Piaget) uuritakse info vaimset töötlemist; psühhobioloogia (erinevad teadlased) seletatakse käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia kui teaduse ajalugu. psühholoogia algeid leiame juba antiigist ja mis seostub nii Hippokratese, Galenose kui Aristotelese nimega. Nad töötasid välja kehamahlade teooria, mille järgi saab väita, milline on inimese temperamenditüüp. Tempramendi määravad inimese põhimahlad veri, lima, must sapp ja sapp. See, milline neist on ülekaalus, on ka selle inimese temperamenditüüp. Praeguse psühholoogia algust arvetatakse 1879. aastast, kui Wilhelm Wundt lõi Leipzigis laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Uurimustöödes kasutas teadlane introspektsiooni e. sisevaatluse meetodit.
c) mõju ilmumisajal; d) objektiivne väärtus tänapäeval. III Teose tegelaskond: a) selle ulatus, mis on keskpunktis; b) tüüpilisus; c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnangud a) autorilt; b) arvustuselt; c) analüüsija enda seisukoht. V Süzee VI Kompositsioon a) järjestikused, paralleelsed ja ristuvad süzeeliinid;
indiviidi tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane ensevalitsemine. Puhtaid tüüpe ei leidu eriti, rohkem on inimesi nii-öelda mitme tüübi sulamiga, milles on ülekaalus ühe tüübi jooned. Temperamenditüüp on tavaliselt pärilik, keskkonnatingimused ja kasvatused teda eriti ei muuda. Ühelt temperamenditüübilt võib oodata peaaegu alati ühesuguseid käitumisreaktsioone. Temperamendiomadustest saab teha järeldusi, näiteks kuidas inimestega suhelda (1.) ja missuguste omadustega töö peaks talle sobima (2.). 1. Iga temperamenditüüp vajab isesugust kohtlemist. · Melanhoolik vajab leebet ja tasast kohtlemist.
väga tundlikud kergelt haavatavad, vajavad suuremat tähelepanu, mõni on vaiksem või kiirem, mõni väga elurõõmus jne. Sellepärast me ei saagi öelda, kas laps on hea või halb, lihtsalt iga laps vajab erinevat kohtlemist oma kasvamise jooksul. Igal lapsel on samuti oma isikupära ja nendega tuleb arvestada lapse kasvatamisel. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka kindel temperamenditüüp. Temperamenditüübid on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest, vaid nende kokkusobimisest. Teades lapse temperamenditüübi eripära saame me aidata lapsel näiteks kohaneda uues keskkonnas, toime tulla erinevates situatsioonides ja toetada lapse isikupärast arengut. Kindlasti loeb lapse kasvatamine ka lapse elus suurt rolli
Empaatial põhineb kunsti psühholoogiline mõju: vaataja, lugeja hakkab läbi elama samu tundmusi nagu raamatu, etenduse või filimi kangelane. Suhtlemisraskused. Inimese suhtlemisoskus on mingil määral sünnipärane, kuid kaugeltki mitte täielikult. Siin on paljugi, mida võib õppida ja omandada elu jooksul. On selge, et mitte kõik temperamenditüübid ei suhtle ühesuguse edukusega. Koleerikul raskendab suhtlemist tema ägedus, flegmaatikul loidus ja melanhoolikul kartlikkus. Temperamenditüüp on aga sünnipärane ja tema põhiolemust me muuta ei saa. Aga kui inimene teab ise oma nõrku kohti, siis võib ta neid asendada oma temperamenditüübi tugeva joonega, mis on suhtlemisel kasuks. Koleerikul on selliseks jooneks energilisus, flegmaatikul ustavus, melanhoolikul tähelepanelikkus ja tundlikkus. Sageli takistavad suhtlemistinimeste eelarvamused. Ollakse kindlad, et kõik punapead on halva iseloomuga ja kõik mulgid kitsid. Tegelikult tuleb inimest suhtlemise käigus põhjalikult
tunnustatakse tänapäevalgi. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel
harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni. PSÜHHOLOOGIA MEETODID KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs 2)vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine)
põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega
rohkem tunnuseid kui temperament. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused
flegma. Vastavalt nendele on näha milline kehamahl valitseb ning milline on inimese temperament. Chole- koleerik, melanos chole- melanhoolik, saingus sangviinik, flegma-flegmaatik. ISELOOMU KUJUNEMINE Närvisüsteemi põhitüübist ja algetelt erinedes pole inimeste iseloom sünnipärane, see kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju palju tegurid: 1. temperamenditüüp; 2. tervislik seisund ja põetus haigused; 3. hooliv või kalk kohtlemine lapseeas; 4. sünnipärased võimed; 5. kasvamine külluses või vaesuses; 6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi;
Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a) 1) pidurdatud aastasena pelgasid võõraid in ja uusi olukordi, 18 a eelistasid ohutud tegevusi, käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi, keskmine kohanenud täiskasvanu Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab juhuslikust olulisema tõenäosusega, milline on inimese isiksus täiskasvanuna. Isiksus ja tervis: kõrge ekstravertsuse ja madala neurootilisusega in näevad sündmusi positiivsemalt, on vähem vastuvõtlikud neg tagasiside suhtes ega nuta taga võimalusi, mis pole neile kättesaadavad. Parima eluea ennustajaks on meelekindlus ja pos emotsionaalsus. Madal sotsiaalsus näib kõige enam olevat seotud haigestumisega, meelekindlus on kõige enam seotud terviseriskidega seotud
Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a) 1) pidurdatud aastasena pelgasid võõraid in ja uusi olukordi, 18 a eelistasid ohutud tegevusi, käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi, keskmine kohanenud täiskasvanu Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab juhuslikust olulisema tõenäosusega, milline on inimese isiksus täiskasvanuna. Isiksus ja tervis: kõrge ekstravertsuse ja madala neurootilisusega in näevad sündmusi positiivsemalt, on vähem vastuvõtlikud neg tagasiside suhtes ega nuta taga võimalusi, mis pole neile kättesaadavad. Parima eluea ennustajaks on meelekindlus ja pos emotsionaalsus. Madal sotsiaalsus näib kõige enam olevat seotud haigestumisega, meelekindlus on kõige enam seotud terviseriskidega seotud
_ Tugevdab sotsiaalseid sidemeid _ Hügieen _ Toidu leidmine _ Info keskkonna kohta 41. Sotsiaalsete gruppide sisesed suhted _ Isasloomad omavahel _ Emasloomad omavahel _ Isasloom- emasloom _ Vanem- järglane _ Noorloomad omavahel _ Erinevat liiki loomad _ Loomad- inimesed 42. Grupisisene suhtlemine ja seda mõjutavad tegurid 43. Sotsiaalsete gruppide suurust mõjutavad tegurid _ Aastaaeg _ Loomaliik _ Kiskjad _ Võistlus erinevate hüvede pärast _ Tõug ja temperamenditüüp _ Termoregulatsioon 44. Sotsiaalne agressioon, hierarhia. Inimese vastu suunatud agressioon Inimese mõju loomade sotsiaalsele käitumisele Domineerimine _ Liigne sotsiaalne sõltuvus _ Valesti suunatud seksuaalne käitumine _ Mäng inimese ja looma vahel, mis võib hiljem muutuda inimesele ohtlikuks, eriti kui loom kasvab suureks _ Agressioon inimese suhtes loomade poolt, kellel on väike või üldse puuduv hirm inimeste suhtes _ Inimese ja looma vahelise kontakti vähesus
elukorraldus. Kui perekonnas valitseb austus, hoolitsus ja usaldus, kui igal pereliikmel on ülesanded ja vastutus nende täitmise eest, kui kodus on puhtud ja kord, mõjutab see positiivsete karakterjoonte kujunemist, kasvatab tööarmastust, ausust, heatahtlikkust, otsekohesust ja ka teisi kõlbelisi iseloomujuuni (Kivistik 1999). Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju veel ka paljud teised tegurid: temperamenditüüp, tervislik seisund põetud haigused, hooliv või kalk kohtlemine lapseeas (Kidron 2001), stabiilne elukeskkond (Goebrl & Glockler 1998), sünnipärased võimed, kasvamine külluses või vaesuses, õdede vendade olemasolu, vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju, kultuurikeskkonna normid ja väärtused, kasvatussüsteem koolis, suhted koolikaaslastega, staatus kooliklassis, huvide ja harrastuste väljakujunemine, massimeedia mõjutused (Kidron
kui võõras teda kõnetab, ei suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda. Vältivalt kiindunud Laps ei ilmuta märke seotusest emaga Kiindumustüübi kujunemist võivad mõjutada Lapse vajaduste rahuldamise kiirus sünnist alates Füüsiline lähedus, silmside Lapsega suhtlemise optimaalsus (liiga vähe–puudujääk, liiga palju–laps väsib) Pikad lahuso lekud emast esimesel eluaastal Ema iseloomuomadused, temperamenditüüp Ema enda turvatunne, (eba)kindlus lapse eest hoolitsemisel Vanemate omavahelised suhted Sotsiaalne võrgustik– kui palju puutub kokku teiste inimestega peale ema jm 9.Prenataalne areng – perioodid, geneetilised mõjud, keskkonnamõjud, loote käitumine Sünnieelses arengus saab eristada 3 perioodi: Eostumisperiood(2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk hakkabjagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100- rakuline kogum.
puudujääk, liiga palju - laps väsib) 1. Kindlalt/turvaliselt kiindunud Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt • Pikad lahusolekud emast esimesel eluaastal ema käitumisele - kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema • Ema iseloomuomadused, temperamenditüüp lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu. • Ema enda turvatunne, (eba)kindlus lapse eest 2. Ebakindlalt/ärevalt kiindunud hoolitsemisel Laps kardab võõraid, läheb endast välja, kui võõras teda kõnetab, ei suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda. • Vanemate omavahelised suhted 3
ümbermõõtu.Nägu on lamedapinnaline,ümmargune,lihastik enamasti mõõdukalt arenenud,rasvapadjand kerel enamasti tugevalt arenenud,kondikava jäsemetel ja rangluu on õrnad,õlgade laius väike.Hingelaad on tsüklotüümne,olemuse avaldusvormid südameinimene. Temperament; Kehamahladeteooria ehk inimese temperamendi määravad keha põhimahlad veri (ld sanguis), lima (kr flegma),must sapp (melas chole) ja sapp (kr chole). Milline neist kehamahladest on ülekaalus,selline on ka inmese temperamenditüüp. Flegmaatik ülekaalus lima, inertne ehk liikumatu tüüp. Sangviinik ülekaalus veri, tugev tasakaalutatud,liikuv Melanhoolik must sapp, nõrk tüüp Koleerik kollane sapp, tugev,tasakaalustamata,liikuv Neurofüsioloogiline teooria Neurofüsioloogia järgi on temperament närvi protsesside tugevuse,liikuvuse ja tasakaalutuse järgi- sangviinik,flegmaatik,melanhoolik ja koleerik. E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused* I
-esi-või lõpukonsonandi kadu -sõnade redutseerimine -silpide ümberpaigutamine -palatalisatsioon 5. Artikulatsiooniharjumuste stabilis. 50-80 k. Tundmused. Püsimatud, kiirelt vahetuvad reaktsioonid. Head suhtlejad, helded, egoistid (ema on selleks, et nõusid pesta). Isiksus. Tähelepanu huvidele (joonistamine, lugemine) Vaimsed võimed- kui 4a. head, siis on tõenäoline, et on head ka 16a-lt. Temperamenditüüp ei muutu, kuigi väline käitumine võib muutuda. Iseloom allub kasvatamisele J.Locke -Laps sünnib maailma absoluutselt iseloomuta.?! See ignoreerib psüühika materiaalset alust. Iseloomu kujunemist reguleerib sünnipärane temperamenditüüp. Iseloomu seisukohalt on tähtis: Kas kõik vajadused rahuldatud Öine uni Vajavad uusi muljeid, muidu puutuvad passiivseks
liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus. Lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodermist ja mesodermist. Põhjaliku korrelatsioonianalüüsi järgi vastab igale kehaehituse tüübile kindel temperamenditüüp: Endomorfseile: vistserotoonik e. kõhuinimene. Mesomorfseile: somatotoonik e. kehainimene. Ektomorfseile: tserebroonik e. peainimene. Vistserotoonik on mugavust, seltsielu ja head toitu armastav tüüp. Somatotoonik on füüsilist jõudu tunnetav inimene, talub kergesti kehalisi jõupingutusi kui ka valu. Käitumine võib olla agressiivne. Tserebroonik on omaenda mõtte ja tundemaailma kapselduv tüüp, kes ei armasta palju rääkida. 7
intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus. Lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodermist ja mesodermist. Põhjaliku korrelatsioonianalüüsi järgi vastab igale kehaehituse tüübile kindel temperamenditüüp: Endomorfseile: vistserotoonik e. kõhuinimene. Mesomorfseile: somatotoonik e. kehainimene. Ektomorfseile: tserebroonik e. peainimene. Vistserotoonik on mugavust, seltsielu ja head toitu armastav tüüp. Somatotoonik on füüsilist jõudu tunnetav inimene, talub kergesti kehalisi jõupingutusi kui ka valu. Käitumine võib olla agressiivne. Tserebroonik on omaenda mõtte- ja tundemaailma kapselduv tüüp, kes ei armasta palju rääkida. 7
Erimeelsuste tekkimisel on tarvis kliendil lasta oma probleem ära rääkida ning ennast välja elada, teda tuleb üritada mõista, kasutada viisakaid suhtlusvõtteid, vajadusel vabandada ning pakkuda probleemidele lahendust. Äärmiselt ärritunud klient, keda ei õnnestu maha rahustada, on soovitav suunata kellegi teise juurde. Uurimistulemiste põhjal on täiskasvanud inimesel lisaks väljakujunenud arusaamadele ja väärtushinnangutele ka erinev isiksuse- või temperamenditüüp, mis on suures osas kaasasündinud. Kui klienti selliste teadmiste abil analüüsida, võib selgeks saada, miks mõnede inimestega on raskem ja teistega kergem suhelda. Mis aga veel olulisem, nii saab tuleviku jaoks välja mõelda, kuidas klientidega nende isikupärast lähtuvalt suhelda. Rahutule ja kannatamatule kliendile tuleb pakkuda väljakutseid, suhtlemisel tuleb olla otsekohene ning asjalik vältides seltskondlikku lobisemist. Sõbralikule ja entusiastlikule
Temperamendi somaatilise teooria edasiarendus Sheldoni õpetuses Ameerika psühholoog W.H.Sheldon lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodemist ja mesodermist.Üldiselt arvatakse, eti siseelundid arenevad endoremist, närvisüsteem ektodermist ja nahk ning luustik mesodermist. Temperamenditüüpide nimetused tulenevad Sheldonil organismi domineerivatest süsteemidest. Põhjaliku korrelatsioonianalüüsi järgi vastab igale kehaehituse tüübile kindle temperamenditüüp: Endomorfseile- vistserotoonik ehk kõhunemine Mesomorfseile- somatotoonik ehk kehainimene Ektomorfseile – tserebroonik ehk peainimene Vistserotoonik on mugavust, seltsielu ja head toitu armastav tüüp. Rahulik ja emotsionaalselt stabiilne. Somatotoonik on oma füüsilist jõudu tunnetav inimene. Talub suhteliselt kergesti nii kehalisi jõupingutusi kui valu, käitumine on mõngi kord tahumatu ja agressivne.
sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. 130. Kuidas mõjutavad temperamenti pärilikkus ja keskkond? Puhtalt ühte tüüpi inimesi on vähe, enamus inimesi on segu kahest või enamast temperamenditüübist. Enamasti on täheldatud nii, et üks neljast temperamenditüübist domineerib, kahest teisest on samuti võimalik endas midagi tuttavat leida ja neljandast eriti mitte. Need temperamenditüübid ei väljendu igapäevaelus alati selgelt. Kõige puhtamalt on temperamenditüüp nähtav lapsel (eelkooliealisel). Hiljem varjutab puhta temperamenditüübile omase käitumise kasvatus, reageerimine teiste ootustele jms. Täiskasvanueas tuleb temperamenditüübile omane käitumine kõige rohkem esile kiiretes, emotsionaalsetes ja stressitekitavates olukordades, kui inimene ei jõua analüüsida seda, mida ta ütleb või teeb, või ei suuda käituda vastavalt sellele, kuidas ta teab, et tegelikult peaks või ta tegelikult tahaks. 131. Mis on enesehinnang?
· Väikseim ekstravertsus 2% Perekonna mõju seadumustele on praktiliselt null 5. Seadumuste universaalsus · Ei sõltu keelest, kultuurist, ühiskonna üldisest elulaadist Kalle Küttis 2011 15 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 6. Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus 7. Sõltumatus hindamismeetodist 8. Seadumuste ajaline stabiilsus Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab mitte täpselt, kuid juhuslikust suurema tõenäosusega, milline on inimese isiksus, kui ta on suureks kasvanud 9. Fikseeritud sisemine arengutee · Sotsiaalsus ja meelekindlus vanusega kasvavad · Neurootilisus, avatus ja ekstravertsus vähenevad 10. Sõltumatus vaimsetest võimetest Milline teooria on õige? Teadvus või alateadvus? Loomus (geneetilised tegurid) või kasvatus (keskkonna tegurid) Vabadus või determinism?
Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime veel ka keskkonna mõjust (neist üks olulisi on kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada genotüübiks,selle informatsiooni realiseerimisel tekkivaid ja avalduvaid kehalisi ja käitumuslikke eripärasid isengi fenotüübiks. Tänapäeval on selgunud et paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud ( muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp, isegi intelligentsustase eeldusel , et selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused) .Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani
Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime veel ka keskkonna mõjust (neist üks olulisi on kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada genotüübiks,selle informatsiooni realiseerimisel tekkivaid ja avalduvaid kehalisi ja käitumuslikke eripärasid isengi fenotüübiks. Tänapäeval on selgunud et paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud ( muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp, isegi intelligentsustase eeldusel , et selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused) .Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. 14 Inimese psüühika ontogenees
Järglastele ei pärandu tegelikult vanemate tunnused otse, vaid nende tunnuste avaldumist võimaldav geneetiline info. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime ka väliskk mõjust ning isendi soost. Pärilikkuse informatsioon genotüüp. Info realiseerimisel tekkivad ja avalduvad kehalised ja käitumuslikud eripärad-fenotüüp. Paljud in psühhofüsioloogilised omadused on kaasa sündinud muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp. Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Kaasasündinud on ka kõrgema närvitalituse tüüp, mis psüühikas avaldub peamiselt erutus- ja pidurdusprotsesside suhteliste ja absoluutsete omadustena. 1 protsessi domineerimine võib sõltuvalt kasvu- ja arengutingimustest kujuneda isiksuse psüühiliseks omaduseks (nt impulsiivne või kinnisus)
annaabi.ee 
