Auditeerimine (4)

Kutsekool - Kategooriata - Kategoriseerimata

5 VÄGA HEA

Auditeerimine
Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid

Majandusüksuse printsiip-
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest.

Jätkuvuse printsiip-
Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta.

Arusaadavuse printsiip-
Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised.

Olulisuse printsiip-
Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult.

Järjepidevus printsiip-
Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise.

Tulude ja kulude vastavus printsiip-
Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad muul perioodil kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud.

Objekti printsiip-
Esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne.

Konservatiivsuse printsiip-
Aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik , üle- või alahindamine ja aruandekasutajate ees varjatud reservide tekitamine.

Avalikustamise printsiip-
Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.

Sisu-ülimuslikkuse printsiip-
Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .
Audiitortegevuse seadus.
Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus , sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele.
Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud.
Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega.
Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse- eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele.
Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid.
Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!!
Audiitorkogu peab järgima audiitortegevuse seadust, üldkoosolekul kinnitatud otsustest peab kinni, täidab põhikirja nõudeid täidab audiitorkogu organite otsuseni ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe.
Audiitorkogu võib omada vara. Vara allikateks on kohustuslikud liikmemaksud audiitoritelt, audiitorite distsiplinaarkaristustest laekuvad trahvid , audiitorkogu vara paigutamisest saadav tulu, saada annetusi ja muud laekumised (kingitused, pärand). Audiitorkogu ei või anda laenu ega tagada teiste isikute kohustusi.
Tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine, esitatud kaebuste läbivaatamine.
Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan).
Üldkoosolek

Põhikirja kinnitamine

Määrab juhatuse revisjoniliikmete arvu ja valib liikmed

Kinnitab eelarve ja majandusaasta aruande

Valib audiitorkoguesindajad kutsekomisjoni

Kinnitab nõuded tegevusaruandele
Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuu jooksul majandusaasta jooksul. Juhatus teatab koosolekust vähemalt 1 kuu ette.
Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku: 1. Omal algatusel 2. Revisjoni organi algatusel 3. Rahandusministri algatusel 4. Kui seda nõuab vähemalt 1/6 audiitorkogu liikmetest. Erakorralisest koosolekust peab ette teatama 2 nädalat. Kui juhatus ei kutsu taotluse saamisest 1 kuu jooksul üldkoosolekut kokku siis võivad seda teha taotluse esitanud ise.
Üldkoosolek on pädev kui osaleb üle poole audiitoritest. Kui kvoodi ei teki kutsutakse üldoosolek uuesti kokku 2 nädala jooksul ja see on igal juhul otsustusvõimeline.
Igal audiitoril on üks hääl ja otsus on vastuvõetud kui poolt antakse vähemalt 50% osalenute häälest.
Juhatus
On pidevalt tegutsev organ kes korraldab audiitorkogu tegevust. Liikmed valitakse 3 aastaks audiitorite hulgast. Juhatuse liige ei tohi kuuluda revisjoni komisjoni ja vastupidi.
Koostab audiitoreksami programmi, korraldab raamatupidamise, töötab välja ja täiendab auditeerimise eeskirja, otsustab audiitorit täiendavale eksamile saata ja määrab aja, otsustab audiitori kutsetegevuse peatamise , taastamise ja lõpetamise.
On otsustusvõimeline kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud kui poolt on üle poole kohal olijatest. Juhatuse liige ei tohi osaleda hääletamisel kui arutatakse temaga seotud probleeme. Juhatuse koosolek tuleb protokollida. Kui keegi jääb eriarvamusele tuleb see protokollis allkirjastatult fikseerida .
Juhatuse liikmed valivad endale esimehe kes korraldab juhatuse tööd ning esindab audiitorkogu. Liikmed vastutavad seaduse põhikirja rikkumise ning oma kohustuste mittetäitmisega audiitorkogule või audiitoritele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest kui ebaseadusliku otsuse vastuvõtmisel on tal eriarvamus ja see on kantud protokolli.
Revisjoni komisjon
Kontrollib audiitorkogu majandustegevust ja asjaajamist.
Liige ei tohi olla töösuhtes audiitorkoguga.
Liikmed valitakse 4 aastaks.
Otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega. 50% + 1 hääl
Riikliku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahanduse ministeerium. Riiklik järelevalve jälgib kas audiitorkogu täidab seadusi, muidu õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab Rahandusministrile kõike üldkoosolekute otsuste koopiad . Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse.
Audiitor
Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik:

On teovõimeline

Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase

Kes on laitmatu reputatsiooniga

Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisa ettevalmistus ja 3 aastane töökogumus audiitori juhendamisel

Kes on sooritanud audiitoreksami
Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises. Peab omama kehtivat tööluba. Eksami võib sooritada eesti ja inglise keeles.
Audiitoriks ei saa olla isik:

Kui kutsetegevus on lõpetatud antud seaduse alusel

Kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteos

Kes on pankroti võlgnik

Kes tegutseb valdkonnas mis on kokku sobimatu hea audiitortavaga

Kellel on rikutud reputatsioon
Audiitorikutse saamiseks tuleb sooritada audiitori kutseeksam ja positiivselt eksamisooritanud saab kutsekomisjonilt peale ametivande andmist ning audiitorite nimekirja kandist kutsetunnistuse.
Kutsekomisjon
Kutsekomisjoni moodustab Vabariigi Valitsus, 9 liiget ja 3 aastaks. Kutsekomisjonis on 1 riigikontrollist, 1 riigipanga esindaja, 3 rahandusministri määratud esindajat ja 4 audiitorkogu valitud esindajad. Kutsekomisjon on otsustusvõimeline 7 liikmelisena. Tema pädevusse kuulub veel kutseeksami vastuvõtmine, võtab vastu ametivande ja väljastab audiitorile kutsetunnistuse. Kutsekomisjon võtab vastu veel täiendavale kutseeksamile saadetud isiku. Kutsekomisjon kooskõlastab juhatuse otsuse audiitori kutsetegevust peatamise, taastamise või lõpetamise kohta.
Eksam toimub eesti keeles. Koosneb 2 osast: teoreetiline ja kirjalik praktiline osa.
Audiitori kutse säilitamiseks peab ta esitama tegevusaruande audiitorkogu juhatuse vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tegevusaruanne peab sisaldama väga põhjalikult arvestades head audiitortava audiitori 3 aastas kutsetegevuse sisulist ülevaadet. Kui audiitoril tegevusest või tegevusetuses nähtub et ta on minetanud audiitori kutsetegevuseks vajalikud kutseomadused siis suunab juhatus audiitori täiendavale kutseeksamile.
Audiitorikutsetegevust on võimalik peatada ja ka taastada. Audiitori kutsetegevuse võib peatada audiitorkogu juhatus, kooskõlastatud kutsekomisjoniga:

Kui audiitor ei saa tegutseda kutsetegevusega järjest üle 6 kuu

Kui audiitor on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas ning ta ei saa tegutseda audiitorina

Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile
Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud teatama kutsekomisjonile võimalikest asjaoludest mis võivad põhjustada tema kutsetegevuse peatamisega. Juhatus võib kutsetegevuse peatada ka distsiplinaarkaristusega. Kutsetegevuse peatamise kohta tehakse märge audiitorite nimekirja. Kui kutsetegevus on peatatud üle 2 aasta siis suunatakse audiitor täiendavale kutseeksamile. Kutsetegevus lõppeb audiitori surmaga. Kutsetegevus lõpetatakse:

Kui audiitor kirjutab lahkumisavalduse

Audiitorikutseetika või auditeerimise eeskirja jäme rikkumine

Audiitori kutsemaine kahjustamisel

Valeandmete kutsetaotlemisel

Oma ülesannete mittetäimisel

Kui audiitor ei soorita positiivselt täiendavat kutseeksamit
Kutsetegevuse lõpetab juhatus oma otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga. Kutsetegevus lõpetamine kaotab audiitori õiguse tegutseda edasi audiitorina.
Audiitor äriühing
Audiitorühing võib olla täisühing, usaldusühing, osaühing või aktsiaselts . Tegutsedes AS-ina võita väljastada ainult nimelisi aktsiaid . Vähemalt ¾ osadest või aktsiatest peab kuuluma audiitoritele või audiitor ühingutele. Audiitorkogu juhatuses peavad enamuses olema audiitorid. Audiitorühing võib tegutseda audiitorina peale audiitorite nimekirja kandmist. Audiitorühing võib tegutseda ainult audiitorina või sellega seotud tegevusaladel või seadusega lubatud tegevusaladel. Kui audiitorühing tegutseb muus valdkonnas siis peata esitama audiitorkogu juhatusele avalduse taotlusega lubada tegevust jätkata. Juhatus peab tegema otsuse ühe kuu jooksul avalduse laekumisest. Samasugune nõue kehtib ka juhul kui audiitorühing tahab alustada muud tegevust. Audiitorühing peab valima füüsilisest isikust juhtiva audiitori kes esindab audiitor ühingut juriidilistes tehingutes . Juhtiv audiitor allkirjastab kliendilepingud koos auditi läbi viinud audiitoritega.
Audiitor tuleb kanda nimekirja ühe kuu jooksul peale kutseeksami sooritamist vastavalt eksami protokollile. Nimekiri kandmiseks peab audiitor esitama kahe nädala jooksul peale eksami sooritamist avalduse.
Audiitori kutsetegevus
Audiitor on kutsetegevuses sõltumatu ja erapooletu juhindudes üksnes seadustest ning audiitorkogu ja tema organite otsustest, auditeerimise eeskirjast ning audiitortegevuse rahvusvahelise tegevuse heast tavast .
Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses infot mida ta on teada saanud kutsetegevuse käigus. Saladuse hoidmise kohustus säilib peale kutsetegevuse lõppu.
Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta:

Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks

Distsiplinaarmenetluses

Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel

Eeluurimise asutustele seoses kriminaaluurimisega

Riigikontroll, tema ülesannete täitmiseks
Audiitor ja audiitorühing vastutavad kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustaud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustuse lepingu, kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus kui kindlustushüvitis on välja makstud ja hiljem selgub , et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Teenuse osutamisel tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping . Audiitori kutsetegevus järelvalvet teostab juhatus.
Audiitori distsiplinaarvastutus

Märkus

Noomitus

Rahatrahv – trahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal ametlikult kehtiv kuupalga alammäär; rahatrahv ei või olla suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust

Kutsetegevuse peatamine 3 kuust – 1 aastani

Audiitori kutsetegevuse lõpetamine
Audiitori kutse-eetika

Ausus - vannutatud audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus
Objektiivsus – vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust
Ametialane kompetentsus – audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsus tasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi.

Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus

Konfidentsiaalsus – kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele.
Professionaalne käitumine – audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head mainet ja tea peab hoiduma tegevustest mis võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest ( kuritegu , mida karistatakse kriminaalkorras; tahtlik tuludeklaratsiooni mitteesitamine kui oli selline kohustus; valeandmed tuludeklaratsioonis; abistab klienti vale tuludeklaratsioon koostamisel ja esitamisel)
Tehnilised eeskirjad – audiitor peab teenuste osutamisel järgima tehnilisi ja professionaalseid eeskirju, samuti kliendi vastavaid juhiseid kui need on kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse põhimõtetega

Audiitori valib ettevõtte omanikud kuid oma tegevuses ja lõppjärelduse koostamises peab ta arvestama sellega, et audiitori töötulemusi kasutavad ka teised isikud seetõttu peavad auditi materjalid olema võimalikult korrektselt ja selgelt sõnastatud kuna nende alusel langetatakse erinevaid otsuseid. Audit tuleb korraldada selliselt et see hõlmab adekvaatselt kõiki ettevõtte raamatupidamise arvestuse seisukohalt olulisi valdkondi. Audiitor peab veenduma , et alg- ja lähteinfo on usaldusväärsed ning piisavad raamatupidamise arvestuse koostamiseks .
Audiitori kontrolli protseduurid peavad tagama talle küllaldase kindlustunde, et raamatupidamise aruanded iseloomustavad finantsseisundit vastavalt seadustele , raamatupidamise heale tavale ning raamatupidamise sise-eeskirjale õigesti ja õiglaselt. Kuna audit on testi iseloomuga , siis mistahes sisekontrolli süsteemi juures on võimalikud erinevad vead mida ei avastata ja mis tekitavad riske. Testi iseloomu tõttu ei pruugi ka audiitor avastada kõiki vigu.
Audiitori auditi välised funktsioonid
Lisaks kutsealasele põhitegevusele võib audiitor klienditellimuselt ka muid funktsioone mis oma protseduuridelt, eesmärkide poolest ja järeldustest lähtuvalt võivad erineda oluliselt auditeerimisest. Rahvusvahelised standardid eristavad 3 olulisemat muud funktsiooni:

Finantsinformatsiooni ülevaade – selle puhul sooritab audiitor kontrolli protseduure mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine, auditeerimisega taotletakse positiivse järelduse otsuseni; finantsinformatsiooni ülevaate eesmärk on aga jõuda negatiivse järelduseni, ülevaate järeldusena peab audiitor jõudma kinnituseni, et finantsinfo ei sisalda olulisi vigu mis seaks kahtluse alla raamatupidamise aruannete õigsuse, kuna ülevaade on vähem põhjalik siis on tehtavad järeldused väiksema usaldatavusega ja suurem on võimalus, et jääb avastamata olulisi vigu

Kokkuleppelised toimingud – on kliendi ja audiitori vahel kokku lepitud auditi iseloomuga toimingud mingis kitsamas või kliendile rohkem huvi pakkuvas valdkonnas toimingute objektiks võivad olla nt mingid finantsinformatsiooni kitsamad valdkonnad ( nõuded ostjate vastu, võlad hankijatele, varud, jne). kuna kokkuleppelise toimingud võivad hõlmata väga erinevaid valdkondi ning erineda sisult siis võivad olla ka valitud uurimismeetodid oluliselt erinevad. Kokkuleppeliste toimingute korral ei anna audiitor tavaliselt oma hinnangut objektile vaid esitav tähelepanekut kliendile kes peab ise järeldused koostama

Aruannete koostamine – aruannete koostamine on kaasajal muutunud audiitori tegevuses teise järguliseks, põhjuseks see, et audiitor ei saa auditeerida ettevõtet mille finantsaruanded ta koostas
Kui audiitor ostab auditi väliseid teenuseid siis oleks vaja koostada väga detailne kliendileping, et vältida hilisemaid eriarvamusi eriti finantsküsimustes.
Vaatamata sellele et auditivälised toimingud võivad olla väiksema mahulised ja mitte nii põhjalikud kui audit peab audiitor järgima ka nende funktsioonide täitmisel audiitori eetika nõudmisi.
Muu info auditeeritud raamatupidamise aruandeid sisaldavates dokumentides.
Sageli avaldavad suuremad ettevõtte peale majandusaasta lõppu oma tegevusest aasta raamatu. Tavaliselt sisaldavad need trükised firma finantsnäitajaid ja aruandeid mis on auditeeritud kuid reeglina lisatakse sinaka audiitori poolt kontrollimata finants ja muud infot. Reeglina on see juhtivtöötajate pöördumised või visioonid, erinevad prognoosid, analüüsi tulemused jne. audiitoril võib olla lepinguline kohustus anda hinnang ka muule infole. Kui sellist kokkulepet pole peaks audiitor ikkagi hindama muud infot mida antakse finantsaruannete kohta. Kui tekivad vastuolud nimetatud allikate vahel võib sattuda kahtluse alla audiitori järelduse otsus ja ka tema maine. Kui audiitor avastab lahknevusi peata välja selgitama milline informatsioon on väär, koheselt tuleks informeerida ka juhtkonda. Kui ebaõigeks osutud täiendav info tuleb audiitori nõuda selle kooskõlla viimist aruandlusega. Kui juhtkond ei nõustu korrigeerima peab audiitor tegema märkuse järelduse otsusesse . Kui vead on aruannetes tuleb nõuda nende kohest parandamist. Kui juhtkond keeldub tuleb anda kas märkustega või eitav järeldusotsus. Kui juhtkond ei nõustu võib tekkida küsimus audiitori edasisest töökäigust selles ettevõttes.
Hinnang perspektiivsele finantsinfole
Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Selline info võib olla tugevalt subjektiivne ja sõltub sellest kes prognoosi koostab. Igasugused prognoosid võivad olla juhtkonnale abivahendiks juhtimisotsuste langetamisel, tihti aga suunatud kolmandatele isikutele mingi eesmärgiga (nt. tahetaks saada laenu). Perspektiivse finants informatsiooni eest vastutab ettevõtte juhtkond. Audiitorilt võidakse tellida hinnang prognoosile, et tõsta selle usaldusväärsust. Erinevalt tagasivaatelisest infost on hinnangu andmine perspektiivsele infole oluliselt raskem ja hinnangu usaldusväärsus magala. Realistlik eesmärk mille audiitor võib seada on anda hinnang sellele kas kasutatud info selle töötlemine ja järelduste tegemine on olnud korrektsed ja tulemused loogiliselt tuletatud . Igal juhul ei tohi audiitor anda kinnitavat hinnangut, et prognoositavad tulemused saavutatakse või mitte. Kui audiitor hindab ettevõtet millega tal on pikaajaline seos, siis ilmselt on hinnangu usaldusväärsus kõrge. Kui audiitor hindab talle vähetuntud ettevõtet peaks ta suurema põhjalikkusega tutvuma kogu perspektiivse finantsinfo koostamise protsessiga.

Perspektiivset finantsinfot ette valmistanud ettevõtte oskused ja võimed

Kas ettevõtte minevikuline info lubab loogigiselt ennustada prognoositavat infot mida juhtkond pakub

Kas info nii lähte kui perspektiivne tuginevad seaduste põhimõtetele

Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja rp on auditeeritud

Milliseid statistilisi matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikais kasutati info töötlemisel

Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid
Kui audiitor leiab et perspektiivne finantsinfo ei ole realistlik või on selle ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu siis tuleb see järelduse otsusest selgelt kajastada. Kui nimetatud info on ette valmistatud asjatundlikult peaks audiitor vältima oma otsuses resoluutset hinnangut vaid viitama sellele et prognoos on tõenäosuslik ja ei pruugi täpselt nii realiseeruda.
Riskitüübid

Tegevusrisk -
On risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Tegevusrisk ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga, ettevõtte tegevusvaldkonna keerukusega, klientide hulgaga , jne. tegevusriski hindamisel tuleks oluliselt pöörata tähelepanu järgmistele teguritele:

Ettevõtte juhtide professionaalsus ja tegutsemise motivatsioon

Ettevõtte majandustegevuse iseloom

Arvestus süsteemi ülesehituse keerukus ja kompaktsus

Sisekontrolli risk-
On seotud sellega kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide saavutamiseks on järgmised:

Kõik majandustehingud sooritatakse vastavuses kehtestatud protseduuri reeglitega ja sellised reeglid on kehtestatud kõikides ettevõtte põhivaldkondades vähemalt

Kõik tehingud kajastatakse õigetel kontodel tekkepõhiselt ning õiges väärtuses. Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus.

Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus.
Sisekontrolli riski hindamisel peab alati arvestama sellega et selle tase võib-olla erinev ja alati on oht et sisekontrollisüsteem ei avasta olulisi puudusi. Tähtis on välja selgitada milline on juhtkonna suhtumine ja teadlikus sisekontrollis süsteemist ja kuivõrd seda teadvustatakse töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks.
Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude kaardistamine, infovood on majandustehingutest tulenevad andmevood mille lõpptulemus fikseeritakse kandeks pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on ääretult töömahukas ja seetõttu auditi käigus ei suudeta seda rakendada küll aga tuleks kasutada selliseid kaardistusi kui need on ettevõttes tehtud.

Avastamise risk-
Audiitor ei pruugi avastada kontrolli protseduuride iseloomu tõttu olulisi vigu. Avastamise risk on ainuke riskida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremaks ta hindab kõiki ülejäänud riske seda suuremat tähelepanu tuleb tal pühendada avastamise riskile.

Auditi risk (kogurisk) -
Nimetatud risk tähendab kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitori ülesanne on läbi kõikide riskide maandamise vähendada võimalikult koguriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas esialgset tegevusriski või sisekontrolli riski valesti, siis tuleb teha auditi plaanis korrektiive ning fikseerid kõik täiendavad meetmed ning koostada uus ajagraafik .
Auditi tõendusmaterjalid
Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid millele toetudes saab ta teha põhjendatud järeldusotsuse, tõendusmaterjalide sobivus tähendav nende olulisust. Piisavus tähendab kvantitatiivset hulka. Tõendusmaterjalide hankimisel tuleb kindlasti arvestada nende sisu ja olulisemad asjaolud mida arvestada on järgmised:

Risk mida mõjutab kontrollitava nähtuse olemus sisekontrolli tase ja kontrollitava ettevõtte tegevuse iseloom.

Tegurid millel võib olla oluline mõju ettevõtte tegevjuhtide käitumisele

Ettevõtte finantsseisundis toimunud muutused ning nende mõju ettevõtte tegevusele

Aastaaruannet tuleb hinnata detailselt ning tähtis on iga nähtuse puhul hinnata tema olulisust aasaruande kui terviku jaoks.

Varasemate auditi tulemused

Info kättesaadavus ja nende olemus
Oluline on infoallikas . Sõltuvalt info allikast tuleb hinnata ka tõendusmaterjalide usaldatavust. Allikas võib-olla ettevõtte sisene või väline, oluline on infoesituslaad mis võib olla visuaalne, suuline või dokumenteeritud. Tõendite usaldatavuse hindamisel võib lähtuda järgmistest kriteeriumitest:

Välised tõendusmaterjalid (kolmandate osapoolte käest) on usaldusväärsemad kui ettevõtte sisesed tõendusmaterjalid.

Sisemised tõendusmaterjalid on usaldusväärsema kui sisekontrolli süsteem toimib kvaliteetselt.

Audiitori enda genereeritud info on suhteliselt usaldusväärsem kui ettevõtte sisene info

Kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui suulised
Audiitori kindlustunne kasvab kui ühte ja sama infot tõestavad mitu erinevat allikat, kui tõendusmaterjalid on omavahelvastuolus siis tuleb audiitoril koguda täiendavaid tõendeid, et jõuda argumenteeritud lahendini. Täiendavate tõendite hankimisel tuleks neid hinnata tehtavate kulude ja saadava kasu seisukohalt. Tõendite hankimisel ei tohiks audiitor teha liigseid kulutusi kuid kulutuste vähendamise ei tohi saada ka eesmärgiks. Kui audiitoril on põhjendatud kahtlusi mingi rp kande osas või mõne aruande kirje kohta tuleb tal hankida piisavalt tõendeid, et kahtlused tõendada. Kui ei õnnestu leida piisavalt tõendeid kahtluste kinnitamiseks või ümber lükkamiseks ei tohiks audiitor anda puhast järeldusotsust. Firma finantsseisundi hindamisel tuleks arvestada järgmiste kriteeriumitega:

Majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt täpselt s.t toimingud on kantud õigetele kontodele ning õigetes summades

Varad ja võlad on antud hetkel olemas. Varad on ettevõtte omand ning võlad tema kohustus antud hetkel. Kajastamata varasid , võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri

Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt

Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud

Kogu majandusinfo on aastaaruandes ja esitatud nõuete kohaselt
Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks kasutada järgmisi meetodeid mida võib ka omavahel kombineerida:

Arvutused – eesmärk on veenduda et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist ümber arvestada vaid tema kohustus on keskenduda riskivaldkondadele ja just nendes valdkondades tuleb sooritada pisteliselt aritmeetilisi arvutusi .

Inspekteerimine – see on arvestus registrite erinevate dokumentide ja materiaalsete väärtustega tutvumine . Tutvumine arvestusregistrite ja dokumentidega annab audiitorile ülevaate dokumenteerimise kvaliteedist, tõendusmaterjalide olemasolust ja sisekontrolli tasemest. Inspekteerimine võimaldab saada ülevaadet dokumentide ja varade säilivusest kuid ei võimalda hinnata varade väärtus, samuti ei saa alati tõendada omandiõigust.

Vaatlus – see on kontrolli meetod mille käigus audiitor jälgib töötajate tegevust või mingeid protsesse. Meetodi puuduseks on see, et isikud keda vaadeldakse muudavad oma käitumist.

Järelpäringud – eesmärk on saada infot nende käest kes seda valdavad. Meetod aitab audiitoril säästa aega, sest tehes pöördumise spetsialisti poole saab ta tõenäoliselt kõige kvaliteetsema info.

Analüütiline kontroll – sisuliselt on tegemist finantsmajandusliku analüüsiga, et avastada võimalikke älveid ning leida sisemisi loogilise seoseid .
Olulisus ja auditeerimise risk
Et koondada auditi järelduse otsus peab audiitor läbi viima erinevaid kontrolli protseduure kuna tuleb jõuda veendumusele, et aastaaruanne on koostatud vastavalt kehtivatele nõuetele ning seega peegeldab firma finantsseisundit õigesti ja õiglaselt. Kuna audiitorkontroll on pisteline on tähtis leida ettevõtte tegevuse ja arvestuse olulised valdkonnad. Olulisuse mõiste viitavaks üksiku ebatäpsuse või koos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule mis arvestades taustsüsteemi tekitab tõenäosuse, et arukas finantsinfokasutaja laseb neist oma otsuste tegemisel mõjutada. Igaks olukorraks kehtivat olulisuse mõõtu ei eksisteeri. Mida audiitor peab oluliseks või mitte sõltub eelkõige tema professionaalsusest. Kui audiitor määratleb potentsiaalsete ebatäpsustega siis tulebki tal hinnata nende olulisust pidades silmas finantsinformatsiooni kui tervikut ja samas ka üksikuid aruandlese kirjeid. Olulisuse hindamisel on tähtsaks lähtekohaks hinnang sisekontrooli süsteemi tasemele . Olulisust võib auditeerimisel planeerida erinevatel põhimõtetel näiteks eksitava vea määratlemine kroonides mingis perioodis milleni see viga on aktsepteeritav, see ei muuda veel oluliselt aruandluse sisu ega mõjuta otsuseid. Aktsepteeritavat ebatäpsust tuleb käsitleda nii tervikaruannete kui üksikkirjete osas.
Ettevõtte tegevuse jätkuvus
Reeglina vaadeldakse ettevõtteid kui jätkuvalt tegutsevaid eht tuleb lähtuda seisukohast et ettevõttel ei ole kavatust ega vajadust asuda likvideerimisele või vähendada tegevusmahtusid. Nimetatud põhimõttest lähtudes tuleb ette valmistada ka finantsaruanded. Ettevõte peab aruande koostamisel eeldama seda et varad mis tal on, on realiseeritavad ning kõik kohustused täidetavad.
Hinnangu andmisel on üheks oluliseks põhimõtteks periodiseerimine. Varade ja kohustuste täitmiste tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema , kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised:

Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid

Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega

Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks

Oluline kahju põhitegevusest

Viivituse laenude tasumisel

Veimetus tagada seadusest tulenevat omakapitali nõuet

Pooleliolev kohtuprotsess sõi muu majandusvaidlus mis võib ettevõtte kaotuse korral tuua talle olulise rahalise sissenõude

Ettevõtte olulise turuosa kaotus või lepingute katkemine oluliste tarnijatega
Kui audiitoril tekib kahtlusi jätkuvuses, siis peab ta koguma piisavalt tõendeid, et oma seisukohad kinnitada või ümber lükata. Kui ettevõtte finantsaruanded pole koostatud lähtuvalt jätkuvusest peab audiitor nõudma juhtkonnalt selgutusi kuidas nad suudavad jätkuvuse tagada. Sellistele aruannetele tuleks võtta ka juhtkonna poolse selgitused milles nad põhjendavad probleeme jätkuvusprintsiibi täitmisel ja pakuvad välja abinõud et ettevõte suudab edasi tegutseda. Kui juhtkonna selgitused on piisavad siis võib audiitor anda positiivse järeldusotsuse. Kui juhtkond ei anna või on selgitused ebapiisavad siis peab ta järeldusotsuses esitama omapoolse nägemuse ettevõttest mille alusel on tekkinud tema kahtlused. Sõltuvalt asjaolude tähtsusest kujuneb ka tema järeldusotsus.
Audiitori ja kliendi vahekord
Ettevõttele valib audiitori tema kõrgeim juhtorgan . Kuna tavaliselt juhivad ettevõtteid palgalised juhid, siis vajavad omanikud sõltumatu eksperdi hinnangut aasta aruannete kohta, et need on vastavalt seadustele koostatud ja tõepärased. Et audiitori tegevus oleks põhjendatud peaks tema valimise alati fikseerima koosolekuprotokollis. Kui audiitorit vajatakse koosolekute vaheliselt perioodil, siis võib selle kliendilepingu sõlmida ka muu juhtorgan kuid ka sellisel juhul peaks audiitor nõudma valiku kinnitamist üldkoosoleku protokollis. Samuti tuleks toimida ka auditi väliste toimingute lepingute korral. Kokkuleppeliste toimingute korral on oluline kliendi lepingu detailsus, täpsus. Tuleks kokku leppida täpsed toimingud ja nende mahud omavaheline kommunikatsioon, ka tööde tasustamine. Kui klient pöördub lepingu sõlmimiseks audiitori poole peaks audiitor läbi viima küllaldase põhjalikkusega kliendi uuringu. See on vajalik, et lepingu tingimused võimalikult täpsed saaks. Kokku tuleb leppida auditiks antav ajamlimiit kuna sageli on klient huvitatud lühemat tööajast. Lühike ajalimiit kliendi poolt võib viidata ka formaalse auditi soovile sest klient vajab ainult positiivset järeldusotsust aga mitte sisulist auditit. Kokku tuleb leppida ka kommunikatsioon ja aruandluse keel. Audiitori pealmine ülesanne lepingu sõlmimisel on see, et ta peab osutama kliendile kvaliteetse teenuse mis oleks kooskõlas audiitortegevuse hea tavaga. Kliendi leping tuleb igal juhul sõlmida kirjalikult millele osapooled alla kirjutavad. Kliendilepingu allkirjastamisel peab audiitor jälgima, et kliendi poolt kirjutab alla volitatud isik. Et tagada auditi kvaliteet ja audiitoritele esitatava informatsiooni täielikkus tuleks nõuda kliendi juhtkonnalt kinnituskiri , milles juhtkond kinnitab:

Kõik aasta jooksul aset leidnud majandussündmused on raamatupidamises korralikult kajastatud

Et bilansi päeva seisuga on kajastatud kõik tegelikud kohustused ja ettevõtte omandis olevad varad

Kogu oluline info ettevõtte majandustegevuse ja muude tähtsust omavate sündmuste kohta on audiitorile teatavaks tehtud
Kliendileping võib olla kehtivusajaga 1 majandus aasta või ilma tähtajata, ka sellisel juhul kui kliendileping on tähtajatu tuleks lasta see aktsionäride üldkoosolekuil uuesti kinnitada. Majandusaasta jooksul võib olla toimunud erinevaid muudatusi mis võib kaasa tuua ka lepingu tingimuste muutusi, seega peab olema veendunud, et leping rahuldab mõlemaid osapooli. Möödapääsmatuks võib lepingu uuendamine kujuneda siis kui:

Klient ei mõista audiitori töö eesmärkevõi ei soovi aktsepteerida auditeerimise ulatust
Kliendi soovid audiitoritele on muutunud
On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus
On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom
On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis

Esmakordne auditeerimine – loetakse auditeerimiseks:

Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud

Kui auditeerib uus audiitor
Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada:

Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase
Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused

Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks ta hankima täiendinfot, et jõuda arusaamisele. Kui auditiga alustatakse majandusperioodi keskel, siis tuleb kliendile selgitada nimetatud auditi suuremaid riske ning võimalust, et kasutatav info ei ole piisavalt adekvaatne, täpne.
Kui audiitor hindab varasemate audiitorite tööd, siis tuleks seda teha võimalikult kriitiliselt ja hinnata eelneva audiitori erialast kompetentsust ja sõltumatus. Auditit läbi viiv audiitor peab alati arvestama sellega, et ta vastutab oma auditi eest ise. Varasemate audiitorite tegevuse hindamisel võib audiitor kokkuleppel kasutada endise audiitori pabereid ja seda ei loeta konfidentsiaalsuse nõude rikkumiseks. Varasem audiitor võib loovutada uuele oma tööpaberid ning anda selgitusi varasemate tööde kohta. Kui audiitor viib läbi auditi välised funktsioone ja ettevõtet on auditeerinud teine audiitor, siis antud juhul tuleks tööpaberite üleandmisel olla konservatiivsem, ettevaatlikum.
Auditi planeerimine
Auditi planeerimise eesmärk on luua eeldused selle tõhusaks kvaliteetseks ja õigeaegseks läbiviimiseks. Plaan peab kajastama kõiki neid protseduure mille sooritamse läbi audiitor püüab kujundada hinnangut ettevõtte aastaaruande tõepärasuses kohta. Kui auditi käigus viiakse läbi ka auditi väliseid toimingud tuleks need eraldada plaanis omaette osaks. Planeerimisprotsessi ulatu ja maht sõltuvad firma majandustegevuse ulatusest, selle keerukusest ning audiitori varasema koostöö kogemusest. Uue kliendikorral on planeerimisprotseduuride sisu kindlasti erinev võrreldes pikaajalise koostööga. Kvaliteetselt koostatud plaan aitab tagada selle, et:

Suudetakse võimalikult täpselt määratleda auditi kriitilised valdkonnad

Olulisematele valdkondadele märatakse piisav ajaressurss

Kõik tööd sooritatakse koordineeritult õiges järjekorras ja kvaliteetselt
Auditi kriitilised valdkonnad on ettevõtte sisesed ja välised nähtused mille puhul on kõrge olulise vea tekkimise risk või mille kohta on raske saadapiisavalt tõendusmaterjale. Plaan ei tohi olla väga muutumatu ja jäik, sest olukorra ootamatul muutumisel võib tekkida vajadus esialgse plaani korrigeerimiseks.
Audiitori tegevus saab olla edukas kui ta tunneb hästi kliendi äritegevust ja on kursis antud majandusvaldkonna omapäradega terviklikult. Selliste teadmiste kujundamiseks võib audiitor hankida teavet erinevatest allikatest:

Erinevate tegevusvaldkondade spetsiifilised materjalid

Ettevõtte sisesed dokumendid (üldkoosolekute protokollid, juhatuse protokollid, tootmisnõupidamiste materjalid)

Vestlused ettevõtte juhtidega

Tuleb tutvuda ettevõtte struktuuri allüksustega

Audiitori enda koostatud tööpaberid mida saab kasutada antud auditi käigus

Tuleb jälgida üldist majanduslikku seisu ning selle mõju kliendi majandustegevusele
Audiitori enda koostatud tööpaberite osas tuleks eriti hoolikalt suhtuda , nendesse valdkondadesse kus varasemalt avastati olulisi vigu või tuli audiitoril hinnanguandmiseks kaasata olulisel hulgal tõendeid. Audiitor peaks veenduma kas samad valdkonnad võiks olla suurema riski allikaks ka antud auditi käigus. Planeerimise käigus peaks silmas pidama eriti järgmisi asjaolusid mis mõjutavad auditi mahtu ja rakendatavaid meetodeid:

Kliendilepingus fikseeritud tingimused ja normatiivmaterjalidest tulevad nõuded
Kliendi arvestuspõhimõtted ja muutused nendes
Kliendile raporteerimise kord, mahud ja tähtajad
Kas rakendatakse tsentraliseeritud või detsentraliseeritud materjale
Arvestussüsteemi ja sisekontrollisüsteemi tase
Kriitiliste valdkondade varieeruvus aastate lõikes
Tõendusmaterjalide iseloom, maht, kättesaadavus
Kuivõrd saab audiitor kasutada teiste audiitorite, ekspertide või kontrollide töötulemusi

Kui audiitor on saanud kliendi äritegevusest täieliku ülevaatepeaks ta valima kontrolli meetodid mis kõige rohkem sobivad antud kliendi auditeerimiseks. Meetodite valikul peab audiitor alati lähtuma ökonoomsuse printsiibist. Kui kliendi kontrolli keskkond on nõrk või tema toimingi ahelad, protseduurid on suhteliselt segased tuleks sooritada esmadokumentide kontroll. Kindlasti tuleb hinnata sisekontrolli kvaliteeti ja mida kõrgem on hinnang seda suurem võimalus, et see avastab olulisi vigu. Samuti tõstab see audiitori usaldust aastaaruannete näitajatesse. Auditi plaan tuleb vormistada kirjalikult, plaani struktuur ja maht sõltuvad kliendi tegevusest ja tegevuse mahtudest ja seetõttu pole kindlat vormi määratud. Peale plaani koostamist tuleb veelkord kriitiliselt hinnata kas hõlmatavad riskivaldkonnad on kaetud piisavate kontrolliprotseduuridega, et teha põhjendatud järeldusotsus. Plaani oluliseks osaks on ajagraafiku koostamine, kui auditi maht on suurem tuleks planeerida ajakulu kõikide protseduuride osas ning seejärel koostada summeeritud ajagraafik. Kõikide auditis osalejate oleks nende tegevusega seotud ajagraafik.
Auditeerimine

Andmete autentsuse tuvastamine
Autentsuse tuvastamine tähendab raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist. Allikateks on:

Korduvaid majandustoiminguid ehk raamatupidamise rutiine kajastavad raamatupidamise dokumendid (palga arvestamine , maksu arvestamine, ostjate arvete perioodiline hindamine)

Mitterutiinseid majandustoiminguid kajastavad raamatupidamise dokumendid (inventuuride ja hindamiste kajastamine, erinevate majanduslepingute kajastamine

Hinnanguid kajastavad raamatupidamise dokumendid (ebatõenäoliste ja lootusetute nõuete hinnangud )
Audiitori eesmark autentsuse tuvastamisel on välja selgitada oluliste vigade esinemise tõenäosus. Selle alusel võib tekkida vajadus täpsustada auditi programmi. Kõik dokumentide kontrolliprotseduurid peaks olema kooskõlas raamatupidamise dokumentide oluliste vigade riskiga . Audiitor peab veenduma kas kõik majandustoimingute andmevood on piisavalt dokumenteeritud. Suurema kindlustunde saavutamiseks tuleb pisteliselt kontrollida ka eelnevaid raamatupidamise dokumente ning hinnata tehtud prognoose, nende loogilisust.

Raamatupidamise rutiinide hindamine
Korduvate majandusoperatsioonide ehk raamatupidamise rutiinide hindamisel tuleks toimida järgnevalt:

välja selgitada olulisemad rutiinid

kaardistada põhitegevuse ja tähtsamate majandustoimingute andmevood

vigade tekkekohtade ja valdkondade väljaselgitamine, nende põhjuste hindamine

tuleb hinnata sisekontrolli süsteemi toimimine ning seda analüüsides hinnata tema kvaliteeti

hinnatakse riskid ning seatakse need pingeritta alates suurimast riskist
Audiitor peab veenduma, et kõik toimunud majandusoperatsioonid on dokumenteeritud ja raamatupidamises kajastatud, kas majandustoimingud onn tegelikult aset leidnud, õigesti hinnatud, õigesti periodiseeritud ning koostatud õiged raamatupidamise lausendid . Kui audiitor on määratlenud riskivaldkonnad, siis saab ta anda hinnangu sisekontrollis süsteemi tõhususe kohta kuivõrd see suudab avastada või vältida vigu. Sõltuvalt sisekontrolli süteemis tõhususest saab määrata raamatupidamise rutiinide kontrolli mahud:

sisekontroll on tõhus ja risk minimaalne, kontrolli osa võib olla suhteliselt väike kuna kontrollimeetodite kasutamisega võib teha järelduse et tõenäoliselt vigu ei esine.

sisekontroll on tõhus ja vigade risk madal, kontrolli käigus eeldatakse, et keskenduda tuleb põhimõtteliste vigade avastamisel

sisekontroll ei ole tõhus, riskitase on keskime, kontrolli käigus eeldatakse vigade olemasolu ning hinnangu andmisel tuleks lähtuda avastatud vihade olulisusest

sisekontroll peaaegu ei toimi ja risk on kõrge, kontrollimisel eeldatakse oluliste vigade olemasolu ja seetõttu tuleb kontrollidasuurt osa raamatupidamise dokumente
Mitterutiinsete sündmuste auditeerimine, auditeerimine toimub etapiliselt:

selgitatakse välja mitterutiinsed majandustoimingud ja audiitor peab endale selgeks tegema nende olemuse

riskide kindlaks tegemine, sisekontrolli hindamise ning mitterutiinsete toimingutega seotud töötajatega suhtlemine ning tutvumine sarnaste mitterutiinsete toimingute kajastamine varasemate perioodidest

auditeerimine
Hinnangute auditeerimine-
Tuginedes rahvusvahelistele raamatupidamise standarditele on hinnangud oluliseks informatsiooniks raamatupidamise aruannetes, hinnangute auditeerimise etapid:

klientettevõte hindamisprotsesside mõistmine

raamatupidamise aruandlust oluliselt mõjutavate hinnangute välja selgitamine

hinnangute protseduuride välja selgitamine

hinnangute kujunemise käigus esinevate veatüüpide kindlaks määramine

riskide hindamine, hinnatakse olulisemate hinnangute vigade esinemise tõenäosust

auditeerimine – auditi plaan peab määratlema hinnangute auditeerimise mahu kasutades analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine)
Analüütilise kontrolli protseduurid
Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on:

rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine

finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi
Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente:

Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine

Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega – horisontaalanalüüs.

Võrdlus planeeritavate näitajatega – prognoosiga.

Võrdlus sama majandusharu teiste ettevõttete näitajatega – võrdlus kas mõne teise ettevõtte näitajatega või majandusharu keskmiste näitajatega.

Finantsinformatsiooni sisemiste seoste analüüs

Finantsnäitajate elementide omavaheline analüüs.

Tuleks võrrelda finantsnäitajaid ka mitte finantsnäitajatega.
Analüütilise kontrolli käigus kasutab audiitor väga erinevaid meetodeid alates lihtsamast võrdlusanalüüsist kuni kompleksanalüüsini. Kõiki meetodeid võib kasutada kas ettevõtte kui terviku või tema üksikute osade vahel.
Kasutades analüütilise kontrolli meetodeid saab:

Välja selgitada potensiaalsed riskivaldkonnad

Rmp lausendite, käivete ja saldode vigasuse

Peab suutma määratleda põhjalikumat kontrolli vajavad valdkonnad

Tagama piisava tõendusmaterjali järeldusotsusele

Koguma piisava finantsinfo, et koostada põhjendatud koondülevaade
Analüütilise kontrolli protseduure võib kasutada auditeerimise kõikidel etappidel. Analüütika kasutamine aitab audiitoril mõista ettevõtte majanduslikku tegevust ja välja selgitada potensiaalsed riskifaktorid . Lõppjärelduste tegemisel peavad analüütilised protseduurid aitama audiitoril oma seisukohti põhjendada. Analüüsiprotseduuride käigus peab audiitor välja selgitama majandusinfo kättesaadavuse.
Analüütiliste toimingute planeerimisel peaks audiitor arvesse võtma:

Püstitatud eesmärgid kuhu tahetakse jõuda

Klientettevõtte organisatsioonilist struktuuri

Finantsinfo ja mittefinantsiinfo kättesaadavus ja selle kvaliteet

Oluline on andmete usaldatavus (peab olema tasutinformatsioon)

Esitatavate andmete asjakohasus. Majandussituatsioonide muutumisel tuleb korrigeerida ka varem püstitatud eesmärke.

Kui võrreldavad on kättesaadavad andmed.
Kui audiitor kasutab analüütilises protseduuris mitte finantsinfot siis peab ta eelnevalt veenduma, kes on sellise info ette valmistanud ja millistel eesmärkidel, kuna mittefinantsinfo on kvalitatiivne, siis tuleb alati arvestada, et ta võib sisaldada oluliselt subjektiivsust.
Analüüsitulemuste usaldusväärsus sõltub:

Kuivõrd täpselt on määratletud üksikute analüüsiprotseduuride eesmärgid.

Kui õigesti on määratletud näitajate prioriteetsus, arvestades üksikuid elemente või tervikuid.

Kuivõrd asjakohased auditiprotseduurid valitakse. Tavaliselt saab selle hinnangu anda järelauditiga.

Tuleb hinnata kuivõrd täpselt ettevõte majandustegevuses järgitakse kõiki püstitatud kriteeriume.
Väljavõtteline vaatlus
Kuna auditeerimine eeldab alati väljavõttelist vaatlust, siis selle mahu määramisel on oluline lähtuda auditi eesmärkidest, milleks võivad olla:

Andmete kogumi olemus, selle keerukus ja andmete maht.

Tuleb arvestada kõiki riskitegureid k.a auditeerimisrisk.

Oluline on väljavõtes avastatud vigade maht.

Tähtis on võimalikult adekvaatselt määrata lubaud vigade maht.

Maksimaalne lubatud vigade piir.
Väljavõttelise vaatluse korral tuleb audiitroil lahendada mitmeid riske.neist olulisemaid on see, et audiitor võib valdkonda üle-või alahinnata, mille tulemusena võivad järeldusotsused kujuneda ebaõigeks. Väljavõtu maksimaalne vigade maht on antud valdkonna vigade kogusumma , mida audiitor aksepteerib ilma väljavõtu mahu suurendamiseta. Kui vigade maht ületab aksepteeritava, tuleb audiitoril korrigeerida oma esialgset auditikava. Andmete väljavõtt peab hõlmama antud valdkonna tüüpilisi andmeid s.t et kõikdel valdkonna olulistel andmetel on võrdne võimalus sattuda valimi koosseisu.
Peamised väljavõttelise vaatluse põhimõtted oleks:

Juhuslik väljavõtt- kõikidel objektidel on võrdne võimalus sattuda väljavõttu

Süstemaatiline väljavõtt – väljavõtt kogumisse toimub mingite reeglite alusel.
Väljavõttelise vaatluse järel peab audiitor:

Analüüsima avastatud vigu

Prognoosima vigade kogumahu kogu andmekogumis

Andma hinnangu väljavõturiski tasemele.
Vigade hindamisel tuleb hinnata nendeolulisust. Ebatäpsused ostjate rekvisiitides arvel ei muuda majandustehingu andmeid(nt vale aadress). Vaatluse tulemusel võib selguda, et sarnastel andmetel esinevad ühesugused vead, sellisel juhul tulebki keskenduda nendele sarnastele andmetele. Nt. kodeeritakse mingi toiming valesti-korduv süsteemne viga. Audiitor peaks vigade hindamisel tegema järeldused ka kvalitatiivsest seisukohast lähtuvalt, sest vigade iseloom ja tekkepõhjused aitavad hinnata sisekontrolli süsteemi taset.
Teiste audiitorite ja ekspertide töö kasutamine.
Auditit läbiviiv audiitor vastutab alati ise tehtud järeldusotsuste eest sõltumata sellest millises mahus ta kasutab teiste audiitorite, ekspertide või spetsialistide abi. Seetõttu tuleb tal nimetatud matrejalide kasutamisel kindlasti hinnata nende kvaliteeti.
Kui audiitor kasutab teiste täiendavaid materjale, tuleb tal:

Hinnata kaasatud isikute profesionaalset kompetentsust, hankides infot, kas esriala organisatsioonidelt, vesteldes nende isikutega jne.

Tuleb välja selgitada kas antud auditi ning eelnevate põhieesmärgid kattuvad. Selleks tuleb auditi planeerimise käigus konsulteerida teiste audiitoritega.

Et eelnev audit on läbiviidud vastavalt seadustele ja normatiividele.

Tuleb välja selgitada tesite audiitorite poolt kasutatud protseduurid ja meetodid. (põhjalikkus, õigete meetodite kasutamine jne.)

Tuleb hinnata teise audiitori põhimõttelisi järeldusi.
Audiitor peab fikseerima oma tööpaberites kogu eelneva hindamisprotsessi ja oma lõppjärelduse.
Audiitor võib kasutada ka eksperte. Sellisel juhul tuleb tal arvesse võtta:

Eksperdi töövaldkond ja eesmärgid

Milliseid infoallikaid ekspert kasutab

Eksperdi töötulemuse ja auditi sõltuvus sellest.

Eksperdi seos klientettevõttega, võimalik sõltuvus.

Klientettevõtte finantsinfi konfidentsiaalsus.
Eksperditöö vormistatakse reeglina ekspertiisiaktina. Ning see lisatakse audiitori lõppjäreldusele. Spetsialist vormistab oma töö lõpptulemuse kirjalikult, kuid seda ei lisata järeldusotsusele vaid audiitor kasutab eksperdi seisukohti oma arvamuse kujundamseks.
Audiitori tööpaberid.
Audiitori tööpaberid on tema enda poolt auditeerimise käigus koostatud klientide või kolmandate isikute käest saadud dokumendid, nende koopiad, märkmed, ajakirjandusinfo, ankeedid jne. Kõik audiitori poolt koostatud dokumendid.
Peamiseks eesmärgiks tööpaberite koostamisel on:

Aidata kaasa planeerimisele ning tähtaegsele ja kvaliteetsele sooritamisele.

Tekitada leidused audiitorite tegevuse kordineerimiseks, kontrollimiseks ning avastuste üldistamiseks.

Koguda piisavalt tõendusmaterjale kteostatud kontrolliprotseduuride kohta, mille alusel on audiitor koostanud oma järeldus otsuse.

Kindlustada audiitorile tõendusmaterjalid võimalike hilisemate vaidluste tarbeks.
Tööpaberid peavad kajastama põhjalikult auditi planeerimist, põhjendama selle ajastatust, sooritatud kontrolliprotseduure ja olulisi järeldusi. Tööpaberite maht sõltub audiitori profesionaalsetest hinnangutest, mida kõrgem on selle tase, seda väiksem vajadus on kõiki kontrolliprotseduuride detaile fikseerida. Üldpõhimõte tööpaberite koostamisel on tööpeberid peavad sisaldama küllaldase üksikasjalikkusega mahus infot, et asjatundjal oleks võimalik nende alusel saada terviklik ülevaade auditist ning lõpptulemusest. Tööpaberite hankimine ei ole omaette eesmärk vaid nad on abivahendiks, et audiitor saaks osutada kvaliteetset teenust. Audiitor võib järgida auditeerimise head tava kui see aga ei selgu tööpaberitest, võib auditi seisukohtade tõestamine osutuda probleemseks.
Tööpaberite sisu ja vorm võivad sõltuda:

Audiitori osutatava teenuse iseloomust.

Kliendi tegevuse ulatus,iseloom,keerukus

Kliendi raamatupidamise kvaliteet,selle korraldus ning sisekontrolli tõhusus.
Tööpaberid peavad sisaldama kliendi kohta järgnevat infot:

Võimaldama hinnata kliendi tegevust lähtuvalt erinevatest juriidilistest dokumentidest tema tegevuse kohta, lepingutest, protokollidest, dokumentidest, põhikirjast, olulisematest ostu-müügi ja rendilepingutest, koosoleku protokollidest jne.

Kliendi organisatsiooniline struktuur, tegutsemiskohad, töötajate ja struktuuriüksuste õigused ja kohustused ja peamised alluvusliinid.
Olulised tööpaberid:

Raamatupidamissise-eeskiri, kontoplaan ning nende alusel koostatud raamatupidamissüsteem ja sisekontrollo kvaliteedianalüüs ja hinnangud.
Auditeerimisplaan
Kasumiaruande, bilansi ja rahavoogudearuande analüüsi tulemused.
Viited selle kus ja millal on varem kontrolliprotseduure läbi viidud.
Märkused selle kohta, kas vastav audiitor on tutvunud teiste auditis osalenute tööga ja on selle positiivseks hinnanud.
Koopiad ja märkused materjalidest, milles sisalduvad kaasatud kolmandate isikute poolt esitatud infod.
Audiitori ja kliendi komunikatsiooni sisaldavad tööpaberid
Koopiad ja kõikidest raamatupidamisaruannetsest ning nendega seotud dokumentidest, mille kohta on audiitor oma arvamust avaldanud.

Tööpaberid tuleks süstematsiseerida selliselt, et nad oleksid hästi kergesti leitavad ja piisavalt ülevaatlikud. Otstarbekas on süstematsiseerida selliselt, et oleks eraldatud need dokumendid, mida on võimalik kasutada pikemaajaliselt ja neid dokumente tuleks perioodiliselt üle vaadata ning kõrvaldadamaterjalid, mille tähtsus pole enam oluline.(ametijuhendid, tööjuhendid). Audiitori tööpaberid on audiitori omand, kuna tööpaberid sisaldavad kliendi konfidentsiaalset infot, siis tuleks neid säilitada selliselt, et kõrvalistele isikutel ei ole võimalik nendega tutvuda. Tööpaberite kogumismahu ning konkreetsed dokumendid valib audiitor ise ja see on materjal, mis peab andma ülevaate audiitori kogu tegevusest auditeerimisel ja nende alusel peab saama tõendada, milline on ettevõtte aruandluse seisund. Audiitor ei pea konfidentsiaalset info edastama maksuhaldurile. Tööpabereid tuleb säilitada aja jooksul, mis on vajalik selleks, et oma seisukohti motiveeritult kaitsta. Kuna audiitori tööpabereid saab käsitleda koos ettevõtte rmp.dokumentidega ja nendega seotud infoga , siis tuleks säilitamisel aluseks võtta rmp.dokumentide säilitamisele esitatavad nõuded. See ei välista, et audiitor säilitab dokumente pikema perioodi vältel. Süstematiseeritud tööpaberid tuleb koondada kaustadesse. Dokumendid tuleb nummerdada ja kõikidele dokumentidele märgb audiiitor nende hankimise aja ja allkirja, millega tõendab nende dokumentide õiguspärasuse.
Audiitori raportid
Audiitori raportid käsitlevad rahusvahelised standardid(JSA) nr 13,14. Standardeid on kahte erinevat tüüpi, osa raportidest:

Audiitori järeldusotsus
Eriotstarbelised rapordid

Viimaste hulka kuuluvad kõik need, mis ei ole tavapärased auditi järeldusotsused, sõltumata sellest, millist teenust audiitor osutab, peab ta andma kliendile oma töötulemstest kirjaliku rapordi . See on auditi väljund, mille alusel klient saab otsustada audiitori töösisu, selle kvaliteedi ning tulemuslikkuse üle, seetõttu ei tohi audiitor suhtuda rapordi koostamisse kergekäeliselt kuigi sisuline töö on selleks ajaks juba sooritatud. Rapordi keskne osa tema sisu, mis peab andma vastuse kliendi ootustele auditist. Sisu esituses peab audiitor kajastama nii majandusüksuse rmp olukorda kui ka oma tegevust. Kuna järeldusotsustega võivad tutvuda erinevate teadmistega töötajad, siis peab sisu olema mõistetav, mis eeldab väljendustäpsust ning keelelist korrektsust, õiget terminoloogiat. Vähe oluline ei ole ka järelduse vormiline külg. Töö käigus tehtud järeldustest tuleb audiitoril koostada kahte erinevat tüüpi rapordeid. Audiitori järeldusotsustele, mis on koostatud auditeerimise tulemusena, kehtivad väga ranged sisu ja vorminõuded. Eriotstarbeliste rapordite koostamisel on audiitoril võimalus valida esitusvorm, kas ise või kooskõlastatult kliendiga. Audiitori järeldusotsus on tema poolne hinnangi ettevõtte finantsaruannete kohta.
Järeldusotsus peab sisaldama teatud kohustuslikke rekvisiite:

Dokumeni pealkiri ja see oleks „audiitori järeldusotsus“. Nimetatud pealkiri aitab antud dokumenti teistest identifitseerida. Järeldusotsus on kokkuvõtlik dokument e. hinnang nii finantsdokumentidele kui ka nendega seotud infoga, mida audiitor auditeerimisel kasutas.

Adressaat – järeldusotsus on reeglina suunatud ettevõtte osanikele .

Sissejuhatav osa – peab sisaldama infot selle kohta millist perioodi auditeeriti ning milliseid rmp aruandeid aluseks võeti. Otstarbekas on aruannete eristamiseks lisada ka mõned antud aruannete arvulised näitajad. Oluline kuna aruannetesse võib peale auditeerimist teha parandusi, täiendusi.

Järeldusotsus peab sisaldama viidet sellele, et rmp. Aruannete koostamine on ettevõtte juhtkonna kohustus ning audiitor avaldab neile omapoolse hinnangu.

Viide auditi põhjalikkusele – selles osas tuleks audiitoril kinnitada, et audit on läbi viidud vastavalt auditi heale tavale ning kooskõlas auditeerimis eeskirjaga ning auditi standartitega. Audiitor peab kinnitama , et audit on planeeritud ning sooritatud sellisel viisil, mis annab võimaluse kinnitada, et rmp aruanded on koostatud õigesti ja õiglaselt. Audiitor peab kinnitama, et aruanded ei sisalda või sisaldavad olulisi vigu. Audiitor kinnitab, et aruanded on koostatud vastavalt kehtivatele nõuetele.

Kuupäev annab rapordi lugejale infot selle kohta, millise ajahetkel on audiitor hinnangu andnud. See võimaldab välistada hilisemate muudatuste mõju järeldusele.

Järeldusotsus tuleb audiitoril allkirjastada. Audiitoril on võimalik koostada nelja tüüpi järeldusotsuseid:

Puhas järeldusotsus, sellise otsuse annab audiitor juhul kui:
Rmp on korraldatud kvaliteetselt ning aastaaruanne ja sellega seotud info on esitatud vastavalt kehtivatele arvestusstandartitele.
Esitaud finantsinfo on kooskõlas kõigi kliendiettevõtte oluliste numertiivmaterjalidega.
Rp aruandeid ja aruannete lisad on kooskõlas audiitori arusaamisega klientettevõtte tegevusest.
Aruannetes on esitatud kogu oluline info, mis kajastab ettevõtte kõigi finantsseisundit õigesti ja õiglaselt.
Märkustega järeldusotsus – audiitor annab sellise järeldusotsuse, kui on ilmnenud näiteks järgmised asjaolud, mille mõju audiitori arvates on rp aruannete koostamisel olulised:
Rp on korraldatud ebakorrektselt
Auditeerimine ei olnud piisavalt põhjalik ning selle ulatus on liiga väike, sest esinesid mingid takistavad asjaolud.
Audiitoril on olulisi eriarvamusi ettevõtte juhtkonnaga rp korraldamse ning aruannete koostamise osas

Juhul kui audiitori arvates on mõni asjaolu, mis ei ole nii oluline, et vaidlustada finantsaruannetes kajastatud info tõepärasust tervikuna , siis võib audiitor ebaoluliste märkuste või puuduste korral anda siiski puhta järeldusotsuse. Märkustega järeldusotsuse võib audiitor anda siis kkui fin.aruannetes on puudusi vi pole audit sooritatud piisava põhjalikkusega(ajanappus). Mis aga ei ole seda võrd olulised asjaolud, et langetada mõni rangem järeldusotsus. Märkustega jäeldusotsuse võimalik tunnus :välja arvatud teatud puudus või puudused. Märkustega järeldusotsus peab olema sama suguse struktuuriga nagu puhas järeldusotsus, kuid lisaks sisaldab ta selgitavaid tähelepanekuid asjaolude kohta, millele audiitor tahab tähelepanu juhtida. Kui audiitoril tuleb teha sarnaseid märkuseid sis peab ta kindlasti arvestama kuivõrd oluline on antud arvestus valdkond ettevõtte finantsseisukorra hindamisel tervikuna. Juhul kui tegemist on oluliste bilansikirjetega ja audiitor ei suuda leida piisavalt tõendusmaterjale siis ei tohiks ta anda ka märkustega järeldusotsust vaid peaks otsuse forrmuleerimisest keelduma.

Eitav järeldusotsus – tähendab seda, et audiitori arvates on raamatupidamise aruannetes seda olulisi puudusi, et need ei kajasta firma finantsseisundit õigesti ja õiglaselt. Eitava järeldusotsuse korral tuleb kindlasti ära näidata olulisemad põhjused. Eitava järeldusotsuse kokkuvõttev osa võiks olla sõnastatud järgnevalt: ülal mainitud põhjustel ei kajasta rmp aastaaruanne meie arvates õigesti ja õiglaselt AS-i finantsseisundit.
Hinnangu andmata jätmine – audiitor esitab küll järeldusotsuse rmp aruannete kohta, kuid kontrolli piiratud ulatuse või muude asjaolude tõttu ei ole tal võimalik anda positiivset järeldusotsust ning sammuti ei võimalda kogutud materjalid anda ka teisi järeldusotsuseid. Selline olukord võiks tekkida näiteks siis kui audiitori arvates oleks tulnud sooritada mingid täiendavad protseduurid finantsaruannete kirjete kontrollimiseks, kuid see ei ole mingil põhjusel võimalik.(lao inventuur ). Taolise olukorra tekitab ka asjaolu kui audiitori poole pöördutakse liiga hilja ja puuduvad objektiivsed eeldused ajaliselt kontrolliprotseduure läbi viia. Kui selline situatsioon on audiitorile selge enne auditit siis tuleks kliendile selgitada, et ta saab sooritada vaid finantsinformatsiooni ülevaate.

Audiitor võib esitada ka eriotstarbelisi raporteid, milleks on audiitori poolt konkreetsetele kolmandatele iskutele või laemale majandusüldsusele antavad hinnangud klientettevõtte finantsinformatsiooni mingist kitsamast valdkonnast või lähtuvalt konkreetsest eesmärgist. Audiitori koostatud ja ainult klientettevõttele adresseeritud sisemiseks kasutamiseks esitatavad märgukirjad, arvamused või hinnangud.
Vastavalt kehtivatele seadustele (rmp seadus. ÄS) audiitor võib anda hinnagu:

finantsinfo mõne kitsama valdkonna kohta(nõuded ostjate vastu, põhivarad)
väärtpaberite avaliku emissioni prostpekti kohta.
Mitmesuguste lepinguliste kohustuste täitmise kohta.( laenulepingud )
Kui ettevõte on tänu rahvusvahelisle koostööle seotud mõne muu riigi seadusandluse või arvestus standardite tundmisega.

Need valdkonnad on seotud raamatupidamis sedausega.
Äriseadustikust tulenevad valdonnad:

Mitterahalise sissemakse kontroll osa- või aktsiakapitali.
Audiitoriks nimetamiseks nõusoleku kontroll
Erikontroll – ettevõtte töötajad ja omanikud võivad taolteda erikontrolli, et hinnata juhtkonna õiguspärast tegevust ja eestkätt raamatupidamise aruannete koostamisel.
Lõppbilansi ja varajaotusplaani kontroll
Ühinemislepingu või jagunemislepingu kontroll

Raporti sõnastamine.

Adressaat – kellele on suunatud.
Raporti nimetus või pealkiri. Võimalikult täpselt
Sissejuhatav osa – ülesande kirjeldus ja piiritleda vastutus. Kui ei ole tegemist audiitori järeldusotsusega tuleks seda selgitada ja eriti rõhutada.
Teostatud kontrolli ulatus – tuleb võimalikult täpselt kirjeldada kontrolli protseduuride ulatust ning aluseid, mille suhtes protseduure rakendati. Esitada tuleks kõik olulised kontrolli ja arvestus printsiibid, tegevust piiranud asjaolud ja tingimused, mis võivad mõjutada lõppjäreldust.
Järeldused – hinnang peab olema võimalikult täielik korrektselt vormistatud ja sõnastatud ning arusaadav.
Kõik eriotstarbelised raportid peaks viitama nende kasutus otstarbele ja võimalikele piirangutele.
Allkiri ja kuupäev. Kuupäev näitab seda, mis ajani on aruanded kontrollitud.

Mitterahalise sissemakse hindamine.
Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel peab audiitor kontrollima:

Kas hindamine on läbiviidud äriühingu põhikirjas fikseeritud korras.

Kas aluseks on võetud asja või õiguse harilik väärtus(keskmine kohalik turuhind ).
Audiitor esitab arvamuse selle kohta kas sissemakse vastab äriseadustiku nõuetele.

Üleantav asi või õigus peab olema rahaliselt hinnatav ning sellele peab olema võimalik pöörata sissenõuet.

Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla äriühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega asutajate tegevus asutamise protsessis.

Sissemaksja peab olema teatanud kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele, kui sellised õigused eksisteerivad ja sissemakse on koormatud mingite kohustustega siis tuleb selle võrra vähendada sissemakse väärtust.
Kliendi tahtlikud ja tahtmata eksimused.
Kliendi raamatupidamis arvestus võib sisaldada erinevaid vigu mille põhjustavad järgmised asjaolud:
1.Kliendi tahtmatud eksimused ehk vead.

Matemaatilised või kirjavead algdokumentides ja raamatupidamis admetes.

Faktide tähele panemata jätmine või vale tõlgendus

Ebapiisav sisekontroll

Mittepiisav arvutus põhimõtete ja aruandluse koostamis nõuete tundmine .

Ebapiisav infoliikumine allüksuste ja töitjate vahel

Ebapiisav eesmägi püstitus arvestus süsteemile
2.Kliendi tahtlikud eksimused ehk pettus.

Raamatupidamisregistritee või dokumentidega manipuleerimine nende võltsimine või muutmine.

Varade seadusevastane omandamine

Tegingu tulemuste varjamine või välja jätmine raamatupidamise arvestusest

Toimmata tehingute kajastamine

Kehtestatud arvestus põhimõtete rakendamata jätmine

Tahtlik arvestus süsteemi moonutamine, eesmärgiga varjata pettust ja kuritarvitusi. (isiklik huvi)
Pettuste ja vigade avastamine ning vältimine on juhtkonna kohustus. Audiitor ei ole vastutav ja teda ei saa pidada vastutavaks pettuse ja vea vältimise eest. Kuid samas tuleb arvestada, et vead ja pettused mõjutavad aruandlust. Vead peaksid olema tuvastatavad, kui audiitor suhtub tõsiselt auditi protsessis kõikidel ettapidel.

Eeltöö kliendi tundma õppimiseks
Riski analüüs
Auditi planeerimine, mis peaks tagama õigete auditi protsetuuride ja läbi viidavate testide valiku.
Auditi läbiviimine vastavalt plaanile, mille käigus kogutakse sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid.
Eelnevalt kogutud info alusel antakse põhjendatud hinnang raamatupidamis aruannetes sisalduva info kohta.

Audiitori jaoks on kriitilisemaks valdkonnaks pettused, kuna nende avastamine on keerukas järgmistel põhjustel:

Reeglina on tegemist sageli ühekordsete pettustega, kuid mis võivad teatud perioodi järel korduda.
Audiitor on pettuste avastamise protsessis praktiliselt üksinda ilma kliendi poolse osaluse või täieliku toetuseta.
Tehingute sihilik kajastamata jätmine.
Audiitorile teadlik valede esitluste tegemine. Kuritahtlik kokkumäng.
Võltsimine.
Vigade tahtliku tekitamise puhul on eelnevalt kaalutud nende avastamis võimaluis ja tehtud eeltöö valides kõige ohutum varjant.

Aruandlus ja järeldusotsused pettuse või vea korral.
Audiitor peaks oma faktilised tähelepanekud edastama juhtkonnale võimalikult kiiresti. Kui ta kahtlustab, et võib esindea pettus ja seda ka juhul kui selle potentsiaalne mõju raamatupidamis aruannetele on suhteliselt väike. Kui audiitor avastab pettuse või märkimisväärse vea siis peab ta situatsiooni tuvastama ja fikseerima ja koheselt juhtkonda teavitama. Veast või pettusest teavitamisel on oluline suunata see õigele juhtimis tasandile . Selleks peab audiitor arvestama:

Pettuse korral tuleks hinnata juhtkonna võimalikku osalust selles.
Enamuse pettus juhtumite korral tuleks aruanda isikule, kes on ettevõtte struktuuris kõrgemal positsioonil kui isikud, kes eeldatavalt on asjasse segatud .
Kui kahtluse all on isikud, kellele on kõrgem vastutus ettevõtte üldise juhtimise ees siis peaks audiitor kaaluma kas kasutatad välist õigusabi edasiste protseduurida määramiseks.

Kui audiitor leiab, et veal või pettusel on raamatupidamis aruannetele oluline mõju või ei ole kõike raamatupidamis aruannetes korrektselt kajastatud või on palju ja olulisi parandusi aruandluses tuleks tal esitada märkustega või eitav järeldusotsus. Kui ettevõte takistab audiitorit omandamast piisavat tõendusmaterjali, mis võimaldab hinnata pettuste või vigade tõenäosust, mis on olulised raamatupidamis aruannete seisukohast. Siis võib audiitor piiratud info ulatse tõttu esitada märkustega arvamuse või arvamuse avaldamisest loobuda . Lisaks peaks audiitor kaaluma ka edasise koostöö võimalusi kliendiga. Audiitori konfidentsiaalsus kohustus välistab üldjuhul aruandluse pettuse või vea kohta kolmandatele isikutele. Audiitor võib otsutada, et tema taandamine töövõtust on vajalik, kui ettevõte pole pettusega seoses rakendanud vastumeetmeid ka siis kui pettus ei ole aruannete seisukohalt oluline. Kindlasi on otsutamisel oluliseks see kui võrd seotud on pettusega või veaga firma juhtorganid. Audiitori eetika koodeks sätestab, et uue audiitori järelpärimise saamisel peaks varasem audiitor teda teavitama kõikidest asjaoludest, mis välistavad tööpakkumise vastuvõtmise uue audiitori poolt. Kui teavitamine nõuab kliendi konfidentsiaalses info avaldamist tuleks see kooskõlastada kliendiga ja kui klient ei luba infot avaldada tuleb see fakt uuele audiitorile avalikustada.
Juhtkonna ausust või kompetetsust puudutavad probleemid on :

Ühe isiku või väikese grupi domineerimine juhtimis tegevuses ning efektiivse järelvalve organi puudumine või ebapiisav tegevus.
Ettevõtte keerukas struktuur, millel puudub praktiline põhjendus.
Jätkuvalt ei suudeta kõrvaldada olulisi puudusi sisekontrolli süsteemis kui see peaks olema täiesti võimalik.
Suur personali voolavaus raamatupidamis ja finantsarvestuse oluliste isikute hulgas.
Liiga pikka aega on raamatupidamsi arvestuse töötajaid alla vajaliku normi.
Õigusalaste konsultatide või audiitorite liiga sage vahetumine .

Tavapärasest erinevad pinged ettevõttes või väljast poolne surve ettevõttele.

Majandusharu langus ja sagenevad ebaõnnestumised.
Vähenevast kasumist või liiga kiirest laienemis tempost tingitud ebapiisav käibekapital.
Tulude kvaliteedi langus nt võetakse endale suuremaid riske. Või valitakse raamatupidamis arvestuses alternatiivseid arvestus põhimõtteid tulu tõstmiseks.
Seoses võimaliku avaliku pakkumisega ettevõtte ülevõtmisega või mingil muul põhjusel vajab ettevõtte tõusvat kasumi trendi, et toetada oma aktsiate turuväärtust.
Ettevõte on teinud olulisi investeeringuid majandusharusse või mingisse tootmis suunda, milles toimuvad kiired muutused.
Ettevõtte tulemused sõltuvad oluliselt vaid ühest või mõnest tarnijast, ostjast või tootest.
Tippjuhtidel on finantsprobleeme.
Raamatupidamis töötajatele avaldatakse survet või antakse aruannete koostamiseks tavapäratult vähe aega.
Tavapärasest erinevate tehingute teostamine .(seotud osapooled, keerukad tehingud,ebaselged teenused,ebatavalised tehingud aastalõpus)

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 150 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

150 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sunnygirl21 Õppematerjali autor

Auditeerimise konspekt
Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid

auditeerimine audit arhipov raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid olulisuse printsiip audiitortegevuse seadus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Auditeerimine

Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Auditeerimine

doc

Auditeerimine - Arhipov

Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Raamatupidamine

doc

Auditeerimine

lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2 Audiitortegevuse ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks oluliseks tõukejõuks oli väliskapitali sissevool eestisse. Tõsiseks probleemiks kujuneb see, et

Auditeerimine

doc

Auditeerimise alused

09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara

docx

Auditeerimine, Viktor Arhipov

Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip

Auditeerimine

docx

AUDITEERIMINE

AUDITEERIMINE Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane on kohustatud arvestama oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teiste isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse

Majandus

pdf

Auditeerimise alused

AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load

Auditeerimine

docx

Auditeerimine

Auditeerimise eesmärk on anda audiitorile vajalik informatsioon ja eeldused hinnangu andmiseks finantsaruannetele. Audiitori hinnang tõstab selle info usaldusväärsust, samas ei tohiks info kasutajad järeldada, et audiitori hinnang kinnitab või on tagatiseks ettevõtte jätkusuutlikusele või tema juhtkonna suutlikkusele. Audiitori ülesanne on hinnata aruannete kvaliteeti, kuid nende koostamise ja kvaliteedi eest vastutab ettevõtte juhtkond. Finantsaruannete auditeerimine ei vabasta ettevõtte juhtkonda vastutusest ega siirda vastutust audiitoritele. Üldreeglina peavad audiitori valima ettevõtte omanikud, kuid oma tegevuses ja aruandes peab audiitor arvestama ka teiste infokasutajatega, sest ettevõtte kohta langetavaid otsuseid ja teevad järeldusi erinevad inimgrupid. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et oleks adekvaatselt hõlmatud ettevõtte raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad

Auditeerimine

Rohkem sarnaseid