Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab mõiste renessanss ?
  • Millal võeti kasutusele ?
  • Millal oli renessansiajastu ?
  • Kuidas ja tänu kellele arenes muusikateooria 14.sajandil ?
  • Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt Madalmaade hulka ?
  • Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansi ajastu muusika võrdkujuks ?
 
Säutsu twitteris

2. Renessanss (14.-16. Saj)
2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga
Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu ( paavst Johannes XXII läkitus “Docta Sanctorum” taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel ). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust.
14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul – keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad , ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned:
  • Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika , mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus.
  • Muus. on enam seotud tekstiga . Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuus. väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma).
  • Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia , mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.

2.2. 14. Saj – vararenessanss Itaalias TRECENTO
trecento   it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos
Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil.
Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale .
2.2.1. ilmalikud laulud – ballata, madrigal , caccia
ballata   it muus ballaad , itaalia 13.-14. saj tantsulaul
mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai’ga.
madrigal
madrigal   kirj väike idülliline v naljatlev luuletus ; muus mitmehäälne armastuslaul
tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus.
NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga!
caccia   it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias
it. k ‘jaht’, tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja teineteist kaanonina imiteerivat ülahäält (üks hääl jahib teist).
2.2.2. Trecento esindaja – Francesco Landini
Francesco Landino (1325/35-1397) – oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik , helilooja , luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost.
2.3. 14. Saj Prantsusmaal – ARS NOVA
Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 -1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides:
  • Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot
  • Motett , algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks žanriks.
  • Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest.

2.3.1. Guillaume de Machaut - poeet ja helilooja
Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (1300-1377), Böömi kuninga Johanni sekretär, seejärel tegev Prantsuse õukonnas. Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti, 32 virelaid, 18 laid , 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa).Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse . Eluaastad 1300-1377. Elu seotud peamiselt Reimsi linnaga, kus ta alates 1340 a töötas linna katedraali kanoonikuna. Alates 1323 asus Böömi kuninga Jean de Luxembourgi teenistusse, kus oli kuni tolle surmani. Peale teda teenis veel tulevast Prantsusmaa kuningat Charles V. Oli oma aja suurimaid luuletajaid , tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades “Le Livre du Voir -Dit” (“Tõsilugu”). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid , milledest 23 on säilinud. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais’id ja virelais’id, mida varasematest eristab kunstiline lihvitus ja kirjaviisi õpetatus. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel “La messe de Nostre Dame”. Missa on kuueosaline, tsükli neli lühema tekstiga osa ( Kyrie , Sanctus, Agnus Dei ja Ite, missa est) on loodud motetitehnikas, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Pikkade tekstidega Gloria ja Credo on lihtsamas, akordilises stiilis. Vormi selline liigendamine saab edaspidi kogu uusaegse muus. vormikujunduse aluseks. Amen mõlema pika osa lõpus on samuti kirjutatud väga komplitseeritud rütmikaga motetitehnikas.
2.3.2. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova
Eluaastad 1291 -1361, muus.loos peetakse teda ars nova’le alusepanijaks. Tal oli kõrge positsioon järjestikku kolme Prantsuse kuninga õukonnas, temast on kirjutatud kui väljapaistvast filosoofist, ajaloolasest, matemaatikust, muus.teoreetikust ning Petrarca nimetas teda oma aja suurimaks luuletajaks Prantsusmaal. Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat “Ars nova”, kirjutamise aeg oletatavasti 1322/23. Vitry loodud muus.st on säilinud vaid 12 motetti, tõenäoliselt kirjutas ta ka ilmalikke laule.
2.4. 15.-16. Saj – Mad.maade koolkond
Mad.maadena mõistame siinkohal kogu kultuuripiirkonda, kus kõneldakse flaami keelt. 15 saj ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ja sel ajal moodustasid Mad.maad ka tugeva kultuurilise terviku ning kujundas oluliselt Euroopa kultuurielu , olles rikka riigina soodsaks pinnaseks kunstidele ja muus.le. Eri riikidest kunstnike koondumise tulemusena Mad. maadel kujunenud muus.line väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse, mis oli renessansskultuuri ideaaliks, seepärast mõistetakse muus.s renessanssstiili all eelkõige Mad.maade 15.-16 saj vokaalpolüfooniat. Peale Burgundia riigi lagunemist pudenes tema kunst mööda Euroopat laiali, elades edasi Prantsusmaal, Itaalias ja Habsburgi dünastia õukondades.
Ligi kahe sajandi vältel Euroopa muus.stiili määranud koolkond kujunes Burgundia hiilgeajal, u ajavahemikus 1420 -1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, siit tuleneb tehnika nimetus imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim ja ratsionaalseim vorm oli kaanon. Mad.maade vokaalmuus. puhul kasutatakse ka mõistet a-capella-stiil, mille all mõisteti võrdväärsete häältega ansamblipolüfooniat.
Mad.maade stiili areng jagatakse viieks etapiks:
  • I pk – tegevusaeg 1420-1460, nende tegevusajal kujunes uus stiil (selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, imitatsiooniline polüfoonia) ja uued žanrid (missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul). Esindajad: Guillaume Dufay, Gilles Binchois
  • II pk – tegevuaeg 1460- 1490
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #1 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #2 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #3 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #4 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #5 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #6 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #7 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #8 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #9 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #10 Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
23
doc
Renessanss - kokkuvõte
7
doc
Renessanss muusikaajalugu
5
doc
Madalmaade muusika 15 -16-Sajand
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
6
doc
Renesanss





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun