Muusikaajalugu 5.-16.saj (0)

MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND – 16. SAJAND
Keskaeg 5 – 13 sajand.
Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa . Kontsert muusika aluseks on missa.
Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks.
Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed . Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine . Antifoon-refrääniliselt korduv vastulaul.(kahe koori vaheldumine ) Hümn on stroofilise värsstekstiga. Skventsil- vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.( solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil.
Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus laadide nimed langevad küll ühte vanakreeka omadega, kuid nende vastavad heliread on täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor . Pole loomulikku mažoori ja minoori , ei tunne ka helide kõrgendusi ja madaldusi.
Vajadus noodikirja järele tekkis alles 8 sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.
Troop -traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid -rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud . Suurim vagandiluulekogu „Carmina Burana “. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud , kuulsaim prantsuse rahvuseepos „ Rolandi laul“. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu.(trobar ja trouver-leidma ja leiutama ) Alguse sai 11.saj.lõpul Provene`ist. Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja-Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. Minnesingerid -12.saj. saksa rüütlilaulikud e. armastuse laulikud. Lauda-kiidulaul, õukondlik vaimulik laul Itaalias, Cantiga-Hispaanias ühehäälne vaimulik laul.
Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile on säilinud ka 19 tema viisi. Kuulsaim Arrasi linna laulik oli Adam de la Halle, kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule.
Poogenpillid- fiidel , rebekk. Näppepillid- harf, lauto , psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid -flööt, šalmei.
Gooti periood.
Mitmehäälsuse tüübid: burdoon -liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks.-varaseim polüfoonia tüüp.
Pariisi Norte -Dame koolkond 1150- 1250

• 12.saj. lõpul Pariisi ülikooli teke
  
• 1163 alustati gooti stiilis Norte-Dame´i ehitust
  
• Leoninuse tegevusaeg jääb 12.saj.II poolde ja tema ajal loodud orgaaniumid on kahehäälsed. Perotinuse tegevusajal, 12.saj. lõpul ja järgmise alguses oli peamiseks muutuseks kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine .
  

Motett - 13.saj. prantsuse muusika mitmehäälsuse vorm ja ka mitme tekstiline laul.
Renessanss 14 – 16 sajand.
Vararenessanss 14.saj.
Muusikas tuleb vaimuliku kõrvale ilmalik žanr, tekib vastasseis kirikuga . Väärtushinnangud hakkavad lähtuma inimesest. Hakati rohkem väärtustama meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega.
ARS NOVA- muusikastiil Prantsusmaal 1320- 1380 . Keskaegse kunstniku looming on anonüümne. Sel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika žanrides. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, kõige enam aga pikkade tekstidega osi. Motett-13.saj. kiriklik teos ja mis sajandi lõpuks kuulus rohkem seltskonnamuusikasse, sai 14 saj. kõige esinduslikumaks žanriks. Motetid kui oma aja keerukaimad teosed on kõige huvitavamad näited selle ajastu kompositsioonitehnikast. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest, need olid ballaad , rondeau ja virelai.
Ballaad, 2-4 häälne ilmalik laul, Roneau, 3-häälne laul ühe muusikalise põhikujundi sagedase kordamisega, sageli ka soolo ja koori vaheldumisega. Virelai, trubaduurilaulude sarnased ühehäälsed laulud.
Muusikas peetakse ars novale alusepanijaks Philippe de Vitry. temalt on säilinud 12 motetti. Tema kolleeg oli Johannes de Muris, nende kirjutised panid aluse rütmisüsteemile. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine.
Guillaume de Machaut , ars nova väljapaistvaim helilooja , elas Reimsi linnas. Tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud. „Tõsilugu“. Esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimuliku muusika žanrist tähtsamaks. “Mu lõpp on minu algus“. Tema kõige tähtsam teos – on esimene üheautori loodud terviklik missatsükkel „La messe de Nostre Dame“ (nelja häälne).
Muusika 14.sajandi Itaalias TRECENTO .
See on Itaalia humanismi sünniaeg ja vararenessansi kirjanduse õitsenguaeg. Trecento-muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Madrigail-tähtsaim itaalia lauluvorm, enamasti kahehäälsed, lihtsa vormiga tekstide sisuks on karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli peenem ja keerukam caccia - kolmehäälne. Trecento suurkuju oli pime muusik Francesco Landino (Landigani) oli hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias.
Kõrgrenessanss 15-16 sajand.
Madalmaade koolkond-kogu piirkond, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. 15. saj. ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik. Muusikas mõistame renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16 sajandi vokaalpolüfooniat. Madalmaade muusikakunst pudenes 15.saj. lõpul mööda Euroopat laiali. Eelkõige elas see edasi Prantsusmaal. 14.saj. domineeris kunstmuusikas ilmalik laul ja pühendusmotett. 15. saj. tõusis taas esiplaanile kirikumuusika (missa) ja tähtsal kohal olid ka polüfoonilised hümnid.
Kõige esinduslikumaks žanriks 15. ja 16. muusikas sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missade aluseks võeti ilmalikud viisid. Missa kõrval on eriti 16. saj. oluline nn. paroodiamissa, mille aluseks on terve polüfooniline teos. Selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik alul. Teiseks põhižanriks jäi endiselt motett, ent erineb oluliselt varasemast , renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul.(mitme häälne) Tavaliselt on aluseks missa mõne propiumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut.

• Alates 15.saj.-uusaja kultuur( humanism , varakodanlus).hakati mõtlema, et need on heakõlalised intervallid , mis meeldivad kõrval kuulata. Tekkis harmoonia .(kolmkõla)
  
• Tasakaalustatud stiil.
  
• Universaalne helikeel -pole piirkondlikke erinevusi
  
• Hingamisest lähtuv muusika liigendus .
  
• Polüfooniliste liinide põimumine akordideks.
  
• Heakõlaline harmoonia (kolkõla)
  
• 4 häälse koorifaktumi tekke (bassiregister)
  
• Ilmaliku muusika osatähtsuse suurenemine, uuendused tulid ilmaliku muusika kaudu.
  

Madalmaade stiili arengut jagatakse viieks etapiks.
I põlvkond. 1420 - 1490 . (Purgundya)
Uued žanrid-missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. Uue stiili alusepanijaks on Guillaume Dufay (u1400-1474) Oli pärilt Burgundia keskusest Cambrai´ist.Kirikumuusika looja. Tema kuulsaim teos on motett „Äsja rooside õisi…“. Teine kuulsam meister oli Gilles Binchois- prantsus keelsed ilmalikud laulud.
II põlvkond 1460-1490.(Prantsusmaa)
Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga , helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Ilmalik laul loovutas oma koha missale ja motettile. Kõige iseloomulikum on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenuimaks võtteks on kaanon . Kaanon on võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletataks teistest-kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab.
Tähtsaim helilooja Johannes Ockeghem (u 1420-1497) Pärit Ida-Flandriast, õpetas ka heliloojaid. (Antoin Busnois, Johannes Tinctorise)
III põlvkond 1490- 1520 (Itaalia)
Tasakaalustatud sageli ka sümmeetriline ülesehitus, häältekooskõla-harmoonia- mängib järjest suuremat rolli (kahe koori vastandumine ), hakatakse rohkem jälgima teksti. Suurim helilooja oli Josquin Desprez-„muusikute vürst“, kes avas teiste silmad muusikale . Sündis Põhja-Prantsusmaal. 15 ja 16 sajandi vahtusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa tema loomingust oli juba tema eluajal trükis ilmunud. „Relvastatud mees“.(Heinrich Isaac , Loyset Compere, Jean Mouton).
IV põlvkond 1520-1560
Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ka viiehäälset kompositsiooni, väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks. Iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika. Peamiseid meistreid oli Nicolas Gombert (u1500- 1556 ), Adrian Willaert ( 1480 -1562)-kiriku kapellmeister, valmistas ette hilisemat Veneetsiakoolkonda – tekib metseenus.
V põlvkond 1560-1600
Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse. Kõige selgemalt iseloomustavad seda ajajärku ekspressiivsus ja dramatism. Orlandus Lassus (1532-1594) Sündinud Prantsusmaa ja Belgia piiril Monsis. Oli tenorilaulja ja kapellmeister. Kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Oluline roll Saksa muusika edasises arengus.„Mu armas preili “,“ Kaja “ Teine kuulsus
Saksa protestantliku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks ja kirikumuusika ei tohtinud sisaldada midagi kirglikku ega ebapuhast.
Rooma koolkond – tähtsaim esindaja Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) Sündinud Rooma lähedal, kapellmeister, õpetas muusikat jesuiitide seminaris. Vokaaltehnika ja kontrapunktiõpetuse eeskuju. Peaaegu kogu looming on vaimulik, missatsüklid, motettid , hümnid. Tal on ka umbes 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali . Palestrina õpilastest oli kõige väljapaistvam Tomas Luis de Victoria (1548-1611)

• Tekst selgelt välja tuua
  
• Ei tohi olla liiga tundeline
  
• Ilmalik stiil vaimulikust välja jätta.
  

Veeneetsia koolkond – San Marco kirik , alatari kohal kaks vastakuti orelit , külg rõdud, koori ja pillikoosseisudest sai alguse mitmekoorimuusika. Üha olulisemaks muutus häälte kooskõla, orkestri muusika laialdane levik. Alguse saab kontsertlik kirikumuusika. Aluse panija Adrian Willaerti, tema õpilane Andrea Gabrieli.
Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil.
Prantsuse šansoon-prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Valdavalt 4 häälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad, enamasti on need armastuslaulud . Üks kuulsamaid Clement Janequin (1485-1558)
„Lindude laul“,“Sõda“,“Pariisi hõiked“.
Frottola - rahvaliku laulutüübi nimetus, puhtalt õukondlik laulutüüp. Lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään. Sai alguse karnevali pidudest. Hilisem oli poeetilisem ja lihvitum, siit sai alguse madrigal . Veelgi rohkem matkis rahvamuusikat villanella - kolmehäälne ja tihti rõhutatult algelise kõlaga, hõlmab erinevaid vorme. Sellest kujunes välja tantsulaul balletto, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal – tõsine armastus laul, filosoofilise, erootilise, aga ka tihti religioosse alltekstiga, värsivorm vaba, iseloomulik on puändiga lõpetus paaris viimases värsireas. Suurim meister Jacob Arcadelti(u1500-1568)“Valge õrn luik“ Lauldi õukonna ringis ja ka haritlasteseas.
Algselt lauldi oma vahel, ilma kuulajateta.
16.saj. olid klahvpillidest kasutusel orel , klavesiin ja klavikord. Puhkpillidest: pommer, dulcian , fagott, krummhornid. Vaskpuhkpillidest kasutati trompeteid, tromboone ja tsinki.
7