Auditeerimine (0)

1 Hindamata

Raamatupidamise põhiprintsiibid

Majandusüksuse printsiip – iga raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus oma omanike, töötajate, klientide, kreeditoride jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest.

Jätkuvuse printsiip – raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust või vajadust oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi , tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud.

Arusaadavuse printsiip – raamatupidamisaruannetes esitatav info, mis avalikustatakse, peab olema piisavalt ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisav majandusalane ettevalmistus.

Olulisuse printsiip – aruannetes tuleb kajastada ettevõtte kogu oluline info, mis mõjutab tema majandustulemust, finantsseisundit ja rahavoogusid. Oluliseks tuleb lugeda sellist infot, mis mõjutab aruannete lugeja poolt tehtavaid otsuseid. Väheolulisi majandustoimingudi võib kajastada lihtsustatult.

Järjepidevuse printsiip – raamatupidamisearvestuses ja aruandluses tuleb kasutada varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.

Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende samade tulude tekkimiseks tehtud kulud. Väljaminekud, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil tuleb kajastada sel perioodil, kui tekivad nendega seotud tulud.

Objektiivsuse printsiip – aruannetes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne.

Konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on selline tegevus tahtlikult.

Avalikustamise printsiip – aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.

Sisu ülimuslikkuse printsiip – raamatupidamises ja aruannetes tuleb majandustehingud kajastada lähtuvalt nende sisust ka juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .
Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile.
Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse väärtusesse.
Tekkepõhine arvestus – tehingut tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata, kas raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub.
Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus

Finantsarvestus , mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad , riigiasutused). Info välitarbijad saavad peamise osa sellest finantsaruannetest. Aruanded annavad minevikulise info.Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse ülesandeks. Finantsarvestuse alane tegevus on reguleeritud eelkõige riiklike õigusaktidega.

Juhtimisarvestus , mis seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõtte tegevuse hindamiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestuse põhitähelepanu on suunatud ettevõtte siseste tulemuste arvestamisel. Juhtimisarvestus on suunatud rohkem tulevikku, kuna ülesandeks on info ettevalmistamine planeerimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks. Suurem osa antud tegevusest on reguleeritud ettevõtte siseste dokumentidega.

Kuluarvestus , mis on tegelikult osa juhtimisarvestusest. Tegeleb ettevõtte struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks võib toimuda ka tootekulude kalkuleerimine . Kuluarvestuse saab jaotada kaheks: raamatupidamiskuluarvestus ja juhtimisinfoks vajaliku kulu arvestus. Seega on kuluarvestus raamatupidamisarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustuste suurenemine. Kuluarvestus peab olema täpne ning adekvaatne, et langetada õigeid juhtimisotsuseid.

Maksude arvestus, mis tegeleb maksude arvutamise, analüüsi ja planeermisega. Arvestuse aluseks on riiklik maksuregulatsioon. Maksuseadused kehtestavad maksuarvestuse dokumentidele suhteliselt ranged nõuded.

Finantsaruannete analüüs, mis seisneb firma antud momendi majandusliku seisundi hindamises, tuginedes möödunud informatsioonile. Keskseks eesmärgiks on välja selgitada firma tugevad ja nõrgad valdkonnad ning kindlaks teha võimalikult maksimaalselt seoseid , miks antud olukord on just selline. Analüüse kasutatakse ettevõtte strateegiliste plaanide koosatmiseks. Analüüsi tulemused on huvipakkuvad nii sisestele kui välistele tarbijatele.

Sisekontroll , mis on organisatsiooni kui terviku tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist , tegevusmeetodeid, protseduure ja meetmeid, mis annavad piisava kindlustunde, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse . Tegemist on organisatsioonisisese süsteemse nähtusega. Sisekontrolli süsteem peab tagama, et organisatsioon toimib vastavalt selles kehtivatele normatiivdokumentidele ja et need on kooskõlas kehtiva sedausandlusega. Organisatsioonis toimiv süsteem, ettevõtte sisese korra täitmine töötajate poolt.

Siseaudit, mille peamine funktsioon on kontrollida sisekontrolli süsteemi ning teha ettepanekuid selle täiustamiseks ja parendamiseks. Ülesanne on jälgida, juhtide käepikendus. Osakonnana või üksusena organisatsioonis.

Audiitorkontroll (vandeaudiitor), tegemist on sõltumatu väliseksperdi hinnanguga ettevõtte finantsarvestuse ja aruandluse kvaliteedile. Tegemist on välise funktsiooniga, aga tegeleb ettevõtte finantsaruannetega. Tema ülesanne ei ole hinnata ettevõtte juhtkonda, majanduslikku seisu, toimetulekut. Annab hinnangu sellele, kas aruanded vastavad nendele tulemustele, mida ettevõte on saavutanud ja kas ettevõte kajastab õigesti enda andmeid. Tuleb hinnata ettevõtte majanduslikku seisu, et näha kas see on vastav aruannetes kajastatule.

Eelarvestamine, see seisneb eelarve koostamise protsessis. Eelarve kvaliteet on seotud enamiku eelnevate majandusarvestuse valdkondadega, tuginedes kvaliteetsetele analüüsitulemustele. Analüüs omakorda saab olla kvaliteetne vaid siis, kui finantsarvestus on korrektne .
Audiitortegevust reguleerivad audiitortegevuse seadus, audiitorkogu põhikiri, auditeerimiseeskiri, audiitorkogu üldkoosolekute otsused ja juhatuse otsused. Tegevuse üldaluseks on rahvusvahelised audiitortegevuse head tavad.
1999 jõustus esimene audiitortegevuse seadus. Uus auditeerimiseeskiri võeti vasu 15. juunil 2000. 2004 aastal võeti Eesti audiitornõukogu vastu rahvusvahelistesse audiitororganisatsioonidesse. Audiitorikutse toimib alates 19.02.1990. Kutsetunnistusi on eestis välja antud 2009 a lõpu seisuga 567. 2004 sai audiitorkutse 2 inimest. 2007 aastal tuleb juurde 17 audiitorit, sest sel ajal töötati välja uut audiitortegevuse seadust. Praegu kehtiv audiitortegevuseseadus kehtib alates 8.03.2010. Seadus sisaldab esmakordselt ka siseaudiitori tegevust (lisaks vandeaudiitorile).
Audiitorile esitatavad nõuded

Peab olema õigusvõimeline ja teovõimeline isik.

Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase. Välismaal saadud haridus peab olema riiklikult tõestatud.

Peab olema laitmatu reputatsioon.

Peab olema audiitoritegevuseks vastav teoreetiline ettevalmistus.

Peab olema praktiseerinud vähemalt 3 aastat vilunud audiitori juhendamisel. (koostöö)

Peab sooritama audiitortegevuse eksami.
Audiitor peab järgima kutse- eetika põhimõtteid, mis on praktilise eetika nõuded, mida esitatakse erinevatele tegevusvaldkondadele üldiste moraalinormide ja teooriatena. Silmas peetakse mingil konkreetsel kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Seega ametniku kutse-eeteika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse tegevusvaldkondadesse. Eetika viitab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne kutse profesioonieetika. Kuna erinavate profesioonide esindajatel on teoreetilised ja praktilised teadmised oma valdkonnas, siis saabki professiooni eetikat käsitleda kui erialaste teadmiste kogumit. Seetõttu ongi eetika uurimisobjektideks erinevad moraaliprobleemid , näiteks mis on hea, mis halb või mis on õige ja mis väär.
Eetikapõhimõtted:

Ausus – vandeaudiito peab profesionaalse teenuse osutamisel olema otsekohene ja aus.

Objektiivsus – vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi teistel lasta oma objektiivsust mõjutada.

Ametialane kompetentsus – audiitor peab olema teenuse osutamisel kompetentne ja seetõttu tuleks audiitoril keelduda tööpakkumistest, milleks tal pole piisavalt oskusi ja teadmisi. Seetõttu peab audiitor end pidevalt täiendama enesetäienduse ja koolituste abil.

Konfidentsiaalsus – audiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud info on rangelt konfidentsiaalne, vandeaudiitor ei tohi seda kasutada isiklikel eesmärkidel ega avaldada kolmandatele isikutele ilma infoallika volituseta, välja arvatud juhud, mis tulenevad õigusaktidest. Audiitoril nn õigus avaldada konfidentsiaalset infot tehniliste eeskirjade ja eetikareeglite kohta; kohtus ja uurimisorganites enda kaitseks. Vandeaudiitor võib avaldada infot rahvusvahelisse audiitorketti kuuluvatele kvaliteedikontrolli organitele. Lisaks on õigus anda infot riigikontrollile ja finantsinspektsioonile nende institutsioonide ülesannete täitmisel.

Professionaalne käitumine – audiitor peab käituma selliselt , et see ei kahjustaks audiitori head mainet ja ta peab hoiduma sellistest tegudest, mis võivad seda kahjustada. Diskrediteerivad teod – audiitor peab neist hoiduma. Nt: kriminaalkorras karistatav tahtlik kuritegu ; tahtlik tuludeklaratsiooni esitamata jätmine, mille audiitor oleks pidanud vastavalt seadusele esitama; teadvalt valeandmete esitamine tuludeklaratsioonis; kliendi tahtlik abistamine ebaõige tuludeklaratsiooni koostamisel või muude aruannete ebaõigel esitamisel.

Tehnilised eeskirjad – teenuse osutamisel peab audiitor järgima tehnilisi ja profesionaalseid eeskirju, ta peab täpselt järgima kliendi soovitusi ja juhiseid kui need on kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatusega.

Sõltumatus – suhetes kliendiga peab vandeaudiitor säilitama täieliku sõltumatuse, kui tekivad sõltumatuse probleemid võib olla neid väga raske või võimatu ümber lükata. Nt: 1) rahalised seosed kliendiga, mis on igati vastuolus audiitori sõltumatuse põhimõttega, selleks võib olla otsene investeering kliendi ettevõttesse, kaasa arvatud audiitori abikaasa või ülalpeetavate osalus; investeering ettevõttesse, millel on oluline osalus investeeringuna kliendi ettevõttesse; laenu andmine kliendile või selle juhtkonnaliikmele või olulisele omanikule või laenu saamine nendelt; vandeaudiitori osalemine kliendi või tema juhtkonnaliikmega ühises tulutoovas äriprojektis.2) ametid klientdi ettevõttes – kui vandeaudiitor on või oli kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda antud ettevõtte töötaja. Kui ta oli tavatöötaja peab vahe olema 2 aastat, kui ta oli juhtivatel kohtadel peab vahe olema 5 aastat. 3) muud teenused kliendile – kui vandeaudiitor osutab kliendile muid teenuseid, siis peab ta hoiduma juhtkonna funktsioonide ülevõtmisest ega teha ka juhtimisotsuseid. Kui audiitor osutab raamatupidamisteenust, siis ei saa ta sama ettevõtet auditeerida, samuti peab ta teadma, et raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhtkond ja audiitor ei tohi võtta endale ettevõtte töötaja või juhi rolli. Seega ei või ta läbi viia majandustehinguid, kasutada ettevõtte aktivaid ja ta ei või koostada algdokumente. 4) isiklikud- ja peresuhted - vandeaudiitor peab olema kindel, et nimetatud suhted ei mõjuta tema sõltumatust, vastuvõetamatu on audiitori osalemine auditis ettevõttes, kus juhtival kohal või võtmepositsioonil on tema pereliikmed , lähikondlased, head tuttavad jt sarnased isikud. 5) kaubad ja teenused – vandeaudiitor, tema abikaasa ja ülalpeetavad võivad kliendilt kaupu või teenuseid vastu võtta kõigi teiste ostjatega võrdsetel alustel. Vandeaudiitor ei tohi aktsepteerida liigset külalislahkust ja kingitusi, mis võiks kahtluse alla seada tema sõltumatuse.

Tasu – auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda töö lõpptulemusest. Auditeerimise tasu arvestamisel tuleks lähtuda: 1) audiitori oskustest ja teadmistest. 2) auditeerimisel osalevate inimeste koolituse tasemest ja kogemustest. 3) iga auditis osalenu kulutatud aeg. 4) töötasu võib olla lepingujärgne, kui on mahukamad auditid, siis tuleb kokku leppida tunnitasu.

Suhtumine teistesse audiitoritesse – vandeaudiitor ei tohi mingil viisil halvustada või põhjendamatult kritiseerida teisi audiitoreid, va kui mõne audiitori küsimust arutatakse mingis komisjonis või uurimisorganites.

Reklaam – oma teenuse reklaamimisel ei tohi audiitor kasutada pealetükkivat ja eksitavat reklaami.
Auditeerimine
Auditeerimine on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni majanduspidamise aruannete ja nendega seotud informatsiooni kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda sellele infole hinnang. Auditi objektiks võivad olla nii kasumit taotlevad kui mittetaotlevad juriidilised isikud, sõltumata kliendi tegevusalast, suurusest , juriidilisest vormist jm taolistest tunntustest. Audit on kõigile kättesaadav. Auditeerimise eesmärk on anda audiitorile vajalik informatsioon ja eeldused hinnangu andmiseks finantsaruannetele. Audiitori hinnang tõstab selle info usaldusväärsust, samas ei tohiks info kasutajad järeldada, et audiitori hinnang kinnitab või on tagatiseks ettevõtte jätkusuutlikusele või tema juhtkonna suutlikkusele. Audiitori ülesanne on hinnata aruannete kvaliteeti, kuid nende koostamise ja kvaliteedi eest vastutab ettevõtte juhtkond. Finantsaruannete auditeerimine ei vabasta ettevõtte juhtkonda vastutusest ega siirda vastutust audiitoritele. Üldreeglina peavad audiitori valima ettevõtte omanikud , kuid oma tegevuses ja aruandes peab audiitor arvestama ka teiste infokasutajatega, sest ettevõtte kohta langetavaid otsuseid ja teevad järeldusi erinevad inimgrupid. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et oleks adekvaatselt hõlmatud ettevõtte raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. Selleks peab audiitor kõigepealt veenduma , kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteinfo on usaldusväärsed ja piisavalt kajastatud raamatupidamisdokumentides. Selleks peab vandeaudiitor teostama vastavad kontrolli protseduurid, et saavutada küllaldane kindlustunne selles, et raamatupidamine on korrektne ning selles on kajastatud kogu oluline info majandustegevusest. Auditeerimine on testi iseloomuga ehk väljavõtteline. Kuna ettevõtete sisekontrollisüsteemid võivad kontrollida väga erineva kvaliteediga, säilib võimalus, et auditi käigus ei avastata ka olulisi vigu.
Auditivälised toimingud
Vastavalt audiitortegevuse seadusele võib audiitor teostada:

Auditeerimise

Ülevaatuse (finantsinformatsiooni ülevaatus) – ülevaatuse käigus sooritab audiitor kontrolli protseduure, mis on väiksema mahuga võrreldes auditeerimisega, seega on ülevaatus ettevõttele ka rahaliselt soodsam. Auditeerimisel peab audiitor jõudma positiivse järeldusotsuseni ehk audiitor kinnitab, et raamatupidamisaruanded on kooskõlas seadusega ja ei sisalda olulisi vigu, järelikult kajastavad kleindi finantsseisundit õigesti ja õiglaselt. Ülevaatuse eesmärgiks on jõuda negatiivse järelduseni ehk audiitor kinnitab, et finantsaruanded ei sisalda olulisi vigu ega sea finantsaruannetes kajastatut ebaõige kajastamise põhimõtte alla.

Kokkuleppelised toimingud – sellised toimingud, mis audiitori ja kliendi vahelise lepingu küsimus. Kokkuleppeliste toimingute korral ei anna audiitor reeglina hinnangut finantsinformatsiooni kohta, reeglina esitab ta oma tähelepanekud, seisukohad või soovitused, mille alusel klient ise osustab järgnevad tegevused.

Raamatupidamisteenus ja aruannete koostamine - tänaseks on selle teenuse osutamine audiitori poolt jäänud suhteliselt väikesemahuliseks.
Muu info auditeeritud raamatupidamisaruandeid sisaldavates dokumentides
Kui audiitor leiab, et muu info ei ole kooskõlas auditeeritud aruannetega, siis tuleks tal nõuda, et juhtkond muudab oma seisukohad või vähemalt annab täiendavad seletused , kuidas täpselt üks või teine tulemus saavutatakse. Kui juhtkond nõustub seda tegema, siis on edasine koostöö võimalik, kui ta aga keeldub, võib tekkida tõsine koostöö jätkamise probleem. Kui audiitor leiab, et juhtkonna seisukohad osutuvad õigeks, kuid aruande näitajad on ebaõiged, peab audiitor nõudma aruannete parandamist ja kui juhtkond keeldub, siis ilmselt edasine koostöö ei ole võimalik.
Hinnangud perspektiivsele finantsinfole
Perspektiivne finantsinfo tugineb mitmesugustele oletustele tulevikus aset leidvate sündmuste kohta. Seetõttu on perspektiivne finantsinfo oluliselt subjektiivne, kuna selle ettevalmistamine nõuab paljude probleemide kaalutletud lahendamist ning järelikult sõltub tulemuse kvaliteet tööde teostajast. Perspektiivne finantsinfo on tavaliselt ettevõtte juhtide analüütline abivahend jooksva ja perspektiivse juhtimise korraldamiseks, kuid samas võib see olla oluliseks infoks kolmandatele isikutele ning seetõttu peaks ta olema võimalikult usaldusväärne. Perspektiivse info ettevalmistamise ees vastutab ettevõtte juhtkond. Audiitorilt võidakse paluda selliste info hinnangut. Erinevalt minevikulisest infost on perspektiivset finantsinfot oluliselt raskem hinnata ja hinnangule kõrget usaldusväärsust kinnitada. Reaalseks eesmärgiks, mille audiitor võib püstitada on tutuvuda selle info ettevalmistusprotsessiga ja hinnata selle kvaliteeti ja anda hinnang ka sellele, kas tema arvates lähtub perspektiivne finantsinfo realistlikest eeldustest, kas andmeid on töödeldud nendest eeldustest lähtuvalt ja korrektselt. Audiitor peaks vältima arvamust selle kohta, kas perspektiivsed tulemused saavutatakse või mitte. Perspektiivse finantsinfo hindamisel on tähtis eeldus varasemast koostööst audiitori ja firma vahel. Suhteliselt lihtsam on hinnata perspektiivset infot audiitoril, kellel on varasemad koostöökogemused antud firmaga, sest sellega jääb ära mahukas osa tööst minevikuliste näitajatega. Hinnates seda perspektiivset infot peaks tähelepanu pöörama järgmistele asjaoludele:

Perspektiivse info ettevalmistanud inimeste oskused ja kogemused

Kas firma tagasivaateline info võimaldab loogiliselt sellist arengut nagu juhtkond prognoosib

Kas informatsioon, sh lähte ja perspektiivne finantsinfo tugineb seaduste põhimõtetel

Kas varasemad perioodid on auditeeritud ja millise tulemusega

Milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikaid on info töötlemisel kasutatud

Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid
Kui audiitor järeldab, et perspektiivne info ei põhine realistlikele eeldustele või on selle ettevalmistamises olulisi eksimusi, siis peab ta selle väga täpselt lõppotsuses fikseerima . Juhul, kui ta hindab perspektiivse finantsinfo korrektseks, peaks ta lõppjärelduses jääma siiski konservatiivseks, st ta väidab, et lõpptulemused võivad siiski erineda prognoositutest.
Auditi riskid

Tegevusrisk, mis seisneb selles, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis moonutavad ettevõtte tegelikku finantsseisundit või majandustulemusi. Peale ettevõtte siseste asjaolude sõltub ettevõtte risk ka üldisest majanduslikult situatsioonist, tegevusvaldkonnast ja muudest teguritest. Tegevusriski hindamisel tuleb kriitiliselt analüüsida tegevjuhtkonna oskusi ja tegevusmotiive: Ettevõtte majandustegevuse iseloom. Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus

Sisekontrolli süsteemi risk – antud risk tuleneb sellest, et ettevõtte sisene kontrollisüsteem ei ole piisavalt efektiivne ega avasta olulisi vigu. Sisekontroll peaks tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise: 1) majandustoimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud protsedurireeglitele. 2) kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses õigetele kontodele ning tekkepõhiselt perioodil, kui nad toimuvad. 3)arvestusandmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate andmetega ning hälvete avastamisel reageeritakse adekvaatselt. Sisekontrolli tase võib väga oluliselt varieeruda, kuid alati säilib oht, et see ei kõrvalda olulisi vigu. Et mõista sisekontrolli kvaliteeti peaks audiitor välja selgitama kuivõrd juhtkond mõistab sisekontrollisüsteemi, väärtustab selle tegevust ning kuidas ta reageerib ilmnenud puudustele. Mida tõhusam on audiitori arvates sisekontrollisüsteem, seda suuremal määral võib ta tugineda oma töös sisekontrolli tegevusele, kuid siiski tuleb seda tegevust alati kriitiliselt hinnata, sest kuitahes tõhus süsteem ei pruugi siiski kõiki vigu avastada , kuid auditi kvaliteedi eest vastutab ikkagi audiitor. Sisekontrolli tõhususe hindamiseks on mitmeid meetodeid – kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja nende analüüs, infovoogude kaardistamine jmt. Infovooks nimetatakse audiitorkontrolli seisukohalt selliseid majandustegevusest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kajastamine pearaamatus. Infovoog aitab audiitoril tundma õppida ettevõtte tegevust, andmesüsteemi, arvestuspõhimõtteid jm taolist. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi, peaks ta sellest kohe informeerima kliendi juhtkonda, et see saaks võimalikult kiiresti sellised asju kõrvaldada. Eelistatud on kirjalik informeerimine. Edastada tuleb õigele juhtimistasandile.

Avastamisrisk – seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomu tõttu olulisi vigu. Audiitor saab otseselt mõjutada vaid avastamisriski.

Auditeerimisrisk ehk kogurisk – kujutab endast eelnevate riskide koosmõju. Mida kõrgemaks hindab audiitor tegevus- ja sisekontrolliriski, seda mahukamaks ja põhjalikumaks kujuneb auditeerimine, et alandada kogurisk vastuvõetavale tasemele . Auditi käigus võib selguda, et audiitori esialgne hinnang teistele riskidele oli ebaõige ja need osutuvad suuremaks . Seetõttu tuleb tal suurendada tööde mahtu, mis ilmselt toob kaasa ka maksumuse suurenemise ning seetõttu tuleb muutused kooskõlastada kliendiga.
Auditeerimise tõendusmaterjalid
Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele toetudes saab teha põhjendatud järeldused finantsaruannetes sisalduva info kohta. Auditeerimise tõendusmaterjalide sobivus tähendab nende olulisust ja usaldusväärsust ja piisavuse all peetakse silmas nende kvantitatiivset hulka. Hinnates tõendusmaterjalide hulka ja sisu peab audiitor lähtuma järgmistest kriteeriumitest:

Risk, mida mõjutavad kontrollitava nähtuse olemus, sisekontrolli tase ja ettevõtte tegevuse iseloom.

Tegurid, millel võib olla oluline mõju tegevjuhtide käitumisele

Ettevõtte finantsseisund ja selles toimunud muutused

Kontrollitava nähtuse olulisus aastaaruande kui terviku seisukohalt

Varasemate auditite tulemused

Kättesaadava info olemus
Auditeerimisel kasutatavate tõendite usaldusväärsus sõltub nende allikast, kas ettevõtte sisesed või välised allikad; ning esituslaadist, kas visuaalsed, dokumentaalsed või suulised . Usaldatavuse hindamisel võib arvestada järgnevate põhimõtetega:

Välised tõendusmaterjalid kolmandatelt isikutelt on usaldatavamad kui ettevõtte sisesed tõendusmaterjalid.

Sisesed tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui sisekontrollisüsteem on kvaliteetne ja tõhus.

Audiitori enda genereeritud tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui ettevõtte sisesed.

Kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui suulised.
Audiitori kindlustunne kasvab kui ta ühe ja sama nähtuse kohta saab tõendeid erinevatest allikatest või on need erineva olemusega ning langevad kokku. Kui tõendid on vastuolulised, siis tuleb audiitoril leida täiendavaid tõendusmatejale, et jõuda argumenteeritud lõppjäreldusele. Täiendavate tõendite hankimisel peab audiitor kõigepealt tegema kindlaks, millised kulud sellega kaasnevad ja kõrvutama seda saadava efektiga . Lähtudes otstarbekuse põhimõttest peab ta tegema otsuse kas tehtavad kulutsed on õigustatud. Kui on tegemist põhimõttelise probleemiga, mis vajab lahendamist, siis võib audiitor need tõendid ikkagi hankida.
Tõendite hankimisel on oluline arvestada teatud kriteeriumitega:

Majandustehingud on kajastatud nii sisuliselt kui aritmeetiliselt täpselt ning õiged summad on kantud õigetele kontodele

Varad ja võlad on antud hetkel olemas

Varad on ettevõtte omand ja võlad tema reaalne kohustus antud hetkel

Varad ja kohustused on hinnatud nõuetekohaselt ehk õiglasesse väärtusesse

Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud

Aastaaruande informatsioon on rühmitatud nõuetekohaselt ning vastavalt raamatupidamise siseeeskirjale
Tõendite hankimise meetodid:

Arvutused – meetodi eesmärk on veenduda tehingute kajastamise aritmeetilises õigsuses, audiitori ülesanne ei ole kogu raamatupidamise ülearvutamine, vaid see peaks toimuma valdkondades, kus audiitori arvates on vigade tekkimine suhteliselt kerge

Inspekteerimine – tähendab erinevate arvestusregistrite, dokumentide ja materiaalsete varadega tutvumist. Registrite ja dokumentidega tutvumine annab tõendusmaterjali sellest, milline on dokumentide ja nende koostamise kvaliteet. Materiaalsete varade inspekteerimisel saab koguda tõendeid varade olemasolu kohta, kuid ei saa infot varade omandiõiguse ja nende väärtuse määramiseks

Vaatlus – selle meetodi käigus jälgib audiitor mingeid protsesse või ettevõtte töötajate sooritatavid protseduure

Järelpäringud – mille eesmärk on saada vajalikku infot isikutelt, kes seda omavad kas ettevõtte sees või väljas, seega võib informatsiooni hankida kirjalike järelepäringutega ka kolmandatelt isikutelt. Järelepäringud võivad olla ka formaalsed , st suulised, kuid siin tuleb arvestada nende tõendusliku jõuga. Järelpäring aitab audiitoril säästa ressursse ja aega.

Analüütiline kontroll – seisneb majandulike näitajate, nende muutuste ja hälvete analüüsis, et oleks loogiliselt võimalik fikseerida näitajate omavahelisi seoseid ehk tegemist on finantsanalüüsiga.
Olulisus ja auditeerimisrisk
Kujundades oma arvamust majandusaasta aruannetest sooritab audiitor mitmeid kontrolliprotseduure, et jõuda piisava kindlustundeni, et aastaaruanne peegeldab ettevõtte seisundit õigesti ja õiglaselt. Arvestades auditi pistelist iseloomu ja sisekontrolli võimalikku varieerumist, säilib alati võimalus, et suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi loob eelduse, et asjatundlik finantsinfo kasutaja laseb end neist ebatäpsustest mõjutada. Üldiselt toimivat olulisuse mõõtu pole võimalik kehtestada. Mida audiitor peab oluliseks ja mida ebaolulisekssõltub tema profesionaalsusest. Hinnates potentsiaalseid ebatäpsusi peab audiitor hindama nende olulisust pidades silmas finantsinfot kui tervikut või hinnates seda üksiku kirje tasandil. Audiitor peab välja selgitama tegevusriski ja sisekontrolliriski suhtelise taseme peamistes tegevusvaldkondades ja peatähelepanu tuleks suunata just neile valdkondadele, kus on kõrge oluliste ebatäpsuste ja vigade risk. Olulisust tuleks püüda kuidagi kvantitatiivselt määratleda, sest see võimaldab vältida hilisemaid võimalikke probleeme kliendiga.
Tegevuse jätkuvuse põhimõte
Reeglina käsitletakse ettevõtteid jätkuvalt tegutsevatena, lähtutakse eeldusest, et ei ole vajadust ega kavatsust ettevõtet likvideerida või vähendada tema tegevusmahtu oluliselt. Sellest printsiibist lähtuvalt valmistatakse ette aastaaruanne, kui puudub info sellest, mis seaks kahtluse alla jätkuvuse. Ettevõtte varad ja kohustused kajastatakse aruandes eeldades, et ettevõtte varade realiseerimisel saadavate vahenditega on võimalik katta kõik ettevõtte kohustused. Kui on oht, et normaalsetes majandustingimustes ei suuda ettevõte kohustusi täita, siis võib tekkida vajadus ümber klassifitseerida ettevõtte varade ja kohustuste väärtus.
Jätkuvuse probleemid võivad tuleneda järgmistest asjaoludest:

Kohustused ületavad varade väärtust või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid

Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega

Kas ettevõte tasub kreeditoridele tähtajaks, kui ettevõttel tekivad makseraskused kreeditoridele, siis võib see olla likviidsusprobleem, millega võivad kaasneda kreeditoride täiendavad sanktsioonid. Tasumisega viivitamine võib olla ka ettevõtte finantsstrateegia. Kui klient võimaldab, siis tuleb tasumisega viivitada.

Märkimisväärne kahjum põhitegevusest. Hooajaline tootmine (põllumajandus)

Suutmatus täita seaduses ette nähtud omakapitali nõutavat taset

Pooleliolev kohtuprotsess või majandusvaidlus, mis võib ettevõtte kaotuse korral kaasa tuua olulise finantskohustuse

Oluline kaotus tarne - või müügiturgudel
Kui audiitoril tekib auditi käigus kahtlus , et tegevuse jätkuvuse põhimõte võiks kahtluse alla sattuda, siis tuleb tal töö käigus koguda piisavalt tõendeid, et kahtlused ümber lükata või saada neile kinnitus. Kui aruanded on koostatud jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt, kuid audiitoril on selle kohta kahtlusi , tuleks nõuda juhtkonnalt selgitust, millest on probleem tekkinud ning kuidas saadakse sellest üle. Et sellist olukorda üldse vältida, peaks juhtkond aruandele lisama oma selgituse ettevõtte finantsseisundi parandamiseks. Kui need selgitused on piisavad võib audiitor anda positiivse hinnagu. Kui selgitused pole piisavad ja audiitor jääb oma arvamuse juurde, peab ta esitama need põhjalikult lõpparuandes, sellisel juhul ei saa ta puhast järeldusotsust anda.
Audiitori ja kliendi suhe
Audiitori valib ettevõttele selle kõrgeim juhtorgan , näiteks aktsiaseltsi puhul aktsionäride üldkoosolek. Selleks, et audiitori positsioon oleks korrektselt fikseeritud ja üheselt mõistetav, tuleks tema valimine alati kajastada üldkoosoleku protokollis. Kui audiitor tuleb valida koosolekute välisel ajal võib seda teha mõni volitatud organ (aktsionäride nõukogu, juhatus). Kui audiitor valitakse muu organi poolt, peaks selle kinnitama järgnev üldkoosolek. Lisaks korralisele auditile võib audiitor täita ka auditi väliseid funktsioone, siis tuleks kindlasti need tegevused omavahel selgelt eristada. Kui potentsiaalne klient pöördub audiitori poole koostööettepanekuga, tuleb audiitoril esmalt analüüsida kliendi tausta , tema pöördumise ajendeid, tuleb tutvuda raamatupidamise seisundiga ning muude asjaoludega, mis võivad kuidagi auditeerimist mõjutada. Tööde mahu määramiseks tuleb välja selgitada tegevusala, tegevuse maht, dokumentide hulgad. Millisel viisil hakkab audiitor esitama vaheraporteid. Kõigi asjaolude väljaselgitamise järel sõlmitakse või ei sõlmita kliendileping , lepingukohustuste võtmisel peab aga audiitor alati arvestama sellega, et vastavalt eetikapõhimõtetele on ta kohustatud osutama kvaliteetset teenust. Sõltumata sellest, kes audiitori valis, tuleb sõlmida kliendileping kirjalikult, kus fikseeritakse võimalikult täpselt poolte õigused ja kohustused ning kõik muud kokkulepitud asjaolud ning osapooled allkirjastavad selle. Kui lepitakse kokku ka muude teenuste osutamises, peaks need olema eraldatud selgelt auditeerimise leppest. Muude teenuste kokkulepe peab olema väga detailne ja täpne, sest nende teenuste näol on tegemist tavaliselt individuaalse ühekordse tehinguga ja nad kõik võivad olla erinevad oma tingimustelt. Lepingu olulisemad tingimused võiks olla 1) finantsinformatsiooni auditeerimise eesmärk 2) juhtkonna vastutus finantsinformatsiooni õigsuse eest 3) auditeerimise ulatus viidetega auditeerimiseeskirjale, seadustele ja muudele taolistele dokumentidele 4) audiitorilt kliendile esitatavad raportid ja muud kommunikatsiooninormid 5) tuleb fikseerida, et auditeerimine on testi iseloomuga ning seetõttu säilib paratamatult risk, et auditeerimise käigus võib avastamata jääda ka olulisi vigu 6) juurdepääsu tagamine mistahes raamatupidamise dokumentidele ja muule infole, mis audiitori arvates on vajalik ja oluline hinnangu andmiseks 6) kõik muud vajalikud kohustused nii kleindi kui audiitori suhtes 7) teiste audiitorite ja ekspertide või spetsialistide töö kasutamine ning audiitori vastutus selle eest 8) audiitori töö tasustamise kord ja suurus, audiitor võiks võtta kleindi juhtkonnalt veel kinnituskirja, milles juhtkond kinnitab et kõik aasta jooksul toimunud sündmused ja majandustehingud on korrektselt raamatupidamises kajastatud; bilansipäeva seisuga ei kajastata ettevõtte raamatupidamises varasid, mida tegelikult ei eksisteeri ning kajastatud on kõik ettevõtte tegelikud kohustused, mis on hinnatud hea raamatupidamise tava kohaselt; audiitorile on tehtud teatavaks kogu oluline info, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi õigeks ja õigalseks kajastamiseks.
Leping peaks olema võimalikult detailne, siis ei teki töö käigus probleeme ja tülisid. Juhtkond kinnitab, et aasta jooksul aset leidnud majandussündmused on kõik korrektselt kajastatud raamatupidamises. Nad kinnitavad, et raamatupidamises ei kajastata bilansipäeva seisuga varasid, mida tegelikult ei eksisteeri ja kajastatud on kõik tegelikud kohustused, mis on hinnatud õiglasesse väärtusesse. Audiitorile on teatavaks tehtud kogu oluline info, mis on vajalik ettevõtte õiglaseks ja õigeks hindamiseks. Lepingu võib sõlmida näiteks konkreetse auditi teostamise kohta, võib sõlmida tähtajalise lepingu näiteks üheks aastaks või leping võib olla ka sõlmitud tähtajatult pikemaks perioodiks. Kui on tegemist pikemaajalise lepinguga, siis peaks ettevõtte kõrgeim organ aktsepteerima igal aastal audiitori jätkuvuse. Pikemaajalise kliendilepingu korral võib tekkida vajadus seda aega-ajalt üle vaadata või korrigeerida : klient ei mõista audiitori töö eesmärke või ei soovi aktsepteerida töö ulatust; oluliselt on muutunud kliendi soovid audiitorile; on toimunud muudatused ettevõtte tippjuhtkonnas; on toimunud muutused kleintettevõtte suuruses või tegevuse iseloomus ; õigusaktidega on kehtestatud uusi tingimusi.
Esmakordne auditeerimine
Esmakordseks loetakse auditeerimist

Ettevõttes, mida ei ole varem auditeeritud

Seda on teinud eelnevalt teine audiitor
Esmakordse auditi korral peab audiitor hankima piisavalt tõendusmaterjale selle kohta, et algbilanss ja muud lähteandmed ei sisalda vigu, miks võiks oluliselt mõjutada jooksva aasta finantsaruandeid. Algandmetega tehtava töö maht ning iseloom sõltuvad:

Arvestussüsteemi üldisest ülesehitusest ja tasemest ettevõttes

Sellest, kas varasemade perioodide finantsaruanded on auditeeritud ning milliste tulemustega.
Juhul kui audiitori arvates on bilansis kirjeid, mille sisu pole selge ja mis võivad oluliselt mõjutada lõppjäreldusi, siis peab audiitor püüdma ebaselged positsioonid endale selgeks tegema ja kui see osutub võimatuks, siis sellele lõpparuandes viitama. Kui audiitor alustab tööd aasta kestel uue kliendiga, peab ta arvestama sellega, et ta võtab endale kõrgendatud riski, sest algandmete kontrollitavus võib mõnes valdkonnas olla ebareaalne ning seetõttu võivad audiitori järeldusotsused ja hinnangud osutuda mitte kõige tõepärasemaks. Analüüsides eelneva audiitori tööd peab ta kriitiliselt hindama tema erialast kompetentsust ja kindlasti sõltumatust. Kui on põhjust arvata, et eelmise audiitori töös võis esineda olulisi puudusi, tuleks algandmete hindamisse suhtuda nii nagu neid ei oleks varem auditeeritud. Arvestades seda, et auditi eesmärk on anda hinnanga aruannete seaduslikkusele ja tõepärasusele, siis on uuel audiitoril õigus pöörduda varasema audiitori poole sooviga üle anda antud firma kohta kogutud varasema audiitori tööpaberid. Samuti võib ta soovida , et endine audiitor annaks selgitusi ja kommentaare ettevõtte ja oma tööpaberite kohta. Sellist informatsiooni üleandmist ei käsitleta konfidentsiaalsuse nõude rikkumisena.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kuritibu Õppematerjali autor

Auditeerimise konspekt

Auditeerimine majandus Raamatupidamise põhiprintsiibid Majandusüksuse printsiip Jätkuvuse printsiip Arusaadavuse printsiip Objektiivsuse printsiip

Sarnased õppematerjalid

pdf

Auditeerimise alused

AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load

Auditeerimine

doc

Auditeerimine

lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2 Audiitortegevuse ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks oluliseks tõukejõuks oli väliskapitali sissevool eestisse. Tõsiseks probleemiks kujuneb see, et

Auditeerimine

docx

Auditeerimine, Viktor Arhipov

Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip

Auditeerimine

pdf

Auditeerimine

Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Auditeerimine

doc

Auditeerimine - Arhipov

Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Raamatupidamine

doc

Auditeerimine

doc

Auditeerimise kokkuvõte

juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul.

Auditeerimine

doc

Auditeerimise alused

09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk