· Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada Riigikogu juhatus: Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda
Uue sajandi väljakutsed Igal ajastul on peetud sõdu, isegi meie esimesed liigikaaslased olid sõjakad. Näiteks on osa teadlasi väitnud, et neandertaallaste salapärane kadumine on selgitatav tänapäeva inimese vägivaldsusega. Nimelt olla viimased meie suurelaubalised sugulased lihtsalt ära hävitanud. Tolle aja kontekstis tähendas see muidugi kivide ja kaigastega loopimist. Aja möödudes võeti kasutusele palju tõhusamad relvad. Alustades mõõkadest ja lõpetades kaugmaaraketidega, mida võib tulistada kas või ümber maakera, seda meetrise täpsusega. Surmavad laengud võivad tulla maa pealt ja maa alt, merelt, õhust või isegi kosmosest. Kuid teatavasti on massihävitusrelvad keelatud ja neid on kasutatud tõesti väga vähe. Tegelikult on ju kõige laiemalt levinud tavalised automaatrelvad need, mis on mõrvanud enamiku sõdades hukkunuist. Lihtsalt ei ole ilus tappa miljoneid korraga, kui saab ...
Riigivõimu tasandid 1. osa Lk58-77, põhiseadus 1. Kuidas valitakse riigikogu? Riigikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel 2. Valimiskünnis ja kui suur on see riigikogu valimistel? Võrdelise valimissüsteemis rakenduv reegel, mille kohaselt on teatud arv osa hääli. 5% oli riigikogu valimistel. 3. Kes kuuluvad Riigikogu juhatusse? Eiki Nestor- Riigikogu esimees ´, Enn Eesmaa-Riigikogu I asemees, Kalle Laanet- Riigikogu II aseesimees 4. Millal hakkavad Eestis vastuvõetud seadused kehtima? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigiteatajas avaldumist.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PKR- 14 Külli Kalbre PUITPLAADID Referaat Puitplaadid Külli Kalbre Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat............................
Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
... · nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse esimehe, kutsub tagasi juhatuse liikmed · otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise · kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja lisatasu suuruse ning nendele kohaldatavad sotsiaalsed garantiid · kinnitab juhatuse poolt esitatud Finantsinspektsiooni Juhatus · Juhib ja korraldab finantsinspektsiooni tegevust · Koosneb neljast liikmest · Nimetab ja kutsub tagasi nõukogu · Juhatusse kuulub Raul Malmstein (esimees) Kilvar Kessler Andres Kurgpõld Kaido Tropp Raul Malmsteini vastutab · Strateegia kujundamise · Üldjuhtimise ja juhatuse töö korraldamise · Kogu järelevalvetegevuse koordineerimise ja tõhusa toimimise · Institutsionaalse arengu ja siseriikliku koostöö koordineerimise · Töötajate koolituse korralduse
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Huvitav Ettevõte Referaat Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2011 SISUKORD Ettevõtte tutvustus Valisin oma huvitavaks ettevõtteks ISS EESTI AS, kuna mul õde kunagi töötas seal objekti juhina paar aastat ja endalgi on kokkupuude selle valdkonnaga. ISS EESTI tegevusala on kinnisvara korrashoid, tegevusulatus küündib üle terve Eesti. Töötajate arv ettevõttes on üle 1700. Käive 2009.a. oli 9,2 miljardit eurot. Ettevõttel on rohkem kui 1000 äriklienti ning üle 20 000 korteri üle kogu Eesti. Klientide hulgas on enamik Eesti suurematest ka...
täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Komisjon on RK väike mudel. neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õiguskomisjon. need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid
- eurot, Karin Erimäe tasub Aktsiaseltsi arvele 7000.- eurot. 2. Aktsionärid Mirjam Vesi ja Karin Erimäe annavad aktsiaseltsi kasutusse isiklikud arvutid. Antud mitterahalist sissemakset hinnatakse mõlema poole osas 1600.- eurole. Personaalarvutid antakse Aktsiaseltsi kasutusse viie päeva jooksul asutamislepingu allkirjastamisest. 3 AS-i juhtimine AS-i juhtimisorganid on: (1) Seltsi Aktsionäride üldkoosolek ("Üldkoosolek"); (2) Seltsi juhatus ("Juhatus"). Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i igapäevast tegevust. Juhatus koosneb kahest liikmest: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Juhatuse esimees on Karin Erimäe. 4 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsus võetakse vastu Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse
JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise...
Audiitortegevus Eestis Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Käesoleval hetkel on Audiitorkogul ligi 400 liiget. Audiitorkogu juhib 9 liikmeline juhatus, kes on valitud Audiitorkogu liikmete seast. Audiitorite auditeerimise ja kutse-eetika nõuded on fikseritud Auditeerimiseeskirjas ja põhinevad Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni (IFAC) standarditel. Auditeerimise ja kutse-eetika nõuete järgimine on kõigile Audiitorkogu liikmetele kohustuslik. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida
3. Subjektide kontroll Füüsiline isik olemas (õpilane) Juriidiline isik avalik-õiguslik- subjekt on olemas- Tallinna linn 4. Õigususuhte sisu- õigused ja kohustused Õpilane ja Tallinna linn 10 klassi õpilane peab hüvitama Tallinna linnale kahju. Vastus : Laps, kellel on esindaja peab hüvitama TALLINNA linnale kahju. § 31. Juriidilise isiku organid (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. § 34. Juriidilise isiku esindamine - see kajastub ka kaasustes..eesmärk, kas saan aru, kes on juriidilise isiku esindaja. (1) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.-esindusõigus seaduse järgi juhatusel
Selleks korraldatakse info võimalikult head kättesaadavust, levitatakse oma erialaseid teadmisi ja kogemusi, nõustatakse ja jagatakse asjatundlikke soovitusi. Soovitakse koostööd teha ühinguga, kellel on sarnased eesmärgid nii Eestis kui ka välismaal ja korraldada dokumendihaldurite omavahelist kutsealast suhtlemist ja koostööd. Liikmeks võivad saada kõik täisealised füüsilised või juriidilised isikud, kes tunnistavad ühingu põhikirja. Liikmeks vastu võtmise otsustab juhatus, isik saab liikmeks kui tal on ¾ juhatuse häältest. Sisseastumismaks Dokumendihaldurite Ühingul puudub, liikmemaks on aga töötavale isikule 7 ja mitte töötavale 4 , juriidilisele isikule aga 21 aastas. Eesti Arhivaaride Ühing- EAÜ loeb oma asutamisajaks 1939. aastat, aga läbirääkimisi alustati juba 1938. aastal. 1944. aastal 9. märtsil süttis Rüütli tänaval asunud Tallinna Linnaarhiivi hoone ja selle hulgas oli ka 10 säilikut, mis pärinesid Eesti Arhivaaride Ühingust
[ÄRIÜHINGU NIMI] JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr Koosolek toimus [kuupäev]. Ühingu ärinimi: [äriühingu nimi] Ühingu registrikood: [äriühingu registrikood] Ühingu asukoht: [äriühingu asukoht] Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. [juhatuse liikme nimi]; 2. [juhatuse liikme nimi]; 3. [juhatuse liikme nimi ]. Lisaks osales koosolekul [koosolekul osalenud muu isiku nimi]. Vastavalt Ühingu põhikirja punktile [põhikirja punkti number] on Ühingu juhatuse koosolek otsustusvõimeline. Koosoleku juhatajaks valiti [koosoleku juhataja nimi] ja protokollijaks [protokollija nimi]. PÄEVAKORD: 1. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine]; 2. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine] OTSUSED 1. [sisestada otsuse sisu...
[ÜHINGU NIMI] JUHATUSE OTSUS [Otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev] Ühingu ärinimi: [ ärinimi] Ühingu registrikood: [registrikood] Ühingu asukoht: [asukoht] Ühingu juhataja [juhataja nimi] otsustab käesolevaga: 1. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 2. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 3. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]. ___________________ juhataja
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
Selleks korraldatakse info võimalikult head kättesaadavust, levitatakse oma erialaseid teadmisi ja kogemusi, nõustatakse ja jagatakse asjatundlikke soovitusi. Soovitakse koostööd teha ühinguga, kellel on sarnased eesmärgid nii Eestis kui ka välismaal ja korraldada dokumendihaldurite omavahelist kutsealast suhtlemist ja koostööd. Liikmeks võivad saada kõik täisealised füüsilised või juriidilised isikud, kes tunnistavad ühingu põhikirja. Liikmeks vastu võtmise otsustab juhatus, isik saab liikmeks kui tal on ¾ juhatuse häältest. Sisseastumismaks Dokumendihaldurite Ühingul puudub, liikmemaks on aga töötavale isikule 7 ja mitte töötavale 4 , juriidilisele isikule aga 21 aastas. Eesti Arhivaaride Ühing- EAÜ loeb oma asutamisajaks 1939. aastat, aga läbirääkimisi alustati juba 1938. aastal. 1944. aastal 9. märtsil süttis Rüütli tänaval asunud Tallinna Linnaarhiivi hoone ja selle hulgas oli ka 10 säilikut, mis pärinesid Eesti Arhivaaride Ühingust
Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis luuakse kas avalikes huvides või erahuvides. Tunnused: On lahutamatult seotud ühe või mitme füüsilise isikuga Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi Jaguneb eraõiguslik (erahuvides loodud) ja avalik-õiguslik (avalikes huvides loodud) Omab nime – eristab teistest isikutest Omab asukohta -kus asub tema juhatus või seda asendav organ Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud seadusega Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.
Aktsiaselts 25 000 üks Aktsionär ei vastuta Aktsiaseltsi kõrgeim isiklikult aktsiaseltsi juhtimisorgan on kohustuste eest aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu Täisühing puudub; kaks Osanikud vastutavad Kohustuslikud sissemaksete ühingu kohustuste eest juhtimisorganid puuduvad; suurus võrdselt kogu oma määratakse varaga ühingulepinguga Usaldusühing puudub; kaks Vähemalt üks täisosanik Kohustuslikud
samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 5.4. Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijale. Osa jagamiseks osaniku pärijate vahel ei ole vaja osanike nõusolekut. 5.5. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. 5.6. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Iga 100 krooni annab ühe hääle. 5.7. Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. 5.8. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 31.maiks. Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. 6. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) või Juhatuse poolt määratud ekspert. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kui see on seadusega ette nähtud. OÜ-l on õigus välja lasta osasid ülekursiga. 7
2. Aktsiaselts ja osaühing 2.1. Juhtorganid 4 Üldkoosolek ja pädevus Aktsionäride üldkoosolek Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline ja erakorraline üldkoosolek Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: 1) aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui 400 000 krooni või 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist,
· Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada Riigikogu juhatus: Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda
Tamm autojuht mees veebruar 7260 Pihlakas autojuht mees veebruar 9500 Toomingas autojuht mees märts 7550 Juurikas autojuht mees jaanuar 5950 Kaalikas autojuht mees veebruar 7250 Peet autojuht mees märts 8340 Porgand autojuht mees jaanuar 8300 Pirn autojuht naine veebruar 8450 Kirss autojuht naine märts 8660 Aaloe juhatus mees jaanuar 12300 Hein juhatus naine veebruar 14430 Rohi juhatus mees jaanuar 17200 Valge juhatus mees veebruar 13500 Kuul juhatus naine märts 8500 Pall juhatus mees jaanuar 9200 Arrap juhatus mees veebruar 11500 Bang juhatus naine märts 8500 Silk juhatus mees märts 8300 Ahven müüja mees jaanuar 5900
juhtimisorgan on juhtimisorgan on juhatus; kõrgeim organ, otsused puuduvad aktsionäride osaühingul peab olema tehakse hääletusel, kus igal üldkoosolek; nõukogu ainult siis, kui see on ühistu liikmel on üks hääl. aktsiaseltsil peavad ette nähtud osaühingu Juhatus on ühistu juhtorgan olema juhatus ja põhikirjas nõukogu Hääleõigus Iga aktsia annab eraldi Osa iga üks euro annab ühe Igal ühistu liikmel on üks sissemakse iga üks euro annab hääleõiguse, kui hääle, kui põhikirjaga ei ole hääl. osanikule ühe hääle, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti
Eesti Noorte Looduskaitse Ühing (ENLÜ) on ühendus, mis propageerib noorte loodusteadvuse kasvu ja aitab kaasa loodus(kaitse)teemaliste probleemide lahendamisele. Eesti Noorte Looduskaitse Ühing on noorsoo vabatahtlik organisatsioon. Ühingu liikmeiks võivad põhikirja järgi olla 10 kuni 29 aasta vanused noored. Ühing korraldab regulaarselt keskkonnalaagreid, -aktsioone, vanapaberikorjamisi jt. Alates 1998. aastast viib ühing Tallinna Tehnikaülikoolis läbi rohelist päeva. ENLÜ juhatus asub Tallinnas. ENLÜ missioon on hoida loodust ja luua paremat keskkonda ENLÜ eesmärkideks on: 1) Süvendada teadmisi ja arusaamist loodusest. 2) Püüda lahendada loodushoiuga seotud probleeme. · ENLÜ ei ole poliitiline või sektantlik. · ENLÜ tegutseb Eesti Vabariigi seadusandluse alusel. · ENLÜ on eraiguslik juriidiline isik. ENLÜ vib: a) Slmida lepinguid organisatsioonide, ettevtete, asutuste ja üksikisikutega.
2.3. Osakapitali võib suurendada uute osade väljalaskmisesega uute sissemaksete arvel või fondiemissiooni teel. 2.4. Osakapitali suurendamise korral on osanikul väljastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ettenähtud teisiti. 2.5. Osade eest vôib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda OÜ pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses. Osanik, kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,25 % iga päeva eest. 3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE 3.1. Osanikul on õigus oma osa või osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus 1 (ühe) kuu
näha ka eelnevast erineva korra. Osa isikule võõrandamisel võib võõrandamise leping peab olema põhikirjaga ette näha teiste notariaalselt tõestatud aktsionäride ostueesõiguse Väärtpaberid Pole Aktsiatäht Pole/erandjuhtudel osatäht Juhtimisorganid Üldjuhul osanikud ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek, Üldkoosolek (volinike koosolek), Nõukogu peab olema, kui osakapital Nõukogu, juhatus. Nõukogu juhul, kui on üle 25000 (400 000 krooni) ja ühistu osakapital on üle 25000 juhatuses on vähem kui 3 liiget või juhatus (400 000 krooni)
oma tasumata sissemakse ulatuses Juhtimine Juhtimis- Kohustuslik Kõrgeim Igal osanikul Liikmete organid juhtimisorgan juhtimisorgan on õigus ja üldkoosolek ja puuduvad on juhatus, on aktsionäride kohustus juhatus, millel võib olla üldkoosolek, osaleda ühingu suuremate üks või mitu peavad olema juhtimises, ühingute puhul liiget, kes ei ka juhatus ja ühingulepingu- ka volinike pea olema nõukogu. ga võib anda koosolek, on osanikud, kuid Juhatuse liige juhtimisõiguse võimalik
OMANIKU Kogu oma Solidaarselt Täisomani VASTUTUS varaga oma varaga k- kogu oma varaga Usaldusisi k- sissemakse ulatuses JUHTIMINE Füüsiline Õigus ja Täisomanik Juhatus Aktsionäride isik kohustus üldkoosolek, igal juhatus ja omanikul nõukogu. LÕPETAMINE Füüsilise Osanike Omanike Osanike Juhatuse isiku otsus, otsus, kohtu otsus, kohtu otsus, kohtu liikmete
taotlemisel. § 9. Emakeele Seltsi auliikme valib üldkoosolek kas seltsi juhatuse ettepanekul või vähemalt viie tegevliikme kirjalikul põhjendatud ettepanekul. § 10. Emakeele Seltsi tegevliikme võtab üldkoosolek vastu kandidaadi kirjaliku avalduse põhjal juhatuse ettepanekul ja vähemalt kahe liikme soovitusel. Avalduses tuleb kandidaadil esitada oma isiku ja sideandmed. Kui juhatus keeldub ettepanekut tegemast, võib taotleja pöörduda otse üldkoosoleku poole. § 11. Emakeele Seltsi tegevliige maksab igaaastast liikmemaksu suuruses ja korras, mille määrab kindlaks üldkoosolek. Seltsi auliige on liikmemaksust vabastatud. Auliikmel on õigus saada tasuta eksemplar seltsi väljaannetest. Seltsi liige teatab seltsile oma isiku ja sideandmete muudatustest. § 12. Seltsi liikmel on õigus:
Mõdriku 2015 ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Osaühing 1. Minimaalne algkapital- 2500 eurot, saab asutada ka ilma sissemakseta. Tasud algkapitali jooksvalt igakuu või mingi aja jooksul. Sissemakse võib olla ka mitte rahaline. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Osaühingu eelised: Kiire ja lihtne asutada Madalad algkapitali nõue (2500 eurot)
eest; sissemaks sõltub ühingulepingust Usaldusühing - äriühing, milles kaks isikut tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks osanikest vastutab ühingu eest kogu oma varaga ja (usaldus) osanik vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. iga omaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest, osanik ei vastuta isikliku varaga; juhatus Aktsiaselts - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital; aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad ainult oma aktsiakapitali ulatuses; kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; juhatus ja nõukogu Tulundusühistu - äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu; vähemalt 5 liiget;
SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Kristiina Ojuland · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele.
Ettevõtte püüab arendada koostööd partneritega, sortimendi ja kvaliteedi valdkondades, tõstes konkurentsivõimet. Iga partneriga AS XXX töötab individuaalselt, pakkudes paindliku hinda ja töötingimusi. Kogu kaup vastab rahvusvahelistele standartidele ja kvaliteedinõuetele. 4 3 PERSONALITÖÖ Ettevõtte juhtkond koosneb ühest liikmest. Ettevõtte struktuur on järgmine: - juhatus, - haldusosakond, - ostuosakond, - müügiosakond, - raamatupidamine, - ladu, - tolliladu. Ettevõttes on keskmiselt 30 töötajat. Raamatupidamist korraldab juhatus. 4 RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS Ettevõttes raamatupidamis arvestus viiakse läbi kooskõlas " Raamatupidamis seadusega". Juhib raamatupidamist pearamatupidaja, kes töötab firmas täiskohaga. Aitab teine raamatupidaja, kes töötab samuti täiskohaga.
Selle võib jagada ühe või mitme osaniku vahel, kes on füüsiline või juriidiline isik. Ühe osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osaühingu eelis aktsiaseltsi ees on just osakapitali suurus. Aktsiaseltsil on see koguni kümme korda suurem - 400 000 krooni. Osakapitali võib endale osta kahte moodi: rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse tähendab seda, et isik annab Osaühingulele mingi eseme või asja, mille hinna määrab osaühingu juhatus ning kinnitab audiitor. Ese võib olla mis iganes mobiiltelefon, sülearvuti, printer vms. Selle eseme väärtust hindab äriühingu juhatus ja seda hinnangut kontrollib audiitor. Kui osaühingu osakapital on suurem kui 400 000 krooni, peab olema neil samuti audiitor. Osaühingu toimimiseks peab olema sellel juhatus. Juhatuse ülesanneteks on osaühingu juhtimine ja esindamine. Juhatus võib koosneda kas ainult ühest inimesest või ka mitmest.
Kolmandale osapoolele on see ka informatsiooni allikaks, isegi kui info on puudulik või uuendamata või 3s pool seda tõeseks pidada ning sellest lähtuvalt kehtivad ka tehingud. 4. Selgita aktsiaseltsi olemust. ÄRA ALUSTA EKSAMIL KÜSIMUSTE VASTAMIST AKTSIAKAPITALI JUTUGA! Alusta aktsiaseltsil on õigus ja kohustusvõime, ta on juriidiline isik. Tema kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, veel on tal kohustuslikult ka nõukogu ning juhatus. Aktsionär EI vastuta isiklikul AS kohustuste eest, AS vastutav ise oma varaga. Aktsionärid maksavad sisse aktsiakapitali ning saavad aktsiaid vastu 1 aktsia=1 hääl. Aktsionäridel on õigus saada varalisi väljamakseid (div) ning osaleda üldkoosolekutel ning juhtimises. Nad saavad mõjutada otsuseid ja hääletada. 5. Selgita missuguseid õiguseid annab aktsia aktsia omanikule. 2 olulist rühma: *õigus osaleda juhtimises (ehk üldkoosolekutel, tal on hääleõigus ning õigus
Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see kohustuste eest on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja kohustuste eest nõukogu Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad; Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad;
Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise
Aktsiaselts 25 000 üks Aktsionär ei vastuta Aktsiaseltsi kõrgeim isiklikult aktsiaseltsi juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil kohustuste eest peavad olema juhatus ja nõukogu Täisühing puudub; sissemaksete kaks Osanikud vastutavad Kohustuslikud suurus määratakse ühingu kohustuste eest juhtimisorganid ühingulepinguga võrdselt kogu oma varaga puuduvad;
juhtimisorgan on Aktsionär ei vastuta aktsionäride Aktsiaselts 25 000 üks isiklikult aktsiaseltsi üldkoosolek; kohustuste eest aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu puudub; Osanikud vastutavad Kohustuslikud sissemaksete ühingu kohustuste Täisühing kaks juhtimisorganid suurus määratakse eest võrdselt kogu
Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim. Riigikogu liikmete arv 101 on ligikaudu kuupjuur Eesti hääleõiguslike kodanike arvust. Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. Riigikogu juhatus Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd. Juhatus valitakse Riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu esimees on Vabariigi Presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid. Ametisolev juhatus: • Riigikogu esimees Eiki Nestor Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. Ta kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse istungeid. •
juhtimisorgan on Aktsionär ei vastuta aktsionäride Aktsiaselts 25 000 üks isiklikult aktsiaseltsi üldkoosolek; kohustuste eest aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu puudub; Osanikud vastutavad Kohustuslikud sissemaksete ühingu kohustuste eest Täisühing kaks juhtimisorganid suurus määratakse võrdselt kogu oma
Aktsiaselts 25 000 Üks aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu puudub; Osanikud vastutavad ühingu sissemaksete suurus Kohustuslikud Täisühing Kaks kohustuste eest võrdselt kogu määratakse juhtimisorganid puuduvad;
Eesti Autoettevõtete Liit Eesmärk: Liidu eesmärgiks on igakülgne kaasaaitamine veonduse kui tegevusala arendamisele, koondades liikmete huvid ühishuviks ning ühishuvi nimel kooskõlastatud ja koordineeritud tegevus veondusalastes ja majanduspoliitilistes küsimustes suhetes riigi ja teiste isikutega. Liikmed: Autonduse, veonduse, koolituse, tegelevad ettevõtted Struktuur: Liidu juhtimisorganid on üldkogu ja juhatus. Liidu tegevust korraldavad lisaks president ja direktor. Liidu nimel on esindusõigus presidendil üksi, kahel juhatuse liikmel koos ja direktoril talle antud pädevuse piires. Juhtimine: Juhatus on üldkogu poolt moodustatav täitevorgan, kelle ülesandeks on esindada ja juhtida Liidu tegevust üldkogu istungite vahelisel ajal. Rahastamine: Liit kasutab oma tegevusest saadud tulusid üksnes oma põhikirjalise eesmärgi ja selle
Parlamentalism Kellele: Nimi: Põhimõtteliselt on pralament see mis langetab suuri otsuseid, valib presidendi ja peavad nõu riigi probleemidest. Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-,
eest; osakapitali osaühingul peab olema sissemakse tegemata nõukogu ainult siis, kui see on jätmise korral tuleb ette nähtud osaühingu vastutada tasumata põhikirjas. sissemakse ulatuses iskliku varaga Aktsionär ei vastuta Aktsiaseltsi kõrgeim isiklikult aktsiaseltsi juhtimisorgan on aktsionäride kohustuste eest üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu Osanikud vastutavad Kohustuslikud juhtimisorganid ühingu kohustuste eest puuduvad; võrdselt kogu oma varaga Vähemalt üks täisosanik Kohustuslikud juhtimisorganid vastutab äriühingu puuduvad; kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Osanik ei vastuta isiklikult Üldkoosolek on ühistu tulundusühistu kohustuste kõrgeim organ, otsused
ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaadi
Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
