Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga (0)

2. Renessanss (14.-16. Saj)
2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga
Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu ( paavst Johannes XXII läkitus “Docta Sanctorum” taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel ). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust.
14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul – keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad , ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned:

• Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika , mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus.
  
• Muus. on enam seotud tekstiga . Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuus. väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma).
  
• Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia , mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.
  

2.2. 14. Saj – vararenessanss Itaalias TRECENTO
trecento   it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos
Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil.
Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale .
2.2.1. ilmalikud laulud – ballata, madrigal , caccia
ballata   it muus ballaad , itaalia 13.-14. saj tantsulaul
mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai’ga.
madrigal –
madrigal   kirj väike idülliline v naljatlev luuletus ; muus mitmehäälne armastuslaul
tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus.
NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga!
caccia   it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias
it. k ‘jaht’, tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja teineteist kaanonina imiteerivat ülahäält (üks hääl jahib teist).
2.2.2. Trecento esindaja – Francesco Landini
Francesco Landino (1325/35-1397) – oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik , helilooja , luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost.
2.3. 14. Saj Prantsusmaal – ARS NOVA
Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 -1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides:

• Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot
  
• Motett , algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks žanriks.
  
• Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest.
  

2.3.1. Guillaume de Machaut - poeet ja helilooja
Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (1300-1377), Böömi kuninga Johanni sekretär, seejärel tegev Prantsuse õukonnas. Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti, 32 virelaid, 18 laid , 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa).Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse . Eluaastad 1300-1377. Elu seotud peamiselt Reimsi linnaga, kus ta alates 1340 a töötas linna katedraali kanoonikuna. Alates 1323 asus Böömi kuninga Jean de Luxembourgi teenistusse, kus oli kuni tolle surmani. Peale teda teenis veel tulevast Prantsusmaa kuningat Charles V. Oli oma aja suurimaid luuletajaid , tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades “Le Livre du Voir -Dit” (“Tõsilugu”). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid , milledest 23 on säilinud. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais’id ja virelais’id, mida varasematest eristab kunstiline lihvitus ja kirjaviisi õpetatus. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel “La messe de Nostre Dame”. Missa on kuueosaline, tsükli neli lühema tekstiga osa ( Kyrie , Sanctus, Agnus Dei ja Ite, missa est) on loodud motetitehnikas, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Pikkade tekstidega Gloria ja Credo on lihtsamas, akordilises stiilis. Vormi selline liigendamine saab edaspidi kogu uusaegse muus. vormikujunduse aluseks. Amen mõlema pika osa lõpus on samuti kirjutatud väga komplitseeritud rütmikaga motetitehnikas.
2.3.2. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova
Eluaastad 1291 -1361, muus.loos peetakse teda ars nova’le alusepanijaks. Tal oli kõrge positsioon järjestikku kolme Prantsuse kuninga õukonnas, temast on kirjutatud kui väljapaistvast filosoofist, ajaloolasest, matemaatikust, muus.teoreetikust ning Petrarca nimetas teda oma aja suurimaks luuletajaks Prantsusmaal. Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat “Ars nova”, kirjutamise aeg oletatavasti 1322/23. Vitry loodud muus.st on säilinud vaid 12 motetti, tõenäoliselt kirjutas ta ka ilmalikke laule.
2.4. 15.-16. Saj – Mad.maade koolkond
Mad.maadena mõistame siinkohal kogu kultuuripiirkonda, kus kõneldakse flaami keelt. 15 saj ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ja sel ajal moodustasid Mad.maad ka tugeva kultuurilise terviku ning kujundas oluliselt Euroopa kultuurielu , olles rikka riigina soodsaks pinnaseks kunstidele ja muus.le. Eri riikidest kunstnike koondumise tulemusena Mad. maadel kujunenud muus.line väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse, mis oli renessansskultuuri ideaaliks, seepärast mõistetakse muus.s renessanssstiili all eelkõige Mad.maade 15.-16 saj vokaalpolüfooniat. Peale Burgundia riigi lagunemist pudenes tema kunst mööda Euroopat laiali, elades edasi Prantsusmaal, Itaalias ja Habsburgi dünastia õukondades.
Ligi kahe sajandi vältel Euroopa muus.stiili määranud koolkond kujunes Burgundia hiilgeajal, u ajavahemikus 1420 -1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, siit tuleneb tehnika nimetus imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim ja ratsionaalseim vorm oli kaanon. Mad.maade vokaalmuus. puhul kasutatakse ka mõistet a-capella-stiil, mille all mõisteti võrdväärsete häältega ansamblipolüfooniat.
Mad.maade stiili areng jagatakse viieks etapiks:

• I pk – tegevusaeg 1420-1460, nende tegevusajal kujunes uus stiil (selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, imitatsiooniline polüfoonia) ja uued žanrid (missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul). Esindajad: Guillaume Dufay, Gilles Binchois
  
• II pk – tegevuaeg 1460- 1490 , peale Burgundia riigi lagunemist, suurenesid prantsuse mõjud. Kompositsioon muutus taas mõistusepärasemaks, keerukamaks ( gooti ). Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Žanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas oma domineeriva koha missale ja motetile. Ajajärku võib kirjeldada neogooti reaktsioonina vararenessanssile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois
  
• III pk – tegevusaeg 1490- 1520 , sel perioodil arenesid renessansslikud juured muus.s täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad, kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks , rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus.list väljendust. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez , Heinrich Isaac
  
• IV pk – tegevusaeg 1520- 1560 , koolkond hakkas lagunema , hinda läks tugev isikupära, individuaalsus, mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Mad. maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muus.. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert
  
• V pk – tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased , Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muus.s sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ; suurema tundelisuse, tihti aga ka šokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passažidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus
  

2.4.1. missa, motett, chanson
missa – kõige esinduslikum žanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus’e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt “Relvastatud mees”. Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul.
motett – teine põhižanr, erineb oluliselt varasemast motetist. 15 saj kaotab motett oma isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul, tavaliselt on aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette.
chanson – prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti on need armastuslaulud – tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad.
2.4.2. Guillaume Dufay, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, jt.
Guillaume Dufay – u 1400 -1474, I pk, tema elu oli jagatud peamiselt Cambrai (Burgundias) ja Itaalia linnade vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud ligi 200 teost, nende hulgas 8 missatsüklit. On suutnud oma muus.s prantsuse rütmitehnika ja inglise muus. kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos “Nuper rosarum flores ” (Äsja rooside õisi…).
Gilles Binchois – u 1400-1460, I pk, loomingus domineerivad prantsuskeelsed ilmalikud laulud.
Johannes Ockeghem – u 1420- 1497 , II pk, hinnati mitte ainult suurepärase helilooja ja lauljana, vaid ka mitme III perioodi väljapaistvama helilooja õpetajana. Loomingust tuntud kümmekond terviklikku missat, mitmed neist kirjutatud juba vabas tehnikas, ilma cantus firmuseta. Esimene säilinud polüfooniline reekviem -missa.
Jacob Obrecht – u 1450- 1505 , III pk, looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel.
Josquin Desprez – u 1440 -1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muus.s on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Tehniliselt meisterlikud missad on suhteliselt konservatiivses laadis ja kasutavad enamasti mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Motetižanris on väljendanud end kõige vabamalt ja uudsemalt (“Ave Maria … virgo serena ”). Ilmalike laulude hulgas on vaid paar itaaliakeelset – frottola hakkas alles kujunema. Tema motettidele iseloomulik võte – kahe häälepaari vastandamine – on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale.
Adrian Willaert – IV pk, valmistas ette tulevast Veneetsia koolkonda .
Orlandus Lassus – 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muus.st. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuus.le. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele. Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muus.stiil - Mad.maade vokaalpolüfoonia.
2.5. 16. Saj II pool – Rooma koolkond
Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Tähtsaim esindaja oli G. P. da Palestrina , sajandi lõpul domineerisid koolkonnas mitmed tema õpilased, nagu Giovanni Maria Nanino ja Felice Anerio, neist väljapaistvam oli hispaanlane Tomās Luis de Victoria. Victoria stiil on võrreldes tema õpetajaga hispaanialikult ekspressiivne ja tema religioosset ekstaatilisust võrreldakse sageli El Greco maalimisega.
2.5.1. G. P. da Palestrina
Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525 -1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga.Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali , tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuus. meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muus.t iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Mad.maade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti.
2.5.2. Tridenti kirikukogu nõuded kirikumuus.le
Põhja-Itaalia linnas Trentos toimus aastatel 1545- 1563 pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu, mille kokkukutsumise põhjuseks oli reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust . Viidi sisse olulisi muudatusi liturgias ja tehti ettekirjutusi ka kirikumuus.le. Ühe põhjusena mõjutatult ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregooriuse laulu reformimist, mille tulemuseks oli gregooriuse laulu tunduv lihtsustamine peamiselt kaunistuste lühendamise ja kaotamise teel. Laulureform lõpetati 1614 a, mil ilmus uuendatud meloodiate täiendatud kogu “Edito Medicea”. Vaidluste kõige äärmuslikumas faasis arutati koguni polüfoonilisest muus.st loobumist.
Trento kirikukogu seisukoht oli lõpuks väga üldsõnaline: seal nõuti et ‘laulmise ja orelimänguga pühitsetud missadesse ei segataks midagi pühitsematut’ ning et muus.s poleks midagi ‘kirglikku ega ebapuhast’. Nõuti ka teksti selget mõistetavust. Sisuliselt keelati sellega ilmalikud laenud ja loeti kohatuks kaasaegse muus. ekspressiivne stiil.
2.6. 16 saj II pool – Veneetsia koolkond
Adrian Willaerti (Veneetsia koolkonna rajaja) ajal hakati kahe oreli juurde paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ning sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik mitmekoorimuus.. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku “Salmi spezzati”. Veneetsia koolkond järgis samuti Mad.maade polüfooniastiili, ent suure häältearvu puhul muutus iseseisvate meloodialiinide asemel üha olulisemaks häälte kooskõla. Koore kasutatakse dialoogiliselt, sageli kordavad koorid üksteise motiive , väga armastatud on kajaefekt, kulminatsioonides ühinevad aga kõik võimsaks ja värvirohkeks kõlaväljaks. Veneetsia kirikumuus. omapära on ka pillide rohke kasutamine. Eriti efektseks ja kontserdlikuks muutusid Veneetsias suuremate kirikupühade vespriteenistused ( palvus päikeseloojangul), kus peamine koht oli psalmilauludel. Veneetsiaist on pärit ka esimesed kontsertlikud instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar, toccata jt ning seegi muus. kõlas eelkõige vespriteenistustel.
2.6.1. kontsertlik kirikumuus.: sonaat , instrumentaalkantsoon, kontsert
instrumentaalkantsoon – canzon, algselt prntsuse chansoni instrumentaaltöötlus, hiljem aga lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala.
sonaat – 16 saj lõpust alates tähistati instrumentaalpalu ka nimetusega sonata, algselt ei kujutanud see enesest mingit kindlat vormi, oli lihtsalt instrumentaalteos, ega erinenud oluliselt canzonist. 16.-18. saj nimetati sonaadiks kõiki instrumentaalteoseid, et eristada neid vokaalmuus.st.
Kontsert – concerto algtähendus it k on ‘koosmäng’, žanri- ja stiilinimena tuli käibele 16 saj lõpul Veneetsia koolkonnas. Kontserditeks nimetati seal suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele, tavaliselt vastandati koosseisu erinevaid gruppe: vaheldusid instrumentaalsed ja vokaalsed osad, virtuoossed soolo - ja massiivsed koorilõigud.
2.6.2. Andrea ja Giovanni Gabrieli, Claudio Monteverdi kirikumuus.
Andrea Gabrieli (u 1520-1586), Willaerti õpilane, oli Markuse kiriku organist ja väga viljakas helilooja. Lisaks missadele, psalmikompositsioonidele ja motettidele on ta kirjutanud ka oreli- ja ansamblimuus.t. Tema ajast on pärit Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga, ning üheks tema õpilaseks oli Hans Leo Hassler .
Giovanni Gabrieli (u 1555-1612), Andrea Gabrieli vennapoeg, Veneetsia koolkonna väljapaistvaim helilooja, õppinud Münchenis Lassuse juures. Ka tema teenis Markuse kiriku organistina ja suurema osa tema loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuus.. Võrdsete kooriplokkide vastandamise asemel areneb tema teostes uus baroklik tehnika soolohäälte, virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Tema õpilastest kuulsaim oli Heinrich Schüts.
Claudio Monteverdi kirikumuus. – kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all “Vespro della Beata Vergine” (Maarja vesper ). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodasas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid, arvatavasti avas just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Monteverdi eristas oma kirikumuus.s kahte stiili – vana polüfoonilst (prima prattica) ja uut, tundelist ja kontsertlikku (seconda pratica). Itaalia kirikumuus.s eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni. Tuntakse Monteverdit rohkem ühena barokkstiili rajajatest ja kui esimest suurt ooperiheliloojat.
2.7. Ilmalik laul Itaalias (madrigal, villanella , canzonetta jt.)
16 saj Itaalia ilmalikus laulus on kõrvuti kaks vastandlikku suunda:

hulk rahavalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased

peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Mad.maade heliloojatega
Frottola – rahvalik laulutüüp, oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele. Rahvalikule stiilile vaatamata oli tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga; ühisjooneks lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään; domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled.
Villanella – rahvalik laulutüüp, 16 saj II poole suurmood; algselt kolmehäälne, rõhutatult algelise kõlaga, paralleelsete akordidega, tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto . Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod.
Madrigal – kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo ’ga. Võikski nimetada luuležanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muus. on tekstist lähtuv, muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks žanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku.

• 1530 -1550 – varajane madrigal, é Jacob Arcadelt
  
• 1550- 1580 – kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel “Püha Peetruse pisarad”
  
• 1580-1620 – hiline madrigal, é Carlo Gesualdo
  

2.8. 16 saj tantsud: pavaan, galjaard, braanl, volta, canarie jt.
Tantsud esinevad kogumikes paaridena, nagu neid ka tantsiti: aeglasele eeltantsule (iseloomulikult kaheosalises taktis) järgneb kiire järeltants (kolmeosalises taktis).
Pavaan – aeglane ja väärika iseloomuga eeltants Galjaard – kiire hüppetants, tavaliselt moodustas paari pavaaniga olles selle järeltantsuks.Braanl – üks levinumaid tantse, rohkem keskklassi seas; eeltants branle simple , järeltants branle double või lihtsalt gay (kiiresti, elavalt). Passamezzo – kiire itaalia tants, pavaani kiirem variant, moodustab paari saltarelloga.( lõbus itaalia rahvatants , 16. saj Lääne-Euroopas seltskonnatants )
Volta - ??? esimese või teise lõpu tähistus helitöö korduvates osades.
Canarie – džiigi-taoline Kanaari saartelt pärit vana-prantsuse tants kiires tempos .

• Renessansi muusika :
  

14.saj.teine pool – 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti.
*Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika.
*juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja Lõuna-Prantsusmaa.
*Uued muusikažanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal
Renessansi tuntumad kirjanikud :
* W. Shakespear
* G. Boccaccio
Tuntumad kunstnikud :
* L. Da Vinci
* Raffael
* Michelangelo
Orlando di Lasso – helilooja
Josquin des Prez
J. Ockeghem
G. Dufay
*M. Kuther algatab usureformatsiooni.
*Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei)

• Renessanss:
  

1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele?
- Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel.
2. Millal oli renessansiajastu?
- Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini.
3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas.
- Kirik oli uue muusika vastu. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut koodsa kunstimuusika vastu juba 13. saj. Ühiskonnas oli kirik tähtsal kohal, sest kirikust algas oluline haridus .
4. Nimeta ajastu olulisemaid teadusesaavutusi.
- Muusikalisi intervalle põhjendati Pythagorase eeskujul arvsuhtega ja seoti muusika niiviisi kõige universaalsemate loodusseadustega. Keskaegsed traktaadid seletati matemaatika abil.
5. Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili olulisemaid tunnuseid.
- Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. Imitatsiooniline polüfoonia.
*Muusika on enam seotud tekstiga. Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist.
*Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.
6. Seleta mõisted:
* Dekameron – Giovanni Boccaccio teos
* Docta Sanctorum – Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses.
* Suur skisma – roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine.
* Sekulariseerimine –
7. Kes on?
*Petrucci – Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika.
*Josquin Desprez – Muusikaline suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias.

• ARS NOVA
  

1. Selgita mõisted:
*Ars nova – (lad k. – „uus kunst “ ) tähistatakse muusikalist Pr-l 1320-1380a.
*Ars subtiliour – Guillaume de Machaut`i looming.
*Motett – žanr, mis oli algselt kiriklik teos, hiljem kuulus rohkem seltskonnamuusikasse.
*Lai –
*Virelai – Peamine lauluvorm, mis oli tuletatud tähtsamatest luulevormidest, see on ballaad.
*Taba – korduv rütmijärgnevus.
*Color – Korduv helikõrguste järgnevus.
*Madrigal – kahehäälne Itaalia lauluvorm, sisuks karjuseidüllid ja armastus.
*Caccia – tavaliselt kolmehäälne laul, vorm on peenem ja keerukam
*Isorütmika – pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine.
*Trecento – 14. sajandi kultuur Euroopas, elegantne, ilmalik seltskonnakunst.
2. Heliloojate kokkuvõtted :
*Philippe de Vitry – Tegutses Prantsusmaal, teda peetakse ars nova`le alusepanijaks. Ta oli Prantsuse õukonnas kõrgel positsioonil. 1351.a.sai temast piiskop Pariisis. Ta oli väljapaistev filosoof, ajalooline, matemaatik, muusikateoreetik ja luuletaja.
Tema peateos – Traktaat „ Ars nova“
*Johannes de Muris – Pariisi ülikooli magister. Tema koos Vitryga pani aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil.
*Quillaume de Machaut – Tema elu on peamiselt seotud Remsi linnaga. Ta asus tegema poliitilist karjääri Böömi kuninga teenistuses. Ta oli suur luuletaja ja ilmalike laulude looja( tekstide ).
*Francesco Landino – Oli pime muusik, kes elu lopupoole tegutses Firenze toomkiriku organistina. Ta oli omal ajal hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias.
3. Kuidas ja tänu kellele arenes muusikateooria 14.sajandil?
- Tänu Pr muusikale Philippe de Vitry`le arenes muusikateooria 14.sajandil. Üheks tema peateoseks on peetud muusikateoreetilist traktaati „ Ars nova“.

• Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.
  

1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt Madalmaade hulka?Miks?
- Nimi Madalmaad seostub tänapäeval eelkõige Hollandiga, see aga on eksitav, sest Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi)keelt. Geograafiliselt hõlmab see tänase Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Hollandi, kus elavad flaamlased, valloonid , hollandlased ja prantslased . 15.sajandil ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ning sel ajal moodustasid Madalmaad ka tugeva kultuurilise terviku.
2. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansi ajastu muusika võrdkujuks?
- 15. sajandi algul olid Madalmaad soodskas pinnaseks kunstidele ja muusikale- rikas Burgundia riik koondas kunstnikke kriisidest ja sõdadest nõrgestatud Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja koguni Itaaliast . Selle tulemusena Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas univesaalsuse ja üldmõistetavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15.-16. sajandi vokaalpolüfooniat.(Kuna aga Burgandia riigi langus oli niisama kiire kui tema tõus, siis pudenes Madalmaade muuskakunst 15. sajandi lõpul mööda Euroopat laiali).
3. Mida tähendab mõiste a cappella:
*Renessansiajastul-pillisaateta vokaalmuusika, kuid see pole päris täpne. Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad kõik hääled olla pillidega dubleeritud. A cappella ei tähista esitust ilma pillideta, vaid kapelliga, ansambliga , kuhu võisid kuuluda(õigemini-kuhu eelistatult kuulusid)ka pillid . A cappaella-stiil tähendab lihtsalt võrdväärsete häältea ansamblipolüfooniat.
*tänapäeval- Kuni 16. sajandi lõpuni ei kirjutanud helilooja üldiselt partituuri oma teose koosseisu-see kujunes vastavalt võimalustele ja esitajate fantaasiale. Nüüdselajal seda tehakse. On välja kujunenud.
4. Koosta tabel Madalmaade koolkonna põlvkondade kohta(5)
[1.)Põlvkond,tegevusaeg 2.)Heliloojad 3.)Muusika iseloomustus 4.)žanrid.]

Esimene põlvkond. (Meistrid sündinud 1400. aasta paiku, tegevusaeg 1420-1460).

Heliloojad – Madalmaade stiilil on eelkäijaid varasemas inglise ja itaalia muusikas-John Dunstable, Johannes Ciconia. Uue stiili alusepanijaks on aga Guillaume Dufay. Põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois.

Muusika iseloomustus-Selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsi-ja sekstiintervallile põhinev harmoonia , imitatsiooniline polüfoonia.

Žanrid- missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul.

Teine põlvkond. (Meistrid sündinud 1430. aasta paiku, tegevusaeg 1460-1490).

Heliloojad- Charles Südi, Johannes Ockeghem(madalmaade helilooja), Antoin Busnois, Johannes Tinctorise.

Muusika iseloomustus- iseloomustab „renessanslikult“lihtne meelelisus , siis teisel poolel muutus kompositsioon taas „gootilikumaks“-mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale.

Žanrid- Need samad mis kujunesid eelmisel perioodil, kuid varem domineerinud ilmalik laul loovutas oma koha missale ja motetile.

Kolmas põlvkond. (Meistrid sündinud 1440.-1460.aastatel, tegevusaeg 1490-1520)

Heliloojad – Varasemaid meistreid hollandlane Jacob Obrecht, kõrgrenessansi suurim helilooja Josquin Desprez, Heinrich Isaac, Loyset Compere, Pierre de la Rue, Jean Mouton.

Muusika iseloomustus – Kompositsioonis eelistati pala selgelt liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, sellest lähtub tasakaalustatud, sageli ka sümmeetriline ülesehitus. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines tejstis üheaegset skandeerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on tavaliselt selgelt kuulda. Teksti hakkas inspireerima muusikaline väljendus: ilmuvad tundelise väljenduse võtted, mi lisavad väljendusjõudu tekstile , ning piltlik väljendus, mis „maalib“ tekstikujundeid elavaiks. (Josquinile on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm).

Žanrid – Missa, motett, ilmalik laul, reekviem-missa, poeteetiline ood.
****

Neljas põlvkond. (Meistrid sündinud 1500. paiku, tegevusaeg 1520-1560).

Heliloojad – Üks peamisi meistreid oli keiser Karl 5. Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa , Adrian Willaert.

Muusika iseloomustus – Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat viiehäälset kompositsiooni. Muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks , sellele järgens siiski veel ilmekam ja jõulisem manerism sajandi algul.

Žanrid – See ei puudute mitte üksnes peenemaitselistes haritlasteringide viljeldunud ilmalikku laulu, eriti madrigali, vaid ka parimate õukonnakapellide väljendusrikast ja komplitseeritud motetikunsti.
*****

Viies põlvkond. (meistrid sündinud 1520.-1530. aastatel, tegevusaeg 1560-1600).

Heliloojad – üks kuulsamais madalmaade muusikuid oli Philipp de Monte, Euroopa imetletuim muusik Orlandus Lassus.

Muusika iseloomustus – Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga šokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaažidega ning leiutasid rohkelt võtteid, millega teha teksti kujundeid lausa „nähtavaiks“. Ekspressiivsus ja dramatism, mis olid võõrad tasakaalukale kõrgrenessansile, iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt.

Žanrid – Missa, reekviem, magnificat, passioon, Jeremia kaebelaul, hümnid, litaania, motett.
Renessanss
Kultuur
Jaguneb kolmeks:

Vara 14.-16.sajand

Kõrg 16.-17. Sajand

Hiline 17.saj algus -17.saj keskpaik
Renessanss sündis 12.-13 sajand Itaalia linnas Firenzes.
Linnriikide teke
Maadeavastused- Columbus , Vasco da Gama , Magalhaes
Teaduse areng. Kopernik loob kujutluse maailmast .
Astronoomia , anatoomia, Filosoofia, matemaatika, füüsika.
1440 a Johannes Gutenberg leiutab trükikunsti-> teadussaavutuste kiirem levik
Võitlused välisvaenlastega-> Bütsants 1452 langeb türklaste kätte. Katku epideemiad 1348 Euroopas.
Kehtib ühtse Euroopa unistus .
Habsburg
Martin Lutheri usureform 1517
Wittenbergi uksele 95 deesi.
Iseloomulikud jooned renessansi ajastule:

Huviobjetktideks inimene oma igapäevaste murede ja rõõmudega

Tegelikkuse kujutamine ( realism alge)

Looduskultus (jätkus antiikkultuurile)

Fantastika

Positiivne Paatos- positiivsed tegelased, kes lähevad oma ajastuga vastuollu.
Renessansi ajastu kirjandus

Üleminekutegelaseks Dante Allighieri ( luulekogu ,,Uus elu’’, ,, Jumalik komöödia’’

Žanrina tuleb sonett - luulevorm, tekib rüütlikirjanduses. Franesco Petrarca esimene kes soneti žanri edasi arendab.

Novell -proosažanr. Giovanni Boccaccio – peateoseks novellide kogumik ,, Tekameron’’, psühholoogiline romaan ,, Fiametta’’

Prantsusmaa kuulsaim novellist Marguerite de Navarre , teoseks ,, Heptameron’’

Paroodia - Miquel de Gervantes Saavedra ,, don Quijote ’’

Draamažanrid- William Shakespeare ,, Romeo ja Julia’’ , ,, Hamlett, kuningas Lear ’’ ,
o ,, Othello’’ , ,, Macbeth ’’ , tragikomöödia ,,Talvemuinasjutt’’, komöödia ,, Suveöö unenägu’’, .. Veneetsia kaupmees’’, ,,Windsore lõbusad naised’’

Filosoofilised teosed – Erasmus Rotterdamist, Thomas More ,, Utoopia’’, Rotter ,, Narride kiitus’’. Moraalifilosoofia

Martin Luther- usureformatsioon, tõlkis piibli saksa keeled-> saksa kirjakeele areng
Arhitektuur ja kujutav kunst
Kunst. Lihtsus, ilu, harmoonia, tasakaal-> tuleneb antiikkultuurist.
Arhitektuur. Ehitiste põhitüübid võetakse antiikkultuurist. Vertikaalsus asendub vertikaaliga.
Hoontele lisandus kuppel.
Sakraalehitised-Itaalias, Roomas proprium Panthenum, Püha Peetri kirik. Villade e palazzode ehitamine.
Hästi palju kaunistusi: lilled, ornamentika, lõvipead. Kaunistused antiiksed
Skulptuur
Skulptuurid paigutati ruumi keskele .
Alasti skulptuurid-> väda realistlikud . NT:

Donatello- kuulsamaid renesanssiajastu skulptoreid, tegi esimese alasti skulptuuri. Kuulsaim kujutis Taavet

Andrea Verocchio- ratsamonumendid

Michelangelo- renesansiajastu oluliseim kunstnik, üleminekuga barokki. Tundis hästi anatoomiat. Taaveti kuju 5.5m
Maalikunst
Anatoomia areng ehk inimeste täpne maalimine .
Selged kontuurid, värvid..
Aktimaal , portreežanr, tahvelmaal , friskod (lake maalitud pilt) kirikus, olustikumaal . NT:

Itaalia. Giorgione - aktimaal ,, Lamav Veenus ’’
Sandro Botticelli- mahe ja kraatsiline stiil, madonnade maalija ,, Veenuse sünd’’, ,,Primaveara’’
Leonardo da Vinci- leiutas , maalis, kunst, teadlane , muusik, luuletaja ,, Mona Lisa’’, ,, Püha õhtu
Söömaaeg’’
Raffael- kõrgrenesansi esindaja, madonnade maalija. Pehmed ja soojad toonid
Tizian- Itaalia portreist, karakteersed maalid

Saksamaa. Mathius Grünewald-kannatuste maalija
A.Dürer
Hans Holbein-puutõkkesari ,, Surmatants ’’
Lucas Granach
Madalmaad
Säilinud goot stiil. Ei kujutata alasti keha. Õlivärvide kasutus, tahvelmaal, olustikužanr.

Jan von Eyon- madalmaade koolkonna rajaja.

Pieter Beneghel- stseendi talupoegade elust, loodusmaalija, realism alge armastaja

Hirenymus Bosch - fantastika ja fantasia maalija. Renesansist barokiajastule ülemineja. Ilu ja harmoonia lakkab olemast.
Paavstide Avignone vangipõlv (1309- 1377)
Lõuna Prantsusmaal
1378-1417 kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur skisma, valitses 3 paavsti.
Kiriklik õpetus jaguneb kaheks.
Aegamisi lakkab kirik olemast osa inimesest.
Renesansi ajastut kutsutakse ka humanismiks – oluline on inimene
Ilmalikustamise märgid:
Muusikas ilmalike žanride ilmumine . Hakkab 14.sajandi keskpaigas määrama kunstmuusika stiili. Konservatiivne ja alalhoidlik stiil
Kirik hakkas tõrjuma ilmalikku muusikat.
13.saj keelustati motet.
1324(5) kiriku vastasseid muutub suureks
Johannes XXII annab välja ,, Docta Sanatorum’’ -> taunib uue stiili kasutamist.
14.saj muutub Euroopa poliitiline pilt.
1328 suri Charles IV dünastia esindaja
Edward Valois ’e dünastia?
Inglismaa ja Prantsusmaa vahel tekib 100 aastane soda 1337 -1453-> laostab mõlemad rigid .
Tüli põhjused: Prantsuse troon
Flondria (Belgia) omamise soov
1360 loovutab Prantsusmaa ühe rahulepinguga Inglismaale suuri alasid.
1415 toimub Prantsusmaa aadlike jaoks räige lahing Azinoourt. Sellega lõppes aadlike kultuur.
14.saj Euroopas hakkab endast märku andma Põhja-Itaalia-> kujuneb varakapitalistlik ühiskond, arusaamad haritust inimesest-> renesanssi aluseks
Sõna renesanss tuleb prantsuse keeles sõnast renaisnnance, itaalia keeles rinascimento -> tähendavad taassündi. Mõiste võetakse kasutusele alles 16.saj , teati sellest juba 14.saj
16.saj loodusteaduste areng
Muusika
Nooditrükk tuli renesansi ajastul.
15-16 saj arendab nooditrüki tehnika trüki välja Petrucci
Renesansi ajal otsustavaks inimese oma meeled. Meeli peeti subjektiivseks.
Õige on see mis pöörab tähelepanu jumalale .
Mis on ilus ei saa olla õige.
15.saj hakatakse väärtustama meelelist ilu.
Europpa muusika kontekstis Itaalia muusika tagasihoidlik .
Renesanss-Madalmaade vokaalsümfoonia ajastu. Hakkab 15.sajandist
Tähtsamad jooned renesanssiajastu stiili kohta kokkuvõtvalt:

Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Konsonants-heakõla-kvint, kvart , oktaav, terts , sekst. Dissonants - ebakõla-sekund, septim.
Imitatsiooniline polüfoonia- saab alguse renesansist, hääled jäljendavad üksteist.

Muusika seotud palju rohkem tekstiga.

Rütmipilt hilistgootikas keerukas. Teksti rütm hakkab lihtsustama.

Tekst määrab muusikalise vormi.

Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslikuks laulev meloodia. Loomulik liigendus inimese hingamise järgi.
Renesanssi stiil kujuneb paralleelselt hilisgootiga ilmingutega.
14.saj Pm-Itaalia ilmalik muusika
15.saj Madalmaad
15.saj lõpp- 16. saj esimene veerand kõrgrenesanss-> Josquin Desprež- tegutses Itaalias.
1520-1530 hilisrenesanss( Barokki mõjudega)
J.Despreš ,, Leinaood Johannes Ookhemi mälestuseks’’
Renesanss-madalmaade vokaalsümfoonia(mitmehäälsus) ajastu
Barokk - Basso Continue ajastu
Klassitsism - funktsionaalharmoona ajastu