QUICKSTEP, FOKSTROTT Ajalugu • 1910.a – Harry Fox • 1930.a- populaarseim kiireloomuline seltskonnatants • Quickstep kujunes välja fokstrotist (onestep) Üldiselt quickstepist • 2/4 taktimõõdus • Standardtants • Kiired ja võimsad sujuvad liigutused • Ametlikud ja mitteametlikud üritused • Esimesed tantsjad Aafriklased Üldiselt fokstrotist • Seltskonnatants • Pikad, sujuvad liikumised • 4/4 taktimõõdus • Sarnaneb valsile • Standardtants Stiil • Elegantne, sujuv ja glamuurne • Kerge jalg • Energiline ja intensiivne • Slow-quick-quick/slow-slow-quick- quick • Hästi palju elemente Kuidas saada poodiumikohta? • Gold – Cross swivel – Six quick run – Rumba cross – Tipsy to right/left – Hover corte Pildid Videod • https:// www.youtube.com/watch
Kuid mingil juhul ei tohiks alahinnata naise tähtsust tantsus ja eriti just seltskonnatantsus kuna üksi kodus muusika järgi hüpelda oskab igaüks. Kui standardtantsudes on mehe tantsuoskusel ning juhtimisvõimel rohkem kaalu siis ladina-ameerika tantsudes võivad naiste tantsusammud olla palju keerulisemad kui meestel ning tantsides ei ole paar nii ligistikku mis tähendab ,et mehel pole nii suurt kontrolli. Kuid selle mõistmiseks tuleks kõigepealt selgeks teha mis ikkagi on seltskonnatants. Seltskonnatantsude all mõistetakse põhilisi tantsukursustel õpetatavaid tantse. Laiemas mõttes on seltskonnatants mistahes liikumine muusika saatel, seega võiks väita , et seltskonnatantsud on eksisteerinud samakaua kui inimkond. Tõsi mingil ajaloo etapil hakati samme üles kirjutama, neile anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja
Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon. Tegemist on prantsuskeelsete ilmalike laulude üldnimetusega, mis võeti kastutusele juba 15.-16 sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla nii meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioonilistest tantsudes on tuntumad farandool, gavott, courante ja bourée. Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19
Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada VanaKreekast, kus see kaasnes jumalakultusega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. Tantsu liigitatakes:
Renessanss Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsi...
nii kujuneski regilaul 19. sajandiks peamiselt naiste repertuaariks. Suured muutusid toimusid ka 19. sajandi teisel poolel koos rahvusliku ärkamisaja ja seltsiliikumisega. Just siis asuti saksa kultuuri eeskujul looma ka laulukoore, mis esitasid juba seatud koorilaule mitmel häälel. 1869. aastal toimunud laulupidu oli stardipauguks uuele rahvalikule koorilaulukultuurile, mis on Eestis populaarne tänaseni. Oma teed jätkas ka rahvapärane seltskonnatants, millel põhineb ka tänapäevane eesti rahvatants ja tantsupeokultuur. Kui toonased koreograafid eestlaste tantse 20. sajandi alguses üles kirjutama asusid, leidus neis ürgsemaid tantsuelemente juba üpris vähe. 20. sajandi rahvusriigis kujundati pärimuslikust rahvakultuurist rahvusromantiline, kunstiliselt korrigeeritud nähtus, millel polnud enam tegelikku sidet oma algse maarahvaliku keskkonnaga. Laulu- ja tantsupidudel kantavad rahvarõivad või seal esitatavad
Renessanss Renessanss oli keskajale järgnenud uuestisünniajastu Euroopas peamiselt 14. kuni 16. sajandini, igas kultuuriharus ja Euroopa piirkonnas dateeritakse seda erinevat moodi. Mõistet renessanss kasutati esimest korda 1550. aastal, kuid sellest kui perioodist hakati rääkima alles 19. sajandil. Kõige olulisemaks erinevuseks keskaja ja renessanssi vahel on inimese ja Jumala suhe. Kui keskajal oli kõige keskmeks Jumal, siis renessansiajastul hakati väärtustama inimest. Inimene oli iseenda peremees ja au sisse tõusis piinatud geenius – isik, kes läbi oma raske töö saab edukaks. Hakati uskuma Fortunasse ja tekkis uus kolmainsus, mis tähtsustas edukat ja vaprat vaba inimest. Kasutusele tuli mõiste humanism ja hakati väärtustama ilu ning elamuste pakkumist oma meeltele. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Algasid suured maadeavastused ja toimus tohutu areng loodusteadustes, inimene oli suutel...
Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu ja pantomiimiga. Tantsu taga peitub terve pikk ajalugu. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Keskajal põlgas kirik tantsu, kuid ei suutnud siiski selle arengut takistada ning õitsele puhkes rahvatants. 15. Sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale ka seltskonnatants. Algselt oli see kõrgseltskonna harrastus, kuid 19. sajandil levis see ka lihtrahva hulka ja 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes tõukas see rahvatantsu kõrvale. Praeguseks on rahvatants peamiselt taandunud tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes välja 16. 17. sajandil. Tantsu liigitatakse kolmeks: rahvatants, seltskonna- ehk peotants ning lavatants, mis omakorda jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava- rahvatantsuks, plastiliseks
19. sajandil sai Prantsusmaal akordionist populaarseim rahvuspill ning see levis ka mujale Euroopasse. Järsu populaarsuse põhjuseks oli asjaolu, et akordion on odav ning sellel saab mängida nii harmooniat kui meloodiat. Lisaks on see kergelt õpitav ning seda on hea kaasas kanda. TANTSUD Prantsuse traditsioonilistest tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courant ja bourrée. FARANDOOL LõunaPrantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimöödus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. GAVOTT 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas ning 17. sajandil leidis see kindla koha koos courante ja bourréega õukonnas. OPERETT Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik väljendub laulu ja kõnetekstide kaudu. Operett tähendab väikest ooperit. Opereti eelkäijateks olid
enamasti esitab mees trio. Prantsuse muusikaga seondub kõige enam sansoon. Sansoon on Prantsuse keelsete ilmalike laulude üld nimetus. Eristatakse ilmalik ja vaimulik. Kasutusele võeti renessansi ajastul 15-16 sajand. Sansoonid on enamasti armastuslaulud, mis võivad olla 1 meloodilised, lõbusad ja kiired. Prantsuse tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courante, borree. Farandool on Lõuna Prantsusmaa seltskonnatants mida tantsitakse kollonnis, tavaliselt 6/8 taktimõõdus. Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud. Pillimäng Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Enim kasutatud rahvapill: fiidel, akordion, torupill, rataslüüra(oranistrum/hurdgurdy), salmei(oboe), tamburiin, trumm. Akordion 19 saj. väga kuulus ja levis edasi euroopasse. Saab kaasas kanda. Prantsuse
tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. LADINA-AMEERIKA TANTS
Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See
Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. lavamuusikas: operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid. 2. Heliloojate uuendused muusikas. Schubert laulud on loomingu tähtsaim osa Tänu tema laululoomingule hakati Lied`i (kammerlaul) suhtuma kui arvestatavasse kontsertzanrisse
· Voortantsud sabatants, juhttantsija läheb ees ja kogu saba läheb talle järgi. Üks vanimaid tantsuvorme. · Sõõrtants tantsitakse ringis, tantsijate arv ei ole piiratud. · Paaristants · Soolotants Rahvatants on samuti teistelt rahvustelt mõjutusi saanud. · Labajalavalss - Austriast · Polka Tsehhist · Ingliska Inglise ballitants, kus aeglase ja piduliku kõnnakuga kõnniti. · Kadrill Prantsuse seltskonnatants, paaride nelinurkne asetus, Eestis analoog kaerajaan. · Eriline kultuur Setumaal: kargus nii soolo- kui rühmatantsuna,
Quikstep on fokstroti kiirem variant. Quikstep on väga kiire ja hüplev tants. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi.Quickstep näib kiire ja muretu, teiekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu on kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustel tantsitakse aeglast fokstrotti neljanda tantsuna ning sellele järgnebki kohe noorem vend quickstep, mis on võistlusprogrammis viimane standardtants. Quickstepi tempo on 50 takti minutis. Quikstep on põimunud teiste moehulluse tantsudega nagu tsarleston, polka, castle walk.
kollektiiv paiaan on vana-kreeka kiidulaul parafraas on instrumentaalhelitöö mingi teise teose teemal; on mõtteriim, teiste sõnadega edasiantud väljend, ümbersõnastus passioon on evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm pentatoonika on viieastmeline helilaad pianist ehk klaverimängija polonees on poola rahvatants 3/4taktis; sel põhinev pidulik seltskonnatants; selles rütmis muusikapala polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest prelüüd on muusikateose eelmäng; lühike, sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks rapsoodia on rahvaviisidel põhinev vabavormiline fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile
Suur osa on selles voolus just tunnetel. Kirjutati palju romantilist luulet ja kirjandust. Üldiselt võib öelda, et romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid nagu soololaul, ooper. Loodi ka palju programmilist muusikat ja iseloomulik joon oli meloodilisus. Orkestrikoosseis muusus ja juurde tulid vaskpuhkpillid ning löökpillid. Teostele võeti ainet muinasjuttudest või legendidest. Armastatud seltskonnatants oli valss. Uued muusikazanrid Sümfooniline poeem Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Heliloojad Franz Schubert(Austria) tema muusika on romantiliselt tundküllane. Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule (,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus, tundepuhangud ja lüürilisus
kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Tantsude ja tantsijate suurtest kogustest on välja kujunenud ka elukutselised tantsijad. (Laird, 2016) Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. (Tants, 2015) Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.–17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. (Laird, 2016) 1.2 Tantsu liigitus Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi.
ainuvalitsejaks nii seltskonna- kui ka võistlustantsus. Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. Standardtantsud on põhjustanud palju vaidlusi. Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu
Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). · akrobaatilised tantsud- et teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks · imiteerivates tantsud- milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. · paaristantsud- labajalavalss, polka, reinlender jt. Seltskonna- ehk peotants 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Peotants on nõukogude ajal kujunenud üldistav nimetus teatud paaristantsudele, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal - aeglane valss, fokstrott, viini valss, tango, samba, rumba, cha-cha, jive. 8 Lavatants
Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Fokstrott tundub aeglane ja majesteetlik tundetants olevat, samas kui quickstep näib nii kiire ja muretu, teinekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustel tantsitakse aeglast fokstrotti neljanda tantsuna ning sellele järgnebki kohe noorem vend quickstep, mis on võistlusprogrammis viimane standardtants. Aeglase fokstroti tempo on 30 takti minutis ning quickstepil 50 takti minutis.
ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustants Eestis Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL endas 41 liikmesklubi üle Eesti
ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustants Eestis Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL endas 41 liikmesklubi üle Eesti
ainuvalitsejaks nii seltskonna- kui ka võistlustantsus. Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. TANTSULINE KÕND Kaasaegsete standardtantsude aluseks on kõnd. Tantsuline kõnd erineb tavalisest kõigepealt selle poolest, et jalalihased on energilisemalt tööle rakendatud. Keha raskus ei tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab
Pavaan aeglane ja väärika iseloomuga eeltants Galjaard kiire hüppetants, tavaliselt moodustas paari pavaaniga olles selle järeltantsuks.Braanl üks levinumaid tantse, rohkem keskklassi seas; eeltants branle simple, järeltants branle double või lihtsalt gay (kiiresti, elavalt). Passamezzo kiire itaalia tants, pavaani kiirem variant, moodustab paari saltarelloga.( lõbus itaalia rahvatants, 16. saj Lääne- Euroopas seltskonnatants) Volta - ??? esimese või teise lõpu tähistus helitöö korduvates osades. Canarie dziigi-taoline Kanaari saartelt pärit vana-prantsuse tants kiires tempos. · Renessansi muusika: 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja Lõuna-Prantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal
Kõige ürgsemad on siin voor- ja sõõrtantsud ning maagilise iseloomuga imiteerivad tantsud. 18. 19. sajandi vahetusel levisid Eestisse lääne poolt paariskolonntantsud. Eestisse levinud uuemaid tantse (alates 19. sajandi keskosast kuni tänapäevani) nimetatakse tavaliselt seltskonnatantsuks. Suur osa vanematest seltskonnatantsudest kodunes Eestis sedavõrd hästi, et neid võib nimetada ka uuemateks rahvatantsudeks. Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats.
annaabi.ee 
