leedu keelele). Tulid vähehaaval, elasid rahulikult Soome-Ugri hõimudega kõrvuti. NB! Soome-Ugri keel ja europiidne rass, muutus usk ja maailmavaade, 10 000 inimest 10. Metalliaja algus maailmas ja Eestis. Esimesed pronksesemed – ja vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Iseloomusta vanemat pronksiaega – kui levinud oli pronks, miks see ei olnud levinud, palju on leitud pronksriistu? Esimesena võeti Lähis-Idas kasutusele vask(6000ekr) ja kuld, sest neid leidus looduses. Pronks on tina ja vase sulam, maailmas 4-3000ekr ja Euroopas 2000ekr, Eestis al 1800ekr. Vanemal pronksiajal ei olnud pronks veel Eestis levinud, leiud on üksikud ja juhuslikud. Näiteks odaots, sirp. 11. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr – mis muutus sel ajastul Eestis? Pronksisulatus, varanduslik kihistumine, kaubavahetus. Kindlustatud asulad: Asva, Kaali. Kaali meteoriidikraatriga seotud teooriad.
Ristiusu levitamine Baltikumis misjoni töö algus Eesti esiaja ja Vana aja sünhrooniline kordamine 11000-9000 eKr lõpes põhjamaades viimane jääaeg. Sellel ajal oli soojema kliimaga maadel vanem kiviaeg, mis algas siis kui inimene õppis kasutama tööriistu(homo habilis) . 9000eKr Jeeriko asulas on hakatud tegelema põlluharimisega. Eestis keskmine kiviaeg 7500-3000eKr 7500-3000 Kunda kultuur Eestis 7000eKr põlluharimise algus Mesopotaamias, Palkani ps ja Egiptuses. 6000eKr Maaviljeluse levimine kogu Mesopotaamisas. 5000eKr Egiptuses algab esiaeg, maaviljelus (Niiluse üeujutus) 4000eKr Metallide(vask, pronks) kasutusele võtmine: Egiptuses ja Mesopotaamias, Sumerid. Mesopotaamias ja Egiptuses piktograafia kasutuselevõtt. 3000-2000eKr Sumerid rajavad Mesopotaamias oma linnriigi, kirjutatakse ,,Gilgamesi" eepos. Olid tekkinud tsivilisatsioonid e kõrgkultuurid. Võetakse kasutusele kiilkiri. Eestis noorem kiviaeg 3000-1500eKr
a eKr. *Kunda etapp (kultuur) – pole võimalik eristada erinevaid kihte. Kunda Lammasmägi asus malaveelises järves. Kunda tsemenditehase rajamisel leiti loomaluid ja kalapüügiriistu jne, mis on pärit kiviajast. Kunda (kultuuri) etapi luu- ja sarvesemed: harpuunid,nooleotsad, ahingud. (Kunda asula kasutusel 8700 – u 1700 eKr) *Sindi-Lodja etapp (kultuur) – merele lähemal, kui Pulli asula. Pärnu jõe äärest mitu km mere poole. Leidi sellest asulast kalade luid, mis näitab, et 6000eKr osa rahvastikust orienteerusid merel. Tegelesid merekalapüügi ja hüljeste küttimisega. Tõi kaasa Lääne-Eesti väikesaarte asustamise. Näitab tollaagsete inimeste orienteeritust merel – iseloomulikuim tunnus. *Narva etapp (kultuur) – iseloomustab savinõude keraamika. Keraamika kasutuselevõtt on arheoloogide jaoks oluline, sest kui inimesed võtsid kasutusele savinõusid, siis on arheoloogide leiud mitmekordsed, sest savinõud läksid kergesti katki
annaabi.ee 
