Firenze toomkiriku organist. Kõrgrenessanss 15 saj Keskuseks Burgandia, uus kõlaideaal (terts ja sekst) kirikumuusika tähtis jälle, ilmalik polüfooniline laul jätkuvalt populaarne. tekkis kaanon, võeti kasutusele Bass(4 häält), tekkis a capella John Dunstable – olulisim helilooja, korrastas kooskõla, dissoneerivaid kõlasid ei olnd palju enam. Guillaume Dufay- madalmaade uue stiili aluse panijaks Põhilised žanrid: missad, ilmalik polüf. laul, motettid Johannes Ockeghem – 15 saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaades. *kaanon hakkas domineerima, väljapaistev õpetaja. Josquin Desprez- helilooja *tekst muutub arusaamatuks polüfoonia keerukuse tõttu *uudsed motettid Orlando Lassus – euroopa imetletuim muusik *Kasutas palju dissoneerivaid intervalle *taheti kirikust välja visata Hilisrenessanss/ reformatsioon Gregoriuse laulu asemel tekkis Luteri koraal – terve kogudus hakkas laulma
· 1713-1730 avaldas ta oma kuulsa klavessiinimängu õpiku ning neli köidet kokku 27 süidiga . · Nende osad kannavad programmilisi pealkirju ("Unistaja"; "Salapärane"; "Ekslevad varjud") või konkreetsete isikute nimesid. · Tihtipeale on tema loomingut nimetatud Prantsuse muusika kokkuvõtteks. Barokkmuusika Prantsusmaal · Vaimulik muusika oli prantsuse barokis mõnevõrra tagaplaanil. · 17.sajandi keskel kujunes siiski prantsuspärane kontsertmotett. · Suuremad motettid jõudsid oma ülesehituselt vägagi lähedale oratooriumile, neis teostes osaleb ka suur esituskoosseis. · Tähtsamad heliloojad olid Henri Dumont ja Marc- Antoine Charpentier . Molière · Kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin. · Sündinud 15. jaanuar 1622 - 17. veebruar 1673 · Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. · Kuulsamad näidendid nt "Naeruväärsed
16.sajandi I poolel tegutsenud Pariisis üks kuulsamaid sansoonimeistreid oli Climent Janequin (u. 14851558). Jäljendati lindude hääli. Motettlevis nii ilmalikul kui ka vaimulikul viisil. Madrigalitaaliast pärit ilmaliku sisuga, sageli filosoofilise sisu ja ilusa luuletekstiga. Sansoonprantsuskeelne ilmalik laul. 6) Renessansi vaimulik muusika ja zanrid! Vastus: Palju loodi ka vaimulike laule. Näiteks väga levinud olid vaimulikud motettid (mitmehäälsed ja polüfoonilises stiilis). Need olid mitme osalised koori teosed, mis kasvasid välja Jumalateenistusest. Missatähendab jumalateenistust. On kindlatest osadest koosnev ja traditsioonilise ladina keelse tekstiga kooriteos. Reekviemleina missa, kirjtatakse kellegi surma mälestuseks. Passioonon ulatuslik kooriteos, mille sisuks on Kristuse kannatuse ja ristilöömise lugu. 7) Instrumentaalmuusika ja tähtsamad pillid! Vastus: 16
Oluline roll Saksa muusika edasises arengus.,,Mu armas preili","Kaja" Teine kuulsus Saksa protestantliku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks ja kirikumuusika ei tohtinud sisaldada midagi kirglikku ega ebapuhast. Rooma koolkond tähtsaim esindaja Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) Sündinud Rooma lähedal, kapellmeister, õpetas muusikat jesuiitide seminaris. Vokaaltehnika ja kontrapunktiõpetuse eeskuju. Peaaegu kogu looming on vaimulik, missatsüklid, motettid, hümnid. Tal on ka umbes 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali. Palestrina õpilastest oli kõige väljapaistvam Tomas Luis de Victoria (1548-1611) Tekst selgelt välja tuua Ei tohi olla liiga tundeline Ilmalik stiil vaimulikust välja jätta. Veeneetsia koolkond San Marco kirik, alatari kohal kaks vastakuti orelit, külg rõdud, koori ja pillikoosseisudest sai alguse mitmekoorimuusika. Üha olulisemaks muutus häälte
Alates 1323 asus Böömi kuninga Jean de Luxembourgi teenistusse, kus oli kuni tolle surmani. Peale teda teenis veel tulevast Prantsusmaa kuningat Charles V. Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid, milledest 23 on säilinud. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id, mida varasematest eristab kunstiline lihvitus ja kirjaviisi õpetatus. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". Missa on kuueosaline, tsükli neli lühema tekstiga osa (Kyrie, Sanctus, Agnus Dei ja Ite, missa est) on loodud motetitehnikas,
annaabi.ee 
