Madalmaade muusika 15.-16. Sajand. (1)

RENESSANSS
14.saj.teine pool – 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti.
Renessansi muusika :
* Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika.
*juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja Lõuna-Prantsusmaa.
*Uued muusikažanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal
Renessansi tuntumad kirjanikud:
* W. Shakespear
* G. Boccaccio
Tuntumad kunstnikud:
* L. Da Vinci
* Raffael
* Michelangelo
Orlando di Lasso – helilooja
Josquin des Prez
J. Ockeghem
G. Dufay
*M. Kuther algatab usureformatsiooni.
*Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei)
Renessanss:
1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele?
- Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel.
2. Millal oli renessansiajastu?
- Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini.
3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas.
- Kirik oli uue muusika vastu. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut koodsa kunstimuusika vastu juba 13. saj. Ühiskonnas oli kirik tähtsal kohal, sest kirikust algas oluline haridus .
4. Nimeta ajastu olulisemaid teadusesaavutusi.
- Muusikalisi intervalle põhjendati Pythagorase eeskujul arvsuhtega ja seoti muusika niiviisi kõige universaalsemate loodusseadustega. Keskaegsed traktaadid seletati matemaatika abil.
5. Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili olulisemaid tunnuseid.
- Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Uus kompositsioonitehnika , mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. Imitatsiooniline polüfoonia.
*Muusika on enam seotud tekstiga . Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist.
*Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia , mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.
6. Seleta mõisted:
* Dekameron – Giovanni Boccaccio teos
* Docta Sanctorum – Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses.
* Suur skisma – roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine.
* Sekulariseerimine –
7. Kes on?
*Petrucci – Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika.
*Josquin Desprez – Muusikaline suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias.
ARS NOVA
1. Selgita mõisted:
*Ars nova – (lad k. – „uus kunst “ ) tähistatakse muusikalist Pr-l 1320-1380a.
*Ars subtiliour – Guillaume de Machaut `i looming.
* Motett – žanr, mis oli algselt kiriklik teos, hiljem kuulus rohkem seltskonnamuusikasse.
*Lai –
*Virelai – Peamine lauluvorm, mis oli tuletatud tähtsamatest luulevormidest, see on ballaad .
*Taba – korduv rütmijärgnevus.
*Color – Korduv helikõrguste järgnevus.
*Madrigal – kahehäälne Itaalia lauluvorm, sisuks karjuseidüllid ja armastus.
* Caccia – tavaliselt kolmehäälne laul, vorm on peenem ja keerukam
*Isorütmika – pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine.
*Trecento – 14. sajandi kultuur Euroopas, elegantne, ilmalik seltskonnakunst.
2. Heliloojate kokkuvõtted :
* Philippe de Vitry – Tegutses Prantsusmaal, teda peetakse ars nova`le alusepanijaks. Ta oli Prantsuse õukonnas kõrgel positsioonil. 1351.a.sai temast piiskop Pariisis. Ta oli väljapaistev filosoof, ajalooline, matemaatik, muusikateoreetik ja luuletaja.
Tema peateos – Traktaat „ Ars nova“
*Johannes de Muris – Pariisi ülikooli magister. Tema koos Vitryga pani aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil.
*Quillaume de Machaut – Tema elu on peamiselt seotud Remsi linnaga. Ta asus tegema poliitilist karjääri Böömi kuninga teenistuses. Ta oli suur luuletaja ja ilmalike laulude looja( tekstide ).
*Francesco Landino – Oli pime muusik , kes elu lopupoole tegutses Firenze toomkiriku organistina. Ta oli omal ajal hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias.
3. Kuidas ja tänu kellele arenes muusikateooria 14.sajandil?
- Tänu Pr muusikale Philippe de Vitry`le arenes muusikateooria 14.sajandil. Üheks tema peateoseks on peetud muusikateoreetilist traktaati „ Ars nova“.
Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.
1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt Madalmaade hulka?Miks?
- Nimi Madalmaad seostub tänapäeval eelkõige Hollandiga, see aga on eksitav, sest Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi)keelt. Geograafiliselt hõlmab see tänase Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Hollandi, kus elavad flaamlased, valloonid , hollandlased ja prantslased . 15.sajandil ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ning sel ajal moodustasid Madalmaad ka tugeva kultuurilise terviku.
2. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansi ajastu muusika võrdkujuks?
- 15. sajandi algul olid Madalmaad soodskas pinnaseks kunstidele ja muusikale- rikas Burgundia riik koondas kunstnikke kriisidest ja sõdadest nõrgestatud Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja koguni Itaaliast . Selle tulemusena Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas univesaalsuse ja üldmõistetavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15.-16. sajandi vokaalpolüfooniat.(Kuna aga Burgandia riigi langus oli niisama kiire kui tema tõus, siis pudenes Madalmaade muuskakunst 15. sajandi lõpul mööda Euroopat laiali).
3. Mida tähendab mõiste a cappella:
*Renessansiajastul-pillisaateta vokaalmuusika, kuid see pole päris täpne. Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada , samuti võivad kõik hääled olla pillidega dubleeritud. A cappella ei tähista esitust ilma pillideta, vaid kapelliga, ansambliga , kuhu võisid kuuluda (õigemini-kuhu eelistatult kuulusid)ka pillid. A cappaella-stiil tähendab lihtsalt võrdväärsete häältea ansamblipolüfooniat.
*tänapäeval- Kuni 16. sajandi lõpuni ei kirjutanud helilooja üldiselt partituuri oma teose koosseisu-see kujunes vastavalt võimalustele ja esitajate fantaasiale. Nüüdselajal seda tehakse. On välja kujunenud.
4. Koosta tabel Madalmaade koolkonna põlvkondade kohta(5)
[1.)Põlvkond, tegevusaeg 2.) Heliloojad 3.)Muusika iseloomustus 4.)žanrid.]

Esimene põlvkond. (Meistrid sündinud 1400. aasta paiku, tegevusaeg 1420-1460).

Heliloojad – Madalmaade stiilil on eelkäijaid varasemas inglise ja itaalia muusikas-John Dunstable, Johannes Ciconia. Uue stiili alusepanijaks on aga Guillaume Dufay. Põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois.

Muusika iseloomustus-Selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsi-ja sekstiintervallile põhinev harmoonia , imitatsiooniline polüfoonia.

Žanrid- missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul.

Teine põlvkond. (Meistrid sündinud 1430. aasta paiku, tegevusaeg 1460-1490).

Heliloojad- Charles Südi, Johannes Ockeghem(madalmaade helilooja), Antoin Busnois, Johannes Tinctorise.

Muusika iseloomustus- iseloomustab „renessanslikult“lihtne meelelisus, siis teisel poolel muutus kompositsioon taas „gootilikumaks“-mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale.

Žanrid- Need samad mis kujunesid eelmisel perioodil, kuid varem domineerinud ilmalik laul loovutas oma koha missale ja motetile.

Kolmas põlvkond. (Meistrid sündinud 1440.-1460.aastatel, tegevusaeg 1490- 1520 )

Heliloojad – Varasemaid meistreid hollandlane Jacob Obrecht, kõrgrenessansi suurim helilooja Josquin Desprez, Heinrich Isaac , Loyset Compere, Pierre de la Rue, Jean Mouton.

Muusika iseloomustus – Kompositsioonis eelistati pala selgelt liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks , sellest lähtub tasakaalustatud, sageli ka sümmeetriline ülesehitus. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines tejstis üheaegset skandeerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on tavaliselt selgelt kuulda. Teksti hakkas inspireerima muusikaline väljendus: ilmuvad tundelise väljenduse võtted, mi lisavad väljendusjõudu tekstile , ning piltlik väljendus, mis „maalib“ tekstikujundeid elavaiks. (Josquinile on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm).

Žanrid – Missa, motett, ilmalik laul, reekviem-missa, poeteetiline ood.
****

Neljas põlvkond. (Meistrid sündinud 1500. paiku, tegevusaeg 1520-1560).

Heliloojad – Üks peamisi meistreid oli keiser Karl 5. Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa , Adrian Willaert.

Muusika iseloomustus – Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat viiehäälset kompositsiooni. Muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks , sellele järgens siiski veel ilmekam ja jõulisem manerism sajandi algul.

Žanrid – See ei puudute mitte üksnes peenemaitselistes haritlasteringide viljeldunud ilmalikku laulu, eriti madrigali, vaid ka parimate õukonnakapellide väljendusrikast ja komplitseeritud motetikunsti.
*****

Viies põlvkond. (meistrid sündinud 1520.-1530. aastatel, tegevusaeg 1560-1600).

Heliloojad – üks kuulsamais madalmaade muusikuid oli Philipp de Monte, Euroopa imetletuim muusik Orlandus Lassus .

Muusika iseloomustus – Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse , suurema tundelisuse, tihti aga šokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaažidega ning leiutasid rohkelt võtteid, millega teha teksti kujundeid lausa „nähtavaiks“. Ekspressiivsus ja dramatism, mis olid võõrad tasakaalukale kõrgrenessansile, iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt.

Žanrid – Missa, reekviem, magnificat, passioon, Jeremia kaebelaul, hümnid, litaania, motett.