Renessanss 14-16 sajand. (1)

14. 16. sajand ­ renessanss Virge Joamets
13. sajand ­ keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika . Modaalrütmika.
Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. ­ 16. sajand renessanss ­ renaissance, rinascita ­ taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus , et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust ­ keskajast ­ vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast.
Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine.
Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid . Linnastumine.
Kiriku võimu ja maine langemine > ketserlikud liikumised > kiriku lõhenemine > reformatsioon 16. saj. (1517). Paavsti ülima autoriteedi nõrgenemine (2 paavsti 1378­1417, Roomas ja Avignonis). Nüüd ­ keisri, kuningavõimu ( ilmaliku võimu) tugevnemine.
Linna arenemine > linnaarhitektuur > ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne)
Ehituskunsti eeskujud antiigist ­ antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. (Brunelleschi ( 1337 ­1446), Firenze katedraali lõpetamine.)
Brunelleschi perspektiivisüsteem Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus.
Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus ( Bacon , 13. saj. Oxfordis).
Kirjandus ­ rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa jne) ( Dante (1265­ 1321 ), ,,Jumalik komöödia" 1307, Boccaccio , ( 1313 ­1375), ,, Dekameron " 1350), ka murdekeeled.
Kujutav kunst ­ portreed on individualiseeritud joontega, püüd tabada kolmemõõtmelisust paberil > perspektiivi taasavastamine (minavaatepunkt) ( Giotto 1267 ­1337)
Giotto, Legend Pühast Franciscusest
Trükikunst ­ suurim leiutis (1440nd), väga suur mõju > raamatute ( nootide ) tohutult suurem levik ( odavus , täpsus, kiirus, tiraaz) > kirjasõna enneolematult suurem kättesaadavus.
Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene ­ humanism (humanus ­ inim, inimese) ­ ilmalik, inimesekeskne haridus. Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid ettevõtlik, võimekas, enesekindel , mitmekülgselt haritud inimene.
Autorlus, oma nime jäädvustamise tahe . Põlvkondade konflikt, vastandumine eelnenule.
Maadeavastused > maailmapildi avardumine > Ameerika avastamine 1492. Sõjad, katkud: Sajaaastane sõda (1337­1453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad , muusika kõlab kirikus, aadlike õukonnas ­ on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline , modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll (mazoor ja minoor ), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj.
14. sajandi prantsuse muusika ­ Ars nova (uus kunst ) (1320 ­ 1380 )
Prantsuse helilooja , poeet, piiskop Philippe de Virty (1291­1361) ­ traktaat ,,Ars nova" (~132223).
Mensuraalnotatsioon (mensura ­ mõõt) ­ täpsetele matemaatilistele suhetele tuginev rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja erinevaid taktimõõte. Arvutused ja ratsionaalsus heliloomingu alused.
Vitry ' kohta on Petrarca öelnud: Ainus tõeline prantsuse poeet. Kirjutas motette, chansone, säilinud vähe (5 motetti ,,Roman de Fauvel'is")
14. saj. prantsuse muusika zanrid: kõige tähtsam ja keerukam on motett, veel on rondeau, virelai, lai jne.
Motett sündinud 13. sajandil organumist ­ vaimuliku teosena ­ iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst 13. sajandi jooksul väljub kirikust ­ saab prantsuse seltskonnalauluks ­ on mitmehäälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul (alumises hääles ­ tenoris ­ gregooriuse laul), sajandi lõpul kirikus (paiguti) keelatakse 14. sajandil, Vitry' ja Machaut ' loomingus ­ on mitmehäälne mitmetekstiline ilmalik laul 15. sajandist tänapäevani ­ on mitmehäälne vaimulik laul
14. sajandi prantsuse muusika kõlab veel suhteliselt teravalt: Keskaja pärandina on endiselt loo alguses ja lõpus 1, 5, 8 ja mitte 3 või kolmkõla Rütmid võivad olla väga keerukad (mensuraalnotasioon võimaldab seda) Saab tavaks teatud helisid madaldada või kõrgendada, kuid neid ,,juhuslikke märke" ei pruugitud nooti märkida. Neid nimetati ,,musica falsa", ,,musica ficta" ­ vale muusika. Seega tänapäevased esitused ühest ja samast teosest võivad helikõrguste osas olla erinevad. Endiselt kasutatakse kirikulaade laulud on 23häälsed iga hääl on iseseisev ja erinev meloodia ­ kontrastne polüfoonia Ratsionaalne (matemaatikale tuginev) kompositsioonitehnika tenoris varem loodud muusika (gregooriuse laul) Guillaume de Machaut (~1300 ­ 1377) ­ prantsuse ars nova juhtiv helilooja. Autobiograafiline värssromaan kirjades ,,Tõsilugu" ­ 14. saj. prantsuse kirjanduse tähtteos
Poeet ja helilooja; oli samas vaimulik Reimsis; tema looming on säilinud suuremas osas, kuna Machaut' koondas need 6 käsikirja.
Allegooria: Loodus annab Guillaume de Machaut'le (poeedile, paremal) oma lapsed ­ Tunded, Retoorika ja Muusika, et aidata tal uut luuleteost luua. Illustratsioon Machaut' käsikirjale.
Machau'lt on säilinud muuhulgas 23 motetti, nt. Dame, je sui cilz / Fins cuers doulz Daam , ma olen nende hulgas / Sulnid südamed
Messe de Nostre Dame ­ esimene terviklik missa lääne muusika ajaloos ~1360
Ta on üüpiline 14. saj. helilooja selle poolest, et ilmalik muusika domineerib vaimuliku üle, hoolimata sellest, et ta tegutseb vaimulikuna.
14. sajandi itaalia muusika ­ trecento Linnriigid, kaubandus idamaadega, pangandus Kirjanduses: Dante, Petrarca, Boccaccio Maalikunstis Giotto, perspektiivi sünd
Euroopa professionaalne muusika sünnib Prantsusmaal (gregooriuse laul 8. saj. II poolel, organum 9. saj., esimesed gregooriuse laulule mitte tuginevad mitmehäälsuse zanrid, nt. motett ­ 13. saj.). Teistel maadel enamasti kopeeritakse Prantsusmaa saavutusi. 14. tõusevad Prantsusmaa kõrvale teised, iseseisva mitmehäälse muusikaga kultuurid. Neist kõige huvitavam ­ Itaalia, alates 1330ndatest. Trecento muusika ­ Kesk ja PõhjaItaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt aristokraatlikes majades viljeldud elegantne ilmalik seltskonnamuusika ­ mitmehäälne ansamblilaul. Olulisemad keskused: Firenze ( Medicid ), Bologna, Padua, Modena, Milano (Sforzad), Perugia, Ferrara (d'Ested). Tekstid: Dante (Firenze), Petrarca, Boccaccio (Firenze) jne., paljud heliloojad on viisistanud omi värsse.
Itaalia 14. sajandi muusika on palju pehmema kõlaga kui sama ajastu prantsuse muusika: Meloodiad eriti ülemises hääles on pehme joonisega, voolavamad kui sama aja pr. m. Kaunistused meloodias Pehmemad kooskõlad (rohkem on 3, 6) 23häälsed laulud iga hääl on iseseisev ja erinev meloodia ­ kontrastne polüfoonia
Peamised zanrid: Caccia ( jaht ), tekst elav, värvikas (jaht, kalapüük, tulekahju, tüli jne), vorm ­ sageli kaanon Ballata ­ tantsulaul (neid lauldakse Boccaccio ,, Dekameroni " iga päeva lõpus (Firenze)) Madrigal ­ sisu karjuseidüll, armastus, lihtsa vormiga
Peamine esindaja Francesco Landini (~1325­1397) Firenzes.
Tuntumaid, 14. saj. trecento hinnatumaid teoseid ­ Landini ,,Gran piant'agli occhi"
Madalmaade koolkond e. FrankoFlaami koolkond e. Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu ­ renessansi tähtsaim koolkond ~142030 ­ ~1550
Kerkivad esile linnad: Dijon (pealinn), Brügge, Genf , Cambrai, Brüssel Burgundia hertsogiriik, Philippe Hea, Charles Julge, rikas riik (1433­1477), koondas kunstnikke teistest, kriisidest ja sõdadest nõrgestatud maadest . Vaimulikud, valitsejad võistlevad omavahel parimate muusikute pärast.
Kosmopoliitiline meeleolu. Madalmaadel välja kujunenud uus helikeel ühendas jooni eri maade muusikast ­ püüe universaalsuse, internatsionaalsuse poole. Burgundia riigi lagunedes pudenes stiil mööda Euroopat laiali.
Internatsionaalse helikeele alused: Prantsuse 14. saj. ratsionaalne kompositsioonitehnika Itaalia 14. saj. muusika meloodilisus, pehmus, meelelisus Inglise muusika kooskõlad ­ 3, 6 ­ hakkab välja kujunema Euroopa muusika tüüpiline kõlamaailm, mazoor ja minoor kirikulaadide asemel.
Madalmaade KK muusika üldiseloomustus: polüfoonia, imitatsiooniline polüfoonia (s.h kirjutatakse palju kaanoneid) homofoonia (akordiline, meloodia ülemises hääles) zanrid: missa, motett, chanson vaimulik muusika (missa, motett) on koorile chansonid jt. ilmalikud laulud on ansamblile s.o ülimalt heakõlaline muusika kujuneb välja tüüpiline koorifaktuur (lisandub bassihääl ja register , 4häälsus) linnade katedraalides suured koorid ­ koorimuusika algus komponeerimine lähtub endiselt tenorist, kus kasutatakse varem olemas olevat materjali (cantus firmus) ­ kas gregooriuse laulu või ilmalikku laulu (Dufay' missa ,,Se la face ay pale " (Kui su pale on kahvatu))
Olulisemaid autoreid:
Guillaume Dufay (~ 1400 ­ 1474) Stiili rajajaid Kavas: Chanson ja missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu)
Johannes Ockeghem (~ 1420 ­ 1497) klassikaline koorifaktuur, kaanonimeister
Josquin Desprez (des Prez) (~1440 ­ 1521) Eluajal väga imetletud, mitmekesine väljenduslaad, nii polüfoonia kui homofoonia Kavas: Motett ,,Ave Maria", chanson ,,Milles regretz" ( Tuhat pilku)
Adrian Willaert (~148090 ­ 1562 ) Veneetsia koolkonna rajaja Orlandus Lassus (1532 ­ 1594) Mitmekesisus stiilides, zanrides Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour , mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt.
16. sajandi vaimulik muusika
Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks.
Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik.
Luterlik kirik ja selle muusika Martin Luther (1483 ­ 1546)
95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus.
M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud . Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit ­ Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine ­ laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine ­ kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes ­ kirikust väljas.
Luteri koraal ­ luteri kirikus lauldav 1häälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Veni creator spiritus > Komm , Gott Schöpfer, heilger Geist (Oh Looja vaim, nüüd hingesse) olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Hassleri ,,Mein G'müt ist mir vervirret" > O Haupt voll Blut und Wunden (Oh Jeesus, sinu valu) uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) M. Luter . ,,Ein feste Burg".
Luteri koraali üldiseloomustus: esitaja ­ kogudus ­ s.o lihtsad inimesed, mittemuusikud lihtne viis lihtne rütm
Luteri koraal teoste allikana : polüfoonilised kooriseaded (koraalimotett) koraaliprelüüd, koraalifantaasia (orelile, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) kantaat (vokaalinstrumentaalteos, zanri kulminatsioon Bachi loomingus)
Katoliiklik kirik ja selle muusika
Rooma koolkond ( vastureformatsioon ), Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiili rajaja).
Vastureformatsioon. Trento kirikukogu 1545­1563 Kirikukogu kokkukutsumise põhjused: reformatsiooni kiire levik, suurte alade kaotamine, katoliku kiriku probleemide arutamine , sealhulgas kirikumuusika probleemide arutamine: 1häälse kirikulaulu edu protestantlikus kirikus katoliku kiriku muusika süüdistamine liigses keerukuses ja tekstidest mittearusaamises katoliku kiriku muusika süüdistamine ilmalikkuses (ilmalik laul missa alusena ) vajalikud on reformid , gregooriuse laulu (1häälse laulmise) tähtsuse taastamine gregooriuse laulu lihtsustamine reform teostus aastaks 1614, mil ilmus Editio Medicea ­ gregooriuse laulu uuendatud meloodiate täielik kogu reformis osales ka Palestrina
Rooma (s.o paavsti) koolkonna muusika ja eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina (~ 1525 ­ 1594) looming esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul ­ ta on ,,puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline eeskuju ­ tehniliselt keerukas ja laitmatult sooritatud , samal ajal kõrvale ülimalt ilus kuulata ­ äärmiselt rahulik, tasakaalukas, väärikas jne. Ülimalt viimistletud stiili looja, mida on imetletud ja koolides harjutusi tehes õpitud sajandeid . Lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Säilinud 104 missat, ~400 motetti.
Palestrina, Missa Papae Marcelli, Kyrie
Veneetsia koolkond Veneetsia koolkonna all mõeldakse täpsemalt 16. saj. II poolel Veneetsia Püha Markuse (San Marco ) kiriku ümber koondunud heliloojate tegevust. Koolkonna rajaja: Adrian Willaert (~148090 ­ 1562) (Madalmaade koolkonnast)
Tähtsamad heliloojad:
Andrea Gabrieli (~ 1510 ­ 1586)
Giovanni Gabrieli ( 1557 ­ 1612)
Claudio Monteverdi (1567 ­ 1643 ) (on ühtlasi ooperizanri rajajaid)
Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned: aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel pillide rohke kasutamine pillide ja lauljate paigutamine ruumis laiali, eri rõdudele erinevate koosseisude (kooride) vaheldamine ­ piano ja tutti vastandamine ­ stile concertato ­ s.o alus uue, barokkstiili kujunemisele kujunevad esimesed puht instrumentaalzanrid canzon, sonata, ricercar , toccata jne.
15. ­ 16. saj. ilmalik muusika
16. saj. ­ seltskonnamuusika sajand. Igal maal on erinevad zanrid ja erinev helikeel.
Tekst on oluline ja peab olema arusaadav, kuuldav.
Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti illustreerida . Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Madalmaade koolkonna heliloojate chanson. Josquin ,,Milles regrets" lähedus Madalmaade koolkonna polüfoonilise muusikaga ­ polüfoonia (imitatsioon), rahulik meeleolu.
Orlandus Lassus ,,Bon jour, mon coeur" ­ lihtne homofooniline faktuur.
Prantsuse chanson 16. sajandil. 16. saj. alguse prantsuse heliloojad jätkasid missade ja motettide kirjutamist Madalmaade koolkonna stiilis. 16. saj. I poole Pariisi ümbruses tegutsevad heliloojad kujundasid välja uut tüüpi chansoni. Pierre Attaignant ­ 1. prantsuse nooditrükkal, ilmutas 1528 ­ 1552 üle 50 chansonikogumiku, kokku ~1500 laulu + veel teiste trükised. + veel tohutu hulk chansonide seadeid (nt lautole, häälele ja lautole, klavessiinile jne).
Kuni 16. saj. II veerandini andsid chansoniloomingus ja kirikumuusikas tooni ühed ja samad heliloojad. Koos laululoomingu järsu kasvuga tuli muusikasse palju uusi autoreid.
Populaarseim autor Clement Janequin (~1485 ­ ~1560). Eriti hinnatud kirjeldavate chansonide poolest. ~280 peamiselt 4häälset laulu, stiililiselt mitmekesised . Omapäraseim osa on nn programmchansonid ­ ulatuslikud, lauljale tehniliselt väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse ka helimaali: kujutatakse helides looduspilte, hääli, olustikustseene jne.
Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola , villanella. Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr ­ madrigal.
Frottola ­ õitseng 15. lõpul, 16. algul. Firenzes Medicite õukonna karnevalipidustustel väga populaarsed . Iseloom: stroofilised, süllaabilised, homofoonilised, lihtsa harmooniaga. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades.
Villanella (canzon villanesca ­ talupojalaul). 16. saj. II poolel väga populaarne. Rahvakeelne, sageli labase, madala keelega, vastand peenele ja rafineeritud madrigalile. Vajalik ka vastav laulmismaneer. Ka muud väljendusvahendid on lihtsad. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades.
Madrigal ­ tähtsaim ilmaliku muusika zanr Itaalias 16. sajandil. Sünnib 1520. aasta paiku. Tekstid ­ kõrge kunstilise väärtusega. Tõsine temaatika. Autorid itaalia kuulsaimad luuletajad, sh Petrarca, Torquato Tasso (1544 ­ 1595 ). Helilooja peaülesanne on teksti tõsidust, kunstipära tabada. Läbikomponeeritud, puudub refräänilisus (kordused) ­ pidevalt uuenev muusika, mis väga täpselt jälgib teksti nüansse, teksti rütmi. Varasemad, 1520­1550 ­ 4häälsed. Edaspidi 5, 6 ja isegi enamhäälsed. Madrigal oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks ­ väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel ­ haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde.
Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt (1500 ­ 1568)
Hilise madrigali suurmeistreid: Carlo Gesualdo (Gesualdo da Venosa) (1561 ­ 1613 ) Claudio Monteverdi (1567 ­ 1643) (1. kogumik 1582, kokku 8 kogumikku)
Monteverdi loomingus muundub madrigal tulenevalt muutunud muusikalisest maitsest soololauluks > sellest saab barokkaaria .
1570ndatel aastatel moodustusid ansamblid professionaalsetest lauljatest ­ see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat. Kõige kuulsam oli Ferraras d'Este õukonna naisansambel 1580ndatel. Mantova Gonzagad ja Firenze Medicid moodustasid endilegi sellised. Nende ansde laulmismaneeris palju seniolematut ­ vokaalne virtuoossus , väga tundeline ja tundlik esitusmaneer ­ lähe ooperile!
Ilmalik laul Inglismaal Ilmaliku laulu kõrgaeg kuninganna Elizabeth I valitsusaeg (1558 ­ 1603 ) Madrigalid itaalia eeskujulised Tuntuim autor Thomas Morley (1558 ­ 1602) Ayr ­ uus zanr ­ soololaul ( lauto saatel) John Dowland (1562 ­ 1626) kuulus üle Euroopa
Nooditrükikunst Ilmaliku laulu levikule on tohutult kaasa aidanud trükikunsti leiutamine 1440ndatel ja seejärel nooditrükikunsti leiutamine.
1. mitmehäälse polüfoonilise muusika kogumik ­ 1501, Ottaviano Petrucci, Veneetsia. Edasi: John Rastell Londonis ~1520 Pierre Attaignant Pariisis ~1528 Saksamaal ~1534 jne.
Enamik ansamblimuusikat trükiti ­ iga hääl eri raamatus ­ nn hääleraamatud. Teose esitamiseks oli tarvilik terve komplekt. Või siis ümmarguselt (vt. õpik lk. 147). 1. ansamblipartituur trükiti 1577 . Trükitakse seda, mis on kõige populaarsem ja kõige rohkem sisse toob ­ s.o seltskonnamuusika ja selle seaded. Vaimulikus muusikas jätkus tava noote käsitsi ümber kirjutada.
16. sajand ­ tantsusajand, instrumentaalmuusika iseseisvumise sajand. Tava saata laulu pilli(de)ga ­ väga vana. Varasemas muusikas kirjas vaid vokaalpartii, kuidas, mis pillidega saadeti ­ ei teata. Kuni 16. saj.ni oli muusika enamasti seotud tekstiga ­ puht instrumentaalset muusikat väga vähe! Samas: palju vokaalmuusikat oli kasutusel ka instrumentaalsena ­ lauldi ja mängiti samu teoseid. Vokaalteose kõiki hääli võidi laulda Kõiki hääli võidi ainult mängida Osasid hääli võis laulda ja osasid mängida Kõiki hääli võidi laulda ja mängida Niisugune musitseerimine oli seltskondlik ­ omavaheline ja mitte kontsertlik ­ kellelgi kuulamiseks. 16. sajandil on väga populaarsed laulude seaded pillidele.
16. sajandit võib nimetada ka tantsusajandiks. Nii nagu oli iseenesestmõistetav oskus laulda ja pilli mängida, oskas haritud inimene ka tantsida. Instrumentidega oli alati saadetud tantsimist. See oli suuresti improvisatsiooniline kunst. 16. sajandil kujunevad teosed, millede pealkirjad viitavad tantsule, kuid muusika ei ole mõeldud tantsimiseks, vaid kuulamiseks (vrd. Astor Piazzolla tangod): nt. Pavaan (4/4, mõõdukas) + Galliard (3/4, kiirem) > lähe barokksüidile.
16. sajandil kujunevad puht instrumentaalzanrid: Ricercar ­ (it. ricercare ­ proovima) ­ imitats. polüfooniline (välja kasvanud motetist) Fantaasia Capriccio Toccata (it. toccare ­ puudutama) Canzone = chanson Sonata Variatsioonid Karakterpalad
Populaarsed on: lauto (s.o kõige populaarsem pill!) erinevad klahvpillid ( klavessiin , klavikord, Inglismaal virginaal), konsordid ühte tüüpi pillidest (nt. plokkflöötidest, viooladest)
NB! Orel ja reformatsioon ­ orelite purustamised protestantlikes maades.
Esimesed instrumentaalmuusika koolkonnad: Veneetsia koolkond ­ Andrea ja Giovanni Gabrieli 16/17 saj. vahetus Inglise virginalistid 16/17 saj. vahetus ­ William Byrd (1543 ­ 1623) ­ esimene klahvpillimuusikakoolkond