AUDITEERIMINE (0)

1 Hindamata

AUDITEERIMINE
Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid

Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohuslane on kohustatud arvestama oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teiste isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest.

Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse lõpetamiseks. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest, tuleb selgitada, millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuda ja amortiseerida oma põhivara (probleemideta).

Arusaadavuse printsiip – raamatupidamisaruanded tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt, kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele, kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised.

Olulisuse printsiip – raamatupidamisearuandes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult.

Järjepidevuse printsiip – aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise.

Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende tekkega seotud kulud. Väljaminekud, mille vastavad kulud tekivad muul perioodil, kajastatakse kuluna samal perioodil, kui tekivad nendega seotud kulud.

Objektiivsuse printsiip – esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne.

Konservatiivsuse printsiip – aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik üle- või alahindamine ja aruande kasutajate ees varjatud reservide tekitamine.

Avalikustamise printsiip – raamatupidamisaruannetes tuleb esitada kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.

Sisu ülimuslikkuse printsiip – raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust ja majanduslikust olemusest ka siis kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .
Audiitortegevuse seadus
Esimene seadus võeti vastu NSV ülemkogu pool 19.02.1990. Kehtiva audiitoretegevuse seaduseelnõu võeti vastu 10.veebruar 1999 ning see jõustus 01.juuli 1999.
Seaduse eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevust, sätestada audiitorite kohustused, õigused ning neile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsiooni ja juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikke aluseid. Seadus ei kehti riigikontrolli audiitoritele.
Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse- eetika põhimõtteid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele.
Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks kui:

Kui ettevõtet ei ole mitte kunagi auditeeritud

Kui auditeerib uus audiitor
Audiitor
Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik:

Kes on teovõimeline

Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase

Kes on laitmatu repurtatsiooniga

Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisav ettevalmistus ja 3 aastane töökogemus audiitori juhendamisel

Kes on sooritanud audiitoreksami

Ei anna hinnangut ettevõtte majanduslikule seisule ega muudele majandusnäitajatele
Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt, peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises. Peab omama kehtivat tööluba. Eksami võib sooritada eesti ja inglise keeles.
Audiitor ei saa olla isik:

Kelle kutsetegevus on lõpetatud antud seaduse alusel

Kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos

Kes on pankroti võlgnik

Kes tegutseb valdkonnas, mis on kokkusobimatu hea audiitortavaga

Kellel on rikutud repurtatsioon
Audiitorikutse saamiseks tuleb sooritada audiitori kutseeksam. Sooritanud eksami positiivselt, saab kutsekomisjonilt peale ametivande andmist ning audiitorite nimekirja kandmist kutsetunnistuse.
Audiitor äriühing
Audiitorühing võib olla täisühing, osaühing, usaldusühing või aktsiaselts . Tegusedas aktsiaseltsina, võib ta väljastada vaid nimelisi aktsiaid . Vähemalt kolm neljandikku aktsiatest peab kuuluma audiitoritele. Audiitorkogu juhatuses peavad enamik olema audiitorid. Kui ühing tegutseb muus valdkonnas või tahab alustada muud tegevust, peab ta esitama taotluse audiitorkogu juhatusele. Audiitor tuleb kanda nimekirja ühe kuu jooksul pärast kutseeksami sooritamist. Nimekirja kandmiseks peab audiitor esitama kahe nädala jooksul avalduse.
Audiitori kutsetegevus
Kutsetegevuses on audiitor sõltumatu ja erapooletu , juhindudes vaid seadustest ja audiitorkogu ning selle organite otsustest, auditeerimise eeskirjast ning audiitortegevuse rahvusvahelise tegevuse heast tavast . Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses tegevuse käigus teada saadud infot ka peale kutsetegevuse lõppu.
Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta:

Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks

Distsiplinaarmenetluses

Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel

Eeluurimise asutusele seoses kriminaaluurimisega

Riigikontroll ning selle ülesannete täitmiseks
Audiitor ja audiitorüing vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustatud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustus lepingu. Kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus, kui selgub , et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping . Audiitori kutsetegevuse järelvalvet teostab juhatus.
Audiitori distsiplinaarvastutus

Märkus

Noomitus

Rahatrahv , mis ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal ametlikult kehtiv kuupalga alammäär ning suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust

Kutsetegevuse peatamine 3 kuust 1 aastani

Audiitori kutsetegevuse lõpetamine
Audiitori kutse-eetika

Ausus – vannutatud audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus
Objektiivsus – vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust
Ametialane kompetentsus – audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsustasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest, milleks tal pole piisavalt teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus .
Konfidentsiaalsus – kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne. Audiitor võib infot avaldada vaid infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetiliste põhimõtete täitmisel, audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedikontrolli organitele.
Professionaalsus – audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada ameti head mainet ja ta peab hoiduma seda põhjustavatest tegevustest. Audiitor peab hoiduma diskrediteeritavatest tegudest ehk kriminaalkorras karistatavatest kuritegudest (nt tahtlik tuludeklaratsiooni mitte esitamine, valeandmed deklaratsioonis, kliendi abistamine valedeklaratsiooni koostamisel ja esitamisel).
Tehinilised eeskirjad – audiitor peab teenuste osutamisel jälgima tehnilisi ja professionaalseid eeskirju, samuti kliendi vastavaid juhiseid, kui need on kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse põhimõtetega.

Audiitori auditi välised funktsioonid
Rhavusvahelised standardid esitavad kolm olulist funktsiooni:

Finantsinformatsiooni ülevaade – audiitor sooritab kontrollis protseduure, mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine. Eesmärk on jõuda negatiivse järelduseni, audiitor peab jõudma kinnituseni, et finantsinfo ei sisalda olulisi vigu, mis seaks kahtluse alla raamatupidamisaruannete õiguse.

Kokkuleppelised toimingud – kliendi ja audiitori vahel kokku lepitud auditi iseloomuga toimingud mingis kitsamas valdkonnas (nõuded ostjate vastu, võlad hankijatele, varud jne). Audiitor ei anna tavaliselt hinnangut objektile , vaid esitab tähelepanekud kliendile, kes peab ise järeldused koostama.

Aruannete koostamine – audiitori tegevuses teisejärguline, sest audiitor ei saa auditeerida ettevõtet, mille finantsaruanded ta ise koostas.
Audiitorkogu
Järgib audiitortegevuse seadust, peab kinni üldkoosolekul kinnitatud otsustest, täidab põhikirja nõudeid ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe. Audiitorkogu võib omada vara. Vara allikateks on kohustuslikud liikmesmaksud audiitoritelt, audiitorite distsiplinaarkaristustest laekuvad trahvid , vara paigutamisest saadav tulu, annetused ja muud laekumised (pärand, kingitused). Audiitorkogu ei või anda laenu ega tagada teiste isikute kohustusi. Audiitorkogu ülesanded on tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine ning esitatud kaebuste läbi vaatamine. Audiitrokogu organiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan).
Üldkoosolek

Põhikirja kinnitamine

Määrab juhatuse revisioni liikmete arvu ja valib liikmed

Kinnitab eelarve ja majandusaasta aruande

Valib audiitorkogu esindajad kutsekomisjoni

Kinnitab nõuded tegevusaruandele
Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui majandusaasta 6 kuu jooksul. Juhatus teatab koosolekust vähemalt kuu aega ette. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku:

Omal algatusel

Revisjoni organi algatusel

Rahandusministri algatusel

Kui seda nõuab vähemalt 1/6 audiitorkogu liikmetest
Erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt kaks nädalat. Kui juhatus ei kutsu ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist koosolekut kokku, siis võivad seda teha inimesed, kes esitasid taotluse. Üldkoosolek on pädev, kui osaleb üle poole audiitoritest. Kui kvoodi ei teki, kutsutakse koosolek kokku uuesti 2 nädala jooksul ning see on igal juhul otsustusvõimeline. Igal audiitoril on üks hääl ja otsus on vastu võetud kui vähemalt 50% osalejatest hääletab poolt.
Juhatus
Pidevalt tegutsev organ, kes korraldab audiitorkogu tegevust. Liikmed valitakse 3 aastaks audiitorite hulgast. Juhatuse liige ei tohi kuuluda revisjoni komisjoni ja vastupidi.

Koostab audiitoreksami programmi

Korraldab raamatupidamise

Töötab välja ja täiendab auditeerimise eeskirja

Otsustab audiitorite täiendavale eksamile saatmise ja määrab aja

Otsustab audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise ja lõpetamise
Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui poolthääle on andnud üle poole kohalolijatest. Juhatuse liige ei tohi osaleda hääletusel, kui arutatakse temaga seotud probleeme. Juhatuse koosolek tuleb protokollida. Kui keegi jääb eriarvamusele, tuleb see protokollis allkirjaliselt fikseerida . Juhatuse liikmed valivad esimehe, kes korraldab juhatuse tööd ning esindab audiitorkogu. Liikmed vastutavad seaduse põhikirja rikkumise ning oma kohustuste mittetäitmisega audiitorkogule või audiitoritele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ebaseadusliku otsuse vastuvõtmisel on tal olnud eriarvamus ja see on kantud protokolli.
Revisjoni komisjon

Kontrollib audiitorkogu majandustegevust ja asjaajamist

Liige ei tohi olla töösuhtes audiitorkoguga

Liikmed valitakse 4 aastaks

Otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega 50%+1 hääl
Riiklik järelvalve
Riiklikku järelvalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahandusministeerium . Riikilik järelvalve jälgib, kas audiitorkogu täidab seadusi, õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab rahandusministrile kõikide üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot, mis sisaldab kutsesaladusi ning selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega, peab rahandusminister pöörduma halduskohtusse.
Hinnang perspektiivsele finantsinfole
Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Info on subjektiivne ja sõltub sellest, kes prognoosi koostab. Perspektiivse finantsinformatsiooni eest vastutab ettevõtte juhtkond .

Perspektiivset finantsinfot ettevalmistanud ettevõtte oskused ja võimed

Kas ettevõtte minevikuinfo lubab loogiliselt ennustada prognoositavat infot, mida juhtkond pakub

Kas nii lähteinfo kui perpektiivne info tuginevad seadustele ja põhimõtetele

Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja raamatupidamine on auditeeritud

Milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid meetode kasutati info töötlemisel

Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid
Kui audiitor leiab, et info ei ole realistlik või selle ettevalmistamisel on tehtud olulisi vigu, siis tuleb see järelduse otuses selgelt kajastada. Kui nimetatud info on ettevalmistatud asjatundlikult, peab audiitor vältima oma otsuses resoluutset hinnangut ning viitama sellele, et prognoos on tõenäosuslik ning ei pruugi nii täpselt realiseeruda.
Riskitüübid

Tegevusrisk – risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead, mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest, vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga ning tegevusvaldkonna keerukusega. Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele teguritele: juhtide proffessionaalsus ja motiveeritus, majandustegevuse iseloom ning arvestussüsteemi keerukus ja kompaktsus.

sisekontrolli risk – kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Peab arvestama sellega, et tase võib olla erinev ja on oht, et ei avastata kõiki vigu. Sisekontrollis on üheks meetodiks oluliste infovoogude kaardistamine. Kuna see on mahukas, ei suudeta seda auditi käigus rakendada, kuid kui need on ettevõttes tehtud, tuleks naeid kasutada.

Avastamise risk – ainuke risk, mida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremalt ta hindab teisi riske, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata avastamise riskile.

Auditi risk ehk kogurisk – kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitor ülesanne on läbi kõikide riskide maandamise vähendada võimalikku koguriski. Kui auditi käigus selgub, et tegevusriski või sisekontrolliriski hinnati valesti, tuleb teha auditi plaanis korrektuure.
Auditi tõendusmaterjalid
Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele toetdes saab ta teha põhjaliku järeldusotsuse. Sobivus tähendab nende olulisust ja piisavus kvanitatiivset hulka. Oluline on infoallikas . Sellest sõltuvalt tuleks hinnata ka materjalide usutavust. Usaldatavuse hindamisel võib lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

Välised tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui ettevõtte sisesed (kolmandad isikud)

Sisemised tõendusmaterjalid on usaldusväärsmad, kui sisekontrollisüsteem toimib kvaliteetselt

Audiitori enda genereeritud info on usaldusväärsem kui ettevõttesisene

Kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui suulised
Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks arvestada järgmiste kriteeriumitega:

Arvutused – eesmärgiks veenduda, et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. Eesmärk ei ole kogu raamatupidamist ümber arvestada, vaid keskenduda riskivaldkondadele ning sooritada neis pistelisi aritmeetilisi arvutusi .

Inspekteerimine – arvestusregistrite erinevate dokumentide ja materiaalsete väärtustega tutvumine. See annab audiitorile ülevaate dokumenteerimise kvaliteedist, tõendusmaterjalide olemasolust ja sisekontrolli tasemest. Võimaldab saada ülevaadet varade säilivusest, kuid ei võimalda hinnata varade väärtust, samuti ei saa alati tõendada omandiõigust.

Vaatlus – kontrolli meetod, mille käigus audiitor jälgib töötajate tegevust või mingeid protsesse. Puuduseks vaadeldavate isikute käitumise muutumine.

Järelpäringud – eesmärgiks info saamine seda valdavate isikute käest. Aitab säästa aega, saades spetsialisti poole pöördudes kõige kvaliteetsemat infot.

Analüütiline kontroll – finantsmajanduslik analüüs võimalike hälvete avastamiseks ning sisemiste loogiliste seoste leidmiseks.
Audiitori ja kliendi vahekord
Audiitori peamine ülesanne lepingu sõlmisel on see, et ta peab osutama kliendile kvaliteetse teenuse, mis oleks kooskõlas audiitortegevuse hea tavaga.Kliendilepingu uuendamine võib olla möödapääsamtu, kui:

Klient ei mõista audiitori töö eesmärke või ei aktsepteer iauditeerimise ulatust

Kliendi soovid audiitorile on muutunud

On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus

On oluliselt suurenenud ettevõtte tegevusmahud või muutunud selle iseloom

On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis
Analüütilise kontrolli protseduurid
Nimetatud protseduurid on vaja välja töötada, et täielikult hinnata raamatupidamise süsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkust, täpsust ja piisavust. Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad:

Raamatupidamise lausendite, saldode ja käivete üksikasjalikku kontrolli

Finantsnäitajate analüüsi (ka analüüs lähtuvalt tehtud prognoosidest)
MÕISTED
Audiitor – audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib tegeleda ka ärinõustamisega ja õigusaktidega antud muude ülesannetega.
Auditeerimine – raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril.
Audiitorkogu – audiitorite kutseühendus, mis koondab audiitorite tegevust Eestis. Avalik-õiguslik institutsioon , mis peab kaitsma ka audiitorie õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid.
9

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 16 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

190262 Õppematerjali autor

audiitor audiitori audiitorite kutsetegevus audiitori kutse kutsetegevuse auditeerimise tõendusmaterjalid audiitor peab

Sarnased õppematerjalid

doc

Auditeerimise alused

09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara

pdf

Auditeerimine

Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Auditeerimine

doc

Auditeerimine - Arhipov

Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Raamatupidamine

doc

Auditeerimine

docx

Auditeerimise alused

Kui audiitor edastab info suuliselt, siis peaks ta selle ikkagi fikseerima oma dokumentides. 3) Avastamisrisk on risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada ainult avastamisriski. 4) Auditeerimisrisk ehk kogurisk, mis kujuneb osariskide koosmõjuna. Mida kõrgemaks hindab aud.ettevõtja tegevusriski ja sisek.riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas valesti tegevusriski või sisekontrolliriski, siis tuleb tal muuta auditeerimisteenuse plaan, lisades vajalikud täiendavad kontrolliprotseduurid ning kooskõlastades muudatused kliendiga. OLULISUS JA AUDITEERIMISRISK Kujundades arvamust rp.aruande kohta peab audiitorettevõtja sooritama erinevaid kontrolliprotseduure, et jõuda küllaldase kindluseni selles, kas rp

Auditeerimine

docx

Audiit Eestis

Audiitortegevuse seadus Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-

Raamatupidamine

doc

Auditeerimine

lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2 Audiitortegevuse ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks oluliseks tõukejõuks oli väliskapitali sissevool eestisse. Tõsiseks probleemiks kujuneb see, et

Auditeerimine

docx

Auditeerimine

Auditeerimise eesmärk on anda audiitorile vajalik informatsioon ja eeldused hinnangu andmiseks finantsaruannetele. Audiitori hinnang tõstab selle info usaldusväärsust, samas ei tohiks info kasutajad järeldada, et audiitori hinnang kinnitab või on tagatiseks ettevõtte jätkusuutlikusele või tema juhtkonna suutlikkusele. Audiitori ülesanne on hinnata aruannete kvaliteeti, kuid nende koostamise ja kvaliteedi eest vastutab ettevõtte juhtkond. Finantsaruannete auditeerimine ei vabasta ettevõtte juhtkonda vastutusest ega siirda vastutust audiitoritele. Üldreeglina peavad audiitori valima ettevõtte omanikud, kuid oma tegevuses ja aruandes peab audiitor arvestama ka teiste infokasutajatega, sest ettevõtte kohta langetavaid otsuseid ja teevad järeldusi erinevad inimgrupid. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et oleks adekvaatselt hõlmatud ettevõtte raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad

Auditeerimine

Rohkem sarnaseid