MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul
Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest. Pruun raamat finants. Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus
Raamatupidamise korraldamine Sisekontrolli põhimõtted seadusandlus Raamatupidamise sisekontroll kuidas korraldada Riskid raamatupidamissüsteemis 10.1.13 Mai Takkis 2 Majandusarvestus M a ja n d u s a rv e s tu s R a a m a tu p id a m in e S ta tis tik a 10.1.13 Mai Takkis 3 Majandusarvestus Majandusinfo töötlemise süsteem ja protsess üheaegselt, mille käigus toimub majandusinfo selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele. Majandusarvestuse süsteem: on loodud ja (edasi)arendatud inimeste poolt; On pidevalt arenev ja muutuv: vastavalt sellele, millist informatsiooni vajab ärimaailm ja milline on kehtiv seadusandlus 10.1.13 Mai Takkis 4 Statistika ja raamatupidamine Statistika
lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. • Finantsarvestus – vara muutmisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus arveldus korraldus, aruandluse koostis, struktuur ja sisu seadusandlikult reglementeeritud. Selgitatakse ettevõtte bilanss ja kasumiaruanne. Huvitab väliseid infotarbijaid. Süsteemkäsitlus
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased,
suurejooneline, avardav ja valgust peegeldav. Tume sügav violetne on tugev värv ja suures mahus võib see häirima hakata nagu punanegi, kuid detailide ja aksessuaaridena mõjub vägagi efektselt. Suure pinna jaoks tasuks valida pisut matistatud violetsed toonid, mis on kergelt kallutatud pruuni alatooni suunas. 7 Värvi kasutamine Violetne ei sobi kasutamiseks näiteks olulise majandusinfo korral. Sel juhul võivad andmed paista ebaoluliste ja ebareaalsetena. Värvipimedatele paistab violetne õrna sinise varjuna. Meile on selline toon praktilist märkamatu. Juhul kui vaataja ei mõista taustavärvi, ei paista esiplaanil olev informatsioon talle oluline.Violetne toon sobib suurepäraselt vähemolulise informatsiooni puhul, nagu näiteks huumor ja eriefektid. Violetset tuleb kasutada teiste värvidega kombineeritult. See onr aske värv, mille üleküllus
- iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu majandusarvestusest väljendub koos teiste kasutoovate tegevusaladega. Majandusinformatsiooni kasutajad erinevad üksteisest infovajaduse poolest ning igal majandusinfo tarbijal on info suhtes omad spetsiifilised nõuded tulevavalt sellest, kas tegemist on info sise- või välistarbijaga. Tavaliselt on infotarbijad huvitatud: 1. Ettevõtte tulukusest. 2. Ettevõtte maksevõimest. 3. Ettevõtte jätkusuutlikkusest. Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine eeldab: algteadmisi raamatupidamisest seaduste tundmist ärieetikat
puhastus haldusaparaadis terroristlikud poliitilised vastased kuulutati kurjategijaiks, üle 2 milj. inimese hukati võitlus kolme pahe vastu: korruptsioon, raiskamine, bürokraatia (tapeti ja vangistati sadu tuhandeid) Page 4 of 1 võitlus viie pahe vastu: maksude mittetasumine, majandusinfo vargus, ametnike äraostmine, riigivara riisumine valitsuse tellimuste ebakorrektne täitmine 1949 1957. aastad olid taastamisperiood: pearõhk transpordile, sidele; teostati agraarreform, suurendati riikliku sektori osakaalu. 1953 1957. aastad I viisaastak: põhiline rasketööstus, lõpuosas ka põllumajanduse kollektiviseerimine loodi kolhoositüüpi põllumajandusettevõtteid.
................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele. Majandusarvestus toodab tarbijatele infot kahel eesmärgil: - ettevõttesiseste otsuste tegemiseks - aruandmiseks ettevõttevälistele tarbijatele Nende infovajadused on erinevad: - omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine;
1) Majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt täpselt s.t toimingud on kantud õigetele kontodele ning õigetes summades 2) Varad ja võlad on antud hetkel olemas. Varad on ettevõtte omand ning võlad tema kohustus antud hetkel. Kajastamata varasid, võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri 3) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt 4) Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud 5) Kogu majandusinfo on aastaaruandes ja esitatud nõuete kohaselt Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks kasutada järgmisi meetodeid mida võib ka omavahel kombineerida: 1) Arvutused eesmärk on veenduda et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist ümber arvestada vaid tema kohustus on keskenduda riskivaldkondadele ja just nendes valdkondades tuleb sooritada pisteliselt
1) Majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt täpselt s.t toimingud on kantud õigetele kontodele ning õigetes summades 2) Varad ja võlad on antud hetkel olemas. Varad on ettevõtte omand ning võlad tema kohustus antud hetkel. Kajastamata varasid, võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri 3) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt 4) Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud 5) Kogu majandusinfo on aastaaruandes ja esitatud nõuete kohaselt Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks kasutada järgmisi meetodeid mida võib ka omavahel kombineerida: 1) Arvutused eesmärk on veenduda et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist ümber arvestada vaid tema kohustus on keskenduda riskivaldkondadele ja just nendes valdkondades tuleb sooritada pisteliselt
1) Majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt täpselt s.t toimingud on kantud õigetele kontodele ning õigetes summades 2) Varad ja võlad on antud hetkel olemas. Varad on ettevõtte omand ning võlad tema kohustus antud hetkel. Kajastamata varasid, võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri 3) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt 4) Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud 5) Kogu majandusinfo on aastaaruandes ja esitatud nõuete kohaselt Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks kasutada järgmisi meetodeid mida võib ka omavahel kombineerida: 1) Arvutused eesmärk on veenduda et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist ümber arvestada vaid tema kohustus on keskenduda riskivaldkondadele ja just nendes valdkondades tuleb sooritada pisteliselt
t tooraine, materjalid. Kapitali hinna aluseks on valmidus maksta õiguse eest omandada kapitali tulevasi tulusid e väärtuse määrab loodetav tulu. Kapitaliprotsent on sissetulek, mille saab kapitali omanik ettevõtlusesse paigutatud või laenuks antud kapitali eest. 11.Kulude ja kuluarvestuse olemus. Kulud teatud hüviste tootmiseks on võrdsed nende tootmiseks kasutatud tegurite panuste väärtusega. Majandusarvestus on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. 56 Finantsarvestus on vara muutumisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus arvelduse korraldus, aruandluse koostis, struktuur ja sisu on seadusandlikult reglementeeritud- arvestus on minevikku suunatud. Ettevõtte sisearvestuse, s
annaabi.ee 
