Auditeerimine

Reemann, Elis

Auditeerimine (0)

5 VÄGA HEA

Auditeerimine 08.10.10
Raamatupidamise aruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgnevatest põhiprintsiipidest, mis lähtuvad rahvusvahelise arvestuse ja aruandluse üldtunnustatud põhitunnustest ja raamatupidamise heast tavast .

Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja muude isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest.

Jätkuvuse printsiip – raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal pole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui raamatupidamisaruanne pole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, tuleb aruandes ära näidata rakendatud arvestusprintsiip.

Arusaadavuse printsiip – raamatupidamisaruandes avalikustatav info peab olema esitatud selliselt , et on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale. Kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsteadmised.

Olulisuse printsiip - raamatupidamisaruanne peab kajastama kogu olulist infot, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja poolt ja selle põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi majandustehinguid võib arvestada ja kajastada aruannetes lihtsustatult.

Järjepidevuse printsiip – raamatupidamisaruande koostamisel tuleb kasutada jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.

Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruande perioodi tuludest arvatakse maha nende samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekud millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. (nt.ettemekasudega)

Objektiivsuse printsiip – raamatupidamisaruandes esitatav info peab olema neutraalne ning usaldusväärne.

Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamisaruanne tuleb koostada kaalutletult ja ettevaatlikult, et vältida varade ja tulude ülehindamist, või kohustuste ja tulude alahindamist. Eriti taunitav on see, kui tegevus on sihilik, või on eesmärgiks ka varjatud reservide moodustamine.

Avalikustamise printsiip – raamatupidamisaruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. (Õige kajastamine toimub vastavalt algdokumendile ja õiglane kajastamine on see, kui me oleme andnud varale hinnangu).

Sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .
Audiitortegevuse olemus 08.11.2010
Audiitortegevus on üks majandusarvestuse liikidest, ja majandus arvestus sisaldab veel järgmisi liike:

Finantsarvestus - mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud välistarbijatele(aktsionär, krediidiasutused, riigiasutused). Välistarbijad saavad infot eelkõige finantsaruannetest. Finantsaruanded on aga minevikulise iseloomuga , ja seetõttu ei pruugi nad hetke olukorda täiesti õigesti kajastada. Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega.

Juhtimisarvestus – seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt, ettevõtte tegevuse plaanimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestamisega. Juhtimisarvestus on rohkem suunatud ettepoole ehk tulevikku. Tulemuste arvestamine , andmete ettevalmistamine otsuste langetamiseks , on reguleeritud ettevõtte siseste normatiivsete materjalidega.

Kuluarvestus – on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ning selle struktuuriüksuste tootmise ja tegevuskulude töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Samuti tootekulude kalkuleerimisega. Kuluarvestus on juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, varustades mõlemat kuluinfoga. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustiste suurenemine.

Maksude arvestus – mis tegeleb maksude arvestuse, analüüsi ja planeerimisega. Aluseks on maksuseadusandlus, mis sätestab iga maksu osas arvestuse aluspõhimõtted.

Finantsaruannete analüüs – mis tegeleb ettevõtte antud hetke rahandusliku olukorra hindamisega, möödunud perioodi andmete alusel. Finantsanalüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte finantsseisundit. Tuuakse välja ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, ning võimalikult palju näitajate vahelisi seoseid , et kindlaks määrata, millised valdkonnad mida mõjutavad, ning selle alusel kujundab ettevõtte strateegia. Analüüs viiakse läbi finantsaruannete näitajate alusel, ja analüüsi tulemusi kasutavad nii sisesed kui välised tarbijad.

Sisekontroll – organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna juhtimistegevust, suhtumist ja meetodeid , protseduure ja abinõusid, mis peaks andma piisava kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene.

Audiitorkontroll – sõltumatu eksperdi hinnang, ettevõtte finantsarvestusele. Vandeaudiitor on välisauditi läbiviija, kes kontrollib ja hindab raamatupidamisaruannete kvaliteeti, lähtuvalt auditeerimise eeskirjast. Siseaudiitor on funktsioon, mis tegutseb organisatsiooni sees ja ta on kõike hõlmav.

Eelarvestamine – mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri , audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad .
Audiitortegevuse ajalugu
Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks oluliseks tõukejõuks oli väliskapitali sissevool eestisse. Tõsiseks probleemiks kujuneb see, et eraettevõtluse üle kuulus sisuliselt kontroll. Riiklikul tasandil ei pakutud välja ühtegi kontrollisüsteemi, kuidas eraettevõtlust hallata. Kuna riiklik huvi oli ebapiisav ja majanduses hakkasid sagenema ebaõnnestumised, pankrotid, siis hakkavad osa majandusteadlasi suhtlema naaberriikide audiitoritega, kus saadigi esmane ettekujutus audiitortegevusest. Audiitortegevuse alustamise plaaniga pöörduti ka rahandusministri poole.(90’ndate alguses tõsine probleem).
19. veebruar 1990 võtab valitsus vastu audiitortegevuse ajutise põhimääruse, ja rahandusministeeriumi juurde moodustatakse audiitortegevuse nõukogu. Põhimäärus on suhteliselt väikese mahuga dokument ( ca 40§), kuid ka piiritles auditi olemuse eesmärgid, auditi põhiprintsiibid, teatud auditi eetika põhimõtteid ning auditi ja juhtkonna suhteid. Peale põhimääruse rakendamist hakatakse korraldama ka auditi eksamit.
1992 aastal toimus oluline areng, kui eestis alustas tegevust rahvusvahelist audiitorketti kuuluvad firmad, kelle esmane ülesanne oli eesti audiitorite esialgne koolitamine.
1994 aastal ilmuvad Eesti keelsed metoodilised juhendmaterjalid , ja
1996 ilmus esimene auditeerimiseeskiri, mis lähtus rahvusvahelistest auditeerimis standariditest. Eelnimetatud auditeerimise põhimäärus kehtis kuni 1999 aastani.
1. juuli 1999 jõustus adiitortegevuse seadus, tegemist on põhjalikuma dokumendiga, kuid ka see on suhteliselt väikese mahuline .
15. juuni 2000 kehtestati auditeerimise eeskiri, ja eesti audiitorkogu, mis on audiitorite kutse ühendus, iseseisva juriidilise isikuna.
11. novembril 2004 võeti vastu rahvusvahelisse arvestusekspertide föderatsiooni, ja
16. detsember 2004 ka euroopa audiitorite föderatsiooni. Audiitorite kutsetunnistusi antakse välja alates 1990’st aastast. 2009 aasta lõpuks on kutsetunnistusi väljastatud 567 tükki. 8. märts 2010 hakkas kehtima uus audiitortegevuse seadus.
Audiitoritele esitatavad nõuded
Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on antud vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase. Peab olema laitmatu reputatsiooniga, omama audiitori kutse tegevuseks vajalikku teoreetilist ettevalmistust, ja tal peab olema sooritatud audiitori kutseeksam . Välisriigi kodanik, kellel on välisriigis omandatud audiitorkutse, võib tegutseda eestis audiitorina, kui ta on sooritanud eksami eesti seaduse tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada isik, kelle kutsetegevus on lõpetatud audiitortegemise seaduse alusel, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteos, on pankroti võlgnik või kelle reputatsioon on rikutud, või tegutseb valdkonnas, mis on vastuolus või kokkusobimatu hea audiitortavaga. Audiitor peab järgima kutse-eetika põhimõtteid, see on praktiline eetika ehk üksikutele tegevusvaldkondadele rakendatud üldised moraalinormid ja teooriad. Silmas peetakse mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat.
Eetika põhimõtted 11.11.2010
Audiitor peab järgima järgmiseid kutse-eetika põhimõtteid:

Ausus – vannutatud audiitor peab proffesionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus.

Objektiivsus – vannutatud audiitor peab olema õiglane, ning vaba eelarvamustest. Ega tohi lasta teistel oma objektiivusust mõjutada.

Ametialane kompetentsus – audiitor peab olema teenuse osutammisel kompetentsuse kõrgel tasemel. Ta peaks keelduma pakkumistest, mis ei ole talle jõukohased ja mille kvaliteetseks sooritamiseks tal ei ole piisavalt teadmisi, kuigi pakkumine võib olla ahvatlev. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, osalema ettenähtud koolitustel ja tegelema enesetäiendamisega.

Konfidentsiaalsus – audiitortegevuse käigus teatavaks saanud info kliendi kohta, nii panga- kui ärisaladus on rangelt konfidentsiaalsed, ning audiitor võib kliendi infot avaldada vaid allika nõusolekul. Audiitoril on õigus konfidentsiaalset infot avaldada audiitorkogu organite nõudmisel, audiitortegevuse kvaliteedi tegevuse organite ketti kuuluvatele kontrollidele, kohti ja uurimisorganite kirjalikul taotlemisel konkreetses menetluses, kui taotlus on motiveeritud, ning disiplinaarmenetluses enda kaitseks, riigi kotrolli ja finantsinspektsiooni kirjalikul nõudmisel nende ülesannete täitmiseks ning võib avaldada tehniliste normide ja eetikareeglite täitmisel.

Professionaalne käitumine – audiitor peab käituma selliselt, et ta ei kahjustaks ameti mainet, ning ta peab hoiduma tegudest, mis võivad seda põhjustada. Eetika põhimõte pole seotud üksnes töö kohustuste täitmisega. Kutse tegevust diskrediteervateks tegudeks võivad olla kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras( tahtlik tuludeklaratsiooni mitte esitamine, kui seda tuli teha), kliendi tahtlik abistamine vale deklaratsiooni koostamisel.

tehnilised eeskirjad/normid – audiitor peab teenust osutama kooskõlas tehniliste ja professionaalsete normidega. Ta peab täpselt järgima kliendi nõudeid ja juhiseid, kui need on kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse põhimõtetega,

Sõltumatus – suhetes kliendiga peab audiitor säilitama täieliku sõltumatuse.

Rahalised seosed kliendiga:

otsene investeering klientettevõttesse, sh. audiitori abikaasa ja teiste lähikondlaste investeering.

Investeering ettevõttesse – millel on oluline inesteering klientettevõttesse.

Laenu andmine klindile, selle juhtikonna liikmetele või olulistele aktisonäridele või laenu saamine nendelt.

Osalemine ühises tulu toovas äriprojektis kliendiga või selle juhtkonna liikmetega.

Ametid klientettevõttes: kui audiitor on auditeerimise ajal või vahetult ennem seda klientettevõtte juhtival ametikohal või võtmeisik, ei tohiks ta ettevõtet auditeerida enne 5 a. mõõdumist. Kui ta oli ettevõtte töötaja, peaks vahe olema 2-3 aastat.

Muude teenuste osutamine kliendile: kui audiitor osutab kliendile muid teenuseid, tuleb tal hoiduda juhtkonna funktsioonide ülevõtmisel või juhtkonna kompetentsi kuuluvate otsuse tegemisest. Raamatupidamis teenuse osutamisel on välistatud selle ettevõtte auditeerimine. Audiitor ei tohi võtta endale ettevõtte töötaja õigusi ja funktsioone, kui ta osutab muidu teenuseid. Ta ei või koostata raamatupidamise õiendeid – selle peab kinnitama ettevõtte töötaja.

Isiklikud ja perekonna suhted: Audiitor peab teenuse osutamise veendunud, et isiklikud ja teresuhted, ei sea kahtluse alla tema sõltumatust. Reeglina on vastuvõetamatu, et audiitor viib läbi auditi ettevõttes, kui olulistel positsioonidel töötavad tema pereliikmed või lähikondlased.

Kaubad ja teenused: audiitor, tema pereliikmed ja lähikondlased võivad kliendilt vastu võtta kaupu ja teenuseid kõigi teiste tarbijatega samadel tingimustel.audiitor ei tohi aktsepteeria liikset külalislahkust ja kingitusi, mis võib sõltumatuse kahtluse alla viia.

Tasu – auditeerimise eest võetav tasu, ei tohi sõltuda töö lõpptulemusest. Tasu arvestamisel tuleks lähtuda: a) audiitori oskustest ja teadmistest.
b) iga osaleja töö panusest.
c) tööga kaasnevast vastutusest.
Kui on tegemist väikese mahulise auditiga, on otstarbekas kokku leppida lepingutasu. Mahukama auditi korral aga osaleja tunnitasud.

Suhtumine teistesse audiitoritesse – audiitor ei tohi mingil moel halvustada või põhjuseta kritiseerida teist audiitorit, va. kui aruatatkse mõne audiitori isiklikku küsimust ja nõutakse arvamusi /seisukohti.

Reklaam – audiitor ei tohi oma teenuse reklaamimisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami.
Auditeerimine ja auditi välised funktsioonid
Auditeerimine on ettevõtte või asutuse võiorganisatsiooni raamatupidamisaruannete ja nendega seotud finantsinfo , kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda info kvaliteedile hinnang. Auditeerimisobjektiks võivad olla nii kasumit tootva kui mitte tootva juriidilise isiku finantsaruanded, sõltumata omandivormist, tegevusalast või suurusest . Auditeerimise eesmärk on luua audiitorile piisavad eeldused hinnangu koostamiseks finantsaruannete kohta. Audiitori hinnang tõstab finantsaruannete usaldusväärsust, kuid info saaja ei tohiks järeldada, et audiitori hinnang annab kinnitust firma jätkusuutlikusele või juhtimise kvaliteedile. Vastutus aruannete koostamise eest on ettevõtte juhtkonnal, seega peab juhtkond olema piisavalt kompetentne raamatupidamise korraldamises, ning aruannete auditeerimine ei vabasta juhtkonda vastutusest. Kuigi audiitori valib ettevõtte juhtkond või omanikud, peavad audiitorid arvestama sellega, et nende poolt väljastav info pakub huvi ka teistele isikutele, ning seetõttu peab see olema koostatud võimalikult arusaadavalt ja selgelt. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et see hõlmaks ettevõtte olulisi valdkondi kajastava informatisooniga. Audiitori esmane ülesanne on veenduda, et alginfo on tõene, ning ka muu lähteinfo usaldusväärne. Selleks peab ta sooritama vajalikud kontolli protseduurid ja veenduma , et aruande perioodi näitajad on võrreldavad eelmise perioodi näitajatega. Auditi tulemusena peab audiitor veenduma, et finantsaruanded kajastavad firma majanduslikku seisu õigesti ja õiglaselt, kuna audit on pistelise või väljavõttelise iseloomuga, säilib alati võimalus, et olulisi vigu jääb avastamata. Auditeerimise eesmärk on jõuda jaatava tulemuseni, st. kinnitada, et aruanded on koostatud korrektselt.
Auditi välistest funktsioonidest on vastavalt rahvusvahelistele standarditele võimalik sooritada: a) finantsinformatsiooni vaade,
b) kokkuleppelised toimingud ,
c) raamatupidamisaruannete koostamine.
Finantsinformatsiooni ülevaate puhul sooritab audiitor kontrolliprotseduure, mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine ja eesmärgiks on jõuda negatiivse otsuseni, ehk väiteni, et antud valdkonnas ei esine olulisi vigu, mis võiksid moonutada ettevõtte tegelikku finantsseisundit. Ülevaate tulemusel koostatavad aruanded on väiksema usaldusväärsusega, kuna hinnatakse mingit konkreetset valdkonda.
Kokkuleppelised toimingud on sellised, kus tellitakse audiitorilt tavaliselt mingi spetsiifiline teenus (nt. valuutatehingud, ostjatelt laekumata arved). Juhul kui audiitor koostab finanst informatsiooni ülevaate, või teeb kokkuleppelisi toimingudi, siis selleks tuleb sõlmida võimalikult detailne leping. Auditeerimine ondefineeritud ja piiritletud tegevus, samas eelnimetatud teenused aga on individuaalse iseloomuga ja seetõttu nõuavad väga täpset lepingulist kokkulepet.
Muu info auditeeritud raamatupidamisaruandeid sisalduvates dokumentides
Paljud suuremad firmad koostavad ja avaldavad aastaraamatuid/brošüüre, kuhu koondadakse olulisemad finantsaruannete näitajad ja lisatakse ka audiitori aruanne(kui on auditeeritud). Kuid lisaks sisaldavad sellised trükised mitmesugust muud infot, mis ei pruugi olla auditeeritud. Kui audiitor leiab, et auditeeritud ja auditeerimata info ei lange kokku, tuleb tal jõuda järeldusele, kumb info on ebaõiglane. Kui avastatakse, et aruannetes on vead, peab audiitor nõudma, et juhtkond need parandaks. Kui viimased keelduvad, tuleks kaaluda edasise koostöö võimalust. Kui avastatakse vigu auditeerimata infos , peaks audiitor nõudma juhtkonnalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid, millele nende seisukohad põhinevad. Kui põhjendused on veenvad, võib audiitor koostööd jätkata, kui selline info saadakse ennem audiitori lõpparuande valmimist, peaks ta selle lõpparuandes siiski kajastama.
Hinnangud perspektiivsele finants infole
Perspektiivne finantsinfo tugineb mitmesugustele oletustele tulevikus aset leidvate sündmuste kohta. Selline info on juhtkonnale otsutamisel abivahendiks, ning selle koostamise ettevalmistamise eest vastutavad samuti juhid. Prognoosi usaldusväärsuse tõstmiseks võidakse soovida audiitori seisukohta arvamust. Erinevalt tagsivaate info auditeerimisest on perspektiivsele hinnangu andmine oluliselt keerulisem. Kõige rohkem mida audiitor saab kinnitada on see, et tulevikunäitajad on tõesti loogiliselt tuletatud minevikulistest ja jooksvatest näitajatest.
Hinnangu kujundamisel ei tohiks audiitor anda kindlat kinnitust, et perspektiivses infos antud tulemused saavutatakse või mitte. Perspektiivse info hindamisel on oluline see, kuivõrd audiitor tunneb ettevõtet.
Perspektiivse info hindamisel tuleks silmas pidada järgnevaid asjaolusid:

Perspektiivset infot ette valmistanud töötajate kogemused/oskused.

Kas ettevõtte tagasivaateline info lubab loogiliselt jõuda selliste arenguteni, mida juhtkond pakub.

Kas informatsioon, mida kasutatakse, ka. perspektiivne on kooskõlas seaduste ja normatiivaktidega.

Kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja milliste tulemustega.

Milliseid arvestusmeetodeid, skeeme ja põhimõtteid kasutati, kust saadi statistilised andmed.

Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid.
Juhul kui audiitor jõuab seisukohale, et juhtkonna tuleviku nägemus ei ole realistlik , siis tuleb see kindlasti fikseerida arvamuses koos selgitustega.
Riskitüübid

Tegevusrisk – seisneb selles, et finantsarvestuses võivad tekkida tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada ettevõtte finantsseisundit. Järelikult tekib oht, et nimetatud näitajate alusel võidakse langetada valesid juhtimisotsuseid. Tegevusrisk ei sõltu üksnes ettevõtte sisestest asjaoludest, vaid seda mõjutab ka üldine majandus seisund. Tegevusriski hindamisel tuleks arvesse võtta mitmeid asjaolusid:

Tegevjuhtkonna oskused ja motivatsioon .

Ettevõtte majandustegevuse iseloom.

Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus.

Sisekontrolli eh sisekontrolli süsteemi risk – seisneb selles, et ettevõtte sisesed kontrollimehhanismid ei toimi piisava tõhususega, ega too välja olulisi vigu või pettusi. Sisekontroll peab tagama selle, et

Majandus toimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud protseduuride reeglitele.

Kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses, õigetel kontodel ning tekkepõhiselt kui nad toimusid.

Arvestusandmeid võrreldakse perioodiliselt tegelike varade ja kohustustega ja hälvete ilmnemisel kõrvaldatakse need võimalikult kiiresti ja selgitatakse välja põhjused. Sisekontroll võib ettevõttes toimida väga erineva kvaliteediga, ja seetõttu on alati võimalus, et see ei kõrvalda olulisi vigu. Sisekontrolli hindamisel peaks audiitor selgitama, kas juhtkond teadvustab selle vajadust, ning kas seda selgitatakse ka töötajatele. Mida tõhusamaks hindab audiitor sisekontrolli, seda väiksemaks võib kujuneda tema enda kontrollimaht. Kuid siiski tuleb suhtuda kriitiliselt ka suhteliselt efektiivesesse sisekontrolli, sest auditi lõpptulemuse eest vastutab ikkagi audiitor. Kui audiitor leiab, et arvestuses ja sisekontrollisüsteemis on olulisi puudusi, peab ta sellest koheselt juhtkonda informeerima, et see rakendaks ajalikud abinõud, pöördumine peaks olema kirjalik, ja suunatud õigele juhtimistasandile.

Avastamisrisk – mis seisneb selles, et kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu ei avasta audiitor olulisi vigu. See on ainuke risk, mida audiitor ise otseselt saab mõjutada. Mida suuremad on kaks esimest riski, seda suurem on audiitori töömaht riskideavastamisel.

Auditeerimisrisk ehk kogurisk – mis kujuneb eelnevate osariskide koosmõju tulemusena.
Mõisted 12.11.2010
Audiitor – vandeaudiitor.
Vandeaudiitori kohta sätestatud kohaldatakse ka audiitorettevõtjale.
Vandeaudiitor – on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami, raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa . Kellele rahandusministi otsusega on antud vandeaudiitori kutse, ning kes on andnud vande.
Avalikusektori vandeaudiitor – vandeaudiitor, kes on sooritanud kutseeksami avalikuõiguse eriosa, ning kellele rahandusministri otsusega on antud avalikusektori vandeaudiitori kutsetase .
Atesteeritud siseaudiitor – on isik, kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori eriosa, siseautiitori atesteeritud alamosa. Ning kellele rahandusministri otsusega on antud siseaudiitori kutse.
Avalikusektori siseaudiitor – on isik, kellele rahandusministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori või avalikusektori ühingu siseautiidori kutsetase.
Audiitorettevõtja – vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutseteenust autiitorettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on audiitorettevõtja ettevõtlus. Audiitorettevõtja on vandeaudiitorite ühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor.
Vandeaudiitorite ühing - on äriühing (audiitorühing), mille üheks tegevusalaks on vandeautiitori kutseteenuse osutamine. Oma nimel vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on audiitorühingu peamine ja püsiv tegevus. Eestis võib vandeaudiiroti kutsenimetuse all vandeaudiitori kutseteenust osutada üksnes auiitorettevõja, kui seadus ei sätesta teisiti.
Vandeaudiitorite võrgustik - on struktuur, millesse kuuluvate vandeaudiitorite või audiitorite ühing eesmärk on koostöö ja kasumi või kulude jagamine, või millesse kuulujatel on ühised omanikud, kontroll või juhtorganid, ühine kvaliteedi kontroll, äristrateegia, kaubamärk, või ühised kutsealased ressursid.
Auditi tõendusmaterjal
Audiitor peab auditeerimise käigus hankima piisavat ja sobivat tõendusmaterjali, mis oleks küllaldaseks aluseks põhjendatud lõpparuande koostamisel. Tõendusmaterjalide sobivus tähendab nende olulisust ja usaldatavust ja piisavus tähendab nende kvatitatiivset mõõtu. Hinnates vajaliku tõendusmaterjali hulka ning sisu, tuleb arvestada järgmiste kriteeriumitega:

Risk, mida mõjutavad kontrollitava objekti/ettevõtte olemus, sisekontrolli tase ning tegevuse keerukus.

Tegurid, millel võib olla oluline mõju juhtkonna käitumisele.

Ettevõtte finantsseisund ja selles toimunud muutused.

Kontrollitava nähtuse olulisus, aastaaruande kui terviku suhtes.

Varasemate auditite tulemused.

Informatsiooni kättesaadavus ja selle olemus.
Auditeerimise tõendusmaterjalide usaldatavus sõltub sageli nende allikast (kas sisene või väline info) ja esituslaadist (visuaalne, dokumentaalne või suuline ). Tõendusmaterjalide usaldatavuse hindamisel võib aluseks võtta järgmised üldpõhimõtted, mis ei pruugi alati toimida/kehtida:

Välised tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui ettevõtte sisesed tõendusmaterjalid (kolmandatelt isikutelt).

Sisemised tõendusmaterjalid on suhteliselt usaldusväärsemad, kui sisekontrolli tase on kõrgem.

Audiitori enda genereeritud tõendusmaterjalid on usaldatavamad, kui ettevõtte sisesed tõendusmaterjalid.

Kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui suulised .
Audiitori kindlusunne kasvab, kui ühe ja sama nähtuse kohta antud tõendusmaterjalid langevad omavahel kokku. Kui tõendid on vastuolulised, peab audiitor leidma täiendavaid tõendeid, et kinnitada oma seisukohta. Täiendavate tõendite hankimisel tuleks sellega kaasnevaid kulusid võrrelda saadava efektiga , lähtudes otstarbekuse põhimõttest. Tõendusmaterjalide hankimisel tuleb silmas pidada järgnevaid kriteeriume:

Majandustegingud on kajastatud õigesti, nii sisuliselt kui arikmeetiliselt, ehk õiged summad on kantud õigetele summadele.

Varad ja võlad on antud hetkel olemas.

Varad on ettevõtte omand, ning võlad tema antud hetke kohustus.

Ei eksisteeri kajastamata varasid , võlgu ja majandustehinguid.

Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt.

Tulud ja kulud on periodiseeritud õigesti.

Info on aastaaruandes rühmitatud või esitatud nõuete kohaselt (kontoplaan).
Tõendusmaterjalide hankimisel saab kasutada erinevaid meetoteid, ükiskut, kuid sageli kombineeritut:

Arvutused - eesmärk on veenduda, kas majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti ja täpselt kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist üle arvutada, vaid keskeduda valdkondadele, kus on suurem vigade tekkimise risk.

Inspekteerimine – seisneb materjaalsete varadega ning dokumentidega tutvumises. Dokumentidega tutvumisel saab audiitor hinnata dokumentide kvaliteeti, ning samuti sisekontrolli taset. Materjaalsete varade inspekteerimine annab ülevaate nende olemasolust, kuid mitte nende varade tegelikust väärtusest, ega raamatupidamislikust väärtusest.

Vaatlus – see on kontrollimeetod, mille käigus audiitor jälgib mingeid protsesse või töötajate poolt sooritatavaid protseduure. Meetodi puuduseks on see, et kui töötajad saavad aru, et neid vaadeldakse, hakkavad nad käituma vastavalt töönõuetele.

Järelepäringud (intervjuu) – eesmärgiks on saada vajalik info seda omavatelt isikutelt või spetsialistidelt ettevõtte seest või väljaspoolt. Meetodit võib rakendada formaalselt kirjaliku pöördumisega, kuid võib kasutada ka mitteformaalset ehk suulisi pöördumisi (helistada, otse rääkida). Sellega võib oluliselt säästa ressurssi, eriti kui audiitor otsib infot valdkonnas, mida ta ise põhjalikult ei valda.

Analüütiline kontroll – kujutab endast majandusnäitajate muutumistententside, trendide ja hälvete analüüsi, et tuvastada bilanss näitajate omavahelised loogilised seosed või sisemised ebakõlad.
Olulisus ja auditeerimisrisk 14.12.2010
Et kujundada arvamust aastaaruande kohta, peab audiitor sooritama erinevaid kontrolli protseduure, et veenduda, et aruanne kajastab kõiki ettevõtte olulisi valdkondi õigesti ja õiglaselt. Oluline on see, kui võrd korrektselt on arvestus koostatud lähtuvalt olulisuse printsiibist. Kuid arvestades auditi väljavõttelist iseloomu ja sisekontrolli süsteemi suhtelist piiratust, säilib alati risk, et olulised ebatäpsused jäävad avastamata.
Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi, muudab tõenäoseks, et selle info asjatundlik teadlik lugeja, laseb end nendest ebatäpsustest mõjutada.
Olulisuse määratlemisel tuleb see piiritleda ka objekti seisukohast lähtudes.Nt. kui mingi ebatäpsus on oluline mõne bilansi kirje osas, ei pruugi see olla oluline bilansi kui terviku suhtes, seeda on olulisuse määramisel vaja seda hinnata, silmas pidades üksikut ja üldist. Tuleks määrata olulisuse piiritlemisel kvantitatiivsed kriteeriumid ehk numbrilised näitajad.
Tegevuse jätkuvuse põhiprintsiip
Reeglina käsitletakse ettevõtet jätkuvalt tegutsevana, seega lähtutakse põhimõttest, et ei ole vaja kavatsustega vajadust ettevõtet likvideerida või vähendada oluliselt selle mahtu. Lähtuvalt nimetatud printsiibist, valmistatakse ette ja koostatakse aastaaruanne. Eeldatakse, et ettevõtte likvideerimisel suudetakse varade arvelt katta kõik oma kohustused normaalsetes majandustingimustes. Kui nimetatud põhimõte ei toimi ja varasid ei saa realiseerida nende arvestuslikus väärtuses, peab juhtkond andma selgituse, kuidas ettevõte antud olukorrast välja saab. Lahenduseks võib olla varade ja kohustuste ümber klassifitseerimine, ja ümberhindamine.
Infot sellest, et ettevõtte tegevus pole jätkuv, võib saada raamatupidamisaruannetest või muudest allikatest. Jätkuvuse hindamisel on rida suhteliselt lihtsaid kriteeriume, mida audiitor saab aluseks võtta.

Kohustused ületavad varasid või lüh.ajalised kohustised ületavad likviidseid varasid.

Ettevõtte põhivarad on valdavalt fnantseeritud lüh.ajaliste laenudega.

Võimetus maksta kreeditoridele tähtaegselt. (Nt. tarnijad )

Oluline kahju põhitegevusest.

Suutamatus täita omakapitali nõuet.

Pooleli olev majandusvaidlus või kohtuprotsess, mille kaotamine võib tekitada ettevõttelt täiendavaid kohustusi.

Olulise turuosa kaotus.
Kui audiitoril tekib kahtlus , et jätkuvuse põhimõtete täitmine on küsitav, peab ta hankima piisavalt infot, et oma kahtlused ümber lükata või saada neile kinnitus .
Et aastaaraunne annaks selle kasutajale õige ja õiglase ülevaate, siis võiks:
1) nõuda juhtkonnalt selgitust, miks ettevõtte tegevus on mõnes valdkonnas küsitav ja jätkuvusprobleemne, ning milliste abinõudega, või kuidas jätkuvuse põhimõte taastatakse. Kui seletused on ammendavad, võib audiitor anda positiivse hinnangu.
2) kui juhtkond ei anna ammendavat seletust, siis peab audiitor oma eriarvamuse lõpp-dokumendis täpselt fikseerima ja põhjendama.
Audiitori ja kleindileping
Vastavalt seadusele valib audiitori ettevõtte kõigeim juhtimisorgan, (AS puhul üldkoosolek). Et suhe kliendiga oleks igati põhjendatud, peab see olema korrektselt fikseritud ehk see peab olema dokumenteeritud üldkoosoleku dokumendis.
Koosoleku vahelisel perioodil võib vajadusel audiitori valida ka mõni muu ettevõtte volitatud juhtimisorgan, kuid ka sellisel juhul peaks nõudma valiku kinnitust üldkoosolekul. Lisaks auditeerimisele võib audiitor osutada ka muid auditi sarnaseid teenuseid. Selleks võib olla finantsinformatsiooni ülevaade, konsuldatsioonid jm kokkuleppelised toimingud. Nimetatud teenuste osutamiseks võib lepingu sõlmida selleks volitatud juhtorgan .
Muude teenuste korral on oluline põhjaliku ja korrektse lepingu sõlmimine, kuna tegemist on üksikute ja individuaalsete töödega. Kui potentsiaalne klient pöördub audiitori poole koos ettepanekuga, tuleks audiitoril analüüsida 1) kliendi tausta , 2) tema ajendeid, 3) tuleks üle vaadata raamatupidamise seisund ja muud asjaolud , mis võivad mõjutada teenuse tulemust. Kui audiitoril tekib kahtlusi , et tellimuse ajendiks võib olla igal juhul positiivse tulemuse saavutamine, või on teenuse osutamiseks liiga lühike aeg, tleks tal kaaluda pakkumise vastuvõtmist.
Kui tegemist on mahukama auditiga, tuleks lepingus võimalikult täpselt fikseerida erinevate audiitorite funktsioonid ja vastutus, ning igaühe töötasu suurus, soovitavalt tunnitasuna. Kliendilepingu võib sõlmida ühekordseks auditeerimiseks või tähtajatu. Viimasel juhul on soovitav siiski iga-aastane üldkoosoleku kinnitus. Tähtajatu lepingu korral võib selle uuendamine olla paratamatu teatud perioodide järel (asjaolud muutuvad):

Klient ei mõista audiitori töö kõiki eesmärke või ei aktsepteeri selle ulatust.

Kliendi soovid auditi läbiviimisele on muutunud.

On toimunud muutused ettevõtte juhtkonna koosseisus.

On toimunud olulised muudatused klient-ettevõtte suuruses või ettevõtte iseloomus .

On toimunud muudatused seadusandluses.
Lepingu muutmisel võiks alati kaaluda uue lepingu sõlmimist.
Esmakordne auditeerimine:
1) Esmakordseks loetakse audoteerimist, kui ettevõtet varem üldse ei ole.
2) Kui ettevõtet on auditeeritud, kuid nüüd teostab seda uus audiitor.
Esmakordsel auditeerimisel peab audiitor veenduma, et algbilanss ei sisalda olulisi vigu, mis võiksid mõjutada auditeeritava aasta raamatupidamisaruannet.
Algbilansiga tehtav töömaht võib sõltuda:

Arvestuse ja aruannete koostamis süsteemi üldisest tasemest ettevõttes.

Kas ettevõtet varem auditeeriti, ja millised on selle tulemused.
Kui auditeerimine on vajalik majandusaasta sees, siis tuleb kliendile selgitada, et auditi tulemused on seotud suurema riskiga , kuna puudub võrdluse ja kontrolli võimallus algsaldodega, ning kasumiaruandes ei ole fikseeritud kõik tulud ja kulud, kuna arvestus on tekkepõhine.
Hinnangu andmisel võib tekkida olukord, et audiitor hindab vaid bilanssi , jättes kasumiaruandele kinnituse andmata. Kui ettevõte on varem auditeeritud tuleb uuel audiitoril hinnata kriitiliselt eelneva audiitori eriala kompetentsust ja sõltumatust. Kui eelneva tegevuses ilmneb probleeme, kujuneb uue audiitori tegevus mahukamaks.
Kui ettevõtet hakkab auditeerima uus audiitor, siis võib ta pöörduda varasema audiitori poole sooviga tutvuda tema poolt varem koostatud töö dokumentidega antud ettevõttes. Kui endine audiitor annab võimaluse, ei loeta seda konfidentsiaalsuse rikkumise nõudeks. Lisaks võib uus audiitor küsida ka kliendi lepingu katkemise põhjuseid.
Auditeerimise planeerimine
Auditi planeerimise eesmärk on luua eeldused selletõhusaks õigeaegseks ja kvaliteetseks sooritamiseks. Plaanistik seeritakse protseduuride ja kasutatavate auditi meetodite sisu, millega audiitor kavatseb anda oma hinnangu aastaarauandele. Kui paralleelselt auditiga lepiti kokku veel muudes teenustes, tuleks neid plaanis käsitleda eraldi. Planeerimisprotseduuride maht ja sisu sõltuvad eelkõige kliendi majandustegevusest, selle keerukusest, ning audiitori varasemast kogemusest antud kliendiga. Varasema koostöö puudumisel tuleb ilmselt planeerida pikem aeg auditi eelse perioodi analüüsile.
Hästi koostatud plaan tagab selle, et:

Määratakse auditi kriitilised valdkonnad ning reastatakse nad alanevas järjekorras.

Kesksetele auditi valdkondadele pööratakse piisavalt tähelepanu, ning eraldatakse vajalikud ressursid.

Töö sooritatakse õiges järjekorras koordineeritud ja kvaliteetselt.
Auditi kriitilised valdkonnad on nähtused nii ettevõtte sisesed kui ka välised, mis võivad põhjustada olulise vea tekkimise riskid või mille kohta on suhteliselt keeruline hankida tõendusmaterjale.
Plaan ei tohi olla väga jäik ja seda peab saama enne auditi algust või selle käigus korrigeerida.
Edukas planeerimine eeldab, et audiitor tunneb kliendi äritegevust ning antud majandusharu spetsiifikat. Peamised info allikad on järgmised:

Tegevusvaldkonna normatiivdokumendid

Ettevõtte sisesed dokumendid ( üldkoosoleku protokollid)

Vestlused juhtkonnaga

Tutvumine ettevõtte allüksustega

Varasemad või antud auditi tööpaberid

Üldine majanduslik situatsioon ja selle mõju kliendi majandustegevusele
Planeerimise käigus tuleb arvestada veel järgnevate asjaoludega, mis võivad mõjutada auditeerimise mahtu ja meetodeid:

Kliendi lepingus fikseeritud nõuded ning normatiivaktidest tulenevad nõuded.

Kliendile esitatavate aruannete sageduse tähtajad.

Peamiste infovoogude kaardistamine või fikseerimine.

arvestussüsteemi olemus

Kontrollikeskkond ja sisekontrolli süsteemitase

Tõendusmaterjalide maht ja kättesaadavus
Auditeerimisplaan tuleb vormistada kirjalikult. Audiitori kohustus on kriitiliselt hinnata valminud plaani tema protseduuride otstarbekuse ning ajagraafiku osas. Seejärel koostatakse kokkuvõtlik ajaeelarve.
Auditeerimine
1. Andmete audentsuse tuvastamine – andmete audentsuse tuvastamise all mõistetakse raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist. Info allikateks on:
1) Korduvaid majandustehinguid kajastavad raamatupidamisdokumendid ehk raamatupidamisrutiinid (palgaarvestus)
2) Muid ehk mitterutiinsed majandust kajastavad dokumendid (pv mahakandismiskt, trahvid, pistelised inventuurid).
3) Hinnangud (lootusetud laekumised ).
Audiitori ülesanne audentsuse tuvastamisel on välja selgitada oluliste vigade tekkimise tõenäosus ning auditeerimisprogrammi täpsustamine. Audiitor peab veenduma, kas ettevõtte tegevusega seotud andmevood on piisavalt dokumenteeritud ning kajastatud raamatupidamisregistrites. Audiitor ei saa piirduda üksnes auditeeritava perioodi infoga , vaid peab hõlmama ka eelnevat ja järgnevat perioodi, et selgitada andmete õige periodiseerimine .

Raamatupidamise rutiinide auditeerimine – selle hindapisel peaks audiitor kasutama järgmisi võtteid: 1) oluliste rutiinide väljaselgitamine 2) põhitegevuse ja tähtsamate äritehingutega seotud andmevoogude kaardistamine, 3) Vigade tekkevaldkondade ja põhjuste väljaselgitamine. 4) Sisekontrollisüsteemi analüüs ja efektiivsuse hindamine ja 5) Riskide hindamine.
Audiitor peab jõudma veendumusele, kas kõik olulised majandustoimingud on dokumenteeritud, kas nad on tegelikult toimunud, õigesti hinnatud ja periodiseeritud ja koostatud õiged lausendid. Peale vigade tekke valdkondade väljaselgitamist ja nende põhjuste analüüsi, tuleb anda hinnang sisekontrolli süsteemile. Kas sisekontrolli süsteem suudab ennetada ja avastada vigu, ning on piisavalt efektiivne.
15.12.10 Etapid on järgmised:
1) Sisekontroll on tõhus ehk efektiivne, seega sisekontrolli risk on minimaalne. Kontrollitöö maht on suhteliselt väike, kuna esialgsete testide tulemusel saab järeldada, et olulisi vigu suure tõenäosusega ei esine.
2) Sisekontroll on tõhus ja vigade risk on suheliselt madal. Kontroll on suunatud eelkõige põhimõtteliste vigade avastamisele.
3) Kisekontroll ei ole tõhus, ning riski tase on keskmine. Kontrolli käigus eeldatakse vigade olemasolu, ja kontrollimisel tuleb lähtuda avastatud vigade olulisusest.
4) Sisekontroll on vähe efektiivne, seega risk on kõrge. Kontrolli käigus eeldatakse, nii oluliste kui ka mitte oluliste vigade olemasolu, ning seetõttu tuleb rakendada suuremahuline väljavõtt.
2) Muid ehk mitterutiinsed majandust kajastavad dokumendid – auditeerimise etapid on järgmised:
1) Mitterutiinsete tehingute määratlemine ja nende olemuse selgeks tegemine.
2) Riskide määratlemine sisekontrolli süsteemi hindamisega ja töötajate poolt varasemal perioodidel mitterutiinsete toimingutega seotud vigade ning nende parandamise väljaselgitamine.
3) Koostatakse auditi plaan ja auditeeritakse mitterutiinseid toiminguid .
3) Hinnangud – vastavalt rahvusvahelistele arvestus standarditele ning tuginedes raamatupidamisseadustele, on hinnangute tähtsus raamatupidamisaruandes pidevalt kasvanud. Auditeeriimise etapid on järgmised:
1) Klientettevõtte hinnangu protseduuride mõiste – 1) Raamatupidamisaruandlust oluliselt mõjutavate hinnangute välja andmine. 2) Hinnangute kujundamise protseduuride väljaselgitamine. 3) hinnangute kujunemise käigus võimalike veatüüpide kindlaks määramine.
2) Riskide hindamine, mis tähendab tähtsamates hinnangutes oluliste vigade esinemise tõenäosuse hindamist.
3) Auditeerimine, kus tuleks määratleda eelnevalt hinnangute auditeerimise maht, kasutavate analüütiliste protseduuride kirjeldused ja kontrolli protseduuride ajastamine.
Analüütilise kontrolli protseduur
Auditeerima asudes, peab audiitor välja selgitama ettevõttes kasutavate ja väljastavate andmete/dokumentide täielikkuse, täpsuse ning piisavuse. Protseduurid, mida ta peab selleks kasutama/ teostama on:
1) Raamatupidamislausendite käivete ning saldode üksikasjalik kontoll .
2) Finantsnäitajate analüüs,
3) Prognoosi ja tegelikkuse analüüs (ehk prognoosist hälbimise analüüs).
Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente:
1) Finantsinformatsiooni võrdlemine.
1) Võrreldakse eelmiste perioodidega
2) Planeeritavate näitajatega
3) Konkureerivate firmade või majandusharu keskmiste näitajatega.
4) Vertikaalanalüüs ehk struktuuri analüüs.
2) Finantsinformatisooni sisemiste seoste analüüs.
1) Suhtarvu analüüs erinevate finantsnäitajate vahel.
2) Finantsinformatsiooni ning asjakohase mitte finantsinformatsiooni vaheliste seoste analüüs. Seega analüütiliste meetodite rakendamisel võivad need varieeruda lihtsast võrdlusest kuni kompleks analüüsi meetodeni välja. Analüütilise kontrolli protseduuris aitavad audiitoril mõista klientettevõtte äriideed, mis omakorda annab talle võimaluse koostada õige ja põhjendatud lõpparuande. Analüütilised protseduurid tuleb määratleda auditi plaanis, sest erinevate protseduuride töömahud on väga erinevad. Ja seetõttu mõjutavad oluliselt ajaplaani.
Väljavõtteline vaatlus
Väljavõttelise vaatluse kavandamisel tuleb lähtuda auditi eesmärkidest.
Lähtealuseks on:
1) Andmete kogumi olemus ja maht.
2) Riskiteguritest (auditeerimisrisk).
3) Vastuvõetav avastavate vigade maht.
4) Eeldatav vigade maht.
Väljavõttelise vaatluse käigus puutub audiitor kokku mitmesuguste riskidega, nt. võib ebapiisava mahuga või valesti püstitatud vaatluse tulemusena, võib jõuda teistele järeldustele, kui oleks jõutud kogu andmekoguni uurimisel . Samuti ei pruugi audiitor väljavõtu tulemusi õigesti tõlgendada. Vastuvõetav vigade maht on maksimaalne vigade kogusumma , mida audiitor võib aktsepteerida eeldades, et vaatluse maht on olnud järelduste tegemiseks piisav. Vaadeldavad andmed valitakse põhimõttel, et väljavõtu kogum on käsitletava valdkonna tüüpiline näide, st. et antud valdkonna kõigil andmetel on võrdne võimalus sattuda väljavõttu. Peamised väljavõtu meetodid on üles ehitatud kas juhusliku või süstemaatilise väljavõtte põhimõttele.
Juhuväljavõtu puhul on kõigil andmetel ühesugune võimalus sattuda väljavõttu. Süstemaatilise väljavõtu puhul satuvad andmed kogumisse, kas mingi intervalli alusel või mingil muul põhimõttel, (nt.iga kümnes ühik). Aluseks võib võtta rahalise väärtuse, (nt.kõik tehingud üle 10.000 krooni).
1) Peale väljavõtu vaatlust, peaks audiitor esiteks analüüsima avastatud vigu, ning prognoosima vigade mahu andmete kogumahus.
2) Tuleb hinnata väljavõttelise vaatluse riski.
Avastatud vigade osas tuleb hinnata nende olulisus. Vaatluse tulemusena võib selguda, et sarnastel andmetel esinevad sarnased korduvad vead. Koostatakse vale raamatupidamiskanne. Sellisel juhul tuleb välja selgitada, sarnaste vigade kogumaht. Audiitor peaks vigade analüüsil hindama ka nende kvalitatiivset osa. Nt. võivad vigade iseloom tekkepõhjused, olla aluseks, et hinnata sisekontrolli süsteemi, ning selle kaudu antud vigade võimalikkust ettevõtte teistes valdkondades.
Teiste audiitorite ja ekspertide töö kasutamine
Audiitor vastutab oma järelduste kujundamisel, ning lõpparuande koostamisel klientettevõtte finantsinfo kohta täielikult ka juhul, kui ta kasutab assistentide, teiste audiitorite, spetsialistide, ekspertide ja teiste töö resuldaate. Audiitor peab olema kindel, et teiste töö kasutamine ühtib tema järeldusotsustega.
Teiste audiitorite töö kasutamisel peaks audiitor tegema järgmist:
1) Teise audiitori pfofesionalse ja tasuta uurimine . Allikana saab kasutada erialaste organisatsioonide info, vestlused antud ning teiste audiitoritega jne.
2) Kaasatud audiitoritele tuleb selgitada põhjalikult antud auditi eesmärke, ning milleks tulemusi kasutatakse. Tööd tuleks omavahel koordineerida (Tööplaani peavad paika panema omavahel).
3) Audiitor peab kindlustama, et teised audiitorid järgivad vorminõudeid ja tähtaegasid.
4) Audiitor selgitab välja teiste poolt kasutatavad auditeerimisprotseduurid ja meetodid.
5) Audiitor võtab arvesse teiste põhimõttelised järeldused. Sama laieneb spetsialistidele ja ekspertidele.
6) Audiitor peab töödokumentides fikseerima eelnimetatud info.
Adiitori tööpaberid, töödokukendid
audiitori tööpaberid on tema poolt auditi käigus koostatud kliendilt või kolmandatelt osapooleltelt saadud dokumendid, märkmed, ülestähendused jms.
Dokumentide koostamise peamised eesmärgid on:
1)Aidata kaasa auditi planeerimisele , õigeausele ja kvaliteetsele sooritamisele.
2) Kujundada eeldused audiitori või audiitorrühma töö koordineerimiseks, kontrollimiseks ning tähelepanekute üldistamiseks (järeldusteks).
3) Anda tõendusmaterjalid auditeerimisel sooritatud kontrolli protseduuride kohta, millele tuginedes on audiitor sõnastanud oma lõppjäreldused.
Lisaks nimetatud eesmärkidele. Tuleb tööpaberid koguda ja koostada sellise põhjalikkusega, et asjatundlik lugeja kes nendega tutvub, saaks hinnata kogu auditi protseduuri. Tööpaberid on seega abivahendiks, nii auditeerimisele kui järelduste koostamisele kliendi jaoks. Kõik audiitori järeldused peavad olema tõendatud tööpaberites.
Tööpaberite sisu ja vorm sõltuvad:
1) Audiitori poolt osutatava teenuse iseloomust
2) Klienditegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest.
3) kliendiraamatupidamise korraldusest ja sisekontrolli tõhususest
4) vajadusest juhendada ja koordineerida teiste auditis osalejate tegevust.
Tööpaberid tuleb süstematiseerida, selliselt, et nad oleks kergesti kättesaadavad ning ülevaatlikud. Pikemaajalise suhte korral kliendiga võiks koostada kausta eraldi materjalidest, mis on kasutatavad pikemaajaliselt, ning mis vähendab tuleviku auditite mahtu. Kuna dokumentide püsivus on suhtelise iseloomuga, tuleks neid perioodiliselt üle vaadata ja uuendada.
Audiitori tööpaberid on tema omad, kui audiitor lõpetab suhte mingi kliendiga, on tal õigus tööpaberid edastada uuele audiitorile, mida ei loeta konvidentsiaalsuse nõude rikkumiseks .
Tööpabereid tuleb säilitada selliselt, et võõrastele puudub neile ligipääs, vastutab täielikult audiitor. Tuleb säilitada mõistliku ajapiires, kuid mitte alla seaduses sätestatud.
Tööpaberid peavad olema kaustas nummerdatud, ning igal tööpaberil peab olema selle koostamise või saamise kuupäev, ning audiitori allkiri, millega ta võtab vastutuse, et info on tõene. Võimalusel ja vajadusel tuleks võtta ka teise osapoole kinnitus dokumendid.
Auditeerimine on finantsaruannetele hinnangu andmine, nende kontrollimise kaudu, et tõsta aruannete usaldusväärsust nende kasutajatele. Auditi eesmärk saavutatakse audiitori poolt arvamuse avaldamisega, sellest, kas finantsaruanded on koostatud kõikides olulistes aspektides kooskõlas finantsraamatupidamise raamistikuga.
8. märtsil 2010 aastal kehtima hakanud audiitortegevuse seadus näeb lisaks auditeerimisele ette ka ülevaatuse. Auditi kohustus tekib, juhul kui aruandeaasta näitajatest vähemalt 2 on suuremad kui:
1) müügitulu või kulu on suurem kui 2 milj. ( piiriks 6 milj.)
2) varade maht bilnasipäeval üle 1 milj. euro, (piiriks 3 milj.)
3) keskmine töötajate arv 30 inimest. (piiriks 90 inimest)
Ülevaatuse kohustus tekib juhul kui aruandeaasta näitajatest vähemalt 1 on suuremad kui:

müügitulu või –kulu, 1 miljon eurot, (piiriks 3 miljonit)

varade maht bilansipäeval 500 000 eurot (1,5 milj. eurot)

keskmine töötajate arv 15 inimest (piiriks 45 inimest)
auditi kohustus kehtib ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel, nt:

kui aruande koostaja on AS,

riigiraamatupidamiskohuslased,

kohaliku omavalitsuse üksused,

avaliku õigusliku juriidiline isik,

sihtasutust

riigieelarvest eraldist saab erakond.
Auditi kohustus võib olla dikteeritud ettevõtte põhikirjas. Auditi teenust vüib alati kasutada vabatahtlikult, võimalust võiks kaaluda, arvestades teiste osapoolte vajadust (pangad,tarnijad).
Audit ja ülevaatus on mõlemad kindlust andvad audiitorteenused. Ülevaatus on auditist vähem põhjalik, mistõttu pakub piiratud kindlustunned võrreldes auditiga. Ülevaatuse käigus teeb audiitor tavaliselt analüütilise kontrolli protseduure ning interviueerib olulisi võtmeisikuid. Auditi lõpptulemuseks on hinnang, et finantsaruanded on olulises osas koostatud õigesti (pos.kinnitus). ülevaatuse korral kinnitab audiitor, et talle ei saanud teatavaks asjaolusid, mis sunniks uskuma, et finantsaruanded ei ole õiged (neg.kinnitus).
Kohustusliku ülevaate kohustuse võib suurema kindlustunde saavutamiseks alati asendada auditiga. Ülevaatuse eelis on kulude kokkuhoid , sest töömahud on väiksemad. Vandeaudiitori arvamus tõstab küll aruandluse usaldusväärsust, kuid vastutus nende õige ja õiglase koostamise eest on ettevõtte juhtkonnal.
Audiitori järeldused
Sõltumata sellest, millist teenust audiitor osutab, annab ta töötulemuse kliendile kirjalikult. See võib olla erineva nimetusega (märgukiri, arvamus, hinnang, raport ). Info kasutaja saab otsustada, lõppjärelduse alusel, audiitori töö sisu, taseme ja tulemuslikkuse üle. Kesksel kohal on lõppjärelduse sisuline osa, mida saab kasutada klient ettevõte ja ka muud huvitatud tarbijad.
Sõltuvalt töö iseloomust, võib ta esitada kahte tüüpi järeldusi:

Auditi tulemus fikseeritakse järeldusotsuses, mida uus seadus nimetab sõltumatu vandeaudiitori aruanne.

Eriotstarbelised rapordid, mille sisu sõltub tööeesmärgist.
Auditi järeldusi on 4 tüüpi:
1) puhas järeldusotsus, aruanne
2) märkustega järeldusotsus
3) eitav järeldusotsus
4) hinnangu andmata jätmise järeldusotsus
Mõisted
Kindlustunnet andev teenus on kutsetegevus, mille tulemusel tegevusloaga vandeaudiitorist juhtiv audiitor avaldab tegevusloaga vandeaudiitori aruande, mis on kavandatud suurendama ettenähtud kasutajate, kes on muud kui vastutav osapool, usaldust teenuse objekti kriteeriumite järgi hindamisevõi mõõtmise lõpptulemuse vastu.
Kindlust andav teenus vastab järgmisetele tunnustele:
1) teenusega on seotud 3 osapoolt
2) määratletud on teenuse objekt
3) määratletud on teenuse osutamise standard
4) määratletud on kriteerium , mida rakendatakse teenuse objekti hindamisel või mõõtmisel.
5) teenuse objeti vastavuse kohta kriteeriumile on piisavalt tõendusmaterjali.
6) teenuse kohta vormistatakse aruanne
Põhjendatud kindlustunnet andva teenuse osutamisel vähendab audiitor kindlustunnet andva teenuse riski. Teenuse osutamise aksepteeritavalt madala tasemeni omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kui vandeaudiitor esitab aruande üldistavas jaatavas vormis.
Põhjendatud kindlkustunde andva teenuse puhul on omandatud kindlustunne madalam, kui apsoluutne kindlustunne. Kuna kindlustunnet andva teenuse riskivähendamine 0-ni on harva saavutatav, või kuluefektiivne.
Kindlustunnet andva teenuse risk on võimalus et tegevusloaga vandeaudiitori aruandes avaldatakse ebakohane arvamus või kokkuvõte, või kajastatakse teenuse objekti vääralt.
Piiratud kindlustunnet andva teenuse puhul vähendab vandeaudiitor kindlustandva teenuse riski teenuse osutamisel aksepteeritava tasemeni, mis on madalam kui kindlustandva teenuse puhul, ning aruanne esitatakse üldistavas eitavas vormis. Hinnatakse tegevuse objekti vastavust, kehtestatud kriteeriumitele ja püütakse leida objekti mittevastavust neile.
Seadus reguleerib järgnevaid kutseid:

vandeaudiitorid sh.tegevusloaga vandeaudiitorid ja avaliku sektori vandeaudiitorid

siseaudiitorid sh. avaliku sektori siseaudiitoreid.
Vandeaudiitor on füüsiline isik, kes on sooritanud arvestus experdi kutseeksami raamatupdiamise eriosa ja vandeaudiitori eriosa kohta, andnud vande ja kellele kehtib kutset kinnitav audiitorite avaliku järelevalve nõukogu poolt registrisse kantud märge.
Vandeaudiitor peab olema audiitorkogu liige.
Siseaudiitor on füüsiline isik, kes on sooritanud kutseeksami üldosa ja siseaudiitori eriosa kohta, ning kellele kehtib siseaudiitori kutset kinnitav nõukogu poolt registrisse kantud märge. Siseaudiitor võib kutsetegevust iseseisvalt läbi viia.
Tegevusloaga vandeaudiitori aruanne on dokumendina vormistatud , kindlustunnet andva teenuse kokkuvõtteline raport, milles sõltumatu vandeaudiitor avaldab teenuse objekti kohta auditi ülevaatuse või muu kindlustandva teenuse põhjal omandatud auditi arvamuse ülevaate kokkuvõtte, või muu teenuse kokkuvõte.
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 93 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elis Reemann Õppematerjali autor

Väga põhjalik konspekt

printsiibid auditeerimine majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip objektiivsuse printsiip kogurisk auditeerimisrisk audiitorettevõtja vaatlus inspekteerimine arvutused

Sarnased õppematerjalid

pdf

Auditeerimine

Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Auditeerimine

doc

Auditeerimine - Arhipov

Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Raamatupidamine

doc

Auditeerimine

pdf

Auditeerimise alused

AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load

Auditeerimine

docx

Auditeerimine

Auditeerimise eesmärk on anda audiitorile vajalik informatsioon ja eeldused hinnangu andmiseks finantsaruannetele. Audiitori hinnang tõstab selle info usaldusväärsust, samas ei tohiks info kasutajad järeldada, et audiitori hinnang kinnitab või on tagatiseks ettevõtte jätkusuutlikusele või tema juhtkonna suutlikkusele. Audiitori ülesanne on hinnata aruannete kvaliteeti, kuid nende koostamise ja kvaliteedi eest vastutab ettevõtte juhtkond. Finantsaruannete auditeerimine ei vabasta ettevõtte juhtkonda vastutusest ega siirda vastutust audiitoritele. Üldreeglina peavad audiitori valima ettevõtte omanikud, kuid oma tegevuses ja aruandes peab audiitor arvestama ka teiste infokasutajatega, sest ettevõtte kohta langetavaid otsuseid ja teevad järeldusi erinevad inimgrupid. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et oleks adekvaatselt hõlmatud ettevõtte raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad

Auditeerimine

doc

Auditeerimise kokkuvõte

juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul.

Auditeerimine

docx

Auditeerimine, Viktor Arhipov

Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip

Auditeerimine

docx

Auditeerimise alused

Kui audiitor edastab info suuliselt, siis peaks ta selle ikkagi fikseerima oma dokumentides. 3) Avastamisrisk on risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada ainult avastamisriski. 4) Auditeerimisrisk ehk kogurisk, mis kujuneb osariskide koosmõjuna. Mida kõrgemaks hindab aud.ettevõtja tegevusriski ja sisek.riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas valesti tegevusriski või sisekontrolliriski, siis tuleb tal muuta auditeerimisteenuse plaan, lisades vajalikud täiendavad kontrolliprotseduurid ning kooskõlastades muudatused kliendiga. OLULISUS JA AUDITEERIMISRISK Kujundades arvamust rp.aruande kohta peab audiitorettevõtja sooritama erinevaid kontrolliprotseduure, et jõuda küllaldase kindluseni selles, kas rp

Auditeerimine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk