ARENGUPSÜHHOLOOGIA (0)

19.10. 2017  
Arengupsühholoogia  
•  Psühholoogia  haru, mis tegeleb inimese psüühika 
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 
muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt 
viljastamisest kuni surmani.  
o17 
• Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia , 
kooliealise  psühholoogia , noortepsühholoogia, 
Kaidi  Kübar 
täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, 
perepsühholoogia  jne.  
Sügis  2017  
• Lapsepsühholoogiast on eristunud tänapäeval ka 
lootepsühholoogia, imikupsühholoogia jne.  
Areng 
Kognitiivne  areng (J.Piaget) 
• Füüsiline - kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine 
• Intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist 
•  Motoorne  - liigutusvilumuste areng ( jämemotoorika  – 
protsessi. 
suured liigutused nagu roomamine,  kõndimine  ja 
• Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele; staadiumeid 
peenmotoorika  ehk asjade hoidmine, pliiatsiga 
vahele jätta ei saa. 
joonistamine, nööpimine jne.).  
•
•
Emotsionaalne areng - tunded ja hoiakud.  
Iga staadium tuleneb  eelnevast , sisaldab ja muudab seda; 
•
valmistab ette järgmist. 
Kognitiivne  areng - seostub toimingutega, mida 
käsitletakse intellektuaalsetena (mõtlemine,  tajumine , 
• Staadium – ajaperiood, mil lapse mõtlemine ja käitumine 
probleemide lahendamine, lugema ja kirjutama 
erinevates  olukordades  peegeldab teatud tüüpi vaimse 
õppimine).  
struktuuri olemasolu. 
• Sotsiaalpsühholoogiline - eneseteenindamine kui 
• Arusaamine muutub koos lapse arenguga ning tema mõtteviis 
igapäeva eluga toimetulemine ja suhtlemisoskused.    
erineb täiskasvanu omast. 
 
Kognitiivse arengu staadiumid 
Kognitiivse arengu staadiumid 
1. Sensomotoorne staadium (0 – 2 a.) 
2.  Operatsioonide - eelne  st.(2–7 a.) 
• Keskkonda õpitakse tundma ja sellega toime 
• Objektide ja nähtuste tähistamiseks hakatakse 
tulema  peamiselt  meelte  (nt nägemise,  kuulmise , 
järjest rohkem kasutama sümboleid (sõnu). 
•
maitsmise ) ja liigutuste (nt haaramise) kaudu; 
Raskusi on objektide  liigitamise , järelduste 
tegemisega jne. 
• „passiivne keskkonna avastamine“ algse 
• Sümboolne mäng, algul endale suunatud, hiljem 
ruumimõiste kujunemine; 
mängib kedagi teist. Rollimängud . 
• üheks kõige olulisemaks arenguilminguks sellel 
• Mõistete teke- hakatakse aru saama, et sõna ei 
astmel on  kalduvus  muuta huvitavad sündmused 
käi üksnes ühe konkreetse asja, vaid ka teiste 
sarnaste asjade kohta. 
püsivateks või korduvateks. 
• Arvu, ruumi jt. abstraktsed mõisted tekivad alles 
• staadium lõpeb keele omandamisega 
perioodi lõpul, siis hakatakse ka klassifitseerima. 
 
1 
19.10.2017 
Kognitiivse arengu staadiumid 
Kognitiivse arengu staadiumid 
2. Operatsioonide-eelne st.(2–7 a.) 
3. Konkreetsete operatsioonide st. (7–11a.) 
• Laste mõtlemisele iseloomulik, et nad ei suuda  liikuda  
• Lapsed võimelised õppima  liitmise ,  lahutamise , 
mõttes tagasi ega arutleda uuesti mõne protsessi või 
korrutamise ja  jagamise  operatsioone. 
mõiste üle. 
• Need  operatsioonid  eeldavad loogilist mõtlemist, mis 
• Tekib mõttekäigu  teadvustamine  ja areneb loogilise 
on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele 
ja  nendevaheliste  seoste mõistmisele. 
mõtlemise võime (6-7.a.), st. on võimeline  vaidlema . 
• Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste 
• Tekib eseme jäävuse mõiste. See on seose tekkimine 
tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste  käiku  
kahe poole vahel – meeled ja liigutus. Mahu jäävuse 
mõtteliselt tagasi. 
mõistmine 7-8.a., arvu jäävuse mõistmine 6-7.a. ja aine 
• Väheneb  egotsentriline  mõtlemine, sündmuste põhjusi 
kaalu jäävuse mõistmine 9-10.a. 
hakatakse  otsima  endast väljastpoolt ja mõistma, et 
•  https://youtu.be/YtLEWVu815o 
teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded või 
arvamused. 
 
Kognitiivse arengu staadiumid 
Kognitiivse arengu staadiumid 
3. Konkreetsete operatsioonide st. (7–11a.) 
4. Formaalsete operatsioonide st. (11- a) 
• Võrreldakse ennast  teistega , tehakse teistele 
• Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige 
järele, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse 
nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes 
kodust saadud väärtuste järgi. 
• Kujuneb  abstraktne  ja loogiline mõtlemine. 
• Raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja 
• Planeerimise, ette mõtlemise võime. 
probleemide lahendamisega, hüpoteeside 
• Tullakse toime oletuslike ehk hüpoteetiliste 
püstitamise ja kontrollimisega. 
lahenduskäikudega, kasutades analoogiaid ja 
tähenduse ülekandmist. 
*  Egotsentrism  – ei suudeta end  kohandada  teiste 
•
vaadetega ja ette kujutada, et teistel võiksid olla 
Teadlase mõtlemine, metamõtlemine – võime 
mõttekäiku jälgida, kontrollida, sellest rääkida. 
oma mõtted, mis erinevad lapse  omadest . 
Sotsiaalpsühholoogiline areng 
Sotsiaalpsühholoogiline areng 
2. Valimatu kiindumuse faas (3 – 7 kuud ) –  beebi  
• Lapse sotsiaalne areng saab alguse kiindumusest 
hakkab  eristama  tuttavaid võõrastest. Samas 
inimese vastu, kes tema eest hoolitseb.  
lubavad nad enda eest hoolitseda ka võõrastel, ilma 
•  Kiindumus  on intensiivne emotsionaalne suhe 
et hakkaksid  nutma  
kahe inimese vahel. Partnerist eemalolek tekitab 
3. Eristatav  kiindumuse faas (7 – 9 kuud ) – laps 
tugevat stressi ja  kurbust . 
hakkab üha enam otsima ühe kindla inimese 
Kiindumusprotsessi staadiumid: 
lähedust (tavaliselt on selleks ema) ning muutub 
1. Kiindumuseelne staadium (0 – 3 kuud) –              
jonnakaks või kurvaks, kui ta emast lahutatakse. 
6 nädalane beebi hakkab huvi tundma teda 
4. Mitmekesine  kiindumuse faas (9 - … kuud) – 
ümbritsevate inimeste ja keskkonna vastu. Seda 
tekivad  kiindumussuhted  ka teiste lähedaste 
väljendab ta läbi erinevate tegevuste (nt 
inimeste ( isa, vanaema, - isa ja õed -vennad) ja ka 
sotsiaalne naer) 
võõrastega (nt. mängukaaslased).  Ehkki  
võõristamine väheneb, jääb tugevaimaks ikkagi 
kiindumussuhe  emaga. 
2 
19.10.2017 
Kiindumusteooria 
Kiindumustüübi kujunemist võivad mõjutada: 
• Autorid: J.  Bowlby , M. S. Ainsworth 
• Lapse vajaduste rahuldamise kiirus sünnist alates 
Katsed lastega 2.  eluaastal  - võõra situatsiooni katse (jälgitakse, 
kuidas laps käitub võõras situatsioonis emaga, võõra inimese 
• Füüsiline  lähedus , silmside  
sisenemisel, ema lahkumisel mõneks ajaks ja ema tagasitulekul). 
• Lapsega suhtlemise optimaalsus (liiga vähe - 
Laste käitumise järgi eristati 3 tüüpi kiindumust: 
 
puudujääk, liiga palju - laps väsib) 
1. Kindlalt/turvaliselt  kiindunud  
• Pikad lahusolekud emast esimesel eluaastal 
Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt 
ema käitumisele - kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema 
• Ema iseloomuomadused, temperamenditüüp 
lahkub , nutab, kuid  rahuneb  suhteliselt ruttu. 
 
• Ema enda  turvatunne , (eba) kindlus  lapse eest 
2. Ebakindlalt/ ärevalt  kiindunud 
hoolitsemisel 
Laps  kardab  võõraid, läheb endast välja, kui võõras teda kõnetab, ei 
suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda. 
• Vanemate  omavahelised  suhted 
 
3. Vältivalt kiindunud 
• Sotsiaalne võrgustik - kui palju puutub kokku 
Laps ei ilmuta  märke  seotusest emaga. 
teiste inimestega peale ema 
 
jm 
•  https://youtu.be/uSAPfiSw_Ic 
 
 
• Kiindumustüübi kujunemisega võivad olla seotud 
Eriksoni   psühhosotsiaalse  arengu 
ka kasvatusstiilid: 
1) Autoritaarne stiil 
teooria 
Ranged reeglid, normid. Last suunatakse ja keelatakse 
pidevalt, ei  anta  psühholoogilist autonoomsust ega 
Üldised põhimõtted: 
võimalust ise otsustada. Suhetes puudub  soojus  ja 
• Teooria põhineb praktikal 
osavõtlikkus. 
• Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on 
2) Lubav  ( liberaalne ) stiil 
stadiaalne 
Kindlate reeglite puudumine. Lapsel lastakse kõike ise 
• Iga staadiumiga kaasnevad  kriisid , mille läbitegemine 
otsustada. Lubavad palju, nõuavad vähe, ei sekku eriti 
on isiksuse arengu huvides 
lapse ellu. Suhted  soojad , aga laps on "omapead". 
3) Autoriteetne  stiil 
• Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb 
Lapse tegevusele  seatakse  piirid olulistes asjades, 
lahendamata  ja inimene võtab teatud perioodist kaasa 
nendes raamides saab laps ise tegutseda ja ise 
negatiivse tunnuse 
otsustada. Vajadusel suunatakse ja keelatakse. Lapselt 
• Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on 
nõutakse palju, samas pakutakse abi ja toetust. Palju 
võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. 
positiivset  kinnitust. Suhted soojad, osavõtlikud, 
 
sallivad. 
Psühhosotsiaalse arengu  astmed  
Psühhosotsiaalse arengu astmed 
Eriksoni järgi - 1 
Eriksoni järgi - 2 
Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) 
Autonoomia  vs  häbi  (1-3 a) 
Lapsel peab  tekkima  usaldus ümbritseva maailma vastu. 
Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna 
Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus,  soojus , 
vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on 
silmside), vajaduste kiiret rahuldamist ( nälg , uni). 
jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab 
Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps 
lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate 
nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei  jonni !). 
toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga 
Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see 
rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses 
paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on 
häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, 
vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. 
et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on 
elukuust  suudab laps veidi oodata. 
oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama 
Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, 
rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib 
sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja  seotus  emaga. 
veidi aega  omaette , aga näeb ema). 
Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema 
Suureneb verbaalne  suhtlemine , suhted teiste lastega 
turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 
tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. 
3 
19.10.2017 
Psühhosotsiaalse arengu astmed 
Psühhosotsiaalse arengu astmed 
Eriksoni järgi - 3 
Eriksoni järgi - 4 
Initsiatiiv vs süü (4-6 a) 
Edukus või alaväärsus (7-11 a) 
Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju 
Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne 
tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad 
enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab 
toetavad  lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, 
täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis 
areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad 
halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses 
kujuneb tegutsemistahe ja  töökus . Oluline eduelamus - 
süütunne. Lapsed küsivad palju miks -  küsimusi . 
igaüks on  milleski  hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda 
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma 
kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja 
keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad 
alaväärsustunne ja  oskamatus /tahtmatus teha vaimset 
sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on 
tööd.  
mäng (rollimängud, fantaasiamängud) 
Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi 
Tekib sooidentiteet ja  ettekujutus  soorollidest. Eristuvad 
mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja 
nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks 
püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju 
muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel 
ema). 
eakaaslastelt. 
Psühhosotsiaalse arengu astmed 
Psühhosotsiaalse arengu astmed 
Eriksoni järgi - 5 
Eriksoni järgi – 6, 7, 8 
Identiteet  vs rolliähmasus (u 12-18 a) 
6)  Intiimsus vs isolatsioon  (noorus, 18-40) 
Murdeea  periood. Toimuvad suured füsioloogilised 
muutused,  saavutatakse  füüsiline  küpsus . Oluline on leida 
Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 
vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada 
7)  Loovus  vs stagnatsioon (täiskasvanuiga) 
(oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne 
kõikumine, kahtlused,  ebakindlus  (on loomulik selles eas). 
Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus 
Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. 
elus. Oma võimete realiseerimine,  eneseteostus . 
Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega,  piire , 
reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse 
8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide ( hiline  
nende vastu. 
täiskasvanuiga) 
Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega 
(samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, 
Oluline, kas inimene on rahul oma  elatud  eluga. Kas 
seksuaalsuhted . Vajalik saavutada ka seksuaalne 
on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, 
identiteet. 
millise hinnangu ise oma elule annab. 
 
 
Psühhosotsiaalne  areng 
Moraalne  areng ( Kohlberg ) 
Erik  Erikson  
• Erik Erikson's 8 stages of  development  
• Seostub nii kognitiivse, psühhosotsiaalse kui ka 
emotsionaalse arenguga! 
https://youtu.be/dGFKAfixHJs 
• Moraalne areng hõlmab muutusi: arusaamades, mis on 
 
hea-halb, õige-vale; normide aktsepteerimises ja 
järgimises; abistavas käitumises; enesekontrollis; 
moraalsetes tunnetes; arusaamades sõprusest, 
aususest, truudusest, vastutusest. 
• Tegevuste hindamine (hea, halb käitumine-miks?). 
• Lapsed omandavad moraalinormid kodus, pere 
kontekstis ning on sageli seotud emotsioonidega. 
4 
19.10.2017 
Kõlbelise arengu  faasid  (Kohlberg) 
Kõlbelise arengu faasid (Kohlberg) 
TASE I PREKONVENTSIONAALNE (4-10 a.)  
TASE III POSTKONVENTSIONAALNE (13…a.) 
Hirm karistuse ees  
Ühiskondlikud väärtused, õigused ja kohustused  
1. aste: karistuse  vältimine  
• 5. aste: moraalne perspektiiv  võib sattuda 
2. aste: oma tahtmise saamine kompromisside abil 
vastuollu seadustega 
TASE II KONVENTSIONAALNE (10-13 a.)  
• 6. aste:  universaalsed  ühiskondlikud 
Õigete rollide etendamine  
printsiibid . 
3. aste: teiste ootuste täitmine 
 
4. aste: kohustuste ja seaduste  järgimine  
 
 
 
Emotsionaalne areng 
ARENGUFAKTORID   
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/  
• Lapsel on rida kaasasündinud spontaanseid 
Inimese arengut mõjutavad mitmed erinevad  asjaolud .  
emotsionaalseid reaktsioone (nt 
Inimesed sünnivad koos teatud tunnuste ja kogemustega.  
ehmatusreaktisoon). 
Mõned tunnused on enam mõjuvamad. Osa tunnuseid on 
• Igas eaperioodis areneb, täiustub ja kujuneb 
individuaalsed, osad aga  omased  tervele grupile (vanus, 
põlvkond, kultuur vms). Inimese iseloom ja elulaadi valik 
emotsionaalsus ning tunnete väljendus.  
mõjutavad tema arengut. 
• Lapse arengu seisukohalt on oluline lapse 
 
emotsioonide mõistmine, julgustamine, 
 
õigesti kasutama  õpetamine  ja nendega 
toimetulek .  
ARENGUFAKTORID  
ARENGUFAKTORID 
 
Arengufaktorid: 
• 
bioloogilisteks 
Sotsiaalsed  faktorid  on seotud teiste inimestega, sootsiumiga, 
• 
sotsiaalseteks,                
kultuuriga ja mõjutavad inimest sünnist surmani. Seega: 
• 
isiksuslikeks. 
bioloogiliselt determineeritud inimene satub peale sündi 
Bioloogiliste  faktorite mõju tähtsustamine ja nende faktorite  uurimine  
sotsiaalsete mõjurite kätte, mis teda voolima hakkavad. 
algas koos geneetika avastamisega. Geneetilised tunnused on looduse 
Sotsiaalseid faktoreid saab jagada: 
poolt meile kaasa antud ja seega avaldavad oma mõju juba enne 
sündimist. Tegurid, mis on meie arengut mõjutanud enne sündi, 
• Vahetu sotsiaalne keskkond - pere,  naabrid  N: mitmenda 
avaldavad pikaajalist mõju st nad loovad eeltingimused. Bioloogilised 
lapsena sündis, kas peres on vanavanemaid, õdesid-vendi, 
faktorid jagunevad: 
missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud 
• Pärilikud - geneetiline baas on meile kaasa antud N: välimus, võimed, 
lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma 
temperament . Meie DNA kannab endas meie vanemate, 
keskkonna sarnasteks. 
vanavanemate  jne informatsiooni, missugused tunnused just 
• Üldine sotsiaalkultuuriline keskkond ehk see  kultuuriruum  
konkreetse isiku puhul avalduvad sõltub mitmetest seaduspärasustest 
(ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka 
ja ka juhusest. 
tugisüsteemi olemasolu ( lasteaed , peretoetused,  arstiabi  jne, 
• Mittepärilikud - mõjuvad viljastamise ja sünni vahelisel ajal.              
kultuuritraditsioonid (Miks Hiinas on vähe tüdrukuid?). 
Nt perekonna mikrokliima,  traumad , keskkonna reostatus, ema 
haigestumine , sünnitusega kaasnevad kõrvalekalded jne. 
 
5 
19.10.2017 
• Normatiivsed ja mittenormatiivsed mõjutused. Sündmused, mis 
Isiksuslikud faktorid on seotud inimese enda  tegevusega . Ka 
muudavad suuri inimhulki, sisaldavad nii normatiivsed kui ka 
mittenormatiivsed mõjutajad. 
sarnase potentsiaaliga inimesed arenevad erinevalt. Kõige enam 
• Normatiivsed ealised mõjutused on bioloogilised ja keskkonnast 
mõjutab isiksuse kujunemist: 
tulenevad mõjutused, mis on suures osas sarnased inimestele, kes 
• Aktiivsus 
• Õppimisvõime. 
kuuluvad samadesse vanusegruppidesse,  kusjuures  pole oluline, kus 
ja kuidas nad elavad. Sellised mõjutused arengus on bioloogiliste 
Aktiivne inimene vananeb aeglasemini ja säilitab  kauaks  
märkidena täheldatavad nagu  puberteet  ja menopaus ja  
õppimisvõime. 
kultuurimärkidena nagu sisemine üldine  haridus  (mis algab 
 
enamikes ühiskondades 6-7 aastaselt) ja aktiivne sekkumine 
Individuaalsete erinevuste hulk suureneb lapse kasvades. 
ühiskonnaellu (see tuleb sageli ette 15- 17 aasta vahel). 
Normaalne laps läbib samad arengutähised peaaegu 
• Normatiivsed ajaloolised muutused on bioloogiline ja 
samaaegselt teistega, sest paljud lapsepõlves toimuvad 
ümbruskonnast tulenevad ühised muutused, mis toimuvad 
muutused on seotud aju ja keha baasilise küpsemisega. Aastate 
inimestes generatsiooni (põlvkonna) siseselt või eraldi (need 
kerkivad üles teatud  ajaga  ja mõjutuskohtade sees). Sellisteks 
jooksul koos mõtlemise arenemise ja individuaalse kogemuse 
mõjutusteks on näiteks I ja II  Maailmasõda , küüditamised (1941, 
lisandumisega, mõjutustega elukeskkonnalt kujuneb välja 
1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1980 
ainukordsus, mida mõistetakse inimeste erinevusena üksteisest. 
aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad Ees-Aasias, suured Aafrika 
näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt 
Kriitilised  perioodid. Inimesel on arengus nn. kriitiline periood 
muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise 
kõndima , kõnelema, puhtust  pidama  (potil käima) hakkamise, 
aega, laste arvu peres, infotehnoloogiaga kokkupuuteid, 
hirmude tekkimise jaoks. Mingi takistus sel perioodil võib vastava 
diagnostikavõimalusi jne. 
valdkonna arengut  pidurdada , halvemal juhul katkestada. 
 
Vaimne  alaareng   
A.  Kleinberg ’i järgi 
• Mitte-tavapärased elusündmused on sageli sellised, mis 
• Vaimne alaareng on seisund, kus vaimne areng on pidurdunud 
mõjutavad suurt osa indiviidi elus. Sündmused, mis 
või mittetäielik. 
konkreetse sündmusena ei mõjuta kogu rahvast, võivad 
inimest mõjutada  pikki  aastaid.  Selliseks  sündmuseks 
• Nõrgalt arenenud on eelkõige arengueas omandatavad 
võib olla vanema surm lapse varases eas, raske 
oskused ehk üldist intelligentsust mõjutavad vaimsed, 
haigestumine või puudega lapse sünd. Nad võivad 
verbaalsed ,  motoorsed  ja sotsiaalsed võimed.  
esineda ka õnnelike sündmustena nagu äkiline 
• Jaguneb astmeteks, mida hinnatakse standarditud 
rikastumine, võimalus elada välismaal, eriline 
õnnestumine karjääri alal. Seega, need sündmused 
intelligentsustestidega. 
võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Need võivad 
 
põhjustada palju stressi normatiivsete sündmustega 
võrreldes, sest isikud ei ole selleks valmis ja nad võivad 
vajada erilist abi kohanemiseks. 
 
Vaimse arengu  tasemed  
Kerge vaimne alaareng 
• Intelligentsusiga 9-12 aastat, IQ 52-67 
• Intelligentsusea (psüühilise vanuse) ja intelligentsuskvoodi IQ 
• Võimelised enamikes eluvaldkondades iseseisvalt toime 
alusel saab vaimse  alaarengu  jagada eri tasemeteks. 
tulema 
• Isiku sotsiaalne toimetulek on keskse tähtsusega. 
• Kergesti mõjutatavad ja altid ühinema asotsiaalse tegevusega 
• Vaimsed võimed ja sotsiaalne  kohanemine  võivad aja jooksul 
• Igapäevaste toimingutega saavad iseseisvalt hakkama 
muutuda. 
• Raha kasutamise oskus on puudulik 
•  Diagnoos  peaks põhinema praeguse hetke võimete tasemel.   
Mõõdukas vaimne alaareng 
 
• Intelligentsusiga 6-9 aastat, IQ 36-51 
• Igapäevastes lihtsates toimingutes üsna iseseisvad 
• Sotsiaalselt sageli hästi kohanevad, kuid peavad elama 
järelvalve  all 
 
 
6 
19.10.2017 
Põhjused 
• Pärilikud tegurid 
Raske vaimne alaareng 
– Kromosoomihäired, nt. Downi  sündroom  
• Intelligentsusiga 3-6 aastat, IQ 20-35 
– Ühest geenist tingitud häired, nt. X-kromosoomiga 
• Vajavad elus palju abi ja juhendamist 
päranduvad  seisundid  
• Nõrgad verbaalsed võimed 
– Mitmest tegurist tingitud seisundid 
Sügav vaimne alaareng 
• Väärarendid ja väärarendisündroomid 
• Intelligentsusiga alla 3 aasta, IQ alla 20 
• Rasedusaegsed põhjused, nt.  punetised , 
rasedustoksikoos 
• Kogu elu teistest sõltuvad ja vajavad ööpäevaringset 
• Sünnitusega seotud tegurid 
järelevalvet 
• Sünnijärgsed tegurid 
 
• Klassifitseerimata tegurid 
 
 
 
 
Psühhosotsiaalne ravi 
• Aidata muuta ebakohast käitumist läbi enda puude ja 
tunnete mõistmise  
• Tugevuste  märkamine , seesmiste konfliktide 
lahendamine, enesekohaste realistlike ootuste 
arendamine 
• Aidata mõista, väljendada ja toime tulla tunnetega 
• Aidata mõista oma käitumise tagajärgi teiste suhtes 
• Omandada eakohaseid sotsiaalseid oskusi 
• Õppida hakkama saama eakohaste psühholoogiliste 
kriiside ja väljakutsetega 
7