
Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja  revisjoni   komisjon  (kontrollorgan). 
Üldkoosolek 
1)  Põhikirja kinnitamine 
2)  Määrab juhatuse revisjoniliikmete arvu ja valib liikmed 
3)  Kinnitab eelarve ja majandusaasta aruande 
4)  Valib audiitorkoguesindajad kutsekomisjoni 
5)  Kinnitab nõuded tegevusaruandele 
Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuu jooksul 
majandusaasta jooksul. Juhatus  teatab  koosolekust vähemalt 1 kuu ette.  
Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku: 1. Omal  algatusel    2. Revisjoni organi algatusel   3. 
Rahandusministri  algatusel    4.  Kui  seda  nõuab  vähemalt  1/6  audiitorkogu  liikmetest.  Erakorralisest 
koosolekust  peab  ette  teatama  2  nädalat.  Kui  juhatus  ei  kutsu  taotluse  saamisest  1  kuu  jooksul 
üldkoosolekut kokku siis võivad seda teha taotluse  esitanud  ise. 
Üldkoosolek  on  pädev  kui  osaleb  üle  poole  audiitoritest.  Kui   kvoodi   ei  teki  kutsutakse  üldoosolek 
uuesti kokku 2 nädala jooksul ja see on igal juhul otsustusvõimeline. 
Igal audiitoril on üks hääl ja otsus on vastuvõetud kui poolt antakse vähemalt 50% osalenute häälest. 
 
Juhatus 
On  pidevalt  tegutsev  organ  kes  korraldab  audiitorkogu  tegevust.  Liikmed  valitakse  3  aastaks 
audiitorite hulgast. Juhatuse liige ei tohi kuuluda revisjoni komisjoni ja vastupidi. 
Koostab audiitoreksami programmi, korraldab raamatupidamise, töötab välja ja täiendab auditeerimise 
eeskirja, otsustab audiitorit täiendavale eksamile saata ja määrab aja, otsustab audiitori kutsetegevuse 
peatamise ,  taastamise  ja lõpetamise. 
On otsustusvõimeline kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud kui poolt on 
üle  poole  kohal  olijatest.  Juhatuse  liige  ei    tohi  osaleda  hääletamisel  kui  arutatakse  temaga  seotud 
probleeme.  Juhatuse  koosolek  tuleb  protokollida.  Kui  keegi  jääb  eriarvamusele  tuleb  see  protokollis 
allkirjastatult  fikseerida .  
Juhatuse  liikmed  valivad  endale  esimehe  kes  korraldab  juhatuse  tööd  ning  esindab  audiitorkogu. 
Liikmed  vastutavad seaduse põhikirja rikkumise  ning  oma kohustuste  mittetäitmisega audiitorkogule 
või  audiitoritele  süüliselt  tekitatud  kahju  eest  solidaarselt.  Juhatuse  liige  vabaneb  vastutusest  kui 
ebaseadusliku otsuse vastuvõtmisel on tal eriarvamus ja see on kantud protokolli. 
 
Revisjoni komisjon 
Kontrollib audiitorkogu majandustegevust ja asjaajamist. 
Liige ei tohi olla töösuhtes audiitorkoguga. 
Liikmed valitakse 4 aastaks.  
Otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega. 50% + 1 hääl 
 
Riikliku  järelevalvet  audiitorkogu  tegevuse  üle   teostab   rahanduse  ministeerium.  Riiklik  järelevalve 
jälgib  kas  audiitorkogu  täidab  seadusi,  muidu  õigusakte  ning  oma  põhikirja.  Audiitorkogu  edastab 
Rahandusministrile  kõike üldkoosolekute  otsuste   koopiad . Rahandusminister  võib  nõuda täiendinfot. 
Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu 
otsus on  vastuolus  seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse.  
 
 
Audiitor 
Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 
1.  On teovõimeline 
2.  Kellel on vähemalt  riiklikult  tunnustatud  bakalaureuse  haridustase 
3.  Kes on laitmatu reputatsiooniga  
4.  Kellel  on  audiitori  kutsetegevuseks  piisa  ettevalmistus  ja  3  aastane  töökogumus  audiitori 
juhendamisel 
5.  Kes on sooritanud audiitoreksami  
Kui  audiitori  kutse  on  omandatud  välismaal  välisriigi  kodaniku  poolt  peab  ta   sooritama   Eestis 
tegutsemiseks  eksami  tööks  vajalike  õigusaktide  tundmises.  Peab  omama  kehtivat  tööluba.  Eksami 
võib  sooritada  eesti ja inglise keeles.  
Audiitoriks ei saa olla isik: 
1.  Kui kutsetegevus on lõpetatud antud seaduse alusel 
2.  Kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteos 
3.  Kes on pankroti võlgnik 
4.  Kes tegutseb valdkonnas mis on kokku sobimatu hea audiitortavaga 
5.  Kellel on rikutud reputatsioon 
Audiitorikutse  saamiseks  tuleb  sooritada  audiitori  kutseeksam  ja  positiivselt  eksamisooritanud  saab 
kutsekomisjonilt peale ametivande andmist ning audiitorite nimekirja kandist kutsetunnistuse.  
Kutsekomisjon 
Kutsekomisjoni  moodustab  Vabariigi  Valitsus,  9  liiget  ja  3  aastaks.  Kutsekomisjonis  on  1 
riigikontrollist, 1 riigipanga esindaja, 3 rahandusministri määratud esindajat ja 4 audiitorkogu valitud 
esindajad.  Kutsekomisjon  on  otsustusvõimeline  7  liikmelisena.  Tema  pädevusse  kuulub  veel 
kutseeksami   vastuvõtmine,  võtab  vastu  ametivande  ja  väljastab  audiitorile  kutsetunnistuse. 
Kutsekomisjon  võtab  vastu  veel  täiendavale  kutseeksamile   saadetud   isiku.  Kutsekomisjon 
kooskõlastab juhatuse otsuse audiitori kutsetegevust peatamise, taastamise või lõpetamise kohta.  
Eksam  toimub eesti keeles. Koosneb 2 osast: teoreetiline ja kirjalik praktiline osa.  
Audiitori  kutse  säilitamiseks  peab  ta  esitama  tegevusaruande  audiitorkogu  juhatuse  vähemalt  kord  3 
aasta jooksul.  Tegevusaruanne  peab sisaldama väga põhjalikult arvestades head audiitortava audiitori 
3  aastas  kutsetegevuse  sisulist  ülevaadet.  Kui  audiitoril  tegevusest  või  tegevusetuses  nähtub  et  ta  on 
minetanud  audiitori  kutsetegevuseks  vajalikud  kutseomadused  siis  suunab  juhatus  audiitori 
täiendavale kutseeksamile.  
Audiitorikutsetegevust  on  võimalik  peatada  ja  ka  taastada.  Audiitori  kutsetegevuse  võib  peatada 
audiitorkogu juhatus, kooskõlastatud kutsekomisjoniga: 
1.  Kui audiitor ei saa tegutseda kutsetegevusega järjest üle 6 kuu 
2.  Kui audiitor on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas ning ta ei saa tegutseda 
audiitorina 
3.  Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile 
Kutsetegevust  taastatakse  juhatuse  otsusega  kooskõlastatud  kutsekomisjoniga  kui  langevad  ära 
esimesed  2  peatamise  põhjust  või  sooritav  audiitor  kutseeksami  positiivselt.  Audiitor  on  kohustatud 
teatama  kutsekomisjonile  võimalikest  asjaoludest  mis  võivad  põhjustada  tema  kutsetegevuse 
peatamisega. Juhatus võib kutsetegevuse peatada ka distsiplinaarkaristusega. Kutsetegevuse peatamise 
kohta  tehakse  märge  audiitorite  nimekirja.  Kui  kutsetegevus  on  peatatud  üle  2  aasta  siis  suunatakse 
audiitor täiendavale kutseeksamile. Kutsetegevus lõppeb audiitori surmaga. Kutsetegevus lõpetatakse: 
1.  Kui audiitor kirjutab lahkumisavalduse  
2.  Audiitorikutseetika või auditeerimise eeskirja jäme  rikkumine  
3.  Audiitori kutsemaine kahjustamisel 
4.  Valeandmete kutsetaotlemisel 
5.  Oma ülesannete mittetäimisel 
6.  Kui audiitor ei soorita positiivselt täiendavat kutseeksamit 
Kutsetegevuse  lõpetab  juhatus  oma  otsusega  kooskõlastatud  kutsekomisjoniga.  Kutsetegevus 
lõpetamine kaotab audiitori õiguse tegutseda edasi audiitorina.  
 
Audiitor äriühing 
Audiitorühing  võib  olla  täisühing,  usaldusühing,  osaühing  või  aktsiaselts.   Tegutsedes   AS-ina  võita 
väljastada ainult  nimelisi aktsiaid.  Vähemalt ¾ osadest või aktsiatest peab   kuuluma  audiitoritele  või 
audiitor  ühingutele.  Audiitorkogu  juhatuses  peavad  enamuses  olema  audiitorid.  Audiitorühing  võib 
tegutseda  audiitorina  peale  audiitorite  nimekirja  kandmist.  Audiitorühing  võib  tegutseda  ainult 
audiitorina  või  sellega  seotud  tegevusaladel  või  seadusega  lubatud  tegevusaladel.  Kui  audiitorühing 
tegutseb  muus  valdkonnas  siis  peata  esitama  audiitorkogu  juhatusele  avalduse  taotlusega  lubada 
tegevust jätkata. Juhatus peab tegema otsuse ühe kuu jooksul avalduse laekumisest.  Samasugune  nõue 
kehtib ka juhul kui audiitorühing tahab alustada muud tegevust. Audiitorühing peab valima füüsilisest 
isikust juhtiva audiitori kes esindab audiitor ühingut juriidilistes  tehingutes . Juhtiv audiitor allkirjastab 
kliendilepingud koos auditi läbi viinud audiitoritega. 
 
Audiitor  tuleb  kanda  nimekirja  ühe  kuu  jooksul  peale  kutseeksami  sooritamist  vastavalt  eksami 
protokollile. Nimekiri kandmiseks peab audiitor esitama kahe nädala jooksul peale eksami sooritamist 
avalduse. 
 
Audiitori kutsetegevus 
Audiitor on kutsetegevuses sõltumatu ja  erapooletu  juhindudes üksnes seadustest ning audiitorkogu ja 
tema  organite  otsustest,  auditeerimise  eeskirjast  ning  audiitortegevuse  rahvusvahelise  tegevuse  heast 
tavast . 
Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses infot mida ta on teada saanud 
kutsetegevuse käigus.  Saladuse  hoidmise kohustus säilib peale kutsetegevuse lõppu. 
Kutsesaladuse  rikkumiseks  ei loeta: 
1.  Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 
2.  Distsiplinaarmenetluses  
3.  Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 
4.  Eeluurimise asutustele seoses kriminaaluurimisega 
5.  Riigikontroll, tema ülesannete täitmiseks 
Audiitor  ja  audiitorühing  vastutavad  kutsetegevusega  kliendile  või  kolmandale  isikule  süüliselt 
tekitatud  kahju  eest  solidaarselt.  Kahjunõude  aegumistähtaeg  on  5  aastat.  Audiitor  peab  säilitama 
kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustaud auditeerimise perioodiks sõlmima 
kutsekindlustuse lepingu, kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus kui kindlustushüvitis 
on  välja  makstud  ja  hiljem   selgub ,  et  kahju  tekitati  audiitori  poolt  õigusvastase  käitumise  tagajärjel 
tahtlikult.  Teenuse  osutamisel  tuleb  sõlmida  kliendiga  kirjalik   kliendileping .  Audiitori  kutsetegevus 
järelvalvet teostab juhatus.  
 
 
Audiitori distsiplinaarvastutus 
1.  Märkus 
2.  Noomitus  
3.   Rahatrahv   –  trahv  ei  või  olla  väiksem  kui   trahvi   määramise  ajal  ametlikult  kehtiv  kuupalga 
alammäär;  rahatrahv  ei  või  olla  suurem  kui  1/12  karistatava  audiitori  eelmise  aasta 
sissetulekust  
4.  Kutsetegevuse peatamine 3 kuust – 1 aastani 
5.  Audiitori kutsetegevuse lõpetamine 
 
Audiitori kutse-eetika 
  Ausus  -   vannutatud   audiitor  peab  professionaalsete  teenuste  osutamisel  olema  otsekohene  ja 
aus 
   Objektiivsus   –  vannutatud  audiitor  peab  olema  õiglane,  vaba  eelarvamustest  ega  tohi  lasta 
mõjutada oma objektiivsust 
  Ametialane kompetentsus – audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsus tasemel seetõttu 
peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. 
Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge  professionaalsus  
  Konfidentsiaalsus  –  kutsetegevusega  teatavaks  saadud  info  on   rangelt   konfidentsiaalne, 
audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud 
juhul.  Infot  võib  avaldada:  tehniliste  eeskirjade  ja  eetika  põhimõtete  täitmisel;  audiitorketti 
kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele.  
  Professionaalne käitumine – audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head 
mainet  ja tea peab hoiduma tegevustest  mis  võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma 
diskrediteerivatest 
tegudest 
( kuritegu , 
mida 
karistatakse 
kriminaalkorras; 
tahtlik 
tuludeklaratsiooni   mitteesitamine   kui  oli  selline  kohustus;  valeandmed  tuludeklaratsioonis; 
abistab  klienti vale tuludeklaratsioon koostamisel ja esitamisel) 
  Tehnilised eeskirjad – audiitor peab teenuste osutamisel järgima tehnilisi ja professionaalseid 
eeskirju,  samuti  kliendi  vastavaid  juhiseid  kui  need  on  kooskõlas  aususe,  objektiivsuse  ja 
sõltumatuse põhimõtetega 
 
Audiitori valib ettevõtte  omanikud  kuid oma tegevuses ja lõppjärelduse koostamises peab ta arvestama 
sellega,  et  audiitori  töötulemusi  kasutavad  ka  teised  isikud  seetõttu  peavad  auditi  materjalid  olema 
võimalikult korrektselt ja selgelt sõnastatud kuna nende alusel langetatakse erinevaid otsuseid.  Audit  
tuleb  korraldada   selliselt   et  see  hõlmab  adekvaatselt  kõiki  ettevõtte  raamatupidamise  arvestuse 
seisukohalt  olulisi  valdkondi.  Audiitor  peab   veenduma ,  et  alg-  ja  lähteinfo  on  usaldusväärsed  ning 
piisavad raamatupidamise arvestuse  koostamiseks .  
Audiitori  kontrolli  protseduurid  peavad  tagama  talle  küllaldase  kindlustunde,  et  raamatupidamise 
aruanded  iseloomustavad  finantsseisundit  vastavalt   seadustele ,  raamatupidamise   heale   tavale  ning 
raamatupidamise  sise-eeskirjale  õigesti  ja  õiglaselt.  Kuna  audit  on  testi   iseloomuga ,  siis  mistahes 
sisekontrolli  süsteemi  juures  on  võimalikud  erinevad  vead  mida  ei  avastata  ja  mis  tekitavad  riske. 
Testi iseloomu tõttu ei pruugi ka audiitor  avastada  kõiki vigu. 
 
Audiitori auditi välised funktsioonid 
Lisaks  kutsealasele  põhitegevusele  võib  audiitor  klienditellimuselt  ka  muid  funktsioone  mis  oma 
protseduuridelt,  eesmärkide  poolest  ja  järeldustest  lähtuvalt  võivad  erineda  oluliselt  auditeerimisest. 
Rahvusvahelised standardid eristavad 3  olulisemat  muud funktsiooni: 
1.  Finantsinformatsiooni ülevaade – selle puhul sooritab audiitor kontrolli protseduure mis ei ole 
nii  põhjalikud  kui  auditeerimine,  auditeerimisega  taotletakse  positiivse  järelduse  otsuseni; 
finantsinformatsiooni  ülevaate  eesmärk  on  aga  jõuda  negatiivse  järelduseni,  ülevaate 
järeldusena  peab  audiitor  jõudma  kinnituseni,  et   finantsinfo   ei  sisalda  olulisi  vigu  mis  seaks 
kahtluse   alla  raamatupidamise  aruannete  õigsuse,  kuna  ülevaade  on  vähem  põhjalik  siis  on 
tehtavad  järeldused  väiksema  usaldatavusega  ja  suurem  on  võimalus,  et  jääb  avastamata 
olulisi vigu 
2.  Kokkuleppelised   toimingud   –  on  kliendi  ja  audiitori  vahel  kokku  lepitud  auditi  iseloomuga 
toimingud  mingis  kitsamas  või  kliendile  rohkem  huvi  pakkuvas  valdkonnas  toimingute 
objektiks  võivad  olla  nt  mingid  finantsinformatsiooni  kitsamad  valdkonnad  (  nõuded  ostjate 
vastu,  võlad  hankijatele,  varud,  jne).  kuna  kokkuleppelise  toimingud  võivad  hõlmata  väga 
erinevaid  valdkondi  ning  erineda  sisult  siis  võivad  olla  ka  valitud   uurimismeetodid   oluliselt 
erinevad.  Kokkuleppeliste  toimingute  korral  ei  anna  audiitor  tavaliselt  oma   hinnangut  
objektile vaid esitav tähelepanekut kliendile kes peab ise järeldused koostama 
3.  Aruannete koostamine – aruannete koostamine on  kaasajal  muutunud audiitori tegevuses teise 
järguliseks,  põhjuseks  see,  et  audiitor  ei  saa  auditeerida  ettevõtet  mille   finantsaruanded   ta 
koostas 
Kui  audiitor  ostab  auditi  väliseid  teenuseid  siis  oleks  vaja  koostada  väga  detailne  kliendileping,  et 
vältida hilisemaid eriarvamusi eriti finantsküsimustes.  
Vaatamata  sellele  et  auditivälised  toimingud  võivad  olla  väiksema  mahulised  ja  mitte  nii  põhjalikud 
kui audit peab audiitor järgima ka nende funktsioonide täitmisel audiitori eetika nõudmisi. 
 
Muu info auditeeritud raamatupidamise aruandeid  sisaldavates  dokumentides. 
Sageli  avaldavad  suuremad  ettevõtte  peale  majandusaasta  lõppu  oma  tegevusest  aasta  raamatu. 
Tavaliselt  sisaldavad  need  trükised  firma  finantsnäitajaid  ja  aruandeid  mis  on  auditeeritud  kuid 
reeglina  lisatakse  sinaka  audiitori  poolt  kontrollimata   finants   ja  muud  infot.  Reeglina  on  see 
juhtivtöötajate  pöördumised  või  visioonid,  erinevad  prognoosid,  analüüsi  tulemused  jne.  audiitoril 
võib  olla   lepinguline   kohustus  anda  hinnang  ka  muule  infole.  Kui  sellist  kokkulepet  pole  peaks 
audiitor  ikkagi   hindama   muud  infot  mida  antakse  finantsaruannete  kohta.  Kui  tekivad  vastuolud 
nimetatud  allikate  vahel  võib  sattuda  kahtluse  alla  audiitori  järelduse  otsus  ja  ka  tema  maine.  Kui 
audiitor  avastab  lahknevusi  peata  välja  selgitama  milline  informatsioon  on  väär,  koheselt  tuleks 
informeerida  ka  juhtkonda.  Kui  ebaõigeks  osutud  täiendav  info  tuleb  audiitori  nõuda  selle  kooskõlla 
viimist   aruandlusega.  Kui   juhtkond   ei  nõustu  korrigeerima  peab  audiitor  tegema  märkuse  järelduse 
otsusesse . Kui vead on aruannetes tuleb nõuda nende kohest parandamist. Kui juhtkond keeldub tuleb 
anda  kas  märkustega  või   eitav   järeldusotsus.  Kui  juhtkond  ei  nõustu  võib  tekkida  küsimus  audiitori 
edasisest töökäigust selles ettevõttes. 
 
Hinnang perspektiivsele  finantsinfole  
Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Selline info võib olla tugevalt subjektiivne ja 
sõltub  sellest  kes  prognoosi  koostab.  Igasugused  prognoosid  võivad  olla  juhtkonnale  abivahendiks 
juhtimisotsuste langetamisel, tihti aga suunatud kolmandatele isikutele mingi eesmärgiga (nt. tahetaks 
saada  laenu).  Perspektiivse  finants  informatsiooni  eest  vastutab  ettevõtte  juhtkond.  Audiitorilt 
võidakse  tellida   hinnang prognoosile,  et tõsta selle usaldusväärsust. Erinevalt tagasivaatelisest  infost 
on  hinnangu  andmine  perspektiivsele  infole  oluliselt  raskem  ja  hinnangu  usaldusväärsus  magala. 
Realistlik   eesmärk  mille  audiitor  võib  seada  on  anda  hinnang  sellele  kas  kasutatud  info  selle 
töötlemine ja järelduste tegemine on olnud korrektsed ja tulemused loogiliselt  tuletatud . Igal juhul ei 
tohi  audiitor  anda  kinnitavat  hinnangut,  et  prognoositavad  tulemused   saavutatakse   või  mitte.  Kui 
audiitor hindab ettevõtet millega tal on pikaajaline seos, siis ilmselt on hinnangu usaldusväärsus kõrge. 
Kui  audiitor  hindab  talle  vähetuntud  ettevõtet  peaks  ta  suurema  põhjalikkusega  tutvuma  kogu 
perspektiivse finantsinfo koostamise protsessiga. 
 
1.  Perspektiivset  finantsinfot  ette valmistanud ettevõtte oskused ja võimed 
2.  Kas  ettevõtte  minevikuline  info  lubab  loogigiselt  ennustada  prognoositavat  infot  mida 
juhtkond pakub 
3.  Kas info nii lähte kui  perspektiivne  tuginevad seaduste põhimõtetele 
4.  Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja rp on auditeeritud  
5.  Milliseid statistilisi matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikais kasutati info töötlemisel 
6.  Analüüsida kuidas on  realiseerunud  varasemad juhtkonna prognoosid 
Kui  audiitor  leiab  et  perspektiivne  finantsinfo  ei  ole  realistlik  või  on  selle  ettevalmistamisel  tehtud 
olulisi vigu siis tuleb see  järelduse otsusest selgelt kajastada. Kui nimetatud  info on  ette valmistatud 
asjatundlikult  peaks  audiitor  vältima  oma  otsuses  resoluutset  hinnangut  vaid   viitama   sellele  et 
prognoos on tõenäosuslik ja ei pruugi täpselt nii realiseeruda. 
 
Riskitüübid 
1)   Tegevusrisk -  
On  risk,  et  raamatupidamise  arvestuses  ja  aruandluses  tekivad   tahtmatud   või  tahtlikud  vead 
mis  võivad  moonutada  ettevõtte  tegelikke  finantsseisundi  näitajaid  või  perioodi  tulemust. 
Tegevusrisk  ei  tulene  üksnes  ettevõtte  sisestest  teguritest  vaid  võib  olla  seotud  üldise 
majandusliku  seisundiga,  ettevõtte  tegevusvaldkonna  keerukusega,  klientide  hulgaga,  jne. 
tegevusriski hindamisel tuleks oluliselt pöörata tähelepanu järgmistele teguritele: 
1)  Ettevõtte juhtide professionaalsus ja tegutsemise  motivatsioon  
2)  Ettevõtte majandustegevuse iseloom 
3)  Arvestus süsteemi ülesehituse  keerukus  ja  kompaktsus  
2)  Sisekontrolli risk- 
On  seotud  sellega  kui  kvaliteetne  on  ettevõtte  sisene  kontrollisüsteem,  kuivõrd  piisavalt 
avastab  see  olulisi  vigu.  Sisekontrolli  kesksed  ülesanded  ettevõtte  põhieesmärkide 
saavutamiseks on järgmised: 
1)  Kõik  majandustehingud   sooritatakse   vastavuses  kehtestatud  protseduuri  reeglitega  ja 
sellised reeglid on kehtestatud kõikides ettevõtte põhivaldkondades vähemalt 
2)  Kõik   tehingud   kajastatakse  õigetel  kontodel  tekkepõhiselt  ning  õiges  väärtuses.  Tuleb 
tagada kontoplaani vastavus ettevõtte  majandustegevusele  ja selle piisav detailsus. 
3)  Arvestus  andmeid  tuleb  perioodiliselt  võrrelda  olemasolevate  varadega  ning  hälvete 
avastamisel  peab  neile  adekvaatselt   reageerima   tuleb.  Läbi  viia  ka  varade  hindamine,  et 
tagada nende õiglane väärtus. 
Sisekontrolli riski hindamisel peab alati arvestama sellega et selle tase võib-olla erinev ja alati 
on  oht  et  sisekontrollisüsteem  ei   avasta   olulisi  puudusi.  Tähtis  on  välja  selgitada  milline  on 
juhtkonna  suhtumine  ja  teadlikus  sisekontrollis  süsteemist  ja  kuivõrd  seda  teadvustatakse 
töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem  võib ta 
tugineda  ettevõtte  informatsioonile  ja  selle  usaldusväärsusele  kuid  tea  peaks  jääma  piisavalt 
kriitiliseks.  
Sisekontrolli  süsteemis  hindamisel  on  üheks  heaks   meetodiks   olulisemate  infovoogude 
kaardistamine,  infovood  on  majandustehingutest  tulenevad  andmevood  mille  lõpptulemus 
fikseeritakse  kandeks  pearaamatus.  Infovoogude  kaardistamine  on  ääretult  töömahukas  ja 
seetõttu auditi käigus ei suudeta seda rakendada küll aga tuleks kasutada selliseid kaardistusi 
kui need on ettevõttes tehtud.  
3)  Avastamise risk- 
Audiitor  ei  pruugi  avastada  kontrolli  protseduuride  iseloomu  tõttu  olulisi  vigu.  Avastamise 
risk on ainuke riskida audiitor saab ise mõjutada. Mida  suuremaks  ta hindab kõiki ülejäänud 
riske seda suuremat tähelepanu tuleb tal pühendada avastamise riskile. 
4)  Auditi risk (kogurisk) - 
Nimetatud  risk  tähendab  kõikide  eelnevate  riskide  koosmõju.  Audiitori  ülesanne  on  läbi 
kõikide  riskide  maandamise  vähendada  võimalikult  koguriski.  Kui  auditi  käigus  selgub,  et 
audiitor   hindas   esialgset  tegevusriski  või  sisekontrolli  riski  valesti,  siis  tuleb  teha  auditi 
plaanis korrektiive ning fikseerid kõik täiendavad meetmed ning koostada uus  ajagraafik . 
 
 
 
Auditi tõendusmaterjalid 
Audiitor  peab  hankima  sobivad  ja  piisavad  tõendusmaterjalid  millele  toetudes  saab  ta  teha 
põhjendatud  järeldusotsuse,  tõendusmaterjalide   sobivus   tähendav  nende  olulisust.   Piisavus   tähendab 
kvantitatiivset  hulka.  Tõendusmaterjalide  hankimisel  tuleb  kindlasti  arvestada  nende  sisu  ja 
olulisemad  asjaolud  mida arvestada on järgmised: 
1)  Risk  mida  mõjutab  kontrollitava  nähtuse  olemus  sisekontrolli  tase  ja  kontrollitava  ettevõtte 
tegevuse iseloom. 
2)  Tegurid millel võib olla oluline mõju ettevõtte tegevjuhtide käitumisele 
3)  Ettevõtte finantsseisundis toimunud muutused ning nende mõju ettevõtte tegevusele 
4)  Aastaaruannet tuleb  hinnata detailselt  ning tähtis  on  iga nähtuse puhul  hinnata tema olulisust 
aasaruande kui terviku jaoks. 
5)  Varasemate auditi tulemused 
6)  Info kättesaadavus ja nende olemus 
 Oluline on  infoallikas . Sõltuvalt info allikast tuleb hinnata ka tõendusmaterjalide usaldatavust. Allikas 
võib-olla  ettevõtte  sisene  või  väline,  oluline  on  infoesituslaad  mis  võib  olla  visuaalne,   suuline   või 
dokumenteeritud. Tõendite usaldatavuse hindamisel võib lähtuda järgmistest kriteeriumitest: 
1)  Välised  tõendusmaterjalid  (kolmandate  osapoolte  käest)  on  usaldusväärsemad  kui  ettevõtte 
sisesed  tõendusmaterjalid. 
2)  Sisemised  tõendusmaterjalid  on  usaldusväärsema  kui  sisekontrolli  süsteem  toimib 
kvaliteetselt. 
3)  Audiitori enda genereeritud info on suhteliselt usaldusväärsem kui ettevõtte sisene info 
4)  Kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui  suulised  
Audiitori  kindlustunne  kasvab  kui  ühte  ja  sama  infot  tõestavad  mitu  erinevat  allikat,  kui 
tõendusmaterjalid  on  omavahelvastuolus  siis  tuleb  audiitoril  koguda  täiendavaid  tõendeid,  et  jõuda 
argumenteeritud   lahendini.  Täiendavate  tõendite  hankimisel  tuleks  neid  hinnata  tehtavate  kulude  ja 
saadava kasu seisukohalt. Tõendite hankimisel ei tohiks audiitor teha liigseid kulutusi kuid kulutuste 
vähendamise ei tohi saada ka eesmärgiks. Kui audiitoril on põhjendatud  kahtlusi  mingi rp kande osas 
või  mõne  aruande  kirje  kohta  tuleb  tal  hankida  piisavalt  tõendeid,  et  kahtlused  tõendada.  Kui  ei 
õnnestu leida piisavalt tõendeid kahtluste kinnitamiseks või ümber lükkamiseks ei tohiks audiitor anda 
puhast järeldusotsust. Firma finantsseisundi hindamisel tuleks arvestada järgmiste kriteeriumitega: 
1)  Majandustehingud  on  kajastatud  sisuliselt  ja  aritmeetiliselt  täpselt  s.t  toimingud  on  kantud 
õigetele kontodele ning õigetes summades 
2)   Varad   ja  võlad  on  antud  hetkel  olemas.  Varad  on  ettevõtte  omand  ning  võlad  tema  kohustus 
antud hetkel. Kajastamata  varasid , võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri 
3)  Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt 
4)  Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud  
5)  Kogu  majandusinfo  on aastaaruandes ja esitatud nõuete kohaselt 
Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks kasutada järgmisi  meetodeid  
mida võib ka omavahel kombineerida: 
1)  Arvutused  –  eesmärk  on  veenduda  et  majandustehingud  on  aritmeetiliselt  õigesti  kajastatud. 
Audiitori  eesmärk  ei  ole  kogu  raamatupidamist  ümber  arvestada  vaid  tema  kohustus  on 
keskenduda  riskivaldkondadele  ja  just  nendes  valdkondades  tuleb  sooritada  pisteliselt 
aritmeetilisi  arvutusi . 
2)  Inspekteerimine – see on arvestus registrite erinevate dokumentide ja materiaalsete väärtustega 
tutvumine .  Tutvumine  arvestusregistrite  ja  dokumentidega  annab  audiitorile  ülevaate 
dokumenteerimise  kvaliteedist,  tõendusmaterjalide  olemasolust  ja  sisekontrolli  tasemest. 
Inspekteerimine  võimaldab  saada  ülevaadet  dokumentide  ja  varade  säilivusest  kuid  ei 
võimalda hinnata varade väärtus, samuti ei saa alati tõendada omandiõigust. 
3)   Vaatlus   –  see  on  kontrolli  meetod  mille  käigus  audiitor  jälgib  töötajate  tegevust  või  mingeid 
protsesse. Meetodi puuduseks on see, et isikud keda vaadeldakse muudavad oma käitumist. 
4)  Järelpäringud – eesmärk on saada infot nende käest kes seda  valdavad . Meetod aitab audiitoril 
säästa aega, sest tehes pöördumise spetsialisti poole saab ta tõenäoliselt  kõige  kvaliteetsema 
info. 
5)  Analüütiline  kontroll  –  sisuliselt  on  tegemist  finantsmajandusliku  analüüsiga,  et  avastada 
võimalikke älveid ning leida sisemisi loogilise seoseid. 
 
Olulisus ja auditeerimise risk 
Et koondada auditi järelduse otsus peab audiitor läbi viima erinevaid kontrolli protseduure kuna tuleb 
jõuda veendumusele, et  aastaaruanne  on koostatud vastavalt kehtivatele nõuetele ning seega peegeldab 
firma  finantsseisundit  õigesti  ja  õiglaselt.  Kuna   audiitorkontroll   on  pisteline  on  tähtis  leida  ettevõtte 
tegevuse  ja  arvestuse  olulised  valdkonnad.  Olulisuse  mõiste  viitavaks  üksiku  ebatäpsuse  või  koos 
vaadeldavate  ebatäpsuste  suhtelisele  mõõdule  mis  arvestades  taustsüsteemi  tekitab  tõenäosuse,  et 
arukas  finantsinfokasutaja   laseb   neist  oma  otsuste  tegemisel  mõjutada.  Igaks  olukorraks  kehtivat 
olulisuse  mõõtu  ei  eksisteeri.  Mida  audiitor  peab  oluliseks  või  mitte  sõltub  eelkõige  tema 
professionaalsusest. Kui audiitor määratleb potentsiaalsete ebatäpsustega siis tulebki tal hinnata nende 
olulisust  pidades  silmas  finantsinformatsiooni  kui   tervikut   ja  samas  ka  üksikuid  aruandlese  kirjeid. 
Olulisuse hindamisel on tähtsaks lähtekohaks hinnang sisekontrooli süsteemi  tasemele . Olulisust võib 
auditeerimisel   planeerida   erinevatel  põhimõtetel  näiteks  eksitava  vea  määratlemine  kroonides  mingis 
perioodis   milleni   see  viga  on  aktsepteeritav,  see  ei  muuda  veel  oluliselt  aruandluse  sisu  ega  mõjuta 
otsuseid. Aktsepteeritavat ebatäpsust tuleb käsitleda nii tervikaruannete kui üksikkirjete osas.  
 
Ettevõtte tegevuse jätkuvus 
Reeglina vaadeldakse ettevõtteid kui jätkuvalt tegutsevaid eht tuleb lähtuda  seisukohast  et ettevõttel ei 
ole  kavatust  ega  vajadust   asuda   likvideerimisele  või  vähendada  tegevusmahtusid.  Nimetatud 
põhimõttest  lähtudes  tuleb  ette  valmistada  ka  finantsaruanded.  Ettevõte  peab  aruande  koostamisel 
eeldama seda et varad mis tal on, on realiseeritavad ning kõik kohustused täidetavad.  
Hinnangu andmisel  on üheks  oluliseks põhimõtteks periodiseerimine.  Varade  ja  kohustuste täitmiste 
tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku  langema , kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav 
varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte 
dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 
1)  Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 
2)  Ettevõtte põhivarad on valdavas  mahus  finantseeritud lühiajaliste laenudega 
3)  Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks 
4)  Oluline kahju põhitegevusest 
5)  Viivituse laenude tasumisel 
6)  Veimetus tagada seadusest tulenevat omakapitali nõuet 
7)  Pooleliolev  kohtuprotsess  sõi  muu  majandusvaidlus  mis  võib  ettevõtte  kaotuse  korral  tuua 
talle olulise rahalise sissenõude 
8)  Ettevõtte olulise turuosa kaotus või lepingute katkemine oluliste tarnijatega 
Kui  audiitoril  tekib  kahtlusi  jätkuvuses,  siis  peab  ta  koguma  piisavalt  tõendeid,  et  oma  seisukohad 
kinnitada  või  ümber  lükata.  Kui  ettevõtte  finantsaruanded  pole  koostatud  lähtuvalt  jätkuvusest  peab 
audiitor  nõudma  juhtkonnalt  selgutusi  kuidas  nad  suudavad  jätkuvuse  tagada.  Sellistele  aruannetele 
tuleks  võtta  ka  juhtkonna   poolse    selgitused   milles  nad  põhjendavad  probleeme  jätkuvusprintsiibi 
täitmisel  ja  pakuvad  välja  abinõud  et  ettevõte  suudab  edasi  tegutseda.  Kui  juhtkonna  selgitused  on 
piisavad  siis  võib  audiitor  anda  positiivse  järeldusotsuse.  Kui  juhtkond  ei  anna  või  on  selgitused 
ebapiisavad  siis  peab  ta  järeldusotsuses  esitama  omapoolse  nägemuse  ettevõttest  mille  alusel  on 
tekkinud tema kahtlused. Sõltuvalt asjaolude tähtsusest kujuneb ka tema järeldusotsus.  
 
Audiitori ja kliendi  vahekord  
Ettevõttele valib audiitori tema kõrgeim  juhtorgan . Kuna tavaliselt juhivad ettevõtteid palgalised juhid, 
siis  vajavad  omanikud  sõltumatu   eksperdi   hinnangut  aasta  aruannete  kohta,  et  need  on  vastavalt 
seadustele  koostatud  ja tõepärased. Et audiitori tegevus oleks põhjendatud peaks tema  valimise alati 
fikseerima   koosolekuprotokollis.  Kui  audiitorit  vajatakse  koosolekute  vaheliselt  perioodil,  siis  võib 
selle  kliendilepingu  sõlmida  ka  muu  juhtorgan  kuid  ka  sellisel  juhul  peaks  audiitor  nõudma  valiku 
kinnitamist  üldkoosoleku  protokollis.  Samuti  tuleks  toimida  ka  auditi  väliste  toimingute  lepingute 
korral.  Kokkuleppeliste  toimingute  korral  on  oluline  kliendi  lepingu  detailsus,  täpsus.  Tuleks  kokku 
leppida täpsed toimingud  ja nende  mahud  omavaheline  kommunikatsioon, ka tööde tasustamine. Kui 
klient   pöördub  lepingu  sõlmimiseks  audiitori  poole  peaks  audiitor  läbi  viima  küllaldase 
põhjalikkusega kliendi uuringu. See on vajalik, et lepingu tingimused võimalikult täpsed saaks. Kokku 
tuleb  leppida  auditiks  antav  ajamlimiit  kuna  sageli  on  klient  huvitatud  lühemat  tööajast.  Lühike 
ajalimiit  kliendi  poolt  võib  viidata  ka  formaalse  auditi  soovile  sest  klient  vajab  ainult   positiivset  
järeldusotsust aga mitte sisulist auditit. Kokku tuleb leppida ka kommunikatsioon ja aruandluse keel. 
Audiitori   pealmine   ülesanne  lepingu  sõlmimisel  on  see,  et  ta  peab  osutama  kliendile  kvaliteetse 
teenuse  mis  oleks  kooskõlas  audiitortegevuse  hea  tavaga.  Kliendi  leping  tuleb  igal  juhul  sõlmida 
kirjalikult  millele  osapooled  alla  kirjutavad.  Kliendilepingu  allkirjastamisel  peab  audiitor  jälgima,  et 
kliendi  poolt  kirjutab  alla  volitatud  isik.  Et  tagada  auditi  kvaliteet  ja  audiitoritele  esitatava 
informatsiooni täielikkus tuleks nõuda kliendi juhtkonnalt  kinnituskiri , milles juhtkond kinnitab: 
1)  Kõik  aasta  jooksul  aset  leidnud  majandussündmused  on  raamatupidamises  korralikult 
kajastatud 
2)  Et bilansi päeva seisuga on  kajastatud kõik  tegelikud   kohustused  ja  ettevõtte   omandis   olevad 
varad 
3)  Kogu oluline info ettevõtte majandustegevuse ja muude tähtsust omavate sündmuste kohta on 
audiitorile teatavaks tehtud  
Kliendileping  võib  olla  kehtivusajaga  1  majandus  aasta  või  ilma  tähtajata,  ka  sellisel  juhul  kui 
kliendileping on tähtajatu tuleks lasta see aktsionäride üldkoosolekuil uuesti kinnitada. Majandusaasta 
jooksul  võib  olla toimunud  erinevaid  muudatusi  mis võib kaasa tuua ka lepingu tingimuste  muutusi, 
seega peab olema veendunud, et  leping  rahuldab  mõlemaid osapooli. Möödapääsmatuks võib lepingu 
uuendamine kujuneda siis kui: 
  Klient ei mõista audiitori töö eesmärkevõi ei soovi aktsepteerida auditeerimise ulatust 
  Kliendi soovid audiitoritele on muutunud 
  On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus 
  On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom 
  On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis 
Esmakordne auditeerimine – loetakse auditeerimiseks: 
1)  Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 
2)  Kui auditeerib uus audiitor 
 
Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et  algbilanss  on koostatud õigesti ja õiglaselt. 
Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: 
  Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase 
  Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused 
  Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. 
Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks 
ta hankima täiendinfot, et jõuda arusaamisele. Kui auditiga alustatakse majandusperioodi keskel, siis 
tuleb  kliendile  selgitada  nimetatud  auditi   suuremaid   riske  ning  võimalust,  et  kasutatav  info  ei  ole 
piisavalt adekvaatne, täpne.  
Kui audiitor hindab varasemate audiitorite tööd, siis tuleks seda teha võimalikult kriitiliselt ja hinnata 
eelneva audiitori   erialast  kompetentsust ja sõltumatus. Auditit läbi  viiv audiitor peab alati arvestama 
sellega,  et  ta  vastutab  oma  auditi  eest  ise.  Varasemate  audiitorite  tegevuse  hindamisel  võib  audiitor 
kokkuleppel kasutada endise audiitori  pabereid  ja seda ei loeta konfidentsiaalsuse nõude rikkumiseks. 
Varasem  audiitor  võib  loovutada  uuele  oma  tööpaberid  ning  anda  selgitusi  varasemate  tööde  kohta. 
Kui audiitor viib läbi auditi välised funktsioone ja ettevõtet on auditeerinud teine audiitor, siis antud 
juhul tuleks tööpaberite üleandmisel olla konservatiivsem, ettevaatlikum.  
 
Auditi  planeerimine  
Auditi  planeerimise  eesmärk  on  luua  eeldused  selle  tõhusaks  kvaliteetseks  ja  õigeaegseks 
läbiviimiseks.  Plaan  peab  kajastama  kõiki  neid  protseduure  mille  sooritamse  läbi  audiitor  püüab 
kujundada  hinnangut  ettevõtte  aastaaruande  tõepärasuses  kohta.  Kui  auditi  käigus  viiakse  läbi  ka 
auditi  väliseid  toimingud  tuleks  need  eraldada  plaanis   omaette   osaks.  Planeerimisprotsessi  ulatus  ja 
maht  sõltuvad  firma  majandustegevuse  ulatusest,  selle  keerukusest  ning  audiitori  varasema  koostöö 
kogemusest. Uue kliendikorral on planeerimisprotseduuride sisu kindlasti erinev võrreldes pikaajalise 
koostööga. Kvaliteetselt koostatud plaan aitab tagada selle, et: 
1)  Suudetakse võimalikult täpselt määratleda auditi  kriitilised  valdkonnad 
2)  Olulisematele valdkondadele määratakse piisav ajaressurss 
3)  Kõik tööd sooritatakse koordineeritult õiges järjekorras ja kvaliteetselt  
Auditi kriitilised valdkonnad on ettevõtte sisesed ja välised nähtused mille puhul on kõrge olulise vea 
tekkimise  risk  või  mille  kohta  on  raske  saadapiisavalt  tõendusmaterjale.  Plaan  ei  tohi  olla  väga 
muutumatu  ja  jäik,  sest  olukorra  ootamatul  muutumisel  võib  tekkida  vajadus  esialgse  plaani 
korrigeerimiseks.  
Audiitori  tegevus  saab  olla  edukas  kui  ta  tunneb  hästi  kliendi  äritegevust  ja  on  kursis  antud 
majandusvaldkonna omapäradega terviklikult. Selliste teadmiste kujundamiseks võib audiitor hankida 
teavet erinevatest allikatest: 
1)  Erinevate tegevusvaldkondade  spetsiifilised  materjalid 
2)  Ettevõtte 
sisesed   dokumendid   (üldkoosolekute  protokollid,  juhatuse  protokollid, 
tootmisnõupidamiste materjalid) 
3)  Vestlused ettevõtte juhtidega  
4)  Tuleb tutvuda ettevõtte struktuuri allüksustega 
5)  Audiitori enda koostatud tööpaberid mida saab kasutada antud auditi käigus 
6)  Tuleb jälgida üldist majanduslikku seisu ning selle mõju kliendi majandustegevusele 
Audiitori enda koostatud tööpaberite osas tuleks eriti hoolikalt  suhtuda , nendesse valdkondadesse kus 
varasemalt avastati olulisi vigu või tuli audiitoril hinnanguandmiseks kaasata olulisel hulgal tõendeid. 
Audiitor  peaks  veenduma  kas  samad  valdkonnad  võiks  olla  suurema  riski  allikaks  ka  antud  auditi 
käigus. Planeerimise käigus peaks silmas pidama eriti järgmisi asjaolusid mis mõjutavad auditi mahtu 
ja rakendatavaid meetodeid: 
  Kliendilepingus fikseeritud tingimused ja normatiivmaterjalidest tulevad nõuded 
  Kliendi arvestuspõhimõtted ja muutused nendes 
  Kliendile raporteerimise kord, mahud ja tähtajad 
  Kas rakendatakse tsentraliseeritud või detsentraliseeritud materjale 
  Arvestussüsteemi ja sisekontrollisüsteemi tase 
  Kriitiliste valdkondade varieeruvus aastate lõikes 
  Tõendusmaterjalide iseloom, maht, kättesaadavus 
  Kuivõrd saab audiitor kasutada teiste audiitorite, ekspertide või kontrollide töötulemusi 
Kui audiitor on saanud kliendi äritegevusest täieliku ülevaate peaks ta valima kontrolli meetodid mis 
kõige  rohkem  sobivad  antud  kliendi  auditeerimiseks.  Meetodite   valikul   peab  audiitor  alati  lähtuma 
ökonoomsuse  printsiibist.  Kui  kliendi  kontrolli  keskkond  on  nõrk  või  tema  toimingi   ahelad , 
protseduurid on suhteliselt  segased  tuleks sooritada esmadokumentide kontroll. Kindlasti tuleb hinnata 
sisekontrolli kvaliteeti ja mida kõrgem on hinnang seda suurem võimalus, et see avastab olulisi vigu. 
Samuti  tõstab  see  audiitori  usaldust  aastaaruannete  näitajatesse.  Auditi  plaan  tuleb  vormistada 
kirjalikult, plaani struktuur ja maht sõltuvad kliendi tegevusest ja tegevuse mahtudest ja seetõttu pole 
kindlat  vormi  määratud.  Peale  plaani  koostamist  tuleb   veelkord   kriitiliselt  hinnata  kas  hõlmatavad 
riskivaldkonnad  on  kaetud  piisavate  kontrolliprotseduuridega,  et  teha  põhjendatud  järeldusotsus. 
Plaani oluliseks osaks on ajagraafiku koostamine, kui auditi maht on suurem tuleks planeerida ajakulu 
kõikide  protseduuride  osas  ning  seejärel  koostada  summeeritud  ajagraafik.  Kõikide  auditis  osalejate 
oleks nende  tegevusega  seotud ajagraafik.  
 
Auditeerimine 
 
1.  Andmete autentsuse  tuvastamine  
Autentsuse  tuvastamine  tähendab  raamatupidamises  kasutatavate  infoallikate  hindamist. 
Allikateks on: 
1.1  Korduvaid majandustoiminguid ehk raamatupidamise rutiine kajastavad raamatupidamise 
dokumendid  (palga   arvestamine ,  maksu  arvestamine,  ostjate  arvete  perioodiline 
hindamine) 
1.2  Mitterutiinseid 
majandustoiminguid 
kajastavad 
raamatupidamise 
dokumendid 
(inventuuride ja hindamiste kajastamine, erinevate majanduslepingute kajastamine  
1.3  Hinnanguid  kajastavad  raamatupidamise  dokumendid  (ebatõenäoliste  ja  lootusetute 
nõuete  hinnangud ) 
Audiitori  eesmark  autentsuse  tuvastamisel  on  välja  selgitada  oluliste   vigade   esinemise 
tõenäosus. Selle alusel ehk hinnangu alusel võib tekkida vajadus täpsustada auditi programmi. 
Kõik  dokumentide  kontrolliprotseduurid  peaks  olema  kooskõlas  raamatupidamise 
dokumentide  oluliste  vigade   riskiga .  Audiitor  peab  veenduma  kas  kõik  majandustoimingute 
andmevood  on  piisavalt  dokumenteeritud.  Suurema  kindlustunde  saavutamiseks  tuleb 
pisteliselt  kontrollida  ka  eelnevaid  raamatupidamise  dokumente  ning  hinnata  tehtud 
prognoose, nende loogilisust.  
 
2.  Raamatupidamise rutiinide hindamine 
Korduvate  majandusoperatsioonide  ehk  raamatupidamise  rutiinide  hindamisel  tuleks  toimida 
järgnevalt: 
2.1  välja selgitada olulisemad rutiinid 
2.2  kaardistada  põhitegevuse  ja  tähtsamate  majandustoimingute,  äritehingutega  seotud 
andmevood 
2.3  vigade tekkekohtade ja valdkondade väljaselgitamine, nende põhjuste hindamine 
2.4  tuleb  hinnata  sisekontrolli  süsteemi  toimimine  ning  seda  analüüsides  hinnata  tema 
kvaliteeti 
2.5  hinnatakse  riskid  ning  seatakse  need pingeritta alates suurimast riskist 
Audiitor  peab  veenduma,  et  kõik  toimunud  majandusoperatsioonid  on  dokumenteeritud  ja 
raamatupidamises  kajastatud,  kas  majandustoimingud  onn  tegelikult  aset  leidnud,  õigesti 
hinnatud,  õigesti  periodiseeritud  ning  koostatud  õiged  raamatupidamise  lausendid.  Kui 
audiitor  on  määratlenud  riskivaldkonnad,  siis  saab  ta  anda  hinnangu  sisekontrollis  süsteemi 
tõhususe  kohta  kuivõrd  see  suudab  avastada,  kõrvaldada  või  vältida  vigu.  Sõltuvalt 
sisekontrolli süteemis tõhususest saab määrata raamatupidamise rutiinide kontrolli mahud: 
1) 
sisekontroll   on  tõhus  ja  risk  minimaalne,  kontrolli  osa  võib  olla  suhteliselt  väike  kuna                                                                    
kontrollimeetodite kasutamisega võib teha järelduse et tõenäoliselt vigu ei esine. 
2) 
sisekontroll  on  tõhus  ja  vigade  risk  madal,  kontrolli  käigus  eeldatakse,  et  keskenduda    
tuleb põhimõtteliste vigade avastamisel 
3) 
 sisekontroll  ei  ole  tõhus,  riskitase  on  keskime,  kontrolli  käigus  eeldatakse  vigade 
olemasolu ning hinnangu andmisel tuleks lähtuda avastatud vihade olulisusest 
4) 
sisekontroll  peaaegu  ei  toimi  ja  risk  on  kõrge,  kontrollimisel  eeldatakse  oluliste  vigade 
olemasolu ja seetõttu tuleb kontrollidasuurt osa raamatupidamise dokumente 
 
Mitterutiinsete sündmuste auditeerimine, auditeerimine toimub etapiliselt: 
1)  selgitatakse  välja  mitterutiinsed  majandustoimingud  ja  audiitor  peab  endale  selgeks 
tegema nende olemuse 
2)  riskide  kindlaks  tegemine,  sisekontrolli  hindamise  ning  mitterutiinsete  toimingutega 
seotud  töötajatega   suhtlemine   ning  tutvumine  sarnaste  mitterutiinsete  toimingute 
kajastamine varasemate perioodidest 
3)  auditeerimine 
 
Hinnangute auditeerimine- 
Tuginedes  rahvusvahelistele  raamatupidamise  standarditele  on  hinnangud  oluliseks  informatsiooniks 
raamatupidamise aruannetes, hinnangute auditeerimise etapid: 
1)  klientettevõte hindamisprotsesside mõistmine 
1.1  raamatupidamise aruandlust oluliselt mõjutavate hinnangute välja  selgitamine  
1.2  hinnangute protseduuride välja selgitamine 
1.3  hinnangute kujunemise käigus esinevate, võimalike veatüüpide kindlaks määramine 
2)  riskide hindamine, hinnatakse olulisemate hinnangute vigade esinemise tõenäosust 
3)  auditeerimine  –  auditi  plaan  peab  määratlema  hinnangute  auditeerimise  mahu  kasutades 
analüütilise  hindamise  kontrolliprotseduure  (liiga  kõrgete  või  madalate  hinnangute  välja 
selgitamine) 
 
Analüütilise kontrolli protseduurid 
Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt 
seatavate,  väljastavate  andmete  täielikkus,  täpsus  ja  piisavus.  Nimetatud  protseduurideks  ( substantsi  
kontroll, protseduur) on: 
1)  rp lausendite käivete ja  saldode  põhjalik kontrollimine 
2)  finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi 
Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente, protseduure, valdkonde: 
1.  Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine (info lihtvõrdlus) 
1.1. Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega – horisontaalanalüüs. 
1.2. Võrdlus planeeritavate näitajatega – prognoosiga. (normatiividega) 
1.3. Võrdlus  sama  majandusharu  teiste  ettevõttete  näitajatega  –  võrdlus  kas  mõne  teise  ettevõtte 
näitajatega või majandusharu keskmiste näitajatega. 
2.  Finantsinformatsiooni sisemiste seoste analüüs 
2.1. Finantsnäitajate elementide omavaheline analüüs. 
2.2. Tuleks võrrelda finantsnäitajaid ka mitte finantsnäitajatega. 
2.3. Vetrikaal analüüs 
2.4. Suhtearvu analüüs 
2.5. Horisontaal analüüs 
Analüütilise  kontrolli  käigus  kasutab  audiitor  väga  erinevaid  meetodeid  alates  lihtsamast 
võrdlusanalüüsist  kuni  kompleksanalüüsini.  Kõiki  meetodeid  võib  kasutada  kas  ettevõtte  kui  terviku 
või tema üksikute osade vahel. 
Kasutades analüütilise kontrolli meetodeid saab: 
1.  Välja selgitada potensiaalsed riskivaldkonnad 
2.  Rmp lausendite, käivete ja saldode vigasuse 
3.  Peab suutma määratleda põhjalikumat kontrolli vajavad valdkonnad 
4.  Tagama piisava tõendusmaterjali järeldusotsusele 
5.  Koguma piisava finantsinfo, et koostada põhjendatud koondülevaade 
Analüütilise  kontrolli  protseduure  võib  kasutada  auditeerimise  kõikidel  etappidel.  Analüütika 
kasutamine  aitab  audiitoril  mõista  ettevõtte  majanduslikku  tegevust  ja  välja  selgitada  potensiaalsed 
riskifaktorid .  Lõppjärelduste  tegemisel  peavad  analüütilised  protseduurid   aitama   audiitoril  oma 
seisukohti  põhjendada.  Analüüsiprotseduuride  käigus  peab  audiitor  välja  selgitama  majandusinfo 
kättesaadavuse. 
Analüütiliste toimingute planeerimisel peaks audiitor arvesse võtma: 
1.  Püstitatud eesmärgid kuhu tahetakse jõuda 
2.  Klientettevõtte organisatsioonilist struktuuri 
3.  Finantsinfo ja mittefinantsiinfo kättesaadavus ja selle kvaliteet 
4.  Oluline on andmete usaldatavus (peab olema tasutinformatsioon) 
5.  Esitatavate  andmete  asjakohasus.  Majandussituatsioonide  muutumisel  tuleb   korrigeerida   ka 
varem püstitatud eesmärke. 
6.  Kui võrreldavad on kättesaadavad andmed. 
Kui audiitor kasutab analüütilises protseduuris mitte finantsinfot siis peab ta eelnevalt veenduma, kes 
on  sellise  info  ette  valmistanud  ja  millistel  eesmärkidel,  kuna  mittefinantsinfo  on  kvalitatiivne,  siis 
tuleb alati arvestada, et ta võib  sisaldada  oluliselt subjektiivsust. 
Analüüsitulemuste usaldusväärsus sõltub: 
1.  Kuivõrd täpselt on määratletud üksikute analüüsiprotseduuride eesmärgid. 
2.  Kui õigesti on määratletud näitajate prioriteetsus, arvestades üksikuid elemente või tervikuid. 
3.  Kuivõrd  asjakohased  auditiprotseduurid  valitakse.  Tavaliselt  saab  selle  hinnangu  anda 
järelauditiga. 
4.  Tuleb  hinnata  kuivõrd  täpselt  ettevõte  majandustegevuses  järgitakse  kõiki  püstitatud 
kriteeriume. 
 
Väljavõtteline vaatlus 
Kuna auditeerimine eeldab alati väljavõttelist vaatlust, siis selle mahu määramisel on oluline lähtuda 
auditi eesmärkidest, milleks võivad olla: 
1.  Andmete kogumi olemus, selle keerukus ja andmete maht. 
2.  Tuleb arvestada kõiki riskitegureid k.a auditeerimisrisk. 
3.  Oluline on väljavõtes avastatud vigade maht. 
4.  Tähtis on võimalikult adekvaatselt määrata lubatud vigade maht. 
5.  Maksimaalne lubatud vigade piir. 
Väljavõttelise  vaatluse  korral  tuleb  audiitroil  lahendada  mitmeid  riske,  neist  olulisemaid  on  see,  et 
audiitor  võib  valdkonda  üle-või  alahinnata,  mille  tulemusena  võivad  järeldusotsused  kujuneda 
ebaõigeks. Väljavõtu maksimaalne vigade maht on antud valdkonna vigade  kogusumma , mida audiitor 
aksepteerib  ilma  väljavõtu  mahu  suurendamiseta.  Kui  vigade  maht  ületab  aksepteeritava,  tuleb 
audiitoril  korrigeerida  oma  esialgset  auditikava.  Andmete  väljavõtt  peab  hõlmama  antud  valdkonna 
tüüpilisi  andmeid  s.t  et  kõikdel  valdkonna  olulistel  andmetel  on  võrdne  võimalus  sattuda  valimi 
koosseisu. 
Peamised väljavõttelise vaatluse põhimõtted oleks: 
1.  Juhuslik väljavõtt- kõikidel objektidel on võrdne võimalus sattuda väljavõttu 
2.  Süstemaatiline väljavõtt – väljavõtt kogumisse toimub mingite reeglite alusel. 
Väljavõttelise vaatluse järel peab audiitor: 
1.  Analüüsima avastatud vigu 
2.  Prognoosima vigade kogumahu kogu andmekogumis 
3.  Andma hinnangu väljavõturiski tasemele. 
Vigade  hindamisel  tuleb  hinnata  nendeolulisust.  Ebatäpsused  ostjate  rekvisiitides  arvel  ei  muuda 
majandustehingu  andmeid(nt  vale  aadress).  Vaatluse  tulemusel  võib  selguda,  et  sarnastel  andmetel 
esinevad  ühesugused  vead,  sellisel  juhul  tulebki  keskenduda  nendele  sarnastele  andmetele. 
Nt. kodeeritakse   mingi  toiming  valesti-korduv  süsteemne  viga.  Audiitor  peaks  vigade  hindamisel 
tegema  järeldused  ka  kvalitatiivsest  seisukohast  lähtuvalt,  sest  vigade  iseloom  ja  tekkepõhjused 
aitavad hinnata sisekontrolli süsteemi taset. 
 
Teiste audiitorite ja ekspertide töö kasutamine. 
Auditit läbiviiv audiitor vastutab alati ise tehtud järeldusotsuste eest sõltumata sellest millises mahus 
ta kasutab teiste audiitorite,  ekspertide  või spetsialistide abi. Seetõttu tuleb tal nimetatud  matrejalide 
kasutamisel  kindlasti hinnata nende kvaliteeti. 
Kui audiitor kasutab teiste täiendavaid materjale, tuleb tal: 
1.  Hinnata  kaasatud  isikute  profesionaalset  kompetentsust,  hankides  infot,  kas  esriala 
organisatsioonidelt, vesteldes nende isikutega jne. 
2.  Tuleb  välja  selgitada  kas  antud  auditi  ning  eelnevate  põhieesmärgid  kattuvad.  Selleks  tuleb 
auditi planeerimise käigus konsulteerida teiste audiitoritega. 
3.  Et eelnev audit on läbiviidud vastavalt seadustele ja normatiividele. 
4.  Tuleb välja selgitada tesite audiitorite poolt kasutatud protseduurid ja meetodid. (põhjalikkus, 
õigete meetodite kasutamine jne.) 
5.  Tuleb hinnata teise audiitori põhimõttelisi järeldusi. 
Audiitor peab fikseerima oma tööpaberites kogu eelneva hindamisprotsessi ja oma lõppjärelduse. 
Audiitor võib kasutada ka eksperte. Sellisel juhul tuleb tal arvesse võtta: 
1.  Eksperdi töövaldkond ja eesmärgid 
2.  Milliseid infoallikaid ekspert kasutab 
3.  Eksperdi töötulemuse ja auditi sõltuvus sellest. 
4.  Eksperdi seos klientettevõttega, võimalik sõltuvus. 
5.  Klientettevõtte  finantsinfi  konfidentsiaalsus. 
Eksperditöö  vormistatakse  reeglina  ekspertiisiaktina.  Ning  see  lisatakse  audiitori  lõppjäreldusele. 
Spetsialist  vormistab  oma  töö  lõpptulemuse  kirjalikult,  kuid  seda  ei  lisata  järeldusotsusele  vaid 
audiitor kasutab eksperdi seisukohti oma arvamuse kujundamseks. 
 
Audiitori tööpaberid. 
Audiitori  tööpaberid  on  tema  enda  poolt  auditeerimise  käigus  koostatud  klientide  või  kolmandate 
isikute  käest  saadud  dokumendid,  nende  koopiad,  märkmed,  ajakirjandusinfo, ankeedid   jne.  Kõik 
audiitori poolt koostatud dokumendid. 
Peamiseks eesmärgiks tööpaberite koostamisel on: 
1.  Aidata kaasa planeerimisele ning tähtaegsele ja kvaliteetsele sooritamisele. 
2.  Tekitada  leidused  audiitorite  tegevuse  kordineerimiseks,  kontrollimiseks  ning  avastuste 
üldistamiseks. 
3.  Koguda  piisavalt  tõendusmaterjale  teostatud  kontrolliprotseduuride  kohta,  mille  alusel  on 
audiitor  koostanud  oma järeldus otsuse. 
4.  Kindlustada audiitorile tõendusmaterjalid võimalike  hilisemate  vaidluste tarbeks. 
Tööpaberid  peavad  kajastama  põhjalikult  auditi  planeerimist,  põhjendama  selle  ajastatust,   sooritatud  
kontrolliprotseduure  ja  olulisi  järeldusi.  Tööpaberite  maht  sõltub  audiitori  profesionaalsetest 
hinnangutest, mida kõrgem on selle tase, seda väiksem vajadus on kõiki kontrolliprotseduuride detaile 
fikseerida.  (planeerimisest  ja  selle  läbiviimise  protsess).    Üldpõhimõte  tööpaberite  koostamisel  on 
tööpeberid peavad sisaldama küllaldase üksikasjalikkusega mahus infot, et asjatundjal oleks võimalik 
nende  alusel  saada  terviklik  ülevaade  auditist  ning  lõpptulemusest.Tööpaberite  hankimine  ei  ole 
omaette  eesmärk  vaid  nad  on  abivahendiks,  et  audiitor  saaks  osutada  kvaliteetset  teenust.  Audiitor 
võib  järgida  auditeerimise  head  tava  kui  see  aga  ei  selgu  tööpaberitest,  võib  auditi  seisukohtade 
tõestamine osutuda probleemseks. 
Tööpaberite sisu ja vorm võivad sõltuda: 
1.  Audiitori osutatava teenuse iseloomust. 
2.  Kliendi tegevuse ulatus,iseloom,keerukus 
3.  Kliendi raamatupidamise kvaliteet,selle korraldus ning sisekontrolli tõhusus, tasemest. 
4.  Vajadusest juhendada, kordinnerida ja kontrollida auditeerimisse kaasatud isikute tegevust. 
Tööpaberid peavad sisaldama kliendi kohta järgnevat infot: 
1.  Võimaldama  hinnata  kliendi  tegevust  lähtuvalt  erinevatest  juriidilistest  dokumentidest  tema 
tegevuse  kohta,  lepingutest,  protokollidest,  dokumentidest,  põhikirjast,   olulisematest   ostu-
müügi ja rendilepingutest, koosoleku protokollidest jne. 
2.  Kliendi  organisatsiooniline  struktuur, tegutsemiskohad,  töötajate  ja  struktuuriüksuste  õigused 
ja kohustused ja peamised alluvusliinid. 
Olulised tööpaberid: 
  Raamatupidamissise-eeskiri, kontoplaan ning nende alusel koostatud raamatupidamissüsteem 
ja sisekontrollo kvaliteedianalüüs ja hinnangud. 
  Auditeerimisplaan 
  Kasumiaruande, bilansi ja rahavoogudearuande analüüsi tulemused. 
  Viited selle kus ja millal on varem kontrolliprotseduure läbi viidud. 
  Märkused selle kohta, kas vastav audiitor on tutvunud teiste auditis osalenute tööga ja on selle 
positiivseks hinnanud. 
  Koopiad  ja  märkused   materjalidest ,  milles  sisalduvad  kaasatud  kolmandate  isikute  poolt 
esitatud infod. 
  Audiitori ja kliendi komunikatsiooni sisaldavad tööpaberid 
  Koopiad ja  kõikidest raamatupidamisaruannetsest ning  nendega seotud  dokumentidest,  mille 
kohta on audiitor oma arvamust avaldanud. 
Tööpaberid  tuleks  süstematsiseerida  selliselt,  et  nad  oleksid  hästi  kergesti  leitavad  ja  piisavalt 
ülevaatlikud. Otstarbekas on süstematsiseerida selliselt, et oleks eraldatud need dokumendid, mida on 
võimalik kasutada pikemaajaliselt ja neid dokumente tuleks perioodiliselt üle vaadata ning kõrvaldada 
materjalid,  mille  tähtsus  pole  enam  oluline.( ametijuhendid ,  tööjuhendid).  Audiitori  tööpaberid  on 
audiitori  omand,  kuna  tööpaberid  sisaldavad  kliendi  konfidentsiaalset  infot,  siis  tuleks  neid  säilitada 
selliselt,  et  kõrvalistele  isikutel  ei  ole  võimalik  nendega  tutvuda.  Tööpaberite  kogumismahu  ning 
konkreetsed dokumendid valib audiitor ise ja see on materjal, mis peab andma ülevaate audiitori kogu 
tegevusest  auditeerimisel  ja  nende  alusel  peab  saama  tõendada,  milline  on  ettevõtte  aruandluse 
seisund.  Audiitor  ei pea konfidentsiaalset  info   edastama   maksuhaldurile. Tööpabereid tuleb säilitada 
aja jooksul, mis on vajalik selleks, et oma seisukohti motiveeritult kaitsta. Kuna audiitori tööpabereid 
saab  käsitleda  koos  ettevõtte  rmp.dokumentidega  ja  nendega  seotud   infoga ,  siis  tuleks  säilitamisel 
aluseks  võtta  rmp.dokumentide  säilitamisele  esitatavad  nõuded.  See  ei  välista,  et  audiitor  säilitab 
dokumente  pikema  perioodi  vältel.  Süstematiseeritud  tööpaberid  tuleb  koondada  kaustadesse. 
Dokumendid  tuleb  nummerdada  ja  kõikidele  dokumentidele  märgb  audiiitor  nende   hankimise   aja  ja 
allkirja, millega tõendab nende dokumentide õiguspärasuse. 
 
Audiitori  raportid  
Audiitori raportid käsitlevad rahusvahelised standardid(JSA) nr 13,14. Standardeid  on kahte  erinevat 
tüüpi, osa raportidest: 
  Audiitori järeldusotsus 
   Eriotstarbelised  rapordid 
Viimaste  hulka  kuuluvad  kõik  need,  mis  ei  ole  tavapärased  auditi  järeldusotsused,  sõltumata  sellest, 
millist  teenust  audiitor  osutab,  peab  ta  andma  kliendile  oma  töötulemstest  kirjaliku   rapordi .  See  on 
auditi väljund, mille alusel klient saab otsustada audiitori töösisu, selle kvaliteedi ning tulemuslikkuse 
üle,  seetõttu  ei  tohi  audiitor  suhtuda  rapordi  koostamisse  kergekäeliselt  kuigi   sisuline   töö  on  selleks 
ajaks  juba  sooritatud.  Aruande,  rapordi  keskne  osa  tema  sisu,  mis  peab  andma  vastuse  kliendi 
ootustele auditist. Sisu esituses peab audiitor kajastama nii majandusüksuse rmp olukorda kui ka oma 
tegevust. Kuna järeldusotsustega võivad tutvuda  erinevate teadmistega töötajad, siis peab sisu olema 
mõistetav, mis eeldab väljendustäpsust ning  keelelist  korrektsust, õiget terminoloogiat. Vähe oluline ei 
ole ka järelduse vormiline külg. Töö käigus tehtud järeldustest tuleb audiitoril koostada kahte erinevat 
tüüpi rapordeid. Audiitori järeldusotsustele, mis on koostatud auditeerimise tulemusena, kehtivad väga 
ranged   sisu  ja  vorminõuded.  Eriotstarbeliste  rapordite  koostamisel  on  audiitoril  võimalus  valida 
esitusvorm,  kas  ise  või  kooskõlastatult  kliendiga.  Audiitori  järeldusotsus  on  tema  poolne  hinnangi 
ettevõtte finantsaruannete kohta.  
Järeldusotsus peab sisaldama teatud kohustuslikke rekvisiite: 
1.  Dokumeni  pealkiri  ja  see  oleks  „audiitori  järeldusotsus“.  Nimetatud  pealkiri  aitab  antud 
dokumenti  teistest  identifitseerida.  Järeldusotsus  on  kokkuvõtlik  dokument  e.  hinnang  nii 
finantsdokumentidele kui ka nendega seotud infoga, mida audiitor auditeerimisel kasutas. 
2.  Adressaat – järeldusotsus on reeglina suunatud ettevõtte  osanikele . 
3.   Sissejuhatav  osa – peab sisaldama infot selle kohta  millist perioodi auditeeriti ning  milliseid rmp 
aruandeid aluseks võeti. Otstarbekas on aruannete  eristamiseks  lisada ka  mõned antud aruannete 
arvulised näitajad. Oluline kuna aruannetesse võib peale auditeerimist teha parandusi, täiendusi. 
4.  Järeldusotsus peab sisaldama viidet sellele,  et rmp.  Aruannete  koostamine  on  ettevõtte juhtkonna 
kohustus ning audiitor avaldab neile omapoolse hinnangu. 
5.   Viide   auditi  põhjalikkusele  –  selles  osas  tuleks  audiitoril  kinnitada,  et  audit  on  läbi  viidud 
vastavalt  auditi  heale  tavale  ning  kooskõlas  auditeerimis  eeskirjaga  ning  auditi  standartitega. 
Audiitor  peab   kinnitama ,  et  audit  on  planeeritud  ning  sooritatud  sellisel  viisil,  mis  annab 
võimaluse kinnitada, et rmp aruanded on koostatud õigesti ja õiglaselt. Audiitor peab kinnitama, et 
aruanded  ei  sisalda  või  sisaldavad  olulisi  vigu.  Audiitor  kinnitab,  et  aruanded  on  koostatud 
vastavalt kehtivatele nõuetele. 
6.  Kuupäev annab rapordi  lugejale  infot selle  kohta,  millise ajahetkel  on audiitor  hinnangu andnud. 
See võimaldab välistada hilisemate muudatuste mõju järeldusele. 
7.  Järeldusotsus  tuleb  audiitoril  allkirjastada.  Audiitoril  on  võimalik  koostada  nelja  tüüpi 
järeldusotsuseid: 
  Puhas järeldusotsus, sellise otsuse annab audiitor juhul kui: 
1. 
Rmp  on  korraldatud  kvaliteetselt  ning  aastaaruanne  ja  sellega  seotud  info  on  esitatud 
vastavalt kehtivatele arvestusstandartitele. 
2. 
Esitaud finantsinfo on kooskõlas kõigi kliendiettevõtte oluliste numertiivmaterjalidega. 
3. 
Rp  aruandeid  ja  aruannete  lisad  on  kooskõlas  audiitori  arusaamisega  klientettevõtte 
tegevusest. 
4. 
Aruannetes  on  esitatud  kogu  oluline  info,  mis  kajastab  ettevõtte  kõigi  finantsseisundit 
õigesti ja õiglaselt. 
  Märkustega  järeldusotsus  –  audiitor  annab  sellise  järeldusotsuse,  kui  on   ilmnenud   näiteks 
järgmised asjaolud, mille mõju audiitori arvates on rp aruannete koostamisel olulised: 
1. 
Rp on korraldatud ebakorrektselt 
2. 
Auditeerimine  ei  olnud piisavalt põhjalik  ning selle ulatus on  liiga  väike, sest  esinesid 
mingid takistavad asjaolud. 
3. 
Audiitoril  on  olulisi  eriarvamusi  ettevõtte  juhtkonnaga  rp  korraldamise  ning  aruannete 
koostamise osas 
Juhul  kui  audiitori  arvates  on  mõni  asjaolu,  mis  ei  ole  nii  oluline,  et  vaidlustada  finantsaruannetes 
kajastatud info tõepärasust  tervikuna , siis võib audiitor ebaoluliste märkuste või puuduste korral anda 
siiski puhta järeldusotsuse. Märkustega järeldusotsuse võib audiitor anda siis kui finants aruannetes on 
puudusi või pole audit sooritatud piisava põhjalikkusega( ajanappus ). Mis aga ei ole seda võrd olulised 
asjaolud,  et  langetada  mõni   rangem   järeldusotsus.  Märkustega  jäeldusotsuse  võimalik  tunnus  :välja 
arvatud teatud puudus või puudused. Märkustega järeldusotsus peab olema sama suguse struktuuriga 
nagu  puhas  järeldusotsus,  kuid  lisaks  sisaldab  ta  selgitavaid  tähelepanekuid  asjaolude  kohta,  millele 
audiitor  tahab  tähelepanu  juhtida.  Kui  audiitoril  tuleb  teha  sarnaseid  märkuseid  sis  peab  ta  kindlasti 
arvestama  kuivõrd  oluline  on  antud  arvestus  valdkond  ettevõtte  finantsseisukorra  hindamisel 
tervikuna.  Juhul  kui  tegemist  on  oluliste  bilansikirjetega  ja  audiitor  ei  suuda  leida  piisavalt 
tõendusmaterjale  siis  ei  tohiks  ta  anda  ka  märkustega  järeldusotsust  vaid  peaks  otsuse 
forrmuleerimisest keelduma.  
  Eitav järeldusotsus – tähendab seda, et audiitori arvates on raamatupidamise aruannetes seda 
olulisi  puudusi,  et  need  ei   kajasta   firma  finantsseisundit  õigesti  ja  õiglaselt.  Eitava 
järeldusotsuse  korral  tuleb  kindlasti  ära  näidata  olulisemad  põhjused.  Eitava  järeldusotsuse 
kokkuvõttev  osa  võiks  olla  sõnastatud  järgnevalt:  ülal   mainitud   põhjustel  ei  kajasta  rmp 
aastaaruanne meie arvates õigesti ja õiglaselt AS-i finantsseisundit. 
  Hinnangu  andmata  jätmine  –  audiitor  esitab  küll  järeldusotsuse  rmp  aruannete  kohta,  kuid 
kontrolli  piiratud  ulatuse  või  muude  asjaolude  tõttu  ei  ole  tal  võimalik  anda  positiivset 
järeldusotsust  ning  samuti  ei  võimalda  kogutud  materjalid  anda  ka  teisi  järeldusotsuseid. 
Selline  olukord võiks tekkida näiteks siis  kui audiitori arvates oleks tulnud sooritada  mingid 
täiendavad  protseduurid  finantsaruannete  kirjete  kontrollimiseks,  kuid  see  ei  ole  mingil 
põhjusel  võimalik.(lao   inventuur ).  Taolise  olukorra  tekitab  ka  asjaolu  kui  audiitori  poole 
pöördutakse  liiga   hilja   ja  puuduvad  objektiivsed  eeldused  ajaliselt  kontrolliprotseduure  läbi 
viia. Kui selline situatsioon on audiitorile selge enne auditit siis tuleks kliendile selgitada, et ta 
saab sooritada vaid finantsinformatsiooni ülevaate. 
Audiitor  võib  esitada  ka  eriotstarbelisi  raporteid,  milleks  on  audiitori  poolt  konkreetsetele 
kolmandatele  iskutele  või  laemale  majandusüldsusele  antavad  hinnangud  klientettevõtte 
finantsinformatsiooni  mingist  kitsamast  valdkonnast  või  lähtuvalt  konkreetsest  eesmärgist. 
Audiitori  koostatud  ja  ainult  klientettevõttele  adresseeritud  sisemiseks  kasutamiseks  esitatavad 
märgukirjad, arvamused või hinnangud.  
Vastavalt kehtivatele seadustele (rmp seadus. ÄS) audiitor võib anda hinnagu: 
  finantsinfo mõne kitsama valdkonna kohta(nõuded ostjate vastu, põhivarad) 
  väärtpaberite avaliku emissioni prostpekti kohta. 
  Mitmesuguste lepinguliste kohustuste täitmise kohta.( laenulepingud ) 
  Kui ettevõte on tänu rahvusvahelisle koostööle seotud mõne muu riigi seadusandluse või 
arvestus standardite tundmisega. 
Need valdkonnad on seotud raamatupidamis sedausega. 
Äriseadustikust tulenevad valdonnad: 
  Mitterahalise sissemakse kontroll osa- või aktsiakapitali. 
  Audiitoriks nimetamiseks nõusoleku kontroll 
  Erikontroll  –  ettevõtte  töötajad  ja  omanikud  võivad  taotleda  erikontrolli,  et  hinnata 
juhtkonna õiguspärast tegevust ja eestkätt raamatupidamise aruannete koostamisel. 
  Lõppbilansi ja varajaotusplaani kontroll 
  Ühinemislepingu või jagunemislepingu kontroll 
 
Raporti  sõnastamine. 
  Adressaat – kellele on suunatud. 
  Raporti nimetus või pealkiri. Võimalikult täpselt 
  Sissejuhatav  osa  –  ülesande  kirjeldus  ja  piiritleda  vastutus.  Kui  ei  ole  tegemist  audiitori 
järeldusotsusega tuleks seda selgitada ja eriti rõhutada. 
  Teostatud kontrolli ulatus – tuleb võimalikult täpselt kirjeldada kontrolli protseduuride ulatust 
ning  aluseid,  mille  suhtes  protseduure  rakendati.  Esitada  tuleks  kõik  olulised  kontrolli  ja 
arvestus  printsiibid,  tegevust  piiranud  asjaolud  ja  tingimused,  mis  võivad  mõjutada 
lõppjäreldust. 
  Järeldused – hinnang peab olema võimalikult täielik korrektselt  vormistatud  ja sõnastatud ning 
arusaadav. 
  Kõik  eriotstarbelised  raportid  peaks  viitama  nende  kasutus  otstarbele  ja  võimalikele 
piirangutele. 
  Allkiri ja kuupäev. Kuupäev näitab seda, mis ajani on aruanded kontrollitud. 
 
Mitterahalise sissemakse hindamine. 
Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel peab audiitor kontrollima: 
1.  Kas hindamine on läbiviidud äriühingu põhikirjas fikseeritud korras. 
2.  Kas aluseks on võetud asja või õiguse harilik väärtus(keskmine kohalik  turuhind ). 
     Audiitor esitab arvamuse selle kohta kas sissemakse vastab äriseadustiku nõuetele. 
1.  Üleantav  asi  või  õigus  peab  olema  rahaliselt   hinnatav   ning  sellele  peab  olema  võimalik 
pöörata sissenõuet. 
2.  Mitterahaliseks  sissemakseks  ei  või  olla  äriühingule  osutatav  teenus  ega   tehtav   töö  ega 
asutajate tegevus asutamise protsessis. 
3.  Sissemaksja  peab  olema  teatanud  kolmandate  isikute  õigusest  mitterahalisele 
sissemaksele,  kui  sellised  õigused  eksisteerivad  ja  sissemakse  on   koormatud   mingite 
kohustustega siis tuleb selle võrra vähendada sissemakse väärtust. 
 
Kliendi tahtlikud ja tahtmata eksimused. 
Kliendi raamatupidamis arvestus võib sisaldada erinevaid vigu mille põhjustavad järgmised asjaolud: 
1.Kliendi tahtmatud eksimused ehk vead. 
a)  Matemaatilised või kirjavead algdokumentides ja raamatupidamis andmetes. 
b)  Faktide tähele panemata jätmine või vale tõlgendus 
c)  Ebapiisav sisekontroll 
d)  Mittepiisav, ebapiisav arvutus põhimõtete ja aruandluse  koostamis  nõuete  tundmine  
e)  Ebapiisav infoliikumine allüksuste ja täitjate vahel 
f)  Ebapiisav eesmägi püstitus arvestus süsteemile 
2.Kliendi tahtlikud eksimused ehk pettus. 
a.  Raamatupidamisregistrite või dokumentidega manipuleerimine, nende võltsimine või  suvaline  
muutmine-  see  tähendab  et  aruandluses  kajastatakse  mingeid  eri  soove,  mitte  reaalseid 
majandustehinguid 
b.  Varade seadusevastane omandamine, omastamine 
c.  Tegingute tulemuste  varjamine  või välja jätmine raamatupidamise arvestusest, registridest või 
dokumentidest 
d.  Toimumata tehingute kajastamine 
e.  Kehtestatud arvestus põhimõtete rakendamata jätmine 
f.  Tahtlik  arvestus  süsteemi  moonutamine,  eesmärgiga  varjata  pettust  ja  kuritarvitusi.  (isiklik 
huvi) 
Pettuste  ja  vigade  eest ja  nende  avastaminese  ning  vältimine  on  juhtkonna  kohustus. Audiitor  ei  ole 
vastutav  ja teda ei saa pidada vastutavaks pettuse ja vea vältimise eest. Kuid samas tuleb arvestada, et 
vead ja  pettused  mõjutavad aruandlust. Vead peaksid olema tuvastatavad, kui audiitor suhtub tõsiselt 
auditi  protsessis  ning  teostab  kõiki  auditi  ettapid  hoolikalt,  täpselt.  Selleks  tuleb  tal  läbida  järgnevad 
tegevused: 
  Eeltöö kliendi tundma õppimiseks 
  Riski analüüs 
  Auditi  planeerimine,  mis  peaks  tagama  õigete  auditi  protsetuuride  ja  läbi  viidavate  testide 
valiku. 
  Auditi kvaliteetne  teostamine ,  läbiviimine vastavalt plaanile, mille käigus kogutakse sobivad 
ja piisavad tõendusmaterjalid. 
  Eelnevalt  kogutud  info  alusel  antakse  põhjendatud  hinnang  raamatupidamis  aruannetes 
sisalduva info kohta. 
Kindlasti  Audiitori  jaoks  on  keerulisemaks,  kriitilisemaks  valdkonnaks  pettused,  kuna  nende 
avastamine on keerukas järgmistel põhjustel, mida pettus võib sisaldada: 
  Reeglina  on  tegemist  sageli  ühekordsete  pettustega,  kuid  mis  võivad  teatud  perioodi  järel 
korduda. Mitte pideva eksimusega. 
  Audiitor on pettuste avastamise protsessis praktiliselt üksinda ilma kliendi poolse osaluse või 
täieliku toetuseta. (Pettuste avastamisel on audiitor tavaliselt ilma kliendi toetuseta, kuna: ) 
- 
Tehingute sihilik kajastamata jätmine.  
- 
Audiitorile antakse teadlik valede esitluste tegemine, valet infot antakse 
- 
Kuritahtlik kokkumäng.  
- 
Kasutatakse Võltsinguid, võltsimist.  
  Vigade tahtliku  tekitamise  puhul  on  eelnevalt  kaalutud  nende avastamis  võimalusi ja tehtud 
eeltöö  valides  kõige ohutum varjant / variant, mida on keeruline avastada. 
 
Aruandlus ja järeldusotsused pettuse või vea korral. 
Audiitor peaks oma  faktilised  tähelepanekud edastama juhtkonnale võimalikult kiiresti: 
- 
Kui  ta  kahtlustab,  et  võib  esindea  pettus  ja  seda  ka  juhul  kui  selle  potentsiaalne  mõju 
raamatupidamis aruannetele on suhteliselt väike, ebaoluline. 
- 
 Kui audiitor avastab pettuse või märkimisväärse vea siis peab ta situatsiooni tuvastama ja 
fikseerima  ja  koheselt  juhtkonda  teavitama.  Veast  või  pettusest  teavitamisel  on  oluline 
suunata see õigele juhtimis  tasandile . Selleks peab audiitor arvestama: 
  Pettuse puhul, korral tuleks hinnata juhtkonna võimalikku osalust selles, tõenaosust selles. 
  Enamuse pettus juhtumite korral tuleks aruanda isikule, kes on ettevõtte struktuuris kõrgemal 
positsioonil kui isikud, kes eeldatavalt on asjasse  segatud . 
  Kui  kahtluse  all  on  isikud  või  pettusesse  on  segatud,  kellele  on  kõrgem  vastutus  ettevõtte 
üldise  juhtimise  ees  siis  peaks  audiitor  kaaluma  kas  kasutatad  välist  õigusabi  edasiste 
protseduurida, tegevuste kindlaks määramiseks. 
Kolmandatele osapooltele raporteerimise korral peab ta arvestama: 
- 
Et audiitori konfidentsiaalsus kohustus välistab üldjuhul aruandluse pettuse või vea kohta 
kolmandale isikule 
- 
Audiitor  võib  otsustada,  et  vajalikuks  osutub  enese  taandus,  kui  ettevõtte  ei  ole  seoses 
pettusega,  kui  ettevõtte  ei  ole  vastu  võtnud  vastuabinõusid,  isegi  juhul  kui  pettus  pole 
raamatupidamis aruannete seisukohalt oluline. 
Audiitori  tegevus  peaks  määrama  ettevõtte  kõrgemate  juhtorganite  seotuse  ettevõtte  pettuse 
või veaga. 
Kui audiitor  leiab,  et   veal   või pettusel  on raamatupidamis aruannetele  oluline  mõju  või  ei ole  kõike 
raamatupidamis aruannetes  korrektselt kajastatud või  on palju ja olulisi parandusi aruandluses tuleks 
tal  esitada  märkustega  või  eitav  järeldusotsus.  Kui  ettevõte  takistab  audiitorit  omandamast  piisavat 
tõendusmaterjali,  mis  võimaldab  hinnata  pettuste  või  vigade  tõenäosust,  mis  on  olulised 
raamatupidamis aruannete seisukohast. Siis võib audiitor piiratud info ulatse tõttu esitada märkustega 
arvamuse  või  arvamuse  avaldamisest   loobuda .  Lisaks  peaks  audiitor  kaaluma  ka  edasise  koostöö 
võimalusi kliendiga. Audiitori konfidentsiaalsus kohustus välistab üldjuhul aruandluse pettuse või vea 
kohta  kolmandatele  isikutele.  Audiitor  võib  otsutada,  et  tema   taandamine   töövõtust  on  vajalik,  kui 
ettevõte  pole  pettusega  seoses  rakendanud  vastumeetmeid  ka  siis  kui  pettus  ei  ole  aruannete 
seisukohalt oluline. Kindlasi on otsutamisel oluliseks see kui võrd seotud on pettusega või veaga firma 
juhtorganid. Audiitori  eetika koodeks sätestab, et uue  audiitori  järelpärimise saamisel peaks varasem 
audiitor teda teavitama kõikidest asjaoludest, mis välistavad tööpakkumise vastuvõtmise uue audiitori 
poolt.  Kui   teavitamine   nõuab  kliendi  konfidentsiaalses  info  avaldamist  tuleks  see  kooskõlastada 
kliendiga ja kui klient ei luba infot avaldada tuleb see fakt uuele audiitorile avalikustada.  
Tingimused ja sündmused mis suurendavad pettuse ja vea esinemise riski: 
I Juhtkonna ausust või kompetetsust puudutavad probleemid on : 
  Ühe  isiku  või  väikese  grupi   domineerimine   juhtimis  tegevuses  ning  efektiivse  järelvalve 
organi puudumine või ebapiisav tegevus. 
  Ettevõtte keerukas struktuur, millel puudub praktiline põhjendus. 
  Jätkuvalt  ei  suudeta  kõrvaldada  olulisi  puudusi  sisekontrolli  süsteemis  kui  see  peaks  olema 
täiesti võimalik. 
  Suur personali voolavaus raamatupidamis ja  finantsarvestuse  oluliste isikute hulgas. 
  Liiga  pikka  aega  on  raamatupidamsi  arvestuse  töötajaid  alla  vajaliku  normi.Liiga  vähe 
töötajaid pika aja jooksul 
  Õigusalaste konsultatide või audiitorite liiga sage  vahetumine , vaheldumine. 
II Tavapärasest erinevad pinged ettevõttes või väljast poolne surve ettevõttele: 
   Majandusharu langus ja sagenevad ebaõnnestumised.  
  Vähenevast kasumist või liiga  kiirest  laienemis tempost tingitud ebapiisav käibekapital. 
  Tulude  kvaliteedi  langus  nt  võetakse  endale  suuremaid  riske.  Või  valitakse  raamatupidamis 
arvestuses  alternatiivseid  arvestus  põhimõtteid  tulu  tõstmiseks.  Suurema  riskiga  krediidi 
müük.  
  Ettevõtte soov toetada oma aktsiate turuväärtuse tõusu 
  Seoses võimaliku avaliku pakkumisega ettevõtte ülevõtmisega või mingil muul põhjusel vajab 
ettevõtte tõusvat kasumi trendi, et toetada oma aktsiate turuväärtust. 
  Ettevõte  on  teinud  olulisi  investeeringuid  majandusharusse  või  mingisse  tootmis  suunda, 
milles toimuvad kiired muutused. 
  Ettevõtte  tulemused  sõltuvad  oluliselt  vaid  ühest  või  mõnest  tarnijast,  ostjast  või  tootest, 
kliendist. 
  Tippjuhtidel on finantsprobleeme, tippjuhi finantsraskused. 
  Raamatupidamis  töötajatele  avaldatakse  survet  või  antakse  aruannete  koostamiseks 
tavapäratult vähe aega ehk siis neil on ajaline surve. 
III    Tavapärasest  erinevate  tehingute  teostamine.(seotud  osapooled,  keerukad  tehingud,ebaselged 
teenused,ebatavalised tehingud aastalõpus) 
  Tavaliselt koonduvad need majandusaasta lõppu, puhkuste eelsele perioodile jne. 
  Tehingus seotud osapoolte vahel 
  Makstud teenustasud, mis  tunduvad  ületavat tavapärastpiiri 
 
 
Sündmused ja tingimused mis puudutavad arvuti infosüsteemi.