Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8. Milliseid inimese rakke nimetatakse..? Neuron Närvirakk Erütrostüüt Punane vererakk Leukotsüüt Valge vererakk 9. Neuraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem: närvid.(REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA JUHIB NÄRVISÜSTEEM) Humoraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust.(ajuripats, kilpnääre, käbikeha, tüümus, neerupealis, pankreas, munasari, munand)
meeleelundi, lihas või näärmerakuga Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele Refleksikaaron tee, mida mööda erutus refleksi puhul levib HüpotalamusHüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel Neuraalne regulatsioonnärvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehanism Püsimälu ehk ROM on mälukiip, kuhu salvestatakse käsud ning andmed säilivad seal alaliselt Hüpufüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev Endokriin ehk sisenõrenääre
haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment, mis kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse, SÜNAPS koht kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku, HUMORAALNE REGULATSIOON hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehhanism, NEURAALNE REGULATSIOON närvirakkude vahendatud regulatsioonimehhanism. Kuidas toimub positiivne tagasiside? Mõiste ja näited selle kohta. POSITIIVNE TAGASISIDE homoöstaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde võimendamiseks, nt vere hüübimine, oksendamine, sünnitus. Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Mõiste ja näited selle kohta. NEGATIIVNE TAGASISIDE homoöstaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde
kosmeetikatööstus. Keemiatööstuse tugevad küljed • Edukus niššturgudel. • Unikaalsed teadmised ja oskused haruldaste muldmetallide tehnoloogiate valdkonnas. • Põlevkivivarud põlevkiviõli ja -peenkeemia tootmiseks. • Hea tööjõu hinna ja kvaliteedi suhe. • Kõrgem tootlikus võrreldes teiste tööstusharudega. Keemiatööstuse nõrkuseks on • Võimekusest tingitud piiratud juurdepääs uurimis- ja arendustegevusele. • EL Kliimapoliitika, mille regulatsioonimehhanism alates 2013. aastast sunnib vähendama CO2 heitmeid, NOx ja SO2 heitmeid 2020 aastaks tasemeni, mida on võimalik saavutada ainult väga mahukate investeeringute toel. • Lisandväärtuse loomisel tekib suhteliselt suur koormus keskkonnale. • Kõrged ja aina kasvavad energiahinnad. • Keemiainseneride ja keemiateadlaste kõrge keskmine vanus, aeglane järelkasv. Maailma suurim keemiatööstus Kasutatud kirjandus • http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest • https:// et
Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e.kontraktsioon(Silelihaskude, vöötlihaskude). Luukude-organismi tugifunktsioon Mälujälg-püsimällu salvestatud info Neoteenia-pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu omaduste säilitamine täiseas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Neuriit-e.akson, pikemad jätked, juhivad närviimpulsi teistesse rakkudesse Neurogliial-rakk, mis ümbritseb neuroneid, toetatades ja kaitstes neid Neuronid-närvirakud Närvikude-võtavad vastu ärritusi, töötlevad neid ja kannavad seda edasi ning salvestavad. Närvisüsteem-vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot, seob ja kooskõlastab teiste elunkondade tööd, reguleerib organismi talitust(kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem) Organ e
Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel 6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. 7. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). 8.Miks üldse uurida loodust? Uudishimu, loodussündmuste etteaimamine ja suunamine 9
4. Tulemuste analüüs 5. Järelduste tegemine 3) Botaanika- taimorganisme uuriv teadus Zooloogia- teadus, mis uurib loomi Mikrobioloogia- mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu Etoloogia- Loomade käitumist uuriv teadus Füsioloogia- Keha toimimist/talitust uuriv teadus Ökoloogia- teadus, mis uurib ökosüsteeme Histoloogia- uurib rakuteadust Anatoomia- uurib organismi ehitust Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism (nt. närvisüsteem) Muutuja- tegur, mille mõju uuritakse. Tegur mõjutab uurimisobjekti. Biomolekul- molekul, mis moodustub süsinikuühenditest (suhkur, rasvad, valgud) Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt, mida saab kontrollida 4) Elu tunnused: 1. Rakuline ehitus (ainuraksed, hulkraksed) 2. Biomolekulide esinemine 3. Aine- ja energiavahetus (toidu omastamine, energia vabastamine, jääkide eritamine) 4
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
Homöostaas Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal, signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioo...
Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. NEURAALNE REGULATSIOON- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. (KNS- peaaju ja seljaaju; PNS- närvid) HUMORAALNE REGULATSIOON- hormoonide vahendusel organismi talitluse reguleerimine. Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle
Võimaldab õppida, mäletada ja tunda Aju verevarustus ajuvere barjäär- süsteem, mis takistab vere otsest ligipääsu pea- ja seljaajule, kaitseb aju nii keemiliste mõjutuste kui ka haigustekitajate eest. Peaaju kaitsevad peaaju kestad. Väljas kõvakest, mis ühtlasi toetab peaaju Peale seda ümbritsevad aju kolju ja seljaaju selgroog 3.6 Organismi talitust reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid Humoraalne regulatsioon*- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Neuraalne regulatsioon*- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ( e endokriinnäärmetes), kust hormoonid otse vereringesse väljutatakse. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus- mõõdab vere koostist ja temp. Ja reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Hüpofüüs e ajuripats- ( jaguneb kaheks- ees ja tagasagaraks)
NOAROOTSI GÜMNAASIUM ... TEE TOORAINEST KEEMIATÖÖSTUSENI JA SELLE HINNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: Ülle Rääli Pürksi 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Keemiatööstus.....................................................................................................4,5 1.1Keemiatööstus.........................................................................................4 1.2 Keemiatehnoloogia............................................................................................. ........................................4 1.3 Tooraine........................................
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese mus...
suurem ka mulla kogu veemhatuvus. Väga jämedateraline muld võib sisaldada phm ainult gravitatsioonivett. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Kui mulla veepotentsiaal langeb alla -1,5, siis taim enam vett kätte ei saa närbumispunkt. Veepotentiaali vahemik, kus taim vee kätte saab on -1,5 (-0,05) megaPaskalit. 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest. Lehed on põhiliseks transpiratsiooni organiks. Toimub õhulõhede kaudu, mis peavad olema avatud. Õhulõhed on umbes 1% lehe pinnast, aga nende kaudu toimub 70% transpiratsioonist. Regulatsioonimehhanism: 1 Fotoaktiivne avanemisreaktsioon Hommikul, kui päike paistab, K+ liigub koos veega, lõhed lähevad vett täis ja avanevad. Intensiivne transpiratsioon. Keskpäevaks veedefitsiit.
*Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu motoneuronpuulis määratakse -motoneuronitele lähetatavate erutavate mõjude intensiivsusega. "SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus motoneuronile kasvama. Vastuseks sellele suureneb erutunud motoneurnite arv antud motoneuronpuulis: lisaks madala
3. Protopatogeenid vms mehhanism (kuidas toimivad) ????? 4. Millised aneuploidsused võivad lõppeda elusa lapse sünniga? Aneuploidne - kindla kromosoomi arvu suurenemine või vähenemine. · Downi sündroom 21 triploidne · Patau 13 triploidne · Edward 18 triploidne · Turner üks X kromoosom puudu/vigane · Kleinfelter XXY · Triplo-X XXX 5. Kirjuta doosikompensatsiooni mehhanisme Geenide avaldumise regulatsioonimehhanism, mis tagab geenide võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel sugupoolel. Erinevatel organismirühmadel on vastav mehhanism erinev. M. Lyon avastas, et emasimetajate somaatiliste rakkude kahest X- kromosoomist inaktiveeritakse üks varases embrüogeneesis fakultatiivse heterokromatinisatsiooni teel (rakutuumas tekib Barri kehake e. sugukromatiin). See inaktivatsioon on igas rakus homoloogiliste X-
5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. 6. Geeni doosikompensatsioon. Sõltub suhtest X:A. Geenide avaldumise regulatsioonimehhanism, mis tagab geenide võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel sugupoolel. 7. Emaefekt. Isendi tunnus, mis on määratud ema poolt. 8. Keemilised gradiendid. Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos- valkude keemilised gradiendid reguleerivad blastodermis geenide diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist , mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni. 9. Arengumustri teke
trüpsiiniga väga tugeva kompleksi (Kd = 10-13M). Trüpsiini aktiivtsentrisse seostub PTI vaheolek, kus Lys15. Sarnaselt substraadiga moodustub tetraeedriline trüpsiini aktiivtsentri Ser195 on seotud karbonüülse süsinikuga. Kuid see kompleks ei lagune produktideks,sest trüpsiin ja PTI on väga jäigalt seotud ning veemolekulid ei pääse reaktsioonitsentrisse. Produktinhibeerimine: a) Reaktsioonil tekkiv produkt on sama reaktsiooni inhibiitoriks, see on väga levinud regulatsioonimehhanism. b) Metaboolse raja vahe- või lõpp-produkt inhibeerib võtmeensüümi aktiivsuse. Keskkonnast sõltuvad konformatsioonilised muutused: Näit. Katepsiin (proteaas) on aktiivne endosoomis, kus pH happeline ja inaktiivne tsütoplasmas, kus pH on neutraalne. Modulaatorvalgud on regulatiivsed subühikud, mis võivad ensüümi aktiveerida või inhibeerida tingimustest sõltuvalt. cAMP proteiinkinaas on tetrameerina inaktiivne. cAMP
saa ja seda nim närbumispunktiks. Kui mulla vesi väga väikestes poorides, taim ei saa kätte, kuna veepot liiga madal pole võimaline enda sees veepot-i nii madalaks laskma. Seega taimel kätte saadav see veeosa, mis jääb veepotentsiaalide 1,5...-0.005MPa vahele. Palju selles vahemikus vett grammides kätte saab, sõltub mulla lõimisest: Liival alla 10g/100 g kohta Savil 30 g/100 g kohta 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Põhilisteks transp organiteks on lehed. Transp on seotud nii taime anatoomilise ehituse kui ka paljude füsioloogiliste protsessidega (fotosüntees, hingamine, kasvamine, arenemine). Elusrakkude aktiivne osavõtt transpiratsioonist ning selle seos teiste füsioloogiliste protsessidega eristab transpiratsiooni puhtfüüsikalisest aurustumisest. Taimele soodsam veereziimi ja süsiniktoitumus toimivad vastandlikult
muidu pisut värdjaliku kehaehitusega. Monosoomia-X - üks X kromosoom on esindatud ühekordselt (normaalne) Trisoomia-X - üks X kromosoom on esindatud kolmekordselt (ei ole eluvimeline). 44. Mis on Edwardsi ja Patau sündroomid? Edwardsi sündroom - 18. kromosoomis on trisoomia (47, +18 1/8000) e. 2n+1. Patau sündroom - 13. kromosoomis on trisoomia (47, +13 1/20000) e. 2n+1. 45. Mis on X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon? Geenidoosi kompensatsioon - geenide avaldumise regulatsioonimehhanism, mis tagab geenide võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel sugupoolel. Erinevatel organismirühmadel on vastav mehhanism erinev. 46. Mis on aneuploidsus, hüpo- ja hüperoloidsus? Aneuploidsus - kromosoomistiku ebavõrdne kordsus indiviidi rakkudes; kõrvalekalle euploidsusest. Hüperpolidsus - vaadeldava kromoosoomi kordsus on suurem kui üldine (mono, nullsoomik). Hüpoploidsus - vaadeldava kromosoomi kordsus on väiksem kui üldine (tri, tetrasoomik).
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
Taimedel 5060...........200 000 seemet/taim Mullas 10 00030 000 seemet/m2 (tugevasti umbrohtunud aladel 300 0001 000 000) *Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv *Seemnete eluvõime mullas 1 20 (50) aastat *Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek seemnekesta läbilaskvus pidurdusained seemnekestas endogeenne regulatsioonimehhanism looduslikud keskkonnafaktorid valgus, hapnik, süsihappegaas, temperatuur, vesi, Puhkeoleku ületamine mehhaaniline töötlemine, kuuma ja külmaga töötlemine (võib kaasa tuua idanemise vähenemist), temperatuuride vaheldus, kasvuregulaatorite kasutamine, valguse vaheldumine, kemikaalidega töötlemine, stratifitseerimine *Idanemissügavus *Idanemisaeg vegetatsiooniperioodi jooksul Umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil Kogu vegetats
*Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu motoneuronpuulis määratakse -motoneuronitele lähetatavate erutavate mõjude intensiivsusega. "SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus motoneuronile kasvama. Vastuseks sellele suureneb erutunud motoneurnite arv antud motoneuronpuulis: lisaks madala
impulseerimissageduse regulatsioon; Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu9 ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse gruppi -motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle pead.Aktiivsete motoorsete ühikute arvu motoneuronpuulis määratske - motoneuronitele lähetatavate erutavate mõjude intensiivsusega. Need mõjud võivad olla supraspinaalsed või ka aferentsed. -motoneuroni reaktsioon nendele mõjudele sõltub tema erutuvusest (rekruteerumislävest), see aga sõltub -motoneuroni mõõtmetest. "SUURUSE
Märkus. Vererõhu mõõtmisel fikseeritud süstoolne vererõhk vastab süstoolsele rõhupulsile ja sõltub südame võimsusest, diastoolne vererõhk vastab süsteemi diastoolsele jääkrõhule ja sõltub perifeersete veresoonte takistusest. Vere ringvoolu reguleerimisel mängib otsustavat osa sümpaatiline närvisüsteem. Suurelt osalt püsivana hoitav vererõhk vastab keha verevarustusvajadusele kohandatud südame minutimahule. Üksikute elundite verevarustust reguleerib kohalik regulatsioonimehhanism nende vajaduse järgi. 65 Arteriaalse vererõhu tõus tekib järgmistel juhtudel: arterioolide ahenemine, mille tõttu tõuseb perifeerne takistus ja suureneb arteriaalne vererõhk; veenide (reservuaaride) ahenemine, toob vereringesse rohkem verd, suureneb venoosne tagasivool südamesse, südametäitumine ja pumba jõud ehk kontrakiilsus; südame stimuleerimine, mille tõttu kasvab selle löömissagedus ja kokkutõmbumine. Kokkuvõte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
