Auditeerimise alused (0)

Auditeerimise alused
02.09.08
Sai alguse 1800 lõpp 1900 algus, tekib suurtootmine , monopolid , Ettevõtted laienevad piirkonniti (geograafiliselt) omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast.
Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine.
Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele , hindab ainult majandusaruannet.
Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid

Majandusüksuse printsiip
Rpkoh on kohustatud arvestama oma varad kohustused ja majandustehingud lahus omanike, krediitorite, töötajate ja klientide varast, kohustustest ja majandustoimingutest. (Nt firma ja oma rahakotti segiajamine ei tohi toimuda)

Jätkuvuse printsiip
raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip
jätkuvust hinnatakse
- kuidas ettevõtte suudab täita oma pikaajalisi kohustusi
- kas ettevõtte suudab valutult/probleemideta kanda amortisatsiooni kulumist

Arusaadavuse printsiip
raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised

Olulisuse printsiip
raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada tehtavaid majandusotsuseid . Väheolulisi objekte aruandes kajastada lihtsustatud viisil

Järjepidevuse printsiip
raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme

Tulude ja kulude vastavuse printsiip
aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud

Objektiivsuse printsiip
raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Kõik toimingud tuleb kajastada nii nagu nad on ja siis kui tekkis.

Konservatiivsuse printsiip
raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Sama kehtib ka varjatud reservide tekitamise kohta.

Avalikustamise printsiip
Kogu info, mis esitatakse aruannetes Rpkoh-se kohta on avalikustatav. Info alusel peab saama langetada ettevõtte finantsseisundi kohta õige ja õiglase hinnangu.

sisu ülimuslikkuse printsiip
majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga
09.09.08
Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999
Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga
Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele.
Audiitor on:
1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik;
2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing).
Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine
Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes.
Auditeerimise õigus on audiitoril.
Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast .
Audiitorkogul võib olla vara
Audiitorkogu vara moodustub:
1) audiitorite kohustuslikest liikmemaksudest;
2) distsiplinaarkaristusena laekuvatest trahvidest;
3) audiitorkogu vahendite paigutamisest saadavast tulust;
4) annetustest;
5) muudest laekumistest .
Audiitorkogu ei või tagada teiste isikute kohustusi ega anda laenu.
Audiitorkogu pädevus
1) audiitorite kutsetegevuse koordineerimine , auditeerimiseeskirja ja metoodiliste soovituste väljatöötamine, avaldamine ning tutvustamine;
2) audiitorite nimekirja pidamine;
3) järelevalve audiitorite kutsetegevuse ja auditeerimiseeskirja täitmise üle;
4) audiitorite täiendõppe korraldamine;
5) audiitorkogu vara valitsemine;
6) audiitoritega seotud kaebuste läbivaatamine;
7) audiitorite muude kutseküsimuste lahendamine.
Audiitorkogu organid on üldkoosolek, juhatus ja revisjonikomisjon
Üldkoosolek
Üldkoosolek on audiitorkogu kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik füüsilisest isikust audiitorid
1) kinnitab põhikirja
2) määrab juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu ja liikmed
3) kinnitab majandusaasta aruande ja eelarve
4) kinnitab tegevusaruandele esitatavad nõuded
Korraline üldkoosolek kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Teatades ette vähemalt üks kuu enne selle toimumist
Erakorraline üldkoosoleku kutsub juhatus kokku

oma algatusel

revisjonikomisjoni ettepanekul

rahandusministri ettepanekul

kui seda nõuab vähemalt üks kuuendik audiitoritest
Juhatus teatab audiitoritele erakorralise üldkoosoleku aja ja koha vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul siis teevad seda nõudnud isikud ise.
Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole audiitoritest ( 50%+1). Kui osaleb vähem audiitoreid, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osavõtjate arvust sõltumata
Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääle vähemalt pool osalejatest
Juhatus
Juhatus on pidevalt tegutsev organ, liikmed valitakse audiitorite hulgast 3 aastaks
Juhatuse liige ei või kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu ja vastupidi.
Põhifunktsioonid
1) juhib ja valitseb audiitorkogu ja tema vara
2) koostab ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks eelarve ning majandusaasta aruande
3) Jälgib kinnitatud eelarve täitmist
4) otsustab audiitori täiendavale eksamile saatmise
5) otsustab audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise ja lõpetamise
6) korraldab igapäeva tegevust
Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest
Juhatuse otsus on vastuvõetud, kui selle poolt on antud üle poole kohalolijate häältest
Juhatuse koosolek protokollitakse ja kui mõni audiitor jääb eriarvamusele tuleb see kirjalikult protokollis fikseerida
Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja audiitorkogu põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega audiitorkogule või audiitoritele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt (kui keegi ei täida maksavad teised)
Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli
Juhatus valib liikmete hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tööd ja esindab audiitorkogu (Töölepingutega seonduv)
Revisjonikomisjon kontrollib audiitorkogu majandustegevust ning asjaajamist
Liikmed valitakse 4 aastaks. Otsus vastu võetud poolthäälte enamusega.
Aruandluse menetlus
Juhatus esitab majandustegevuse aastaaruande revisjonikomisjonile läbivaatamiseks ja arvamuse andmiseks 3 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu
Revisjonikomisjon vaatab majandustegevuse aastaaruande läbi ja esitab arvamuse juhatusele 3 kuu jooksul
6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu esitab juhatus majandusaasta aruande koos revisjonikomisjoni arvamusega üldkoosolekule kinnitamiseks
23.09.08
Riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahandusminister. Riiklik järelevalve seisneb audiitorkogu poolt seaduste ja teiste õigusaktide järgimise ning audiitorkogu põhikirja täitmise kontrollimises
Kõigist audiitorkogu üldkoosoleku otsustest saadetakse ärakirjad rahandusministrile. Rahandusministril on õigus nõuda muid audiitorkogu organite dokumente, välja arvatud audiitori kutsesaladust sisaldavaid dokumente.
Kui audiitorkogu organi otsus on vastuolus seadusega, on rahandusminister kohustatud esitama selle kohta halduskohtule protesti
Audiitorile esitatavad nõuded ja kutse saamine
Audiitoriks võib olla füüsiline isik
1) kes on teovõimeline
2) kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse kraadile vastav haridustase
3) kes on laitmatu reputatsiooniga
4) kes omab audiitori kutsetegevuseks vajalikku teoreetilist ettevalmistust ja kolmeaastast praktilise töö kogemust audiitori juhendamisel
5) kes on sooritanud kutseeksami.
Välisriigi kodanik, kellel on välisriigis omandatud audiitori kutse, võib Eestis tegutseda audiitorina, kui ta on sooritanud eksami Eestis kehtivate audiitori tööks vajalike õigusaktide tundmises vastavalt käesolevale seadusele ning tal on Eestis tööluba. Eksam võib olla sooritatu ingliskeeles
Tingimused mis välisavad audiitoriks saamise
Audiitoriks ei või olla isik
1) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud käesoleva seaduse alusel
2) kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest
3) kes on pankrotivõlgnik
4) kes tegutseb valdkonnas, mis on kokkusobimatu hea audiitortavaga
5) kelle reputatsioon on rikutud
30.09.08
Audiitori kutse saamine/ taotlemine
Audiitori kutse saamiseks tuleb selle taotlejal sooritada eksam
Isikule, kes on sooritanud eksami, väljastab kutsekomisjon pärast audiitori ametivande andmist ja audiitorite nimekirja kandmist audiitori kutsetunnistuse
Kutsekomisjoni moodustab Vabariigi Valitsus 9liikmelisena 3 aastaks audiitorluse asjatundjatest
Kutsekomisjoni kuuluvad: Riigikontrolli esindaja; Eesti Panga esindaja; kolm rahandusministri määratud esindajat; neli audiitorkogu valitud esindajat.
Kutsekomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt seitse komisjoni liiget
Kutsekomisjoni kulud kaetakse riigieelarvest, mis tagab tema sõltumatuse.
Kutsekomisjoni funktsioonid
1) eksamineerib audiitori kutse taotlejaid ja audiitorkogu juhatuse poolt täiendavale eksamile suunatud audiitoreid
2) võtab vastu audiitori ametivande ja väljastab audiitorile kutsetunnistuse
3) võtab vastu otsuse täiendavale eksamile suunatud audiitori eksami sooritamise või mittesooritamise kohta
4) kooskõlastab audiitorkogu juhatuse otsuse audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise või lõpetamise kohta
Eksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. eksam on Eesti keeles, eksami protokoll edastab kutsekomisjon juhatusele. Eksam on 2 osaline Tereetiline ja Praktiline osa.
Audiitori ametivanne on kirjalik.
Audiitorikutse on eluaegne kuid :
Audiitori kutse säilitamiseks peab audiitor esitama tegevusaruande juhatusele vähemalt kord kolme aasta jooksul audiitorkogu juhatuse määratud ajal. Tegevusaruanne peab sisaldama audiitori kutsetegevuse põhjalikku ülevaadet, lähtudes heast audiitortavast
Audiitori kutsetegevus peatatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud audiitorkogu juhatuse otsusega
1) ei saa tervislikul või muul põhjusel tegutseda audiitorina järjest üle kuue kuu
2) on kahtlustatav , süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas,
3) on juhatuse otsusega suunatud täiendavale eksamile
Audiitori kutsetegevus taastatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud audiitorkogu juhatuse otsusega pärast 1 ja 2 punkti asjaolu äralangemist. Või sooritab audiitor täiendava eksami
4) Audiitorkogu juhatuse otsusega võidakse audiitori kutsetegevus peatada distsiplinaarkaristusena
Kutsetegevuse peatamisel enam kui kaheks aastaks suunatakse audiitor täiendavale eksamile
Kui audiitorile saavad teatavaks mingid asjaolud , mille alusel tuleks kutsetegevus peatada peab ta sellest teatama viivitamatult Juhatust.
kutsetegevuse lõppemine ja lõpetamine
kutsetegevus lõpetatakse audiitori surma korral.

audiitori avalduse alusel

eetika põhimõtete, seaduse, auditeerimis nõuete ja muu taolise jämeda rikkumise korral

ebaeetilise või seadusevastase käitumisega audiitori maine kahjustamine

mõjuva põhjuseta oma tööülesannete mittetäitmisel või süüdimõstmine tahtlikult toime pandud kuriteos.

tegevusaruande mitteesitamine või täiendaval eksamil läbikukkumine
Kutsetegevus lõppeb otsuse teatavaks tegemisel audiitorile
Kutsetegevuse lõpetamisel peab audiitor oma tööpaberid ja kogutud materjalid üle andma audiitorühingule või audiitorkogule ning edaspidi ei saa ta tegutseda Eestis audiitorina.
Audiitorühing võib tegutseda täisühingu, usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsina
Aktsiaseltsina tegutsev audiitorühing võib välja lasta üksnes nimelisi aktsiaid Vähemalt kolm neljandikku audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma audiitoritele
enamus juhatuse liikmetest peavad olema audiitorid
Audiitorühing võib tegutseda, kui ta on kantud audiitorite nimekirja
Audiitorühingu tegevusala võib olla vaid audiitori kutsetegevus
Audiitorühing esitab audiitorkogu juhatusele taotluse seisukoha saamiseks tegevusala vastavuse kohta
Audiitorkogu juhatus vastab taotlusele ühe kuu jooksul
Audiitorühing peab suhtlema klientidega ning esindamiseks määrama juhtiva audiitori kes on füüsilisest isikust audiitor.
Järeldusotsusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla kliendilepingut täitnud audiitor või audiitorid ning juhtivaudiitor
Audiitorite nimekiri on avalik. Nimekiri sisaldab kõikida audiitorite nii füüsiliste kui ja juriidiliste isikute olulisi isikuandmeid.
Nimekirja kantakse kutsetegevuse peatamine ja taastamine
Audiitori kutsetegevus
Audiitor on kutsetegevuses sõltumatu ja erapooletu ning juhindub üksnes seadusest, auditeerimiseeskirjast, kutse–eetika nõuetest ning audiitorkogu organite otsustest ja soovitustest
Audiitor peab hoidma saladuses talle teatavaks saanud infot kliendikohata nii äri kui ka panga saladust
Nimetatud kohustus kehtib ka pärast audiitori kutsetegevuse lõpetamist ning laieneb kõikidele kes puutuvad kokku auditeerimisega otseselt või kaudselt .
Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta andmete avaldamist
1)audiitorkogu juhatusele audiitori kutse säilitamiseks
2) distsiplinaarmenetluses
3) kohtule kohtumääruse või –otsuse alusel ja eeluurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega
4) Riigikontrollile ja finantsinspektsioonile tema ülesannete täitmiseks
07.10.08
Audiitor ei või tegutseda valdkonnas, mis võib mõjutada tema erapooletust või on kokkusobimatu hea audiitortavaga. Kui audiitor soovib tegutsed muus valdkonnad siis peab esitama auditoorkogule taotluse.
Audiitorkogu juhatus vastab taotlusele ühe kuu jooksul
Kui seadusega on ette nähtud kohustuslik kontroll,siis vastutab audiitor või audiitorühing oma kutsetegevusest tuleneva kohustuse rikkumisega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest
Mitme audiitori või audiitorühingu poolt ühiselt süüliselt kliendile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest vastutavad nad solidaarselt
Audiitor ja audiitorühing säilitavad kutsetegevusega seotud dokumente seitse aastat
Audiitori poolt kutsetegevusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks on audiitor kohustatud kogu oma kutsetegevuse ajaks sõlmima kutsekindlustuslepingu
Kui kliendile tekitatud kahju on välja makstud ning tuvastatud audiitori tahtlik õigusvastane tegu nõuab kindlustus kahju audiitorilt sisse.
Järelevalvet audiitori tegevuse üle teostab audiitorkogu juhatus
Audiitori distsiplinaarvastutus on ettenähtud audiitortegevuse seaduse eeskirja või muude audiitoritegevust reguleerivate normatiiv aktide rikkumise või nõuetele mitte vastava käitumise eest.
Distsiplinaarkaristused on
1) märkus
2) noomitus
3) rahatrahv
4) audiitori kutsetegevuse peatamine kolmest kuust kuni ühe aastani
5) audiitori kutsetegevuse lõpetamine
Rahatrahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ning suurem kui üks kaheteistkümnendik karistatava audiitori eelmise aasta sissetulek
Kutse taotlemine maksab 4000 kr.
Audiitori kutseeetika põhimõiste/ nõuded
Ausus-
vannutatud Audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus
Objektiivsus
Audiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi teistel lasta mõjutada oma objektiivsust.
Ametialane kompetentsus
Audiitor peab olema audiitorteenuste osutamisel kompetentne . Audiitoril tuleb keelduda tööst, mille sooritamiseks tal ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi.
Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et tagada audiitorteenuste osutamisel kõrge professionaalsus
Konfidentsiaalsus
Auditeerimisel saadud informatsioon peab olema rangelt konfidentsiaalne. Audiitor ei tohi avaldada ega kasutada sellist informatsiooni ilma vastava volituseta, mille väljastab info omanik. Infot võib avaldada

tehniliste eekirjade ja reeglite täitmisel

kohtus enda kaitsmisel

Eesti audiitorkogu nõudel või rahvusvahelise kvaliteedikontrolli organite ketti kuuluvate institutsioonide nõudmisel.
14.10.08
Professionaalne käitumine
Audiitor peab käituma nõnda, et see ei kahjustaks tema ameti head mainet, ning hoiduma tegudest, mis võiksid seda teha kriminaalkorras karistatav tegu, tuludeklaratsiooni tahtlik mitte esitamine võivaled andmed deklaratsioonis, kliendi abistamine tahtlikult valede aruannete või deklaratsioonide koostamine.
Tehnilised eeskirjad
Audiitor peab osutama oma teenust kooskõlas tehniliste ja professionaalsete eeskirjadega ta peab täpselt jälgima kliendi soove ja nõudmisi kui need on kooskõlas aususe ja objektiivsusega paljudes tegevus valdkondades on kehtestatud erireeglid ja normatiivid mida peab täitma
Sõltumatus
Suhetes kliendiga peab audiitor säilitama täieliku sõltumatuse. Sõltumatuse minetamine võib olla tingitud paljudest asjaoludest

rahalised seosed (otsene või kaudne olulises suuruses osalus kliendis ; laenu andmine kliendile või tema juhtkonna liikmele või olulist osalust omavale aktsionärile või osanikule või laenu võtmine neilt; kliendi või tema juhtkonna liikmega ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemine)

ametialased seosed – kui audiitor on või oli kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda (kahe aasta jooksul; juhatuse liikme puhul viie aasta jooksul) kliendi juhatuse liige või töötaja või juhatuse liikme või töötaja koostööpartner või tema palgal, käsitletakse seda olukorrana, kus audiitor ei ole piisavalt sõltumatu selle kliendi kohta järeldusotsust tegema

Kui audiitor osutab kliendile peale audiitorkontrolli muid teenuseid, tuleb hoiduda juhtkonna funktsioonide ülevõtmisest või juhtkonna kompetentsi kuuluvate otsuste tegemisest. Teenuste osutamisel kliendile tuleb meeles pidada järgmisi reegleid:
1) audiitor, kes vastutab auditeerimise eest, ei saa osutada raamatupidamisteenuseid;
2) klient peab vastutama oma raamatupidamise korraldamise eest ja olema piisavalt teadlik tegevusest, majanduslikust olukorrast ja kasutatavatest raamatupidamispõhimõtetest;
3) audiitor ei tohi võtta endale kliendi töötaja või juhi rolli, ei tohi ise läbi viia majandusoperatsioone ega kasutada kliendi aktivaid. Klient peab koostama kogu algdokumentatsiooni;
4) auditeerimisel peab audiitor sooritama kõiki samu teste ja protseduure, mis iga teisegi kliendi puhul.

) isiklikud ja peresuhted – audiitor peab olema auditeerimisel kindel, et isiklikud või peresuhted ei mõjuta tema sõltumatust. Probleem võib tekkida kui auditeeritavas ettevõttes töötavad olulistel ametikohtadel audiitori lähisugulased või pereliikmed .

kaubad ja teenused – audiitor, tema abikaasa ning ülalpeetavad võivad kliendilt kaupu ja teenuseid vastu võtta ainult teiste ostjatega võrdsetel tingimustel. Audiitor ei tohi vastu võtta külalislahkust ja kingitusi, mis võiksid mõjutada tema sõltumatust
Tasu
Auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda töö lõpptulemusest. Tasu arvestamisel võiks arvesse võtta audiitori oskustest ja teadmistest; auditeerimisel osalevate isikute koolituse tasemest ja kogemustest; iga spetsialisti poolt ülesande täitmiseks kuluvast ajast; tööga kaasneva vastutuse suurusest
Suhtumine teistesse audiitoritesse
Audiitor ei tohi mingil moel halvustada või põhjendamatult kritiseerida teist audiitorit. Erandina võib teise audiitori tegevust arvustada uurimisel või küsitlusel audiitorkogu juhatuses või uurimisasutuses, kus arutatakse konkreetse töövõtu tulemus
Reklaam
Audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami.
AUDITEERIMINE JA AUDIITORI MUUD FUNKTSIOONID
Auditeerimine on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni rp aruannete või nendega seotud finantsinfole hinnangu andmine sõltumatu eksperdi poolt
Auditi objektiks võivad olla kõik aruanded nii kasumit taotlevate kui mittetaotletavate, suurte kui väikeste ettevõtete omad sõltumata nende juriidilisest vormist .
Auditeerimisega tuleb audiitorile luua võimalused hinnangu andmiseks rp aruannetele. Vastutus aruannete koostamise ja vastutuse eest lasub juhtkonnale ja nende auditeerimine ei vabasta juhtkonda vastutusest
21.10.08
Kuigi audiitori valivad ettevõtte omanikud , tuleb lõpp järeldused vormistada piisava selgusega, kuna nendega võivad tutvuda ka muud huvilised. Auditiga tuleb hõlmata adekvaatselt ettevõtte kõiki valdkondi, mis on usaldusväärsed ja tõesed ning kogu ettevõtte finantsinfo on õige ja õiglane. Kinnituse saamiseks peab audiitor sooritama piisava hulga kontrolli protseduure.
Auditi testi iseloomu tõttu säilib alati võimalus et mingid olulised asjaolud jäävad avastamata. Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka sellega, et suhteliselt hea sisekontrolli süsteemi tase ei pruugi sammuti kõiki vigu avastada.
Audiitori ja auditi välised toimingud
Lisaks auditeerimisele võib audiitor täita muid ülesandeid, mis on sarnased auditeerimisele kuid vähempõhjalikud ning väiksema mahuga

finantsinformatsiooni ülevaade

kokkuleppelised toimingud

aruannete koostamine
Finantsinformatsiooni ülevaate koostamise puhul sooritab audiitor kontrolliprotseduure, mis on vähem põhjalikud ja vähem aega nõudvad kui korraline auditeerimine. Auditeerimisega taotletakse positiivse järelduseni jõudmist, Finantsinformatsiooni ülevaate soovitud tulemus seisneb lõppjärelduses, et läbitud kontrolliprotseduuride tulemusena ei ole audiitor täheldanud olulisi vigu
Kokkuleppeliste toimingute all mõistetakse kliendi ja audiitori vahel kokku lepitud auditeerimise iseloomuga toiminguid , kuid mille väljund võib erineda auditi otsusest .
Muude toimingute korral tuleb alati arvestada nende suhtelist piiratust.
Muu informatsioon auditeeritud raamatupidamisaruandeid sisaldavates dokumentides
Majandusaasta trükised sisalduvad koos auditeeritud infoga ka sellist teavet, mida audiitor ei ole hinnanud. Reeglina lisatakse trükisesse audiitori järeldusotsuses, mis näiliselt laieneb kogu materjalidele ja seetõttu võib tekkida probleeme.
Kliendi lepingus võib kokkuleppida muu info hinnangu osas, kui seda pole, tuleb audiitoril nimetatud materjaliga ikkagi tutvuda. Kui ta avastab erinevusi auditeeritud ja auditeerimata infos , peab ta jõudma järeldusele kumb on vale.
Kui ebaõigeks osutub muu info, tuleb nõuda selle parandamist või välja jätmist. Kui juhtkond ei nõustu, ei sa anda puhast järeldusotsust.
Kui vead tulevad aruannetest, tuleb nõuda nende parandamist. Kui juhtkond keeldub saab audiitor anda negatiivse järeldusotsuse või märkustega järeldusotsuse ja võib tekkida küsimus edaspidisest koostööst.
Kõikidel nimetatud juhtudel tuleb audiitoril järeldusotsustes selgitada ja tõendada oma seisukohti.
Hinnangud perspektiivse finantsinformatsiooni kohta
Perspektiivne finantsinfo koostab ettevõtte juhtkond tulevikus aset leidvate sündmuste kohta. Prognoos on alati subjektiivne, sõltudes paljudest asjadest seal hulgas ettevalmistajast.
Audiitorilt võidakse paluda selle informatsiooni kohta hinnangut, et tõsta informatsiooni usaldatavust selle kasutajate silmis
Erinevalt tagasivaatelise finantsinfo hindamisel on perspektiivsele finantsinformatsioonile hinnangu andmine keerukam ja hinnangu usaldusväärsus madalam.
Kõige rohkem, mida audiitor saab tunnistada on see, kas tuleviku nägemus tuleneb loogiliselt olemasolevatest andmetest
Audiitori hinnang ei tohi olla resoluutne. Perspektiivse info hindamisel on tähtis eelneva koostöö kogemus. Mida pikem on koostöö kliendiga, seda paremad on võimalused prognoosi hindamisel
Lisaks üldinfole tuleks erilist tähelepanu osutada järgmistele teguritele.

perspektiivset finantsinformatsiooni ette valmistanud inimeste oskused ja kogemused

kas tagasivaateline finantsinformatsioon lubab loogiliselt eeldada sellist arengut, nagu juhtkond prognoosib

kas olemasolev ja perspektiivne info tuginevad kehtivatele normatiivmaterjalidele

kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja mis tulemusega

milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikaid on kasutatud

kuidas on realiseerinud varasemad prognoosid.
Kui audiitori arvates on prognoos ei tugine loogilistele arengutele tuleks sõnastada võimalikult täpselt oma seisukohad ja need põhjendada. Kui audiitor on perspektiiviga põhimõttelisest
Kui audiitori arvates on perspektiivne finantsinformatsioon valmistatud ette korrektselt, tuleks otsuses siiski viidata, et tegelikud tulemused võivad kujuneda prognoositavatest oluliselt erinevaks.
28-10-08
Riskitüübid

Tegevusrisk
arvestuses tekivad kas tahtmatult või tahtlikult vead, mis moonutavad kliendi tegelikku finantsseisundit. Peale ettevõtte siseste asjaolude võib tegevusriski sõltuda ka välistest asjaoludest nt üldine majanduslik või poliitiline situatsioon. Sammuti on tegevusriskiga seotud ettevõtte tegevusvaldkonnaga, selle keerukusega ning kasutatava arveestus süsteemiga.
1) tegevjuhtkonna oskused ja tegevuse motivatsioon ;
2) kliendi majandustegevuse iseloom;
3) arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus.

Sisekontrolli risk
kliendi sisekontrollisüsteem ei ole piisavalt tõhus ega too olulisi vigu esile. Sisekontroll peab tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise:
1) majandustehingud sooritatakse vastavuses kehtestatud protseduurireeglitega;
2) kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses, õigetele kontodele ja tekkepõhiselt perioodil, mil need aset leidsid ;
3) arvestusandmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate varadega ja hälvete ilmnedes reageeritakse adekvaatselt.
Sisekontrolli tase võib varieeruda suurtes piirides, kuid alati säilib teatav oht, et sisekontroll ei kõrvalda olulisi vigu.
Sisekontrolli tõhususe hindamisel peab audiitor selgitama, kuivõrd juhtkond mõistab sisekontrolli tähtsust, väärtustab selle tegevust ja kuidas reageerib sisekontrolli tehtud tähelepanekutele. Mida tõhusam on audiitori arvates kliendi sisekontrolli süsteem, seda suuremal määral võib ta oma tegevuses tugineda sisekontrolli tulemustele
. Siiski tuleb sisekontrolli tegevusse alati suhtuda kriitiliselt
Sisekontrolli tõhususe hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid, nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine jms. Heaks meetodiks on infovoo kaardistamine. Kuid samas väga töö mahukas ,( mis tähendab majandustehingute kirjeldamist koos vastavate dokumentidega alates majandustehingu toimumisest kuni nende kandmiseni pearaamatusse).
Kui audiitor avastab arvestuse või sisekontrolli süsteemis olulisi puudusi, peab ta sellest asjakohasel viisil informeerima kliendi juhtkonda, et too saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Eelistatav on, et sellised tähelepanekud fikseeritaks kirjalikult ja valida õige juhtimistasand kelle need edastatakse.

Avastamisrisk
audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitor suudab vahetult mõjutada vaid avastamisriski

Auditeerimisrisk ehk kogurisk
kujuneb mainitud osariskide koosmõju tulemusena. Mida kõrgemaks audiitor hindab tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta sooritama, et läbi avastamisriski vähendada eelnimetatuid.
Auditeerimise tõendusmaterjalid
Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele tuginedes saab teha põhjendatud järeldused raamatupidamisaruannetes sisalduva informatsiooni kohta, tõendite sobivus tähendab nende olulisust.
Tõendite piisavus tähendab nende kvantitatiivsest mõõtu.
Tõendite valikul ja hindamisel võiks arvestada järgmisi kriteeriume

Tegevuse iseloom ja sisekontrollitase ettevõttes

tegurid, mis mõjutavad juhtkonna käitumist

ettevõtte finants seisund ning selles toimunud muutused

kontrollitava nähtuse olulisus aastaaruandluse kui terviku seisukohalt

Eelnevate auditite tulemus

Kättesaadava info olemus
Auditeerimise tõendusmaterjalide usaldatavus sõltub nende allikast ja esituslaadist (visuaalne, dokumentaalne või suuline). Tõendusmaterjalide usaldatavuse hindamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest üldpõhimõtetest

välised tõendusmaterjalid (kolmandalt osapoolelt saadud kinnitused ) on usaldatavamad kui sisesed tõendusmaterjalid

sisesed tõendusmaterjalid on suhteliselt usaldatavamad, kui sisekontrolli tase on kõrgem

audiitori enda genereeritud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui kliendisisesed tõendusmaterjalid

kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui suulised