elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ka ümbritsevasse ellu, milles avastati ilu ja harmooniat. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Ars Nova ajastul kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Neid loodi sageli samapoliitiliselt oluliste sündmuste, näteks kroonimispidustuste puhul. Sel ajal väljapaistvam helilooja oli Guillaume de Machaut. Tema teostest on säilinud suur hulk ilmalike laule ning terviklik missatsükkel „La messe de Nostre Dame“. Tänapäeval pole muutunud see, et endiselt seostadakse teost autoriga ja pille kasutatakse lauludes. Nooditrüki leiutamine aitas kaasa väga laialdasele levikule linnakultuuris. Samuti levis mitmehäälne laulukultuur tänu koolihariduse edenemisele. Guillaume de Machaut „La messe de Nostre Dame“. https://www.youtube.com/watch?v=mvIEA2dBKG Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/renessanssifilosoofia.ht m https://www.google.ee/search
Gillette la Mercierega. Veel üks märga nende erisuhtele on dokument 1434 aastast, mis on seotud kinnisvara ja Bourgesiga. Dokument oli kirjutatud varasemale omanikule, Dukesi kunstnikule, Pol natif du pais d`Alemaigneile (elas Saksanaal).Teistest dokumentidest teame , et Duke omandas vara 1401 aastal, selle andis talle tema algne laekur. Pärast laekuri vabastamist andis Duke maja Paul de Limbougile. Vara kirjeldab 1434 aasta dokumendid ,,une des plus gräns et pluss spacieuse do nostre dite ville de Bourges (üks suur ja kõige avaram linn Bourgesis). Maja iseloomustab sobiv lause nagu: und es seigneurs de nostre sang et lignage (on toimunud ülemkoja meie vere ja põlvnemisliini mööda). 24 Sisukord: 1. Sissejuhatus 3.Vennad Limbourgid (eluolu ja lühikokkuvõte) 5. Perekonna päritolu. 6. Kuulsaim töö: ,,Tres riches heures du Duc de Berry". 7.Kes oli Patroon ja kuidas värviti. 8
- 23 motetti tähtsaim Madalmaade maastike maalija. arhitekt, slulptor ja - ilmalikud laulud helilooja * Maalis nii insener. - missatsükkel "La * Ta oli samuti fantaasiarohkeid pilte * Tuntuim teos "Mona messe de Nostre Dame" suurepärane laulja. kui realistlikke pilte. Lisa" (1508) * Ars nova väljapaistvaim * Tema loomingust on helilooja tuntud kümmekond * Väga haritud mees terviklikku missat, säilinud neist on vähesed Giuseppe Archimboldo
Nüüd kasutati erinevaid taktimõõte teose kestel ning eri taktimõõte üheaegselt erinevates häältes. Guillaume de Machaut oli Prantsusmaal Ars nova väljapaistvaim helilooja. Ta elas aastatel 1300-1377 ning kuulus kõrgelt haritud mehena vaimulike kõrgkihi hulka. Machaut lõi peamiselt luuletekste ja komponeeris neile ka palju muusikat. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suurel hulgal ilmalike laule ning terviklik missatsükkel ``La messe de Nostre Dame`` (tõlkes Jumalaemamissa). On arvatud et see kirjutati 1360.ndatel aastatel ning esitati kuningas Charles V kroonimisel. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus žanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. Machaut on üks esimesi heliloojaid, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks.
tema peateos ,,Ars nova" sellejärgi sai ka ajastu nime! JOHANNES de MURIS tema ja VITRY panid aluse uuele rütmisüsteemile. Vanasti jagati vältusi kolmeks nüüd hakati neid jagama ka kaheks. 3 osaline perfektne 2 osaline imperfektne. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine )huvitavaim kompositsioonivõte. GUILLAUME de MACHAUT ajastu väljapaistvaim helilooja. Lõi ise tekstid pani laulu tundelise meloodia kuulsaim teos ,,La messe de Nostre Dame" Ars subtilior e. Ajastu lõpp. Sõja aeg . Silmapaistvaid teoseid ei olnud. Ei anna võrrelda ars nova suurte isikutega TRECENTO - õukonna elegantne ilmalik seltskonnakunst vaimulik muusika oli tagaplaanil! Madrigal tähtsaim itaalia lauluvorm 14. Saj. Enamasti 2 häälne. Caccia peenem ja keerukam kui madrigal caccia tähendab jahti esimene ja teine hääl jahivad ennast ja üksteis alumine rahulik!
Muusika Ars nova väljapaistvaimaks heliloojaks sai just Guillaume de Machaut, kelle juba esimeses dateeritavas teoses nähakse küpset ars nova stiili. Kolmehäälse moteti "Bone pastor Guillerme - Bone pastor qui pastores" lõi Machaut juba 1324. aastal Guillaume de Trie Reimsi peapiiskopiks pühitsemise puhul, kuid valdavalt kirjutas ta oma muusika küpsemas eas, alates umbes 1340. aastast. Notre-Dame'i missa Machaut' kuulsaim teos neljahäälne "La messe de Nostre Dame" on esimene ühe helilooja loodud terviklik missatsükkel. Teose kohta on arvatud, et Machaut kirjutas selle 1360ndate aastate algupoolel Charles V kroonimiseks. Selle üle, kas see on tegelikult tsükliline tervikteos, on vaieldud. Kahtlust ei avaldata küll selle suhtes, et selle kõik osad kirjutas Machaut, küll aga selles osas, kas ta kavandas selle terviklikuna. Motetid Machau'lt on säilinud 23 motetti. Vaimuliku sisuga motetid ja 14. sajandi algul moodi läinud
tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5. Madalmaad kujunesid 15-16 saj. EU kultuurikeskuseks, sest Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ning muusikuid ja teisi kultuuritegelasi üle terve Euroopa ning sedasi tekkis seal ka 15.saj esimesel poolel uus muusikastiil, mis
VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära
· Ratsionaalsus, matemaatiline kord. · Samas ekspressiivne, laulev meloodika ja tundeline väljenduslikkus. · Ilmalike motettide osa ülekaalus (armastuslaulud, pühendused väljapaistvatele isikutele · Ilmalik laul nimetatud ka viimaseks truvääriks. Looming siiski kunstiliselt lihvitud ja õpetatud kirjaviis. · Neljahäälne missatsükkel tema kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". 6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas Trecento · Õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika kaugel tagaplaanil. · Madrigal itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2
joonte keerukus,isorütmika,ratsionaalsus kasutamisele on ta suutnud sinna ühendada ka laulva ja tundelise meloodia.Selles seisnebki tema geniaalsus.Machaut ja ilmalik laul.Machaut´d on nimetatud viimaseks truvääriks aga võrreldes rüütlilaulikute loominguga on tema ilmalik laul kunstiliselt lihvitum ja kirjaviis on õpetatud.Ta kasutab ajastu keerulist kompositsioonitehnikat ka ilmalikus laulus.Guillaume Machaut´kuulsaim teos on terviklik missatsükkel,,La messe de Nostre Dame" 1
teoreetilised alused. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Ars nova zanrid motett, ilmalik seltskonnalaul Ars Nova motetid keerulised, matemaatiliselt korrastatud. Poliitiliste sündmuste jaoks. Ilmalik seltskonnalaul kompositsioon keeruline, põhinesid prantsuskeelsel luulel, sageli oli teksti autor ka muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg,
o Kasutati vahelduvat taktimõõtu o Polümeeriat Mitme erineva meetrumi kasutamine erinevates häältes o Isorütmika Meloodia ja teksti mittearvestatav rütmijärgnevuse kordumine Guillaume de Machaut o Loomingut tuntakse ars nova ajast kõige enam 23 ilmalikku motetti o Ajaloo esimese missa autor st. ühe autori poolt o Kuulsaim teos ,,La messe de nostre dame" o Tähtsaim teos 14. sajandi kirikumuusikas o See oligi see missa Tsükliline kontsertmissa o Kasvas välja ordinariumi osadest o Tekib reekviem Ars nova lõpp Ars subtilior o suur skisma o peene ja maneerlik kunst o muusikaline kirjatehnika muutus veel keerukamaks lühikesed noodivältused komplitseeritud rütmikompositsioonid atonaalsus kohati Itaalia 14. sajandil o nimetus Trecento o linnriigid ja majanduslik tõus
Nostradamus. Berit Veske. Miche de Nostre-Dame sündis 16.nda sajandi alguses Prantsusmaal juudi perekonnas.Hispaania inkvisitsiooni hirmus võttis ta perekond vastu roomakatoliku usu.Ta uuris igati looduslikke ravimismeetoteid ja erinevalt eksiarvamusest oli sel ajal olemas ka palju meessoost nn nõidu, kes olid harinud ennast selle salateaduse kolmel tähtsamal alal:alkeemia, okutilism ja astroloogia. Ka Nostradamus tegeles sellega, kuni ta kaks armastavat sugulast ta adopteerisid ja ta pidi hakkama järgima juudi kombestikku.Temast sai suurepärane arst, kes elas üle muhkkatku epideemia.Ta oli targem kui teised arstid, kes küüslaugu vanik kaelas ja küüslauguküüned ninas haigete uste taga aadrit laskmas käisid, väites, et selline teguviis aitab haigust vältida.Nostradamus oli tuttav loodusravimitega.Ta edu võti seisnes looduslike vitamiinide kasutamises, mis tugevdasid immuunsüsteemi ja see läbi aitasid terveneda ja haiguse vintsutustes...
Peateos eks traktaat ,,Ars nova". Johannes de Muris Tema ja Vitry kirjutised panid aluse uuele rütmisüsteemile, milles võisid vältused jaguneda ka kaheks. Guillaume de Machaut (1300-1377) Ars nova väljapaistvaim helilooja. Poliitik, luuletaja. Olulisim luuleteos ,,Tõsilugu". Keerukad motetid, kunstiliselt lihvitud tuvääriromaanid. Kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. 4. MUUSIKA 14. SAJANDI ITAALIAS. TRECENTO. Trecento Itaalia omapärane mitmehäälne muusikakultuur 1330-1435. Trecento-muusika on õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm madrigal 14. sajandil tekkinud enamasti 2-häälne ilmaliku laulu vorm, alumine hääl lihtsam ülahäälest. Sisuks karjuseidüllid ja armastus.
teooria Ars nova alusepanija, kirjutas muusikateoreetilise trakteedi “Ars nova”, mille järgi sai nimetuse kogu ajastu Johannes de Muris Vahelduv taktimõõt (siiani 3-osaline taktimõõt) ja polümeetria (mitmikmeetrum) -mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes Ars nova žanrid – motett, ilmalik seltskonnalaul Guillaume de Machaut – ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud terviklik missa. “La messe de nostre dame”-esimene terviklik missa ITAALIA KULTUU2 14. saj – Trecento 14. Saj Itaalia kultuuri nimetus See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg Belgia, Holland, Luxembourg ja Kirde-Prantsusmaa – Burgundia hertsogiriigi kultuuriline tervik. 1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15
Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse. Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame" (Chalres V kroonimiseks). Missa on kuueosaline, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova Muusikaloos peetakse teda ars nova'le alusepanijaks.Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat "Ars nova". Vitry loodud muus.st on säilinud vaid 12 motetti, tõenäoliselt kirjutas ta ka ilmalikke laule. 15.-16. Saj Madalmaade koolkond Mad
Tema kolleeg oli Johannes de Muris, nende kirjutised panid aluse rütmisüsteemile. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Guillaume de Machaut, ars nova väljapaistvaim helilooja, elas Reimsi linnas. Tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud. ,,Tõsilugu". Esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimuliku muusika zanrist tähtsamaks. "Mu lõpp on minu algus". Tema kõige tähtsam teos on esimene üheautori loodud terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame" (nelja häälne). 3 Muusika 14.sajandi Itaalias TRECENTO. See on Itaalia humanismi sünniaeg ja vararenessansi kirjanduse õitsenguaeg. Trecento- muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Madrigail-tähtsaim itaalia lauluvorm, enamasti kahehäälsed, lihtsa vormiga tekstide sisuks on karjuseidüllid ja armastus
kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste, näiteks kroonimispidustuste puhul. Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300- 1377). Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel “La messe de Nostre Dame”. Väga haritud mehena kuulus Machaut vaimulike kõrgkihi hulka, oma sajandi ühe suurema luuletajana lõi ta aga peamiselt ilmalikke luuletekste ja komponeeris neile ka palju muusikat. Machaut on üks esimesi heliloojaid, kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusikažanritest tähtsamaks. Tema loodud missatsükkel on samas esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus žanris, mis mängis hilisemas lane muusikas äärmiselt olulist rolli.
prantsuse kirjanduse tähtteos Poeet ja helilooja; oli samas vaimulik Reimsis; tema looming on säilinud suuremas osas, kuna Machaut' koondas need 6 käsikirja. Allegooria: Loodus annab Guillaume de Machaut'le (poeedile, paremal) oma lapsed Tunded, Retoorika ja Muusika, et aidata tal uut luuleteost luua. Illustratsioon Machaut' käsikirjale. Machau'lt on säilinud muuhulgas 23 motetti, nt. Dame, je sui cilz / Fins cuers doulz Daam, ma olen nende hulgas / Sulnid südamed Messe de Nostre Dame esimene terviklik missa lääne muusika ajaloos ~1360 Ta on üüpiline 14. saj. helilooja selle poolest, et ilmalik muusika domineerib vaimuliku üle, hoolimata sellest, et ta tegutseb vaimulikuna. 14. sajandi itaalia muusika trecento Linnriigid, kaubandus idamaadega, pangandus Kirjanduses: Dante, Petrarca, Boccaccio Maalikunstis Giotto, perspektiivi sünd Euroopa professionaalne muusika sünnib Prantsusmaal (gregooriuse laul 8. saj. II poolel, organum 9. saj
viimane truväär Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana, kuid tegelikult alustas ta küllaltki küpses eas, 1324, mil stiili põhialused olid juba välja kujunenud "LA MESSE DE NOSTRE DAME" Machaut' kuulsaim teos, ühtlasi tähtsaim teos kogu 14.saj kirikumuusikas. Oli esimene missa, mis on ühe autori poolt sarnaste muusikaliste kujundite abil teadlikult tervikuna kujundatud. Kuueosaline, tollal loeti ordinaariumi hulka ka Ite, missa est (liturgia lõpulaul), mis on tänaseks käibelt kadunud 8. Tsükliline kontsertmissa kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem leinamissa (lad. k. requies puhkus, rahu)
missa, viimane truväär. Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana, kuid tegelikult alustas ta küllaltki küpses eas, 1324, mil stiili põhialused olid juba välja kujunenud "LA MESSE DE NOSTRE DAME" Machaut' kuulsaim teos, ühtlasi tähtsaim teos kogu 14.saj kirikumuusikas. Oli esimene missa, mis on ühe autori poolt sarnaste muusikaliste kujundite abil teadlikult tervikuna kujundatud. Kuueosaline, tollal loeti ordinaariumi hulka ka Ite, missa est (liturgia lõpulaul), mis on tänaseks käibelt kadunud 8. Tsükliline kontsertmissa kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem leinamissa (lad. k. requies puhkus, rahu)
("Tõsilugu"). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid, milledest 23 on säilinud. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id, mida varasematest eristab kunstiline lihvitus ja kirjaviisi õpetatus. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". Missa on kuueosaline, tsükli neli lühema tekstiga osa (Kyrie, Sanctus, Agnus Dei ja Ite, missa est) on loodud motetitehnikas, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Pikkade tekstidega Gloria ja Credo on lihtsamas, akordilises stiilis. Vormi selline liigendamine saab edaspidi kogu uusaegse muus. vormikujunduse aluseks. Amen mõlema pika osa lõpus on samuti kirjutatud väga komplitseeritud rütmikaga motetitehnikas. 2.3.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
