Auditeerimise alused (0)

 
 
 
 
AUDITEERIMISE ALUSED 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Audiitori   ülesandeks  on   finantsarvestuse /aruannetele  hinnangu  andmine.   Audiitor   auditeerib 
aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit  ja audiitor on üldmõisted. 
 
A 
 
 
VA 
SA 
 
 
 
VANDEAUDIITOR   
   
 SISEAUDIITOR 
-  Tegevust reguleeriti erinevate aktidega  
- tegevust ei reguleeritud 
-  Varem nimetati välisaudiitoriks 
 
- funktsioon kõikehõlmav 
-  Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti 
Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/  load . Audiitori ameti jaoks tuleb 
läbida vastav eksam. Audiitorid võivad osutada ka muid teenuseid peale auditeerimise.  
 
4 PRINTSIIPI, MIS ENAM EI KEHTI 
 
1.  Kassapõhine ja tekkepõhine arvestus- FIE-d võivad kasutada kassapõhist arvestust. 
Tekkepõhine arvestus- kõik majandustoimingud ja tegevused tuleb kajastada nende 
toimumise hetkel. Arve välja kirjutamine/saamine oli varem tekkepõhise arvestuse 
aluseks. Nüüd on aga majandustehing toimunud siis kui kaup on kätte saadud või üle 
antud või kui kaup on tehtud kättesaadavaks. Raha välja andmine või saamine- 
rahaliikumine, mis on kassapõhise arvestuse aluseks. 
 
2.  Majandustehingute  õige  ja  õiglane  kajastamine-  Majandustehingute  õige  kajastamine 
tähendab,  et  kõik   toimingud   peavad  olema  kooskõlastatud  seadusest  tulenevate 
dokumentidega. Õiglane kajastamine tähendab, et  varad tuleb hinnata nende õiglasesse 
väärtusesse.  
10 KEHTIVAT PRINTSIIPI 
 
1.   Majandusüksuse  printsiip- Raamatupidamiskohuslane  arvestab  oma vara  kohustusi  ja 
majandustehinguid lahus kõigist teistest vara kohustustest ja tehingutest. 
2.  Jätkuvuse  printsiip-  Raamatupidamise  aruande  koostamisel  lähtutakse  printsiibist,  et 
raamatupidamiskohuslane  on  jätkuvalt  tegutsev  ning  et  tal  ei  ole  kavatsust  tegevust 
vähendada ega lõpetada. 
3.  Arusaadavuse  printsiip-  Raamatupidamise  aruannetes  avaldatav  info  tuleb  esitada 
selliselt , et see on arusaadav ja üheseltmõistetav kõikidele kasutajatele/ lugejatele, kellel 
on piisav võime hinnata finantsaruandeid. 
4.  Olulisuse printsiip- Finantsarvestuse aruandluses tuleb kajastada kogu oluline info, mis 
mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, rahavoogusid  ja  finants   tulemust. 
Oluline  on  selline  aruande  info,  mille  avaldamata  jätmine  võib  mõjutada  aruande 
kasutajate  majanduse  finants  otsuseid.  Vähe  olulist  majandusinfot  võib  kajastada 
lihtsustatult.  
5.   Järjepidavuse   printsiip-  Finantsarvestuse  ja  aruannete  koostamisel  tuleb  kasutada 
järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlus  skeeme ja arunade viise.  
6.  Tulude ja kulude vastavuse printsiip- Aruande perioodi tuludest võib mahaarvata nende 
samade  tulude tekkega seotud kulud. Väljamnekuid, millega seotud tulud tekivad mingil 
muul perioodil, kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud. 
Kui ei teki tulu siis ei saa me ka  kuluga midagi teha.  
7.  Objektiivsuse  printsiip-  Raamatupidamise  aruannetes  esitatav  info  peab  olema 
usaldusväärne ja neutraalne . 
8.  Konservatiivsuse printsiip-  Finantsaruanded tuleb koostada kaalutletult ja ettevaatlikult 
selleks, et vältida varade ja tulude ülehindamist ning kohustuste ja kulude alahindamist. 
Eriti taunitav on selline tahtlik tegevus. 
9.  Avalikustamise  printsiip-  Finantsaruannetes  esitatakse  kogu  info,  mida  on    võimalik 
saada  kogu  raamatupidamiskohuslase  finantsseisundist,  majandustegevusest  ja 
rahavoogudest. 
10. Sisu  ülimlikkuse  printsiip-  Majandustehingute  kajastamisel  raamatupidamisel  tuleb 
lähtuda nende sisust ka siis kui see ei ühti nende juriidilise  vormiga .  
 
AUDIITORI KUTSE- EETIKA  PÕHIMÕTTED 
1.  Ausus- Vandeaudiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja 
aus. Ta peab fikseerima kõik näitajad nii nagu talle esitatud on.  
 
2.  Objektiivsus-  Vandeaudiitor  peab  olema  õiglane  ja  vaba  eelarvamustest  ega  ei  tohi 
lasta mõjutada enda objektiivsust.  
 
3.  Ametialane   kompententsus -  Audiitor  peab  olema  oma  teenuse  osutamisel 
kopententne. Ta peab  keelduma  sellistest  pakkumistest,  mille sooritamiseks  ei  ole tal 
piisavalt  oskusi  ega  teadmisi.  Audiitor  on  kohustatud  end  pidevalt  täiendama  ja 
tegelema enese täiendusega. 
 
4.  Konfidenstsiaalsus- Auditeerimisel teatavaks saanud info on  rangelt  konfidentsiaalne. 
Audiitor ei tohi sellist infot kasutada isiklikel eesmärkidel ega ka muuks otstarbeks ilma 
informatsiooni allika kirjaliku nõusolekuta väljaarvatud järgmistel olukordadel: 
-  Eetika reeglite ja tehniliste eeskirjade täitmisel. 
-  Kohtus ja õiguskaitse organites enda kaitsmiseks põhjendatud nõudmistel. 
-  Infot  võib  avaldada  audiitorite  tegevust  kontrollivatele  rahvusvahelistele 
kvaliteedi kontrollorganitele põhjendtatud nõudmistel. 
-  Informatsiooni  võib  anda  riigi  kontrollile  ja  finantsinstitutsioonile  nende 
kompententsi kuuluvate ülesannete täitmiseks.  
 
5.  Professionaalne käitumine- Audiitor peab käituma selliselt, et see ei kahjustaks ameti 
mainet  ja  loobuma  kõigist  tegevustest,  mis  võivad  seda  põhjustada.  Mõeldud  ei  ole 
üksnes tööalast käitumist. Näiteks:  kriminaal  korras  karistatav  tahtlik  kuritegu ;  tahtlik 
tuludeklaratsiooni  esitamata  jätmine,  mille  audiitor  oleks  pidanud  esitama  või 
valeandmete  esitamine  deklaratsioonis;  kliendi  tahtlik   abistamine   valeandmete 
esitamisel deklaratsioonides või aruannetes. 
 
6.  Tehnilised  eeskirjad-  Auditi  teenuse  osutamisel  peab  audiitor  järgima  kõiki  kliendi 
professionaalseid ja tehnilis eeskirju ja tätima kliendi juhtkonna esitatud, põhjendatud 
nõudmisi.  Kliendi  nõudmised  peavad  olema  kooskõlas  aususe,  objektiivsuse  ja 
sõltumatuse põhimõtetega.  
 
7.   Sõltumatus - Audiitor peab olema täielikult sõltumatu.  
I Rahalised suhted kliendiga 
1) otsene  investeering  klientide ettevõttesse- ta ei tohi olla  klient  ettevõtte osanik ega 
aksionäär, samuti ei tohi seda olla ka tema abikaasa ega ülalpeetavad. 
2) investeering ettevõttesse, millel on oluline investeering klient ettevõttesse. 
3) laenud andmine kliendile, tema juhtkonna liikmetele või olulistele  osanikele  ja laenu 
võtmine nendelt.  
4) audiitori osalemine kliendi juhtkonna liikme(te)ga ühises tulu toovas äriprojektis. 
  
II  Ametnik klient ettevõttes 
1) Kui vandeaudiitor oli või on kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda klient 
ettevõttes juhtival ametikohal või töötajana. 
 
III Muude teenuste osutamine kliendile  
1) Kui osutab talle muid teenuseid siis tuleb audiitoril jälgida, et ta ei võtaks üle sealse 
juhtkonna  funktsioone.  Näiteks  raamatupidamise  teenuse  osutamine.  Kui  audiitor  on 
osutanud  selles  muid  teenuseid  siis  ta  ei  saa  osutada  seal  audiitori  teenust.  
2) Ei tohi vastu võtta juhtimisotsuseid. 
3) Ta ei tohi koostada algdokumente. 
4) Ei tohi kasutada ettevõtte aktivaid ehk ei tohi sooritada  majandustehinguid.  
 
IV Isiklikud ja  peresuhted  
Auditeerimisel  peab  audiitor  olema  kindel,  et  nimetatud  suhted  ei  mõjuta  tema 
sõltumatust.  Audiitoril  tuleb  tõsiselt  kaaluda  teenuse  pakkumist  kui  klient  ettevõttes 
töötavad nimetatud isikud eelkõige juhtivatel positsioonidel.  
 
V Kaubad ja teenused 
Audiitor, tema abikaasa ja ülalpeetavad võivad klientidelt vastu võtta kaupu ja teenuseid 
võrdselt  kõigi  teiste  klientidega.  Audiitor  ei  tohi  aksepteerida  kingitusi  ega 
külalislahkust, mis võivad kahtluse  alla seada tema ameti maine.  
 
 
 
8.  Tasu- Auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda töö lõpptulemusest.  Töötasu  sõltub: 
1) Audiitori oskustest ja tedmistest 
2) Auditeerimisel osalenud isikute koolitustest ja kogemustest 
3) Auditeerimiseks kulutatud aeg 
4) Vastuse suurusest 
 
9.  Suhtumine  teistesse  audiitoritesse-  Audiitor  ei  tohi  mingil  moel  halvustada  või 
põhjendamatult kritiseerida teisi audiitoreid. 
 
10. Reklaam-  Teenuse   pakkumisel   ei  tohi  audiitor  kasutada  esitavat  ega  pealetükkivat 
reklaami.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AUDITEERIMINE JA AUDIITORI MUUD FUNKTISOONID 
 
•  Auditi kohustus võib tuleneda ka  seadustest , mitte ainult majandusnäitajatest. 
•  Auditi  kohustus  on  kõikidel  aktsiaseltsidel,  mittetulundusühingutel  ja 
kohalikulomavalitsusel. 
•  Auditeerimine  on  organisatsiooni  raamatupidamise  aruannete  ja  selle  informatsiooni 
kontrollimine sõltumatu  eksperdi poolt, et anda hinnang info kvaliteedile. 
•  Auditi  objektiks võivad olla mistahes organisatsioonid . 
•  Audititks  nimetatakse  põhjendatud  kindlustunnet  andvat  teenust,  mille  objektiks  on 
vastavate  osapoolte  poolt  ettenähtud  kriteeriumite  alusel  koostatud  möödunud 
perioodide rahandus info. Teenuse osutamisel lähtutakse seadusest kehtestatud audiitori 
standardite  tavast . Eesmärk on võimaldada audiitorile hea tõendusinfo alusel jaatavas 
vormis arvamuse avaldamine.  
•  Auditeerimise eesmärk on luua audiitorile vajalikud eeldused ja lõpp järeldused aruande 
koostamiseks.  Auditeerimine  tõstab  finantsinvesteerimise  väärtust,  samas  ei  tohi 
järeldada, et audiitori hinnang annab kinnituse ettevõtte või juhtkonna tegevusele. 
•  Auditeerimine ei kanna vastutust üle audiitorile vaid vastutus kuulub juhtkonnale. 
•  Kuigi  audiitori  peavad   valima   ettevõttejuhid,  peavad  audiitorid  oma  aruannete 
koostamisel arvestama, et info kasutajaid, kelle teadmised on erinevad, on rohkem.  
•  Auditeerimine  tuleb  korraldada  selliselt,  et  see  hõlmab  adekvaatselt  kõiki  ettevõtte 
valdkondi, mis on olulised raamatupidamise aruannete seisukohalt. 
•  Audiitor peab  veenduma , et kasutatavad  algandmed  ja lähteinfo on usaldusväärsed ja 
piisavad   aruannete  koostamiseks,  selleks  peab  audiitor   sooritama   vajalikud  kontrolli 
protsetuurid ja veenduma kas auranded kajastavad ettevõtte finantsseisundit õigesti ja 
õiglaselt  vastavalt  seadusele,  raamatupidamise   heale   tavale  ja  raamatupidamise  sise-
eeskirjadele.  
•  Kuna auditeerimine on testi  iseloomuga  siis säilib alati risk, et auditi käigus ei avastata 
ka olulisi vigu.  
 
 
 
 
AUDIITORI MUUD TEENUSED 
 
1.  Finantsinformatsiooni ülevaatamine- Ülevaatus on vähem põhjalik ja tulemus on vähem 
usaldusväärsem.  Väiksema  põhjalikkusega  kui  audit.  Audiitor  kinnitab,  et 
raamatupidamise   aruanded   on  kooskõlas  seadusega,  muude  normatiividega  ja 
Raamatupidamis  Hea  Tavaga  ja  seetõttu  kajastavad  nad  finantsseisundit  õigesti  ja 
õiglaselt.  Ülevaatuse  tulemusel  kinnitab  audiitor,  et  kontrolli  protsetuuride  käigus  ei 
avastatud olulisi vigu, mis seaks kahtluse alla finantsarvestuse ja aruandluse õigsust. 
Audit  võiks  lõppeda  sellega,  et  audiitor  teeb   ettepanekuid   juhtkonnale.  Ülevaatuse 
korral  fikseerib  audiitor  ainult  ülevaatuseajal  leitud  vead  ja  annab  need  edasi 
juhtkonnale. 
2.  Kokkuleppelised toimingud- Lepingulised tööd, mitterahalisete sissemaksete hinnang, 
väärtpaberi   tehingud ,  võlakirjad,  ebatõenäoliselt  laekuvate  arvete  hindamine. 
Takistuseks teenuse pakkumisel: ei pruugi juhtkond saada objektiivset vastust. 
3.  Raamatupidamise teenused 
 
 
MUU  INFO  AUDITEERITUD  RAAMATUPIDAMISE  DOKUMENTE 
SISALDAVATES DOKUMENTIDES 
 
Suur ettevõtted- mitmed ettevõtted annavad oma tegevuse kohta välja tutvustavaid dokumente 
kuhu kuuluvad aruanded ja tegevusaruanded. Sinna juurde sisaldavad need trükised ka muud 
informatsiooni- artikkleid ja prognoose.  
 
 
 
 
 
 
 
PERSPEKTIIVSE  FINANTSINFO  AUDITEERIMINE 
Finantsinfo  eest  vastutab  juhtkond,  audiitorilt  tahetakse  ainult   hinnangut .  Perspektiivne 
finantsinfo tugineb erinevatele oletustele, mis võivad aset leida tulevikus, mille alusel kujundab 
juhtkond oma käitumise. Mida lähemal tõenäosus nullile , seda tõenäolisem on et seda ei juhtu. 
Puuduseks  on  see,  et  ettevalmistatud  prognoos  on  rohkem  või  vähem  subjektiivne.  Sellele 
hinnangu andmine on suhteliselt keeruline ning seetõttu ei saa selle audiitori hinnang olla jäik 
ega lõplik.  
Audiitor peaks jälgima hinnangu andmisel: 
•  Kes valmistab ette perspektiivse finantsinfo? 
•  Kas tagasivaateline ingo lubab loogiliselt eeldada prognoositavaid argenguid? 
•  Kas lähte ja perspektiivne info tugineb normatiiv aktide põhimõtetele? 
•  Kas varasemad aruanded on auditeeritud ja läbinud ülevaatuse? 
•  Milliseid statistilsi, matemaatilisi või arvutipõhised tehnikaid ja  meetodeid  info 
koogumisel kasutati? 
•  Kuidas on realiseerunud  varasemad prognoosid ? 
Kui audiitor on lühikese  töökogemusega, siis on see hinnangu andmine ressursi mahukas. 
 
AUDITI RISKITÜÜBID 
 
Ei ole  riskid , vaid riskitüübid, oma olemuselt  nagu kompleks riskid. 
1.   Tegevusrisk -  seisneb  selles,  et  arvestuses  tekivad  tahtlikud  või  tahtmatud  vead,  mis 
võivad  moonutada  ettevõtte  tegelikku  finantsseisundit  või  majandustegevust. 
Tegevusrisk  võib  tuleneda  ettevõtte  siseselt  kuid  võib  sõltuda  ka  üldisest 
majanduskesskonnast (ettevõtte tegevusvaldkond ; tegevusmahud).  
Alused tegevusriskile: 
•  Tegevjuhtkonna oskused ja nende  motivatsioon  
•  Ettevõtte majandustegevuse iseloom 
•  Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus 
 
2.  Sisekontrolli  risk-  teema  on  organisatsiooni  tegevust  kõikehõlmav.  Mida  vähem  on 
tegevusi reguleeritud, seda kõrgem on risk. Sisekontrolli süsteem peab tagama järgmiste 
eesmärkide saavutamise: 
•  Kõiki  majandustehinguid   sooritatakse   vastavalt  kehtestatud  protseduuri 
reeglitele. 
•  Kõik majandustehinguid kajastatakse õigetes väärtustes, õigetele kontodele ja 
tekkepõhiselt.  
•  Arvestus andmeid võrreldakse perioodiliselt tegeliku olemasolevate varade ja 
kohustustega  ja  hälvete   ilmnemisel   reageeritakse  neile.  Mida  kvaliteetsemaks 
hindab audiitor sisekontrolli seda väiksemaks võib kujuneda tema enda  töömaht . 
Mida rohkem on kaardistatud ettevõtte infovoogusid, seda väiksemad on riskid 
ja kontroll on lihtsam. Infovoog on majandustegevusest tulenev andme kogum, 
mis lõpptulemusena fikseeritakse pearaamatus. 
 
3.  Avastamise risk- tähendab seda, et auditi protseduuride testi iseloomu tõttu ei avastata 
kõiki olulisi vigu. See on ainukene risk, mida audiitor saab isiklikult mõjutada.  
 
4.  Auditeerimise ehk  kogurisk - kujuneb erinevate osariskide koosmõjul. Mida suuremaks  
hindab audiitor tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma auditeerimise peab 
ta korraldama , et kogu risk jääks mõistlikule tasemele .  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AUDITI TÕENDUSMATERJALID    
 
 
 
 
 
Audiitor  peab  hankima  sobivad  ja  piisavad  tõendid,  mille  alusel  saab  ta  anda  põhjendatud 
hinnangu finantsaruandele. Sobivad on tõendusmaterjalid, mis on olulised ja usaldusväärsed. 
( Kvantitatiivne  kogus- tõesus) 
Kriteeriumis, kus riski hinnata: 
1.  Risk,  mida  mõjutab  kontrollitava  nähtavuse  olemus,  ettevõtte  tegevuses  ja 
sisekontrolli tase.  
2.  Tegurid, mis mõjutavad või võivad mõjutada ettevõtte juhtkonna käitumist.  
3.  Ettevõtte  finantsseisund  ja selle muutused. 
4.  Audiitor peab  hindama  kontrollitud nähtuse olulisust, nähtuse aga ka aasta aruande 
terviku tasandil. See on üks olulisuse aspekte .  
5.  Kättesaadava info olemus ja kättesaadavus 
 
 Oluline on, et tõendid on usaldusväärsed.  Usaldusväärsus  sõltub: 
1.  Infoallikast (välised või sisesed ) 
2.  Esituslaad (visuaalsed, dokumentaalsed või suulised ) 
 
Hindamise põhimõtted: 
1.  Välised tõendusmaterjalid ehk kolmandatelt isikutelt on usaldusväärsemad kui ettevõtte 
sisesed allikad. 
2.  Sisemised tõendid on suhteliselt usaldusväärsemad kui sisekontrolli tase on hea. 
3.  Audiitori  enda  genereeritud  tõendid  on  usaldusväärsemad  ettevõtte  sisemistest 
tõenditest.  
4.  Kirjalikud tõendid on usaldusväärsemad kui suulised. 
 
Audiitori kindlustunne kasvab kumulatiivselt kui üks ja sama nähtus saab kinnituse erinevatest 
allikatest  või  erinevatest  esitluslaadidest.  Kui  saadud  info  on   vastuoluline ,  tuleb  hankida 
täiendavat teavet, et kinntiust saada info õigsusele ja vastupidi.  
 
Hinnangu kriteeriumid tõendite hindamisel: 
1.   Majandustehingud on koostatud sisuliselt ja täpselt, õiged summad õigetel kontodel. 
2.  Varad ja võlad on antud hetkel olemas. 
3.  Kas varad on ettevõtte omand ja võlad tema kohustus? 
4.  Varad ja kohustused on hinnatud õiglaselt ja nõuete kohaselt. 
5.  Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud. 
6.  Info on aruannetes ja arvestuses õigesti rühmitatud ehk nõuete kohaselt esitatud. 
 
TÕENDITE  HANKIMISE  MEETODID 
 
1.  Arvutused-  Eesmärk  on  veenduda,  et  majandustehingud  kajastatakse  aritmeetiliselt 
õigesti. Audiitori eesmärk ei ole veenduda, kas kõik majandustehingud on kajastatud 
aritmeetiliselt  täpselt,  vaid  ta  keskendub   vigade   tekkimise  ja  riski  valdkondadele. 
 
2.  Inspekteerimine-  Seisneb  raamatupidamise  dokumentide  ja  materjaalsete  väärtuste 
ülevaatamises ja nendega tutvumises. Võidakse kaasta spetsialiste. Võib anda küllaltki 
tõsisiseid tulemusi.  
 
3.   Vaatlus -  Audiitor  jälgib  mingeid  protsesse  või  töötajate  tegevust.  Sellel  on  üks 
negatiivne külg- kui töötajad saavad aru, et neid vaadeldakse siis hakkavad nad käituma 
nii nagu ettenähtud, seega tulemused ei ole õigalsed. 
 
4.  Järelpäringud- meetod seisneb selles, et audiitor hangib infot vastavatelt spetsialistidelt. 
Säästlik meetod, mis aitab ressursse kokku hoida.  
 
5.  Analüütiline  kontroll-  Viiakse  läbi  analüüs.  Ressursi  mahukam  ja  aega  nõudvam. 
Põhjalikum ja sügavam meetod, mille tulemused on ka kindlamad ja õigemad. 
 
 
 
 
OLULISUS JA AUDITEERIMISE RISK 
 
Auditi  käigus  tuleb  audiitoril  sooritada  erinevaid  kontrolli  protsetuure,  selleks  et  jõuda 
küllaldase  kindlustundeni  kas  aastaaruanded  kajastavad  finantsseisundit  ettevõtte  tegevuse 
olulises osas õigesti ja õiglaselt. Säilib alati see risk, et audiitor ei pruugi leida kõiki olulisi vigu, 
kuna  auditeerimine  on  pisteline.  Olulisuse  mõiste   viitab    üksiku   ebatäpsuse  või  vaadeldavate 
ebatäpsuste  kogumi  suhtelisele  mõõdule,  mis  arvestades  hinnangute  taustsüsteemi  tekitab 
võimaluse, et finantsinfole hinnangu andja  laseb  ennast  nendest  ebatäpsustest mõjutada. Igaks 
juhtumiks sobivat mõõtu pole olemas. Mida audiitor peab oluliseks või mitte oluliseks, sõltub 
tema  proffesionaalsest  hinnangust.  Tegeldes  potensiaalsete  ebatäpsustega  tuleb  audiitoril 
hinnata nende olulisust üksiku tasandil ja nende mõju  andmekogumine   tervikuna . Peale seda 
kui  audiitor  on  hinnanud  ettevõtte  tegevusriski  ja  sisekontrolli  riski  saab  ta  määratleda 
valdkonnad kus on kõrge olulise ebatäpsuse või vigade risk.  
 
TEGEVUSE JÄTKUVUSE PÕHIMÕTE AUDITEERIMISEL 
 
Reeglina käsitletakse ettevõtet jätkuvalt tegutsevana, see tähendab, et juhtkonnal ei ole vajadust 
ega  kavatsust  ettevõte   likvideerida   või  oluliselt  vähendada  tegevusmahtu.  Jätkuvuse 
põhimõttest lähtuvalt valmistatakse ette ka majandusaastaaruanne kui puudub info, mis sunniks 
eeldama vastupidist. Ettevõtte varad ja kohustused kajastatakse aruandes eeldusega, et varad on 
võimalik  realiseerida  ja  saadud  raha  eest  on  võimalik  tasuda  kohustuste  eest  normaalse 
majandustegevuse käigus.  
Informatsiooni  allikad/situatsioonid  audiitorile  ettevõttes,  mis  võivad  anda  viite  ettevõtte 
jätkuvusele või seada selle kahtluse alla: 
1.  Varade ja kohustuste võrdlemine-  Kohustused ületavad varasid või lühiajalised 
kohustused ületavad likviidseid varasid. 
2.  Ettevõtte põhivarad finantseeritakse valdavalt lühiajaliste laenudega. 
3.  Võimetus  tasuda  kreeditoridele  tähtajaks.  Kui  ettevõte  ei  suuda  nendele 
kreeditoridele  tähtajaks  tasuda  siis  see  selgelt  näitab,  et  ettevõttel  on 
finantsraskused.  
4.  Oluline  kahju  põhitegevusest-  alustav  ettevõte  ei  muutu  kohe  kasumlikuks. 
Ettevõtte  rekonstrueerimine,  selle  käigus  tehakse  palju   kulusid .  Toodangu 
muutmine. 
5.  Suutmatus tagada seaduses ettenähtud omakapitali nõuet.  
6.  Pooleli olev kohtuprotsess, mis kaotuse korral võib tekitada ettevõttele olulise 
finantskohustuse ehk kahjumi .  
7.  Oluline turuosa kaotus või oluliste tarnjate kaotamine. 
 
 
AUDITI LEPING  
 
 
 
 
 
 
 
 
Kliendi ülessanne on välja valida audiitor. Adiitori valib organisatsiooni kõrgeim juhtorgan, 
aktsiaseltsis  on  kõrgeimaks  juhtorganiks  aktsionäride   üldkoosolek .  Kõrgeim  organ  peab 
organisatsiooni audiitori vahel sõlmitud lepingu üldkoosolekul  kinnitama . Kui seda aga ei  tehta  
ning  audiitor  annab  mitte  kõige  parema  otsuse,  mis  ei  meeldi  aktsionääridele,  võib  tekkida 
konflikt. Kui aktsionäärid on selle lepingu kinnitanud siis sellega on nad nõustunud adiitori 
antud otsustega. Võib tekkida olukord kus audiitorilt soovitakse muid teenuseid, sellisel juhul 
peavad  need  lepingus  eristatavad  olema.  Lepingu  sõlmimiseks  tuleb  audiitoril  teha  klendi 
taustauuring,  ta  peab  kindlaks  tegema  kliendi   ajendid ,  et  miks  ta  seda  auditeerimist  soovib. 
Audiitor peab olema valmis, et ta ei lase ennast mõjutada. Näiteks kui kliendil on soov laenu 
võtta, siis on ta peamiseks sooviks positiivne tulemus ning seetõttu tahab ta audiitori tulemust 
kindlasti  mõjutada  (ostab  ära).  Audiitor  peab  kindlasti  tutvuma  kliendi  majandu  ja  - 
tegevusaruannetega. Suhtlemise ja raporteerimise keeld- see mõjutab tasu võtmist. Audiitoril 
on ka keelenõue, kui ta peab tegema tõlketööd kuid sellisel juhul peab see olema ka lepingus 
fikseeritud, sest vastasel juhul võib tekkida olukord kus pärast kliendi soovil tehtud tõlke tööd 
esitab audiitor kliendile lisatasu arve selle eest. See võib aga olla kliendi jaoks vastuolulie ning 
sellest võib tekkida konflikt kliendi ja audiitori vahel.  
Põhjused, millal tuleb hakata lepinguid muutma : 
1) Ei mõista klient audiitori töö eesmärke või ei aksepteeri auditi ulatust;   
2) Ulatuse  küsimus; 
3) Muutused tegevjuhtkonnas; 
4) Kui on märkimisväärselt muutunud klient ettevõtte tegevusmaht - suurus; 
5) Õigusaktides toimunud muutused. 
ESMAKORDNE AUDITEERIMINE 
 
Esmakordseks auditeerimiseks peetakse auditit, kui seda pole varem ettevõttes tehtud või kui 
ettevõtet hakkab auditeerima uus audiitor. Esmakordne audit on kindlasti mahukas ehk läheb 
kliendile  üsna  kalliks  maksma,  sest  audiitor  peab  hindama  algandmete  usaldusväärsust, 
majandustoimingute õiget kajastamist ja kas see informatsioon on küllaldane ja õige. Audiitor 
peab  saavutama  selle, et ta on veendunud  algbilansi  õigsuses. See on oluline sellepärast, et kogu 
tema järgnev töö baseerub sellele algbilansile. Kui  algbilanss  osutub kuskil vigaseks siis osutub 
ka  audiitori  järeldused  vigaseks  ning  sellega  on  ta  rikkunud  oma  töö  eetikat  ja  koodekseid 
(seaduseid). Tal võib tekkida klendiga raskusi kokkulepimisel auditi pikkuse suhtes. Klient ei 
pruugi  mõista  miks  auditi  tegemine  nii  kaua  aega  võtab.  Kui  uus  adiitor  soovib  kas 
konsultatsiooni või eelneva audiitori poolt koostatud ja kogutud töö dokumente siis võib eelnev 
audiitor talle need üle anda, see ei ole konfitentsiaalsus nõude  rikkumine .  
 
 
AUDITI PLANEERIMINE  
Auditi  planeerimise  eesmärk  on  luua  eeldused  selle  tõhusaks,  õigeaegseks  ja  kvaliteetseks 
sooritamiseks. Plaanis fikseeritakse kõigi nende protsetuuride sisu, millele toetudes kavatseb 
audiitor  koostada  oma  lõpparuande  koos  hinnanguga  majandusaastaaruannetele.  Hästi 
koostatud plaan aitab tagada selle, et:  
1) määratakse auditeerimise riskantsed ehk kriitilised valdkonnad; 
2) kesksetele valdkondadele eraldatakse piisav ressurss; 
3) audit sooritatakse õiges järjekorras ja kordineeritult. 
Kriitilised  valdkonnad  on  ettevõtte  sisesed  või  ettevõtete  vahelised  toimingud  ja  protsessid, 
mille puhul on kõrge olulise vea tekkimise risk või mille kohta on raske saada tõendusmaterjale. 
Auditi plaan ei tohi olla absoluutselt jäik ja servast servani täis planeeritud. Auditi plaan peaks 
sisaldama reservaega ehk sinna peab  jääma  aeg, mis ei ole töödega kinni planeeritud. Kui töö 
käigus leitakse täiendamist vajavaid valdkondi siis on võimalik ära kasutada seda reservaega, 
sest see on jäänud juba sinna auditi sisse. See on oluline suuremamahuliste ja pikemate auditite 
puhul. Audiitor saab oma tööd sooritada edukalt  eeldusel , et ta tunneb hästi kliendi äritegevust 
ja kliendi majandustegevuse valdkonna eripära. Audiitor ei tohiks vastuvõtta tööd valdkonnas, 
mida ta üldse ei tunne. 
 
AUDITI PLANEERIMIST MÕJUTAVAD VALDKONNAD 
(PLAANIKOOSTAMISEL VAJALIK) 
 
 
 
 
 
1.  Erinevate tegevuste  spetsiifilised normatiiv dokumendid . 
2.  Ettevõtte sisesed dokumendid.  
3.   Vestlused ettevõtte juhtidega. 
4.  Tutvumine ettevõtte allüksustega.  
5.  Audiitori enda poolt koostatud varasemad tööpaberid . 
6.  Üldine majanduslik olukord ja hinnang selle mõjule kliendi juures. 
Audiitoril tuleb erilist tähelepanu pöörata kõrge  riskiga  valdkondadele. Peab arvestama ka 
auditi vajalikku mahtu ja meetmeid, mida ta rakendab. Mahtu ja meetodeid mõjutavad: 
1.  Kliendiga sõlmitud lepingust tulenevad tingimused ja normatiivaktidest tulevad 
kohustuslikud nõuded.  
2.  Mahukama auditi puhul kliendile esitatavad rapordid või aruanded ja nende tähtajad.  
3.  Kliendi poolt kasutatavad arvestus põhimõtted ja nende muutused. 
4.  Arvestuse organisatisooniline ülesehitus.  
5.  Oluliset infovoogude fikseerimine.  
6.  Riski valdkondade määratlemine millele audit keskendub. 
7.  Sisekontrolli usaldusväärsus. 
8.  Kriitiliste auditi valdkondade võimalik varieerumine, kas aasta või aastate lõikes.  
9.  Tõendusmaterjalide maht ja iseloom.  
Kui audiitor jõuab järeldusele, et kontrolli keskkond on nõrk, siis tuleb tal sooritada mahukas 
esmas - ja algdokumentide kvatiteedi hinnang. Kui audiitor on määratlenud ja hinnanud 
riskivaldkonnad, valinud auditeerimis meetodid, arvestanud neile kuluva aja, tuleb koostada 
kokkuvõtlik ajaeelarve.  
 
 
 
 
 
 
AUDITEERIMINE 
Esimene asi mida auditeerimisel teha on andmete autentuse  tuvastamine . Andmete autentsuse 
tuvastamine tähendab raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist (inforamtisooni 
allikate  liigitamine ). Jaotamine, millised dokumendid ühte teise või kolmandasse rühma/liiki 
lähevad, on kõikides ettevõtetes erinev. Ei ole jäik jaotus. Infoallikate liigid: 
1.  Korduvaid majandustehinguid ehk raamatupidamise rutiinne kajastavad 
raamatupidamise dokumendid. 
2.  Mitte rutiinsed majandustoimingud ja neid kajastatavad majandustehingud. 
3.   Hinnangud   
Audiitori eesmärk autentsuse määramisel on välja selgitada oluliste vigade tõenäosus, et 
täpsustada auditi plaani. Audiitor peab veenduma, et ettevõtte andmevood on õigesti ja 
piisavalt dokumenteeritud ning kajastatud raamatupidamise registrites. Hinnangu andmisel ei 
saa audiitor piirduda üksnes auditeeritava aruandeperioodiga vaid tuleb kaasata ka piirnevad 
perioodid. 
 
RUTIINIDE AUDITEERIMISEL RAKENDADA JÄRGMISI PÕHIMÕTTEID 
 
 
 
                                                                                        
1.  Rutiinide välja  selgitamine  
2.  Põhitegevuse ja tähtsamate äritehingutega seotud andmevoogude kaardistamine 
3.  Vigade tekke valdkondade ja põhjuste  väljaselgitamine  
4.  Sisekontrolli süsteemi hindamine ja analüüs- Sisesüsteemi kvaliteedi hindamine.  
Kas midagi on tehtud? Mida veel vaja teha? Kas on vaja teha? 
5.  Riskide hindamine 
6.  Kas majandustoimingud on toimunud 
7.  Kas on koostatud õiged lausendid  
Hinnangu andmine lihtsam kui kahe järgneva puhul, on olemas piisav kogemus  
 
 
 
 
MITTE RUTIINIDE AUDITEERIMISEL RAKENDADA JÄRGMISI PÕHIMÕTTEID 
 
1.  Mitte rutiinide välja selgitamine- audiitor peab neid mõistma 
2.  Riskide määratlemine sisekontrolli hindamise ja konsultatsioonide läbi  viimine  klient 
ettevõtte töötajatega, kes on seotud mitte rutiinidega ja nende arvestamisega, et teada 
saada nende kogemust.  
3.  Auditeerimine 
 
 
HINNANGUTE AUDITEERIMINE 
Hinnangute osakaal on suurenenud. 
1.  Klient ettevõtte hinnangu protsesside mõistmine.  
•  Tuleb välja selgitada finantsaruandeid oluliselt mõjutvad hinnangud. 
•  Tuleb välja selgitada hinnangute kujundamise protsetuurid ja põhimõtted.  
•  Tuleb  kindlaks  teha  hinnangute  käigus  tehtavad  vea  tüübid  ehk  eksimuse 
võimalused.  
2.  Riskide  hindamine,  mis  tähendab  olulisemates   hinnangutes   olulisemate  vigade 
esinemise tõenäosuse hindamist.  
3.  Auditeerimine 
Tänu  hinnangu  auditeerimise  keerukusele  tuleks  auditi  plaani  võimalikult  täpselt   fikseerida  
hinnangute  auditeerimise  maht  koos  auditeerimise  meetodite  ja  protsetuuridega  ning 
ajagraafikuga.  
 
ANALÜÜTILISE   KONTROLLI  PROTSETUURID  (substantsi  protsetuurid) 
 
Kaustatakse  neid  selleks,  et  välja  selgitada,  milliseid  kontrolli  protsetuure  klient  kasutab,  et 
hinnata oma tegevuse täielikkust, täpsust ja andmete piisavust.  
1.  Raamatupidamise lausendite, soldode ja käivete üksik kontroll. Mida nõrgem on kliendi 
kontrolli süsteem seda suurem on audiitori kontrolli maht.  
 
2.  Finants näitajate analüüs- Kaasaarvatud prognooside ja tegelike näitajate hälbed . 
Analüüsi meetodeid võib jagada: 
1.  Finants info lihtvõrdsus 
•   Eelmiste  aruaande perioodi võrreldavate näitajatega; 
•  Planeeritavate näitajatega- pikemaajalised plaanid, eelarved; 
•   Majandusharu keskmiste näitajatega; 
•  Võrdlus konkurentide näitajatega.  
 
2.  Finantsinfo sisemiste seoste analüüs 
•   Finantsanalüüs - finantsnäitajate alusel koostatud suhtarvude analüüs. 
•  Mitte finantsinfo analüüs- swot analüüs (mitte rahaline). 
 
 
VÄLJAVÕTTELINE VAATLUS 
 
 
 
 
 
 
 
Lähtekohd, millele väljavõtteline vaatlus põhineb või mis seda kujundab: 
•  Andmete kogumi olemus ja maht; 
•  Riskitegurtid; 
•  Vastuvõetav, arvestavate vigade maht; 
•  Eeldatav vigade maht. 
 
Väljavõtu koostamise puutub audiitor kokku erinevate riskidega. Olulised riskid, mis võivad 
tekkida: 
•  Ebapiisava mahuga  väljavõtt - võtab väikese mahuga väljavõtu, mis suurendab riskide 
teket/esinemist. 
•  Valesti  ehitatud  väljavõtt,  millest  tulenevalt  võib  audiitor  jõuda  teistsugustele 
järeledustele võrreldes kogu auditikogumi ülevaatamisel. 
•  Audiitor hindab väljavõttelise vaatluse tulemusi ebaõigesti. 
•  Vastuvõetav  vigade  maht  on  maksimaalne  vigade  kogusumma,  mida  audiitor  võib 
aksepteerida, eeldades samas, et väljavõtu maht on piisav järelduste tegemiseks.  
Andme  valiku  koostamisel  peab  see  lähtuma  valdkonna  tüüpilistest  näidetest  ja  kõigil 
valdkonna  andmetel  peaks  olema  võrdne  võimalus  sattuda   valimisse .  Kasutada  saab 
süstemaatilist või juhuslikku väljavõttu. 
Süstemaatilise  väljavõtu  korral  satuvad  väljavõtu  kogumisse  andmed   mingite   määratud 
näitajate  või  tunnuste  aluse.  (nt  tavapärane  meetod  on  intervallide  määramine-  näiteks  iga 
kahekümnes dokument.  Intervall  võib olla määratud ka rahaliselt- näiteks on intervalliks arved 
üle 10 000). 
 
Peale vigade  leidmist tegutseb audiitor järgmiselt: 
1.  Audiitor analüüsib avastatud vigu. 
2.  Prognoosib vigade kogumahtu kogu antud valdkonna andmekogumises. 
3.  Hindab väljavõttelise vaatluse riski. 
 
Avastatud vigade hindamisel tuleb otsustada nende olulisus. Hinnangu andmisel võib selguda, 
et sarnastes andmetes esinevad sarnased või korduvad vead, mis annab viite, et neid dokumente 
tuleks kaasta väljavõttu täiendavalt. 
Audiitor peaks hindama ka avastatud vigade kvalitatiivset tähtsust, sest vigade iseloom ja nende 
tekke põhjused annavad infot sisekontrolli süsteemi toimimisest.  
Kui audiitor korraldab tingimusliku väljavõtu, tuleks see täpselt fikseerida ja põhjendada. See 
võiks  vajalik  olla  kui  klient  näiteks  hiljem  tunneb  huvi  miks  audiitor  tegi  mingist 
andmekogumist  nii  väikese  väljavõtu.  Et  miks  audiitor  ei   võtnud   väiksema  määraga 
dokumentide kogu kus oli vähem vigu sees.  
 
 
 
 
 
 
 
TEISTE AUDIITORITE JA EKSPERTIDE KAASAMINE 
 
Kui selliseid isikuid kaasatakse peab audiitor olema veendunud selle  vajaduses  ja nende poolt 
tehatavate  järelduste  usaldusväärsuses.  Seega  peab  ta  olema  veendunud  nende 
professionaalsuses ja kompententsuses. Auditi lõpp tulemuse eest vastutab audiitor.  
Kaasatud isikutele tuleb selgitada auditi eesmärke ja milleks ning kuidas tulemusi kasutatakse. 
Kaasatud isikutele tuleb selgitada informatsiooni esitamise ja aruannete koostamise nõudeid ja 
tingimusi. 
Audiitor peab välja selgitama, milliseid protsetuure ja meetodeid teised kasutavad.  Audiitor 
peaks arvestama kaasatud isikute esitatud põhimõttelisi järeldusi. 
 
AUDIITORI TÖÖPABERID 
 
Audiitori  tööpabeid  on  tema  enda  poolt  auditi  käigus  koostatud,  kliendilt  või  kolmandatelt 
osapooltelt saadud dokumendid, märkused ja muud. Eesmärk nende kogumisel on: 
•  Aidata kaasa auditi planeerimisele ning kvaliteetsele ja õigeaegsele sooritamisele. 
•  Tekitada  eeldused  audiitori  töö  kontrollimiseks,  järelduste  tegemiseks  ja  avastatud 
faktide üldistamiseks.  
•  Audiitori  tööpaberid  peavad  andma  võimaluse  täielikuks  ülevaate  saamiseks  auditi 
protsessist. 
Audiitori  tööpaberid  peavad  kajastama  protsessi  alates  planeerimisest  kuni  lõpp  järelduste 
koostamiseni.  Tööpaberid  on   esmaseks   ja  oluliseks  kriteeriumiks,  mille  alusel  on  võimalik 
hinnata töökvaliteeti ning järelduste põhjendatust.  
On   soovitav   jagada  tööpaberid  jagada  kahte  eraldi  mappi/portfelli:  need  oleksid  püsiv 
tööpaberite  mapp ja aruandeaasta tööpaberite mapp.  
Püsivasse mappi tuleks koguda dokumendid, mis on auditeerimisel oluliselt pikema perioodi 
vältel  või  mis  on  püsiva  iseloomuga  (nt.   Põhikir ;  allüksuste  põhimäärused;  pikaajalised 
lepingud ;  raamatupidamise sise-eeskiri). 
 
VANDEAUDIITORI ARUANNE JA ARVAMUS 
 
Töötulemustes  tuleb  reeglina  kliendile  aruanda  kirjalikult.  Iga  audit  lõppeb  mingi  väljund 
vormiga,  mille  alusel  saab  otsustada  audiitori  töö  sisu,  taseme  ja  tulemuslikkuse  üle.  Töö 
tulemuste aruanne sisaldab audiitori arvamust ja audiitoril on võimalus anda finantsaruannetele 
viis erinevat arvamust: 
1.  Märkuseta  arvamus-  Kui  kliendi  raamatupidamine  on   korrektne   ja  raamatupidamise 
andmete alusel koostatud aruanded lähtuvad aksepteeritavatest arvestus põhimõtetest.  
2.  Märkuseta arvamus koos teatud asjaolu rõhutamisega- Selline järeldus otsus antakse siis 
kui  puuduvad  märkused  auditeeritava  perioodi  osas,  kuid  audiitor  tahab  rõhutada 
mingied asjaolusid, mis võivad tekitada tulevikus jätkuvuse küsimuse. 
3.  Märkusega arvamus- Tuleb avaldada juhul kui audiitor ei saa anda märkuseta arvamust. 
Selle aluseks võiksid olla eriarvamused juhtkonnaga; mingi piiratus auditi läbiviimisel, 
mis ei ole oluline ja läbiva iseloomuga) 
4.   Vastupidine   arvamus-  Tegemist  on   sedavõrd   oluliste  ja  läbivate  probleemidega,  et 
märkusega arvamust ei ole võimalik esitada. Selline järeldus koostatakse olukorras kus 
raamatupidamise  aruannetes  esitatakse  eksitavat  või  puudulikku  infot,  mis  võib 
moonutada objektiivset kliendi nägemust ettevõttes.  
5.  Arvamuse  avaldamisest  loobumine-  avaldatakse  juhul  kui  auditi  ulatus  on  sedavõrd 
piiratud, et selle mõju takistab objektiivse seisukoha kujundamist. Ei suudeta koguda 
piisavalt tõendusmaterjale.