Renessanssi asjastu muusika (2)

RENESSANSS
http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid)
Taust:

• Paavsti residents Avignoni
  
• Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis
  
• 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel
  
• Humanistlik mõtlemine – Itaaliast , inimese ja inimlikkuse väärtustamine
  
• Maadeavastused
  
• Väärtustatakse meelelist ilu – mis näib kuulates/vaadates ilus
  

Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline)

• Algas ilmalike žanrite ilmumisega muusikasse
  
• Kujunes uus väljenduslaad:
  
  • uus kõlaideaal – kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist – imitatsiooniline
    
  • tekst – seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi
    
  • meloodia – lihtne, tundeline , laulev
    

14. sajandi muusika – ars nova

• Ars nova – muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil
  
• Vastandati vanale muusikapõlvkonnale
  
• Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks
  
• Toimusid muutused kunstmuusika žanrites
  

• missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut
  
• motett sai esinduslikemaks žanriks, liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse. 14. saj peamiselt pidumotetid nt kroonimise puhuks. Musica reservata.
  
• mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad.
  

Philippe de Vitry – alusepanija. Nimi tuli de Vitry traktaat „Ars nova’st“

• Alus uuele rütmisüsteemile
  
• Uued taktimõõdud – täielik (3 osa) ja mittetäielik (2 osa)
  
• Isorütmika – pikemate rütmijärgnevuste kasutamine
  
• Guillaume de Machaut – väljapaistvaim helilooja , kirjutanud motette
  
• Ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis. Seda ajajärku (ars subtilior) iseloomustab
  

• peen ja maneerlik õukondlik kunst
  
• rütmisüsteem muutus keerulisemaks
  
• julged kõrvalekalded traditsioonilisest helisüsteemist
  
• muusikaelu keskuseks Avignon (vaimulik) ja Saragossa (ilmalik)
  
• paavsti kapell koondas paljusid andekaid muusikuid üle maailma
  

Muusika 14. sajandi Itaalias – trecento
Õitsenguaeg: maj. tõus, humanismi sünniaeg. Trecento-muusika on ilmalik seltskonnakunst.
Madrigal – tähtsaim lauluvorm 14. saj Itaalias. Enamasti kahehäälne, ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas. Sisuks armastus ja karjuseidüllid. Selle keerukam vorm on caccia , kus kolmas hääl on tavaliselt instrument . Varase trecento tähtsaim helilooja oli Jacopo da Bologna , samuti Giovanni da Cascia, kes kirjutasid peamiselt madrigale . Suurkujuks oli pime muusik Francesco Landino, kes ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost ning kes oli oma aja hinnatuim muusik , helilooja jne. Peamised teosed ballata’d.
Madalmaade muusika 15.-16. sajandil
Madalmaade all mõisteti Belgiat, Põhja-Prantsusmaad, Hollandit.

• Renessansiajastut mõjutas inglise muusika
  
• John Dunstable – Madalmaade stiili otseseim eelkäija, suurim muusika mõjutaja, tal oli heakõlaline stiil
  

Uued žanrid 15.-16. saj muusikas:
Esiplaanile tõusis jälle kirikumuusika .

• missa(tsüklid), ka paroodiamissa (aluseks polüfooniline teos, jäljendav)
  
• motett, mis on nüüd ladinakeelne polüfooniline laul, elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut
  
• ilmalik polüfooniline laul - tekst peamiselt ladina keeles, levis tänu nooditrükile
  
• polüfoonilised hümnid
  
• Magnificat – Maarja kiidulaul
  

Madalmaade koolkonnas kujunes ratsionaalne kompositsioonitehnika, tertsilised kooskõlad ja laulev meloodia. Alguse sai ka imitatsiooniline polüfoonia, eesmärgiga ühtsus ja harmoonia . Selle viimistletuim vorm on kaanon . Kujunes neljahäälne polüfoonia – lisandus bass .
A capella – võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia
Madalmaade stiil jagatakse viieks etapiks:
I põlvkond: kujunes uus stiil pehmema meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsile ja sekstile põhineva harmoonia ning imitatsioonilise polüfooniaga.
Lisaks uued žanrid (missatsükkel, lad. k. motett, polüfooniline ilmalik laul).
Guillaume Dufay – uue stiili alusepanija. Kirjutanud missatsükleid, missaosi, lad. k. motette, hümne, prantsuskeelseid šansoone . Üks heakõlalise stiili rajajatest. Teine kuulsam meister Gilles Binchois.
II põlvkond: rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, harmoonia tähtsuse vähenemine.
Žanritest missa, motett, ilmaliku laulu tähtsus vähenes. Kaanon.
Kaanon – mitmehäälsuse vorm, kus kõik hääles esitavad järgemööda sama teemat nii, et iga hääl alustab enne, kui eelmine on lõpetanud
Johannes Ockeghem – tähtsaim helilooja, kirjutas missasid , muid vähe. Tähtis ka Antoin Busnois.
III põlvkond: rühm lihtsam ja tekstist lähtuv, harmoonia tähtsus kasvab, polüfoonia lihtsam, tekst inspireerib muusikat.
Žanrid samad, mis II põlvkonnaski.
Josquin Desprez – tähtsaim helilooja, „muusikute vürst“. Kirjutanud motette, missasid, ilmalikke laule. Iseloomulik selgevormiline, emotsionaalne, tasakaalustatud muusika. Kirjutanud Ockeghemi surma puhul leinaoodi. Kuulus ka motett „Ave Maria“. Kuulus ka frottola „El Grillo“, laul „Mille regretz“. Teine tähtsam helilooja oli Heinrich Isaac.
IV põlvkond: häälte võrdsus saanud normiks, esineb ka viiehäälset kompositsiooni, peenem, maneerlikum väljenduslaad. Iseloomulik mõiste musica reservata.
Žanriteks madrigal, motett, ricercar, carzone, foccata, fantasia.
Adrian Willaert – tähtsaim helilooja, kes lõi ülikeerulist muusikat, lõi Veneetsias koolkonna. Töötas Markuse kirikus, kus oli kaks koorirõdu ning ka kaks orelit . Pani aluse mitmekooritehnikale, hakkas kasutama erinevate pillide koosseise. Alus iseseisvale instrumentaalmuusikale!
Andrea (motetid, missad, oreli - ja ansamblimuusika ) ja Giovanni Gabrieli (paljukooriline tseremoniaalmuusika) olid Willaert’i õpilased, nad kuulusid Veneetsia koolkonda .
V põlvkond: jõuline, värvirohke, isikupärane väljendus, polüfoonia lihtsam. Ekspressiivne, dramaatiline muusika
Žanritest ilmalikud laulud, missad, motetid, šansonetid, villanella .
Orlandus Lassus oli suurim meister, ta tõsteti aadliseisusse ning temast tehti Kuldkannuse rüütel. Enamasti kirikumuusika: missad, reekviemid, magnificat’d, passioonid, hümnid jne. Lisaks motetid ja ilmalikud laulud. Väljenduslaad on impulsiivne, dünaamilisem ja värvirohkem, kasutas uusi julgeid võtteid nt dissonantse.
Hilisrenessansi kirikumuusika

• Protestantism – sai alguse, kui Martin Luther naelutas 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldumine.
  

Luther säilitas oma liturgias missa põhiosad, tal oli hea muusikaline haridus . Muusikat pidas ta kasvatuslikult tähtsaks. On kirjutanud laule nt „Üks kindel linn ja varjupaik “

• Luteri koraal – saksa protestantlik kirikulaul , mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Viisist on kadunud kaunistused, seda on kohandatud uue tekstiga .
  
• Kalvinistid sallivad vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Ei lubata laulda laule, mille teksti pole Piiblis.
  
• Vastureformatsioon - Trento kirikukogu üritas tervendada kirikut. Nõuti gregooriuse laulu reformimist ja tähtsuse taastamist, vaoshoitud stiili („mitte midagi pühitsematut“), teksti selget mõistetavust. Trentos oli nõuandjaks Giovanni Pierluigi da Palestrina .
  

Rooma koolkond. Tähtsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Tal oli klassikaline ja puhas stiil, järgis reegleid. Peaaegu ainult vaimulik muusika, ka mõned madrigalid ja armastuslaulud nooruses. Tuntud missatsüklite põhjal.
Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil

• 16. saj muusika levik tänu humanistliku hariduse levikule, see sisaldas muusika
  
• 15-16. saj nooditrüki leiutamine
  
• Esitamiskoosseisud:
  

• kõiki hääli lauldi
  
• kõiki hääli mängiti (pillikoosseis vabalt valitav)
  
• hääled jagati vabalt mängijate ja lauljate vahel
  
• kõiki hääli lauldi, neid pillidel dubleerides
  

• Šansoon – prantsuse buduaarimiljööline armastuslaul . Valdavalt neljahäälne, olid nii meloodilised ja sentimentaalsed kui kiiretempolised ja lõbusad. Hiljem kaotas polüfoonilisuse.
  
• Clement Janequin – üks kuulsamaid šansooniheliloojaid, kasutas helimaali tehnikat . Iseloomulikud programm-šansoonid (pealkiri annab aimu teose sisust). Nt „Lindude laul“, „Sõda“, „ Jaht “, „Naiste loba“ jne.
  

Itaalia lauluvormid
16. saj toimus muusikas elavnemine prantsuse ja flaami muusikute maale tulekuga sõja ajal.

• Rahvaliku lauluga tegelesid peamiselt itaallased
  
• Madrigalide jm peenemate teoste kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega
  
• Frottola – õukondlik laulutüüp, rahvalik laulustiil. Stroofiline tekst, korduv refrään, domineerib kõrgem hääl. Firenzes – tantsulaul, millest arenes madrigal
  
• Villanella – kolmehäälne, algelise kõlaga, matkis rahvamuusikat
  
• Balletto – üks villanella alaliike , tantsulaul, mille refräänidel pole teksti
  
• Madrigal – lihvitum ilmalik laul, millel on tõsisem/filosoofilisem sisu, vaba värsivorm, 4 või rohkem häält, keerukas polüfoontehnika. Nt „Valge õrn luik“ Jacob Arcadelt’ilt. Musica reservata. Tähtsad autorid veel G. P. de Palestrina ning O. Lassus. Hiline madrigal esitamiseks , tavaliselt lautosaatega
  
• Ooperi teket mõjutasid madrigalikomöödia ning soolomadrigal
  
• Madrigalist on välja kasvanud barokkaaria, teatrimuusika ja ooper
  

Saksamaa ilmalikud lauluvormid 16. sajandil

• Tänu meistersingeritele püsis kauem ühehäälne laulukunst
  
• Hans Sachs kuulsaim meistersinger
  
• Leo Hassler oli Lutheri muusikaline nõustaja ning õpetaja, helilooja. Tegutses Saksamaal. Üks tuntumaid teoseid „ Tanzen und springen “
  

Inglise ilmalik laul

• Madrigal rahvapärasem, tekstid ei vastanud Itaalia oma kõrgetele nõuetele
  
• Ayr – aaria , lautosaatega soololaul . Selle meistriks John Dowland
  
• Tähtsamad meistrid Thomas Morley ja Thomas Weelkes
  

Instrumentaalmuusika 16. sajandil

• Siiani suur osa vokaalmuusikast kasutusel ka instrumentaalsena
  
• Vokaalmuusika seaded – varaseimad pillimuusika näited
  
• Tabulatuur – noodikiri soolorepertuaari jaoks, milles on kirjas mänguvõtted
  
• Toccata – itaalia klahvpillifantaasia
  
• Klahvpillid:
  

• orel
  
• klavessiini eri tüübid (Inglismaal virginaal), sellel on mitu manuaali ( klaviatuuri ) (tiivakujuline)
  
• klavikord (ristkülikukujuline)
  

• Keelpillid :
  

• Viola da gamba – mängitakse põlvel või põlvede vahel
  
• Viola da braccio – õlavarrele toetuv
  
• Lautod
  
• Vioolad
  
• Ka rebekk ja fiidel
  

• Puhkpillid:
  

• Flöödid ( plokk - ja põik-)
  
• Pommer – arenes šalmeist, oboe eelkäija, topeltroohuulikuga
  
• Dulcian – basspill, mille tuulekanal teeb 2-3 käändu, fagoti eelkäija, roohuulikuga
  
• Krummhornid – kõveraks painutatud korpusega pill, mille roohuulik on eraldi kapslis
  
• Trompetid – vaskpuhkpillid
  
• Tromboonid
  
• Tsink – korpuse järgi puupill, huuliku ja mänguviisi järgi vaskpill
  

Ansamblimuusikast mängiti enamasti tantse. Tantsud olid kogumikes tavaliselt paaridena.

• Branle, koosneb aeglasest eeltantsust ning teisest osast, mis on kiirem
  
• Pavaan ja galliard
  
• Passamezzo ja saltarello
  

Ansamblimuusika vormid:

• Canzon – algselt šansooni töötlus, hiljem lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala
  
• Sonata – tähistab instrumentaalpala al. 16 saj lõpust
  
• Ricercar – instrumentaalmotett, range polüfoonilise ehitusega, fuuga eelkäija
  

7