ja organisatsiooniline õppimine on vastastikku seotud. Võttes kokku õppimise ja muudatuste seosed, võib öelda, et keskkond, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik üleminek, on organisatsioonilist õppimist algatavaks jõuks. Kuna selles keskkonnas tegutsevad inimesed on tugevalt seotud oma varasemate kogemuste ja mõttemallidega, on valmisolek organisatsiooniliseks õppimiseks välja arendamata ja institutsioone võib antud situatsioonis vaadelda eelkõige õppimise takistajana. Töötajate hoiakud on peetud organisatsiooni tulevase edu indikaatoriks. Kindlaks on tehtud hoiakute käitumist motiveeriv roll ja hoiakute mõju informatsiooni töötlemise protsessile. Organatsiooniliste muudatuste kontekstis on olulisteks hoiakuteks suhtumine muudatuste kasulikkusse ja hinnang juhtide kompententsusele. Et muudatuste vajalikkuse üle otsustada, vajavad töötajad informatsiooni. Seega on ka informatsioon oluliseks elemendiks. Kõige enam uuritud hoiak on rahulolu tööga. Vaatamata
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist
afektiivne - ma naudin õhtust treeningut pärast loengut 3. käitumuslik - ma eelistan nende kaaslastega suhtlemist, kes teevad sporti. Seda mõõdetakse: Täiesti nous, Nõus, Ei oska öelda, Ei ole nous, Pole üldse nous. Hoiakud on õldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta. Hoiakud hõlmavad suht püsivaid eelistusi, sümpaatiaid, antipaatiaid nung hinnanguid valise kk mingite kindlate aspektide vastu. Hoiakud sisald mitte ianult negatiivseid ….. Kuidas hoiakud tekivad: 1. sotsialiseerumine 2. kiitus/pos.kinnitus ja karistus – kasvatusega seonduv 3. identifitseerimine rolimudeliga – iidolitega identifitseerimine, id vanematega (esmane ja tähtsaim). 4. kultuuriline mõju Hoiak : suunatud kindlale situatsioonile või objekitile, Korrastab erinevaid obj ja situsts suunatud tõekspidamisi. Hulk mõõdetav tuhandetes. Vahendab väärtusi käitumisse On hinnanguline, peegeldades meeldib/ ei meeldi sisu Väärtus: Seotud paljud eobj ja sit üheagselt
Kärdla Ühisgümnaasium Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes Uurimistöö Jonathan Simson 11.b Juhendaja Mari Jesmin Kärdla 2016 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev................................................................
- Saavutavad elus rohkem - Tulevad paremini toime erinevates olukordades Madala enesehinnanguga isikud - Pessimistlikumad - Raskemad olukorrad, võivad mõjuda halvasti - Nad ei saavuta seda mida nad tahavad - Puudub potentsiaal - Madal enesehinnang mõjutab nende tervist, heaolu, suhteid Eri minade teooria (E.T. Higgins) - Tegelik mina - Ideaalmina - Võimalik mina Hoiakud Positiivsed hoiakud Negatiivsed hoiakud Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud : meie arusaamad, isiklikud kogemused, sõltuvad teistest. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud : tunded, eksponeerimisefekt. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud : enesetajuteooria, avalik arvamus Täname kuulamast ! :)
3. INDIVIDUAALNE JA ISIKUTEVAHELINE KÄITUMINE Töötajate hoiakud Töötajate hoiakud on ilmselgelt organisatsioonile olulised. Kui hoiakud on negatiivsed, tekitavad need organisatsioonile raskusi. Töötajate negatiivsete hoiakute tulemusena võib oluliselt väheneda organisatsiooni konkurentsivõime. Positiivsed hoiakud, teiselt poolt, on juhtkonna poolt soovitud, sest on seotud paljude positiivsete väljunditega, mida juhid ootavad. Töötajate rahulolu koos kõrge tootlikkusega on hästi juhitud organisatsiooni kvaliteeditunnus. Hoiakute olemus Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta
teiste, võõraste tõrjumiseks ja oma rühma kaitseks. Teised on seisukohal, et eelarvamused sünnivad seetõttu, et inimesed peavad võitlema üksteisega ebapiisavate ressursside pärast, kolmandad arvavad, et inimene tahab end ise paremana tunda ja tahab kuuluda rühma, tal kujuneb arvamus, et see rühma ja koos sellega ka ta ise on teistest kuidagi parem ( Vohs 2007 lk 694). Mina arvan, et inimesed on sündinud võrdsetena, aga eelarvamuslikkus ja valed hoiakud panevad meid moonutama, vääriti tõlgendama ja koguni ignoreerima tõsiasju, kui need sattuvad vastuollu meie eelnevalt kinnistunud hinnangutega. Eelarvamused on enamikes meis, need võivad saada alguse näiliselt süütutest, kuid ebakohastest traditsioonilistest väärtustest, meediast, sellest, kui propageeritakse vildakaid vaateid teist moodi inimeste kohta, näiteks kodutute, vaeste, maainimeste, teiste rasside, kultuuride kohta.... Eelarvamuslikkust võib õhutada meis meie natsionalism
neid hoiakuid muutnud. Ma olen aru saanud, et: õige on teha vigu ja ma teen neid ning vastutan nende eest, samuti ka õpin nendest; ka eksimine on inimlik ja ma ei pea tundma süümepiinu ning olen valmis halvemaks, kuid lootus ja positiivsus jääb. Hea on ka teada, et mul on õigus öelda ,,Ma ei tea!" ja ,,Ma ei hooli sellest." 1 II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? ,,Erinevatel inimestel on erinevad vajadused, erinevatel kõrgustel ja selle mõistmine on suhtlemise alus" (Heikki Krips) See on ilusti öeldud. Motivatsioon ehk innustus, see annab jõudu ja tuge, paneb meid ennast liigutama, oma vajadusi rahuldama. Vajaduse liike on hästi palju ning nad avalduvad vastavalt meie vajaduse suurusele
See on abstraktne mõtlemine, kantud mingist keskeset ideest. Jäär on loogik ja tema mõtted on harilikult allutatud ühe idee loogikale. See tähendab, et Jääral on kalduvus mõtelda ühetähenduslikult, sageli must- valgelt. Mitme idee või tegevuse seostamine ei meeldi Jäärale, samuti ei armasta ta eksperimenteerida ja analüüsida. Sügav filosoofiline maailmavaade pole Jäärale omane, sest selle omandamiseks ei piisa tal kannatust. TUNDED, HOIAKUD Kõigist märkidest kõige rohkem kalduvust ennast üle hinnata. Ta on tihti veendunud, et saab teistest paremini hakkama. Jäär on parandamatu optimist. Sentimentaalsus, idealism ja romantilisus toidavad Jäära usku unistustesse ja miraazhidesse. Kui Jääral on valida varanduse ja kuulsuse vahel, siis valib ta viimase. Siira kiituse läbi võib tema juures edu saavutada. Kandes alati liidri rolli hingesopis, hindab Jäär kõige rohkem ustavust,
nagu öeldud, ta on liiga enesekeskne. Jacob nagu noor poisike ikka, tegeles poistele omaste asjadega ja tegi lolluseid, mis Bellale jätsid vahel imeliku mulje. Üldiselt kirjeldas peategelane teda kui õnnelikku ja teistele õnne toovaks inimeseks. Tema keha on muskulaarne ja üsna loomupäraselt on tal üleloomulikud võimed sarnased libahundile. Ta on justkui kaitseingel Bella jaoks, sest Jacob on temasse kõrvuni armunud. · Hoiakud ja müüdid. Nagu Romeo ja Julia, ainult kaasaaegne ja meeletult fantaasiarikas, kus inimplika nimega Bella armub ,,koletisse" Edwardisse ja kogu sündmustekeeris on kõhedusttekitav ning kogu aeg on õhus küsimus, kas Bellast saab vampiir ja kas selles armuloos jäävad kokku 2 sünduste keskset teineteisse pilgeni armunud karakterit. · Enesehinnang. Peategelase enesehinnang kõigub vastavalt situatsioonile ja sellele, kas teda ümbritseb tema jumalik armastus Edward või mittte
ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki tegevused, teadmine ja hoiakud. a) Tegevused elatise hankimise viis, naturaalmajandus (kütid, algeline karjakasvatus), vähene kaubavahetus b) Teadmised teadmiste hulk looduses toimuva kohta c) Hoiakud sisaldab emotsioone. Uskumused, päritolumüüdid, hinge uskumused, vaimsidemed (inimese ja looma vahel). Mida rohkem tegevus ja teadmised langevad seda enam hoiakud tõusevad. 3. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika
........................12 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................. 13 Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 3 SISSEJUHATUS ,,On ainult üks viis, kuidas veenda inimesi midagi tegema... Jah, ainult üks viis. Ja see on: äratada inimeses soov ise midagi teha". (Carnegie 1991: 29) Autori eesmärgiks antud referaadi koostamisel on välja tuua võimalikud juhtide hoiakud ja tegevused, mis loovad soodsa pinnase motivatsiooni tekkimiseks organisatsioonis. Käesolevas referaadis pole teadlikult tõstatatud küsimust meie praeguses ärimaailmas tihti suurimaks organisatsiooni motivaatoriks peetud tulu ehk raha. Sukeldume põnevasse motivatsioonimaailma, uurides seda läbi inimese kohtlemise printsiibi. Referaadis on välja toodud erinevate arvamusliidrite ja praktikute arusaamad tulemusliku motiveerimise erinevatest võimalustest.
Oh ajad, oh kombed! Eri ajastutele on omased erisugused kombed. Sajandeid tagasi elanud inimeste tõekspidamised erinesid vägagi praeguse ühiskonna arusaamadest ja käitumistavadest. Ajaga on käitumine ja hoiakud paranenud. Inimesed on õppinud hoolima kaaslastest ja asetama nende vajadusi esiplaanile. Taolist, head ja kombekat käitumist nimetatakse tänapäeval viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb
10. Väärtused- üldised tõekspidamised mis juhivad tegevusi ja otsuseid mitme sugustes olukordades. Kujunevad aja jooksul ning võivad olla seotud sotsiaalsete teguritega nagu perekond või omataoliste rühm või tugevad uskumused mis kaasnevad ,õnda organisatsiooni kuulumisega või muude põekspidamistega. Lõppväärtusesr organisatsioonis rääkides mainitakse sageli häid saavutusi või kõrget kvaliteeti.näited:peame alati tähtsaks kliente, peame oma sõna jne..11. Hoiakud Hoiakud määratlevad kuidas indiviid organisatsioonis tegutseb.need peegeldavad inimese positiisves või negatiivses käitumises.hoiakud kujunevad mitme faktori põhjal.hoiakus on emotsionaalne komponent, mis peegeldab teise inimese või sündmusega seotuid tundeid ja meeleolusid.teises on uskumused, arvamustel ja teadmistel, ning kolmandaks käitumuslik aspekt.näide kui nv käsitakse tääätajal tööle tulla ja tegelik tööpäevad on esmasp reedeni
Eesti, 20 aastat enne ja nüüd. ,,Ma võin bemariga sõita 24/7 ja shopata Tartu city Selveris." Kakskümmend aastat tagasi poleks inimesed sellest jutust täpselt aru saanud. Tõlkes oleks see lause nii: Ma võin bmw-ga sõita 24 tundi iga päev ja ostusi teha Tartu linna Selveris. Ei ole lihtne rääkida sõnade või keele muutumisest üldiselt, ilma et räägiks muutunud maailmast ja tavadest. Mis on uus? Kahekümne aastaga on palju muutunud: alates riigist, kus elame, lõpetades toitudega, mida sööme, ilmavaatest ja suhtumisest rääkimata. Selle aja jooksul on Eestis tuttavaks saadud asjade ja nähtusetega, mida mujal ammu tunti või tarvitati, samas on Eesti olnud koos muu maailmaga uute nähtuste avastamise juures. Ühiskond on muutunud põhjani ja on arusaadav, et uut ümbritsevat maailma ei saa kirjeldada eelmise aja sõnadega. Kuidas on muutunud riik ja ühiskond, turumajandus, inimesed, jututeemad, meelelahutus ja muusika, ...
SEKRETÄRI EETIKAKOODEKS Positiivne ellusuhtumine paneb sekretäri uskuma oma võimetesse ja töötulemustesse. Ta usub iseendasse, tema võimed ja ideed muutuvad positiivsuse kaudu organisatsiooni eduks. Positiivsus ja avatus on hoiakud, millega ta suhtub nii klienti, koostööpartnerisse, probleemidesse, kui ka väljakutsetesse ka kogu elusse. Sekretär on oma organisatsiooni lojaalne esindaja nii heas kui halvas. Sekretär loob oma organisatsioonist hea mulje kliendile, koostööpartnerile ja üldsusele. Sekretär hoiab ja kaitseb oma elukutse au ja väärikust, säilitades seega kutse aususe, õigsuse ja usaldusväärsuse reputatsiooni. Sekretär on usaldusväärne partner.
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus ...
,,Soostereotüübid kui ühiskonna arengu pidurdajad'' Referaat 02.03.2016 SOOSTEREOTÜÜBID on lihtsustavad ning liigselt üldistavad, kuid ühiskonnas sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms. suhtes. Soostereotüübid on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud viimastel sajanditel seoses traditsioonilise töö- ja võimujaotusega naiste ja meeste vahel. Põhiliseks soorollide eristajaks on olnud avalik ja kodune sfäär, millest esimeses domineerisid mehed, teises - pere- ja kodutööde eest aga vastutasid naised. Kehtivad soostereotüübid juhivad naisi ja
Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks
oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga viimased kujunevad, sõltub juhi juhtimisstiilist, juhtimise ühe tähtsaima funktsioonina otsustamisstiilist, aga ka muudest indiviidi emotsionaalselt mõjutavatest aspektidest, millena antud töös on käsitletud organisatsioonipõhise enesehinnangu ning organisatsioonilise õigluse tajumist. Juhi eeskuju ja hoiakud mõjutavad kogu organisatsiooni emotsionaalset õhkkonda. Kaasaegseid juhte hinnatakse nende otsuste järgi otsused, mis viitavad edule, mis toovad kaasa läbikukkumise ning mis omavad pikaajalist mõju nii eetiliselt kui moraalselt. Seega majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes eristavatest mõõdetest üks on seotud eetikaga, mis iseloomustab, milliste vahenditega püütakse organisatsioonide eesmärke saavutada
Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitööga, kuna see vaevas tema ilusaid käsi. Mees näitas pahameelt
vältimine). (Vrd: kreekakeelne hedone=nauding). Heteronoomia allumine välise autoriteedi valitsemisele või mingi välise võimu poolt kehtestatud reeglitele (vrd: kreekakeelne hetero= võõras või teine, ja nomos= seadus). Hoiakud on "üle võetud " kalduvused või viisid suhtuda teistesse inimestesse, gruppidesse, asjadesse või ideedesse. Nad võivad "juurduda" eelarvamustena kas teiste inimeste või teiste gruppide kohta või ka välismaailma suhtes. Hoiakud võivad sisaldada vanematelt, eakaaslastelt või oma kultuurist omandatud kognitiivseid, afektiivseid ja käitumuslikke komponente, näit.: rassism, soolised või vanuselised eelarvamused jne. Hoolimiseetika individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. Huvide konflikt olukord, kus mingi elukutse esindaja saab teadlikuks asjaolust, et ta võib
Sageli teadvustatakse oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse (,,Kas te armastate võid?"), teisalt on meil ka palju väga selgelt väljakujunenud hoiakuid (nt hoiak mõne poliitiku suhtes). Suurt tähelepanu pööratakse neile, sest: · Hoiakuid peetakse võrdlemisi püsivaks (ei muutu juhuslike asjaolude mõjul) · Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased => saab koostada/teostada programme, mis soodustaksid positiivsete hoiakute tekkimist · Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Nt. usume otsekohe mingit halba kuuldust oma vaenlasest, ent peame seda tühjaks jutuks, kui see puudutab meie sõpra · Hoiakud mõjutavad käitumist Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel. · KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD · AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD · KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Siia kuuluvad kõik meie arusaamad
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma las...
Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omavahelisel vastastikmõjul. Ta jaguneb muutlikuks ning kristalliseerunuks. Muutlik intelligentsus – see on võime käsitleda uusi probleeme - hakkab 30-40 eluaastal vähenema, kristalliseerunud intelligentsus – informatsioon, vilumus - püsib ja kasvab 50. eluaastani (Postimees 2012).
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
Sissejuhatus Luua ülevaade psühholoogia rakendamisvõimaluste mitmekesisusest; sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Majandus ja psühholoogia I Maaja Vadi TÜ majandusteaduskond Email: [email protected] KORRASTATUS Rakendusvaldkonnad, mis kasutavad psühholoogia teadmust vastastikune täiendamine; Juhtimine Organisatsioonikäitumine; Personalijuhtimine. Turundus Tarbijakäitumine; Reklaam; Müügisuhtlemine. 1 KOORDINEERIMINE??? ...
Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see organismi tapab, kui aga sind ümbritsevad selline grupp kus suitsetatakse siis suure tõenäosusega sa ei lõpeta suitsetamist, olenemata kahjulikusest. Kui aga vahetada näiteks
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla)
nt *Isiksus Fuusiline aktiivusus *Kehahoiak / kõnnak *Üldised *Sotsiaalne klass *Elamistingimused *Kogukonna poolt võimalda *Trauma / haiguse mõjud hoiakud *Töine tegevus / transport *Kohalik kliima ja maastik mugavused *Pärilikud talitlushäired *Temperame *Vaba aja tegevused / transport *Tänavate turvalisus
olla õige. 11. Margiteadvuse erinevad tasemed. I tasand: pealiskaudne äratundmine (olen näinud aidatud tuntus); II tasand: kergelt aktualiseeruv teadmine (spontaanne tuntus); III tasand: kaubamärgid omavad emotsionaalset lisaväärtust (e on brändistunud), turundajale on oluline saavutada brändi ja tarbija vahel tugev emotsionaalne seotus. 12. Tarbijate hoiakute ja käitumise vahelised seosed. · Hoiakud on seesmiste aspektide kogum, aga tarbijate käitumine sõltub suuresti välistest asjaoludest; · Hoiakud ja käitumine ei pruugi olla kooskõlas igal konkreetsel juhul, kuid on kooskõlas pikas perspektiivis; · Kui inimesi suunatakse/mõjutatakse/sunnitakse pikaajaliselt midagi tegema, mis on vastuolus inimeste hoiakutega, siis tavaliselt muutuvad hoiakud käitumisega kooskõlas olevaks ja mitte vastupidi e dissidentlus on suhteliselt harv juhus. 13
6.seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas 1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada? 2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2
1. Töökohad, palgad, juhid Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses. Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekat...
Kliente mõjutavad enim: ruumide ja töötajate välja nägemine, tehniline sisustus, sildid ja muud nähtavad materjalid. 2. Personaalne e. inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted. Klienditeeninduse moodustavad: 1. Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus. 2. Suhtlemisoskused 3. Teeninduslik hoiak teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud. Hoiakuga väljendab inimene suhtumist kellessegi või millegisse ning see tuleneb suurel määral mõttelaadist. Hoiakut saab muuta vaid inimene ise. Teenindushoiak saab aluse teenindusmõttelaadist. Kui see puudub, siis ilmselt ei saa eksisteerida ka teenindushoiakut, mis paneb omakorda aluse teenindusvalmidusele. Teenindusmõttelaadi olulised tunnused: Iga inimese kui isiksuse tunnustamine ja austamine Teenindamise pidamine oma kohustuseks Kliendikesksus Müügiedu mõjutegurid
olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja. Tähistaja/tähistatav – reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/audentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnonatsioon – on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Emotsioonid ja hoiakud reklaami vastuvõtu regulaatoritena Emotsioon tingib hoiaku ja vastupidi. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit ei ole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. - Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud
olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja. Tähistaja/tähistatav reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon teatud märgi nö esmane/audentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnonatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Emotsioonid ja hoiakud reklaami vastuvõtu regulaatoritena Emotsioon tingib hoiaku ja vastupidi. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit ei ole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. - Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud
6 Võimalikud riskid Tööandjate kogemus Eestis (A. Naelapea, 2007): · õigluskonflikt · probleemid infovahetusega · identiteediprobleemid · enesemotivatsiooni küsimus · läbipõlemine ja ületunnitöö · usalduse kuritarvitamine 7 Mis töötajaid takistab? 8 Rakendamise eeldused? Tööandja: Töötaja: · juhtide hoiakud ja · kas sobib kõigile? ettevõtte kultuur · osaaja illusioon · töötajate hoiakud ja huvi · milliseid probleeme tahan · paindlikkuse juhtimine lahendada? · tulemustele · võimalikud negatiivsed orienteeritud juhtimisstiil mõjud? · tööprotsessi ja ressursside ning infovahetuse mehhanismide hoolikam planeerimine 9 Kvaliteeditöörühmas osalemise
artiklist näit. ajakirjast Nursing Ethics) · Vormistada vastavalt kirjalike tööde juhendile ja saata hiljemalt 19. märtsiks e-posti teel [email protected] Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb moraaliga e moraalifilosoofia. Eetika kui moraaliõpetus heast ja halvast, õigest ja valest Eetika põhiküsimus Kuidas peaks olema? Kuidas on õige? · Väärtused ja hoiakud · Moraalinormid · Käitumisnormid Eetika kolmemõõtmeline mõtlemisruum (M.Remmel) 1. Suhted iseenda ja oma eetilise identiteediga 2. Suhted teiste inimestega 3. Suhted inimelu üldiste sihtide ja üldeesmärgiga Eetika liigid · Analüütiline eetika teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, otsides vastuseid küsimustele mis on hea? ja mis on halb?
Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning eestlased üldiselt ei suhtu Eesti venelastesse hästi. Ka minul on ette tulnud paar ebamugavat olukorda Eesti venelastega, peamiselt keelebarjääri tõttu, kuid minu suhtumist see Eesti venelastesse muutnud ei ole. Mul on aga palju eakaaslasi, kes suhtuvad Eesti venelastesse pigem halvasti. Seega tahtsin uurida, kas negatiivsed hoiakud Eesti venelaste suhtes on tingitud oma kogemusest või stereotüüpidest, kuidas noored tegelikult üldse suhtuvad Eestis elavatesse venelastesse, mis seda suhtumist kujundada ja mõjutada võiks ning milliseid omavahelisi probleeme Eesti venelastel ja eestlastel esile kerkib, eestlaste vaatepuntkist. Nagu seda tööd kirjutades selgus siis selle teema kohta ei ole Eestis tehtud piisavalt uurimusi. Uurimistöö uuriva osa jaoks moodustasid valimi üle 15aastased eesti rahvusest noored üle
Liidriksoleku stiilid lk 62-63 Enesetaju lk 72 Inimestevaheline veetlus- füüsiline veetlus, sarnasus ja tiendavus, tutvus ja lähedus,vastastikune meeldivus lk 79-81, veetluse sünatud näitajad,veetluse teooriad. Berscheidi järgi on teise üldiselt hea või halvana tajumine põhiline bioloogiline reaktsioon- Lk 84-85 Hoiakud Hoiak on õpuitud, järjekindel, seotud soodsate või ebasoodsate reaktsioonidega, Hoiakud aiatavad tegevusteks inimesi ette valmistada, et nad sarnaselt teistega mõtleksid. Hoiaku kohta katseid tegi Lapiere, kes sõitis Ameerikas ringi ja tahtis panna sõpradest hiinlastele hotellituba kinni. Inimese käitumisest tuletatud hoiakud ei väljenda ilmtingimata isiklike uskumusi. Uskumuste ebakõla- kahe vastandliku hoiaku konflikt. Hoiaku kolm mõõdet: tunnetuslik, afektiivne ja käitumimõõde
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA
võib ravivõimalused jagada kahte rühma: eneseabivõtted ja professionaalne ravi. Ennetus- hea mõte oleks proovida luua suhteid teiste inimestega, et oleks sotsiaalset tuge. Näiteks võiks osaleda mingites ühingutes, minna trenni või spordiklubisse. 13. Sotsiaalpsühholoogia- motivatsioon Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Lk. 126! 14. Sotsiaalpsühholoogia- hoiakud Hoiak on positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millessegi. Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvustes käituda mingil kindlal viisil. Hoiakud ilmnevad kõigis meie suhtumistes. Hoiakud on püsivad, nad ei muutu juhuslikult. Nad on õpitud, mitte sünnipärased ning hoiakud mõjutavad käitumist. Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel: · Kognitiivsel infol põhinevad- Siia kuuluvad kõik meie arusaamad
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
turunduskeskkonna analüüsil turu segmenteerimisel toote/brändi positsioneerimisel turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid ühiskonna struktuur seadusandlus, normid konkurents, pakkumine, hinnatase jne Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid
enda armastuse eest, kui teadis et ta sugulased on vastu sellele, et ta armastab madalamast positsioonist tütarlast. Mr. Wickham oli aga selline, kes jättis alguses endast väga hea mulje. Ta võis valetada silmagi pilgutamata ning ennast seejuures ohviks tuua. Ta oli rahaahne ja laisk inimene. Alguses ta meeldis kõigile, ning isegi Elizabeth armus temasse peaaegu ära. Hoiakud ja müüdid Müüte ma selles teoses ei täheldanud, kuid hoiakuid oli küll. Kõrgid ja uhked hoiakud Bingley õdede poolt ning Leedi Catherine. Nende hoiakud jäid muutumatuks ning nö normaalselt suhtlesid nad vaid oma perekonnaga. Väga alandlikud olid Mr. ja Mrs.Collins Leedi Catherine vastu. Mr. Collins sai vaimuliku ameti tema kaudu ja seega oli see proua nende jaoks nagu kuninganna, kelle ees nad kummardasid maani. Üldiselt olid Collinsid lihtsad inimesed ning uhkust ei näidanud kellegi vastu üles.
oskusi, kui kiiresti neil edeneb uue õppimine Võimed on teadmiste, oskuste, vilumuste omandamise võimalikkus, mis oleneb Seesmisest motivatsioonist Keskkonna tingimustest Huvid Huvi on emotsioon, mis põhjustab fokuseerima tähelepanu mingile objektile või protsessile. Huviks võib nimetada ka inimese hobi, millega ta hea meelega tegeleb. Avalik huvi. Kodanikuühiskonna termin. Huvide konflikt eetika, eetikakoodeks Hoiakud Hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi kohta skaalal positiivsest negatiivseni. Hoiakud on õpitud eelsoodumused reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiakud on emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes tegutsemise tehnikad. Hoiakud on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks . Väärtushinnangud Väärtus on millegi teadlik või mitteteadlik
täiendavuse, tutvuse, läheduse ja vastatikuse meeldimise ning eksklikkuse. Veetluse teooriad on välja selgitanud hindamise, kindluse tõstmise ja tunnetusliku sarnasuse kui loomuliku aluse veetlevuse arengule. Suhete uuringud rõhutavad sotsiaalse vahetuse protsesse- inimesed maksimeerivad võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad. 5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4 Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele.
väärtused eelnevaid seisukohti struktuur ja kord 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 3 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 4 Sotsiaalne taju Sotsiaalse taju protsess Sotsiaalne taju mõjutab stiimulite märkamist, meie emotsionaalne ja vaimne seisund, kogemused, hoiakud ja huvid seavad tajuraamid Situatsiooni hindamine Inimeste hindamine Sotsiaalne taju mõjutab meie käitumist, situatsiooni hindamine ja määratlemine mõjutab Suhete hindamine meie käitumismudelite valikut Käitumise seletamine 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 5 13.02
Seega suureneb ettevõtte töömaht. Haridustase. Töötajatelt ei küsita haridust. Kasuks tuleb muidugi ehitusalane haridus. Ettevõte võimaldab käia töötajatel erialastel koolitustel. Eetilised hoiakud. Igal inimsel on oma hoiakud ja põhimõtted. Kuna tööd tehakse gruppides objektidel võibad tekitada eetilised hoiakud lahkhelisid kollektiivis. Migratsioon. Riigisiseselt mõjutab ettevõtet. Noored ei näe oma tuleviku enam nii väikses linnas ning asuvad
lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid. Õppematerjal pakub võimalusi dilemmade 2 lahendamise harjutamiseks (Relve, 2013). Koolitundide välisel ajal saab innustada ja suunata õpilaste osalemist mitmesugustes huvialakoolides, projektides. Samuti on õpilastel võimalik osaleda erinevate loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töös. Koolis kujundatud säästva arengu alased hoiakud mõjutavad õpilase lähikonda. Oluline on kaasata lapsevanemaid ja kogukonda. Kool saab teha koostöö naaberkoolidega läbi ühiste ürituste, matkade, projektide. Eestis on mitmeid häid näited, kus on korraldatud fotokonkurss, keskkonnanädal jne. Samuti teevad hea meelega koostööd koolidega Keskkonnaamet, RMK looduskeskused, korraldades õppepäevi ja ekskursioone looduskaitsealadele ja matkaradadel. Mitteformaalse hariduse tähtsus on ajas palju kasvanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
