Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus Audiitortegevus Eestis Referaat Jõhvi 2012 Audiitortegevus Eestis Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool R10 EETILISED PÕHIMÕTTED AUDIITORTEGEVUSES Essee Kea Koorm Juhendaja: H. Valdmaa Mõdriku 2012 Tänapäeva maailmas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Probleemiks võib tulla, et ettevõttesse saadetud audiitor on sealt kellegi tuttav ning sellest tulenevalt võivad tulla probleemid. Kus audiitor võib varjada või muuta informatsiooni mida ta ettevõttest saab. Audiitor ei tohiks varjata informatsiooni ega seda ka vigaselt esitada, isegi siis kui ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool III R EETILISED PÕHIMÕTTED AUDIITORTEGEVUSES Essee Juhendaja: H. Valdmaa Mõdriku 2011 Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, a...
Kassapõhine arvestus eeldab raha laekumist nö. väljamineku Audiitortegevus Uus audiitortegevuse seadus oli vajalik, kuna sellega tagatakse Eesti audiitorite suurem usaldus ja audiitortegevuse parem sisuline tase. Lisaks ei olnus kooskõlas mitmete rahvusvaheliste normidega, kuna need olid muutunud. Uus audiitortegevuse seadus on kooskõlas Euroopa Liidu 8nda direktiiviga. Uus seadus tõstab audiitortegevuse kvaliteeti ja muudab majandusarvestuse valdkonna toimimise usaldusväärseks. Audiitortegevus on majandusarvestuse üks liikidest. Majandusarvestus koosneb järgmistest liikidest: 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõte juhtkonnale ja ettevõte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, finantsasutused ehk pangad, riigi institutsioonid ehk registrid, maksu ja tolliamet jne). Ettevõte välistarbijad saavad valdava osa infost finantsaruannetest. Aruandlus selle kohta mis on toimunud eeldab, et informatsioon
Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega.
küsimustest. Kutseeksami programmi või selle alusel küsimuste või näidisvastuste koostamisel avalikkusele kättesaadavaks tegemisel või kehtestamisel võib arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud vande või siseaudiitorite organisatsioonide soovitusi ja nõuandeid. Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses vähemalt järgmisi valdkondi: 1) Arvestus sh. Raamatupidmine ja audiitortegevus 2) Ettevõtte rahandus 3) Õigus 4) Juhtimine 5) Infotehnoloogia 6) Matemaatika ja statistika Nimetatud valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks hõlmates nii teoreetilise kui praktilisi aspekte: 1) Finantsarvestus 2) Rahvusvahelised aruandluse standardid ja nende tõlgendused 3) Eesti hea raamatupidamistava ja selle põhjendused 4) Kulu juhimis-ja maksuarvestus 5) Vande ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused
Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile. Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse väärtusesse. Tekkepõhine arvestus tehingut tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata, kas raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub. Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad, riigiasutused). Info välitarbijad saavad peamise osa sellest finantsaruannetest. Aruanded annavad minevikulise info.Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete
Auditeerimine 08.10.10 Raamatupidamise aruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgnevatest põhiprintsiipidest, mis lähtuvad rahvusvahelise arvestuse ja aruandluse üldtunnustatud põhitunnustest ja raamatupidamise heast tavast. 1) Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja muude isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal pole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui raamatupidamisaruanne pole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, tuleb aruandes ära näidata rakendatud arvestusprintsiip. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruandes avalikustatav info peab olema esita...
See tähendab, et turg praagib välja halva kvaliteediga toodangu ja see ettevõtte läheb pankroti. Aga see tähendab, et tooraine olimõttetult kulutatud. Ja sellest ületootmist tuli majanduskriis. Peale taasiseseisvumist need kontrollid tööle kohe ei rakendunud. Audititegevuse seadus rakendus ju ka alles 1999. Avastati ka seda, et ka avalikus sektoris on vaja kontrolli. 2000ndast aastat muutus avaliku sektori audiitortegevus kohustuslikuks. Eraettevõtte kontroll muutus kohustuslikuks alles 2010. Suureks tõukeks oli see, et suur osa Eesti ettevõtetest on väliskapitalil põhinevad ja välismaistes emaettevõttetes oli see juba rakendatud. 2000 aastat võib pidada kontrolli alguseks. Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi.
Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega.
Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
