RENESSANSS (2)

MUUSIKAAJALUGU
RENESSANSS 14.-17. saj
1. RENESSANSS
Mõiste: „renessanss“ tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil.
Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde.
2. AJASTU SAAVUTUSED
 Maalikunst : Da Vinci „ Mona Lisa“ ja „Püha õhtu söömaaeg“, Sixtuse katedraali laemaal,
 Arhitektuur : Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss
 Skulptuur : Michelangelo detailsed skulptuurid ( Mooses ja Taavet), J.Goujoni „Nümfid“
Kirjandus: Boccacio „ Dekameron “
Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm
 Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum.
Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on:
kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus.
 seotus tekstiga : Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub.
 meloodia : Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega.
3.ARS NOVA
 Mõiste: ars nova (lad. k ‚uus kunst ‘) – muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320 -1380.
Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale .
Muutused:

• Hakati märkima üles loomingu autorit
  
• Hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, ilmusid esimesed anonümsed ordinaariumitsüklid.
  

Guillaume de Machaut Esimene muusikaliselt tervikuna loodud missatsükkel

• Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett . Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette.
  
• Ilmus mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid: ballaad , rondeau ja virelai.
  
• Teoste rütmika muutus keerukaks. Taktimõõt vahetus sageli. Kasutati pikemate korduvate rütmijärgnevust e. isorütmikat.
  

Philippe de Vitry – peetakse ars nova’le alusepanijaks. Oli väljapaistev filosoof , ajaloolane , matemaatik , muusikateoreetik, luuletaja. Peateos eks traktaat „Ars nova“.
Johannes de Muris – Tema ja Vitry kirjutised panid aluse uuele rütmisüsteemile, milles võisid vältused jaguneda ka kaheks.
Guillaume de Machaut (1300-1377) – Ars nova väljapaistvaim helilooja . Poliitik , luuletaja. Olulisim luuleteos  „Tõsilugu“. Keerukad motetid, kunstiliselt lihvitud tuvääriromaanid. Kuulsaim teos  esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel „La messe de Nostre Dame“.
Ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga.
4. MUUSIKA 14. SAJANDI ITAALIAS. TRECENTO .

• Trecento – Itaalia omapärane mitmehäälne muusikakultuur 1330 -1435.
  
• Trecento-muusika on õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on tagaplaanil.
  
• Tähtsaim lauluvorm madrigal – 14. sajandil tekkinud enamasti 2-häälne ilmaliku laulu vorm, alumine hääl lihtsam ülahäälest. Sisuks karjuseidüllid ja armastus.
  
• Caccia – teine põhivorm. 3-häälne, rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaanonina teineteist imiteerivat ülahäält.
  
• Tähtsamad heliloojad:
  
  • Francesco Landino – pime muusik , helilooja, luuletaja, muusikateoreetik. Säilinud üle 150 teose, enamik mitmehäälsed ballata’d(sarnaneb virelai’ga). Tema muusika meenutab juba kõrgrenessanssi. Pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost.
    
  • Jacopo da Bolognapeamiselt madrigalid
    
  • Giovanni da Casciapeamiselt madrigald
    

5. MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL

• Madalmaad – Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland , sest kunagi oli kogu see piirkond üks riik – Burgundia Hertsogiriik.
  

• Madalamaade vokaalpolüfoonia=renessansiajastu muusika, sest samal ajal, kui teised riigid olid kriisides ja sõdadest nõrgestatud, olid Madalmaad rikkad ning kunstnikud kogunesid sinna.
  
• Segunesid inglise, prantsuse, itaalia muusikatraditsioonid
  
• Žanrid:
  
  • missa( cantus -firmus-missa, paroodiamissa)
    
  • motett – kadus isorütmiline ehitus, mitmetekstilisus. Lad.keelne, polüfooniline. Aluseks missa propriumi osa tekst.
    
  • ilmalik polüfooniline laul – prantsuse keelne
    
• Cantus firmus: Põhimeloodia missatsüklis, tavaliselt tenor . Cantus firmus’ena kasutatd viis andis missale ka nime.
  
• Madalmaade koolkond: tähtsaim keskus Philippe Hea õukond Dijonis.
  
  • Kujunes uudne muusikaline keel, alguse sai uus polüfooniatüüp imitatsiooniline polüfoonia – häled ei vastandu tempode ja rütmikaga, ideaal kõkide häälte ühtsus ja harmoonilisus.
    
    • Kaanon – imitatsioonilise polüfoonia viimistletuim ja ratsionaalseim vorm. Võetakse 4nda häälena kasutusele bass .
      
    • A-capella-stiil – võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia. Tänapäeval mitmehäälne saateta vokaalmuusika.
      

• Madalmaade stiili põlvkonnad:
  
  • I
    
    • Guillaume Dufay, Gilles Binchois
      
    • Selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist mõjutatud rütmika, terts - ja sekstintervallid, imitatsiooniline polüfoonia.
      
    • Žanrid: missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul
      

• II
  
  • Johannes Ockeghem, Antoin Busnois, Johannes Tinctorise
    
  • Kompositsioon mõistusepärasem, keerukam . Rütm vabam, kaob seos tekstiga. Tähelepanu rohkem üksikuile meloodialiinidele, kui kooskõlale.
    
  • Žanrid: missa, motett
    
  • Kaanon – võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest, seotud tekstiga.
    
• III
  
  • Jacob Obrecht, Josquin Deprez, Heinrich Isaac
    
  • Tasakaalustatud ja sümmeetriline ülesehitus, lihtsustatud rütm. Harmoonia mängib suuremat rolli, polüfoonia pole keerukas.
    
  • Missatsüklid, motetid, ilmalikud laulud
    

• IV
  
  • Madalmaade koolkond hakkas lagunema
    
  • Hinda läks individuaalsus, tugev isikupära
    
  • Musica reservata . väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika
    
  • Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa , Adrian Willaert
    
  • Motetid, madrigalid
    
• V
  
  • tõusid esiplaanile itaallased
    
  • kujunesid uued koolkonnad
    
  • värvirohke, jõuline, isikupärane väljendus
    
  • iseloomulikud on eksressiivsus ja dramatism
    
  • Philippe de Monte , Orlandus Lassus
    
  • Missad, motetid, ilmalikud laulud, kaebelaulud, hümnid, passioonid jpm
    

Orlandus Lassus:
looming: impulsiivne väljenduslaad, dünaamilisus ja värvirohkus. Vähendatud/ suurendatud intervallid
žanrid: lustlikud ilmalaulud, passioonid, reekviemid, kaebelaulud
teosed: „Mu armas preili “, „Kaja“
mõju: täna tema õpilastele püsis polüfooniatehnika ning jõudis tulevaste heliloojate (Bach, Schütz) loomingusse
6. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA

• Protestantism: Usulahk , mis tekkis 1517 aastal, kui Martin Luther tuli välja naelutas oma kuulsad 95 teesi kiriku uksele.
  
• Luteri koraal: saksa protestantlik kirikulaul . Aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed kooriseaded.
  
• Vastureformatsioon: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist, arutati polüfoonilisest muusikast loobumist. Keelati ilmalikud laenud.
  

Giovanni Pierluigi da Palestrina
looming: vaimulik. Taotluslik kõigi elementide harmoonia. Ideaal rahulik, lihtsa rütmiga, sujuv . Kolmkõlaharmoonia. Esineb vähe dissonantse.
žanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid
teosed: Missa Papae Marcelli
mõju: stiil kujunes klassikaliseks, seda jäljendati mitu sajandit. Tehnikaharjutusi kirjutatakse tema eeskujul tänaseni.
7. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL

• 16. sajandil laienes muusika tarbijate ring, kuna leiutati nooditrükk ja esile tõusis ilmalik laul
  
• muusika esituskoosseisud:
  
  • kõiki hääli võidi laulda
    
  • kõiki hääli võidi mängida (pillikoosseis vaba)
    
  • hääli võis jagada vabalt lauljate ja mängijate vahel
    
  • kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides
    

• musitseerimine oli seltskondlik: polnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõigile osalemiseks
  
• Prantsuse šansoon – valdavalt 4-häälne, sarnane motetile. 2 laulutüüpi: sentimentaalne ja meloodiline või kiire ja lõbus. Kuulsaim esindaja Clément Janequin  „Lindude laul“, „Naiste loba“
  
• Itaalia ilmalikud lauluvormid:
  
  • Frottola – 3-4-häälne kergesisuline rahvalaul, meloodia ülemises hääles
    
  • Villanella – 3-häälne, rõhutatult algelise kõlaga.
    
  • Balletto – villanella alaliik, ülipopulaarne tantsulaul. Iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid.
    
  • Madrigal – tõsisesisuline armastuslaul filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga. Lauldi haritlaste, õukonna, akadeemia, sõpruskondade hulgas (musica reservata). Keeruline polüfoonia (5-6 häält). Monteverdi. Kadrigal kasvas üle…:
    
    • Kammerkantaadiks
      
    • Barokkaariaks
      
    • Madrigalikomöödiaks
      
      • Saksamaa:
        
        • Ühehäälsus püsis tänu meistersingeritele ning nende pärast tekkisid ka tsunftid.
          
          • Inglismaa:
            

• Madrigal erines Itaalia omast, sest oli rahvalikum ja tekstid ei vastanud itaalia kõrgetele nõuetele.
  
• Ayr – laulusaatega soololaul
  

8. INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL

• 16. sajandil hakati kirjutama seadeid pillidele
  
• tabulatuur – noodikiri , mis tähistab mite helikõrgusi, vaid mänguvõtteid
  
• pillid:
  
  • orel (positiivorel, kirikuorel, portatiivorel), klavessiin , klavikord
    
  • plokkflööt, põikflööt, pommer , dulcian, fagott , krummhornid, trompetid , tromboonid, tsink (soolo)
    
  • lauto , viola da gamba (soolo), viola da braccio, rebekk
    
    • sonare – kõlama
      
    • tantsud: branle, aeglane pidulik pavaan, kiire galliard
      
    • ansamblimuusika vormid:
      

• canzon
  
• sonata
  
• ricercar