Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid.
inimesekujulised. Sellistena olid nad enamvähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas.
Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal lohemao · Preestrinna sonimist võeti puhta kullana Surmajärgsus · See mis juhtus peale surma polnud primaarne · Hinged läksid allmaailma, Hadese juurde Allmaajõe paadimees Charon.
Kerberos. Ta lasi hinged allmaailma ning sellest polnud pääsu. Kuna kreeklased ei uskunud elu pärast surma, siis pidid karistused inimest tabama juba eluajal või minevat need pärandusena edasi patustaja järglastele. Algul arvati, et inimese saatus peale surma ei sõltunud tema tegudest eluajal, kuid hiljem muutus arvamus ning sai oma saatust mõjutada. Kui kandsid spetsiaalseid riideid ning käitusid vooruslikult, oli sinu tulevik helgem. ORAAKLID JA ENNUSTAMINE Kreeklased otsisid jumala tahte selgitamiseks erinevaid endeid. Ennustati nii lindude lennust, ohvriloomade elunditest kuid veel paljudest eri asjadest. Tihtipeale küsiti jumalalt endalt ka nõu. Nõu küsimiseks olid neil eraldi pühamud ehk oraaklid, millest kuulsaim on Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnossose mäe jalamil. Preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis ennustas, kutsuti püütiaks, sest müüt jutustas, kuidas seal samas olevat Apollom tapnud lohemao püütoni
Ennustamine ja surmajärgsus Ennustamine • Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama
-Ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud, madal viilkatusega ehitis. -Kaunistatud reljeefidega. -Adyton preestriruum ,,see, kuhu ei tohi siseneda" Preestrid ja rituaalid: -Preestrid ja preestrinnad suursugustest suguvõsadest. Elasid aristokraatide elu. -Korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, pühamud olid polise võimu all. -Tähtsaim rituaal vereohver. -Usupidustused pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav. Oraaklid: -Manteionid koht, kus jumalatelt nõu küsida. Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel. -Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi oli seal Apollon tapnud lohemao püütoni, seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. -Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik. -Kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Surmajärgsus:
5. Demeter- põllujumal 6. Athena- tarkuse jumalanna 7. Aphrodite- armastuse jumalanna 8. Apollo- valguse ning luule jumal 9. Artemis 10.Hermes- 11.Hestia- Kreeka tempel- avatud sammastega hoone, mille altar asus õues pühakoja ees (marmorist). Templi esmane eesmärk oli jumalatele ohverdamine, mida viisid läbi preestrid ja preestrinnad. Tähtsaim rituaal oli vere ohverdamine (loom tapeti jumala altaril). Tapetud looma liha söödi kohapeal, altar aga määriti verega. Oraaklid- ennustaja, Delfis Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu
homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja olümpia ning müsteeriumid nt Eleusise Demeteri auks, et saaks parema elu peale surma. Inimkond maast, Prometheus õpetas tuld, Pandora (pahe) maale. Peale surma jõgi Acheron ja paadimees Charon (raha). Austamine templis(preester) või pühamus(oraakel).
Iga tempel ja altar oli pühendatud eraldi jumalale. Pühamutes võis ise ohverdada ja seejärel jumalatelt soosingut paluda, kuid selleks olid pühamutes ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oligi ohverdamine. Ohverdamise juurde käis alati ka palve. Linnriikides peeti iga-aastaseid usupidustusi, mis koosnesid rongkäigust, ohverdamisest ja vahel ka spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad. Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid:
See legend on Kreeka omast täiesti erinev, sest Aadam ja Eeva ei astu Jumalale vastu ega püüa maailma valitsemist enda kätte võtta. Selline maailma loomine on minu jaoks realistlikum ja loogilisem, kui need teised. Alati on proovitud tulevikku ennustada või seda paremaks muuta. Ei puudu see ka Kreeka usundist. Ennustamisel jälgiti endeid, vaadati ka ohvrilooma siseelundeid, eriti maksa. Kõige järgi võis ennustada, aga tuli lihtsalt osata märke lugeda. Kreekas olid ka oraaklid, kus käidi jumalalt tuleviku kohta küsimas. Preestrinna, kes vahendas jumalalt saadud tulevikukuulutusi, kandis nimetust püütia. Sarnaselt Kreekale oli ka Mesopotaamias ennustamine tähtsal kohal. See kuulus iga kombetalituse juurde. Levinud oli ohvrilooma siseelundite järgi ennustamine. Siin sai sellest ka teadusharu. Ennustamine andis inimestele suurema usu jumalatesse ja ka suurema usu endasse, sest kõik läheb ju ladusamalt, kui inimesel on tunne, et keegi usub temasse.
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e
Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Tempel seisis tavaliselt astmeliselt tõusvatel alustel ning on nelinurkse põhiplaaniga. Templi igat külge ümbritsevad sambad. Suurt tähelepanu pöörati templi kaunile ja
Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel. Oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, nad andsid kahemõttelisi vastuseid, mida sai tõlgendada nii või teisiti.Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. lad. Oraculum – ennustus Ennustus Ennustusi võeti väga tõsiselt; nõu küsiti alati enne olulisi ettevõtmisi ning oraakli poolt antud nõuannete tõlgendamise üle arutati hiljem rahvakoosolekutel.
· templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · naose lagi oli kaunistatud kassettidega(nelinurksed kaunistused) · Akropol: ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Üks uhkemaid templikomplekse maailmas. Peatempel on Parthenon, seal asub Athena kuju(teisi kujusid pole tänaseks säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust. Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates.
Preestrid: · Iga inimene võis jumalaga suhelda · Siiski templites preestrid · Mõne templi puhul valiti iga aasta ametnikena · Osa pärilik · Ei olnud omaette seisus Jumalateenistus: · Peamine oli ohverdamine veri voolas altarile loom söödi sealsamas jumalatele küpsetati sõrad ja saba · Palve hüüti valju häälega, käed taeva poole Ennustamine: · Lindude lend · Ohvritule süttimine · Ohvrilooma sisikond · Pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas oraaklid tähendas ka ennustajat · Kuulsaim oraakel oli Apolloni templis Delfis · Oraakel ennustas (teda polnud näha); püütia vahendas · Jutt segane · Võeti tõsiselt Pärast surma: · Nautisid elu · Surm oli meeldiva lõpp · Pärast surma lõputu olesklemine Hadese riigis · Pole väga selget ettekujutust · Maa all 10 · Acheroni jõgi · Paadimees Charon Müsteeriumid: · Laiema avalikkuse eest varjatud jumalateenistused
jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8. Jumalatega suhtlemisviisid? Peeti usupidustusi, Kreekas olid pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas (oraaklid). Jumalatega suheldi preestrite kaudu. 9. Kreeka jumalad? Zeus- peajumal Ateena- sõjajumalanna Hera- abielude kaitsja Apollon- valguse-, luule- ja muusikajumal Poseidon- merejumal Artemis- jahijumalanna Hades- allmaailma valitseja Hermes- jumalate käskjalg Demeter- viljakusejumalanna Aphrodite- armastuse- ja ilujumalanna
üleloomulikemate jõududega olendit, keda austatakse ja teenitakse ning teda sümboliseerisid sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus". Tihti mõtiskleti, et kas tõesti ei saa jumalate poolt määratud saatusest mööda hiilida? Kas me kõik elame jumalate pilli järgi ja kas ainult jumalate tahe on tähtis? Siinkohal toongi võrdlusi Sophoklese teosega "Kuningas Oidipus". Inimesed on tihti püüdnud jumalatelt tulevikku teada saada ja on jälginud kõikvõimalikke endeid. Siinjuures olid oraaklid vahendajateks jumalate ja inimeste vahel. Kuulsaim ennustaja oli Apolloni oraakel Delfis ning seal käidi tihti tähtsamatele probleemidele lahendust otsimas.. Nad edastasid jumalate poolt määratud tulevikku, reegleid ja saatusi. Täpselt nii oli ka Sophoklese teoses. Laios ja ta naine Iokaste ei saanud lapsi. Kuna nad olid kõrgemast soost, ei piirdunud nad teadmatusega ja et selle kohta rohkem teada saada, läks Laios ise Delfi oraakli juurde.
Dionysos viinamarjakasvatus, vein, sigivus. (ainsana ema poolt inimlikku päritolu) Pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, kus sai ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas asupaika. Peeti usupidustusi. Ametis olid preestrid ja preestrinnad. Nad ei moodustanud eraldi seisust, vaid elasid tavainimeste elu. Ennustusteks jälgisid kreeklased endeid (ohvriloomade süttimine, lindude lend, ohvriloomade siseelundid jne) Olid oraaklid pühamud, kus sai jumalatelt küsimas käia. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Nende õigsuses ei kaheldud. Rõhku pandi maisele elule. Surm paratamatu lõpp, järgneb olesklemine Hadese riigis. Müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteeriumid. KULTUUR Linnriigid hoolitsesid koolihariduse eest. 7. eluaastast alates. AINULT POISID! Rikkamad kodus pedagoogi käe all, vaesed koolis
338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat,
Olümpiaalad: Staadionijooks, pikemad distantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõist. -müsteeriumid: Vana-Kreeka salajane uskumus, et pärast surma ei minda mitte Hadesesse, vaid elatakse hauatagu- ses õndsuses. Orpheuse müsteeriumid hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabaneda elades vooruslikku elu. -oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid. Filosoofia: I Loodusfilosoofide koolkond (sünd. Mileetoses) neid huvitasid loodus ja selle muutused, taheti mõista loodust toetumata müütidele. Peamised probleemid algaine ja muutumine Thales (6 saj. eKr) algaine vesi
Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, lisati täishäälikud. Antropomorfsus inimesesarnasus välimusle ja iseloomult (jumalad) Olümplased tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega) Oraaklid paigad, kus käidi kumalatelt tulevikku ennustamas Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tulevikku ennustas tema seosetu kõne vosmistati värssideks. Dooria sammas lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi Joonia sammas saledam ja kergem spiraalsete kapiteelidega Korintose sammas kapiteeliks lopsakad taimeelemendid Parthenon suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega
nemad pääsesid riigi- ja rahvakoosolekutel, aga neil ei preestriametisse ning senatisse) olnud selliseid kodanikuõiguseid nagu patriitsidel 4. Võrdle Kreeka ja Rooma ühiskonnakorraldust KREEKA ROOMA RELIGIOON Anteropomorfsed Kreeka kultuurist jumalad, oraaklid, mõkutatud. Olümpose mägi Jumalatel teised nimed. HARIDUS Väga tähtis, lapsed Poistel sõjaline laste saadeti kooli. Uued ained kasvatus. Perekonna (matem. Meditsiin, ülesanne anda haridus. astronoomia jne) KIRJASÕNA Alfabeet foiniikia „Aenis“ eepos. Kujunes
.............................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26 Eessõna Kreekat peetakse üheks ajaloo kultuuri hälliks. Klassikalisest kreeka ajastust on tulnud tänapäeva maailma, paljud kultuurilised ja poliitilised aspektid. Näiteks, Demokraatia kui
· Ares(Zeusi ja Hera poeg; sõjajumal) · Hephaistos(tulejumal,jumalate sepp) · Athena(sõjajumalanna) · Aphrodite(armastusejumalanna) Pühamud ja templiehitus Pühamu keskpunkt oli altar; jumala koda ehk tempel; templis hoiti jumala kuju; Preestrid ja rituaalid Vereohver; loomade tapmine altaril;tapetud loomaliha küpsetati ja söödi kohapeal; altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi Oraaklid Ended; manetion (koht kus jumal õpetusi jagab) rohkem aga teatakse terminit oraakel; Delfi oraakel; Surmajärgsus Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma; karistused pidid inimest taba eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged. 6.Avalikud Pidustused. Spordivõistlused, lüürika ja teater Spordivõistlused Sport kuulus paljude usupidustuste programmi; gymnasion(kr k alastioleku koht) , kuna poisid ja noorukid
Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid. Pühamutele võis lisanduda la tempel-linnriigi kõike silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene.maskid Eepika kõrval sai tuntumaks ka lüürika. Lüüra saatel ette kantav luuletus. Ajalookirjutuse algus
· Koduseid rituaale täitis perepea. · Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: · Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. · Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. · Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: · Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). · Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba.
T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti. Ol�mpiam�nge peeti iga nelja a. tagant Zeusi p�hamus Ol�mpias. Osalesid hellenid, naisi ei lubatud. L��rika Kanti ette kangelaslaule. Teater
Jumalaga seotud kohad · Templid, mille juures paiknevatel altaritel toodi ohvreid jumalatele. Altariltapeti loom, enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused
-tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine:
Ares- sõjajumal, Zeusi ja hera poeg Hephaitos- sepajumal, Aphrodite abikaasa Hermes- kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ja jumalatekäskjalg Dionysos- veini ja viljakusjumal Hestia- kodukolde jumalanna. Jumalatega suhtlemine > Suhelda võisid kõik > Kuid olid ka olemas preestrid e ühele jumalale pühendunud templi teenrid > Nõuti rituaalset puhtust, kehalist tugevust, karsket elu Suhtlemis kohad -templid, alaritele toodi ohvreid -oraaklid, jumalate tahet vahendas püütia Suhtlemis viisid -usupidustused-dionüüsiad ( märtsis) ja Olümpiamängud. Eesmärgiks kinnidata oma usku ja isamaa-armastust. -müsteeriumid- salajased usukultused, kus usuti hauatagust elu Rooma Ühiskonnakorraldus > Senatiaristokraadid- pärilik kõrgeim aste ühiskonnas. Senaatorid olid suurmaaomanikud- kandsid toogat, purpurpunase triibuga > Ratsanikud- rikkad ja mõjukad inimesed. > Käsitöölised- > Talupojad- > Rentnikud- > Orjad- sõjavangid
Athena tarkusejumalanna Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Hermes jumalate sõnumitooja Aphrodite armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvatusjumal Artemis jahiloomade- ja metsade kaitsja Demeter Zeusi õde; musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja o oraaklid spetsiaalsed pühamud, kust võis jumalatelt nõu küsida o Delfi oraakel kuulsaim oraakel, asub Kesk-Kreekas Parnassose mäe kalju jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu: Puudus Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki (sinna pääses koobaste/allikate kaudu) Allilmas troonis emand Persephone
tuleb neile ohverdada, tänu religioonile järgiti moraalinorme, sest kardeti, et jumal tasub kätte sellele, kes teisele inimesele kurja teeb; jumalate austamiseks ehitati rohkesti templeid ja väikseid pühamuid; sagedased olid usupidustused, millele järgnes polise elanike ohvrilooma ühissöömine; usuti, et jumalatelt saab nõu küsida, sellega tegelesid oraaklid, neist kuulsaim Delfi oraakel (lk 114) usuti, et pärast surma läheb inimene Hadese riiki, jumalate auks peeti spordi-, laulu- ja pillimänguvõistlusi, kirjutati luuletusi. Näiteks Zeusi auks korraldatud spordivõistlustest sai alguse olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga draamakunst; jumalatest loodi müüte, mütoloogilise sisuga olid skulptuurid, maalid, näidendid (tragöödiad) 11
Pealegi kurnas ta rahvast raskete maksudega. Põhjapoolsete suguharude pahameel viis ta järeltulija Rehabeami ajal Iisraeli lõhenemisele Põhja- ja Lõunariigiks ehk Iisraeliks ja Juudaks. PROHVETLUS JA PROHVETI RAAMATUD VT-S Sõna ,,prohvet" pärineb kr.k.-st ja tähistab VT-s inimest, kes kuulutab Jumala tahet. Eri usundites on alati leidunud inimesi, kes teistele vahendavad jumalate sõnumeid: nõiad, samaanid, oraaklid jne. nii on olnud ka Iisraelis. Juba kohtumõistjate ajast võime lugeda seal tegutsenud prohvetitest. Algselt kirjeldatakse neid märatsevate ekstaatikutena, kuid mitmesajaaastase arengu vältel õpivad nad üha paremini tajuma ja väljendama Jumala tahet. Kõrgeima taseme omandasid nende hulgas kirjaprohvetid, kellest on VT-s säilinud nende nimelised raamatud. Prohvetiraamatuid on jaotatud mitmeti. Tavaliselt on eraldi mainitud kolme suurt prohvetit: Jesejat, Jeremijat ja Hesekieli
Tähtsaim oli kindlasti Zeusi pühamu Olümposel, kus asus ka Hera tempel. Võidujumalanna Nike tempel asus Ateenas. Kreeklaste meelest tuli kõik oma karistused saada maapealses elus, muidu kanduvad need järglastele. Surm oli ilmaelu lõpp. Surnute hinged rändasid allilma. Hellenismiperioodi lõpul tähtsustus ka uskumus, et inimene saab siinpoolses elus oma surmajärgsust mõjutada. Jumalate tahte välja selgitamiseks jälgisid oraaklid (ennustajad) kõikvõimalikke endeid. Kuulsaim neist oli Delfi oraakel, kes istus kolmjalgsel kaanetatud katlal ning lausus seal jumalatelt kuuldavat, mis värssideks vormiti. Tema ennustusse usuti täielikult, kuid alati oli mitmeid tõlgendusviise. 9. Kreeka maailmaimed: Zeusi kuju Olümpias, Rhodose koloss 10.OM, teatri teke, millest. Tähtsaimaks spordivõistluseks said Olümpiamängud, mida esimest korda peeti 776.aastal eKr, Olümpias.
kaasinimese vastu. *Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhja piiril. *Kreeka pühama keskpaik oli lageda taeva all asuv altar. *Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste, kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. *Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. *Pärsia riitusi sooritasid maagid- preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. *Kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra.
Pühamutes oli tempel (NAOS), suuremates mitu. Ühes templis hoiti jumala kuju, kuskil põles jumala tuli, rituaalid vabas õhus. Poliste tähtsaimad ehitised. PREESTRID&RITUAALID Igaüks võis ohverdada, aga pühamute juures valvel preestrid, kes polnud omaette seisus, vaid lihtsalt aristokraadid. Tähtsaim rituaal VEREOHVER. Jumala austamine oli polise elanikke ühendav tegevus, see ilmnes usupidustuste ajal, kuhu võisid mõnikord isegi orjad minna. ORAAKLID Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid. Ennustamise kõrval olid olemas ka MANTEIONid, kus sai jumalatelt nõu küsida. Meie teame neid ORAAKLITENA koht, kus jumal nõu annab. Tuntum oli DELFI ORAAKEL Kreeka keskosas paik, kus müüdi järgi Apollon oli tapnud lohe. Seal oli preestrinna, kes kõneles Apolloni suu järgi ja keda hüüti PÜÜTIAks. SURMAJÄRGSUS Ei pandud rõhku sellele, mis tuleb pärast surma. Karistused pidid tulema eluajal.
Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek
Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek
suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa.
Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks.
22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis. Vene: 17 köidet, küladest ja linnadest kirjapandud materjal, venekeelne rahvaluule; 19. saj pärinev. Läti: 2 köidet, rahvaluule, 19.saj. Saksa: 3 köidet, laulud, anekdoodid, „keelelised ja folkloristlikud märkmed“ – P. Ariste. 19.saj. Rootsi: kaks säilitusühikut, märkmed keelesituatsioonidest, tavad, pärimuslik kunstilooming. Soome: 80 lk, 1930ndatel. 24
vastu, lootes saklaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistse vabadusvõõitluse algus- 1208 jõudsid ristisõdijate retked ka eesti pinnale. Algul kaitsti ennast vapralt, korraldati ka vasturetki, kuid pikk sõda kurnas ja 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahiu. Kolme aasta pärast algas kõik taas uue hooga. Paluti rahu ja võeti ristimine vastu. PILET 16 Kreeka panteon Tähtsamad jumalad/-nnad. Templid. Preestrid ja rituaalid. Oraaklid. Surmajärgsus. Tähtsamad jumalad/jumalannad: Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja. Hera-zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Poseidon-zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Hades-zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. Demeter- zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja.
See teatritüüp on koos Rooma võimuga tõesti väga laialt levinud, mitte ainult Euroopas, vaid ka ida pool. Kreeka teater oli natuke teine ja roomlased on ka seda oma maitse järgi kujundanud, s.t uhkemaks teinud. 30. Iseloomustada ja tuua näiteid oma kogemustest, kuidas ja millistes vormides antiikaja kultuurinähtused tänapäeva kunstis, kirjanduses jm. kultuurivormides avalduvad. Delfi oraakel - uudisteportaal Delfi (Oraaklid on sama vanad kui inimkond ja nende poole pöördutakse tänapäevalgi) Teatrifestival Dionysia Europe müütides pärineb Europe Aasiast Euroopa tsivilisatsiooni alged Kreekas koosnesid laenudest hommikumaa kultuuridest
Inglismaal. 1534. aastal kinnitas parlament Henry 8. kirikupeaks ning seejärel lahkus Inglismaa kirik Rooma alluvusest. Henry 8. valitsemisaja lõpuks (1547) kujunes Inglismaal anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Vastureformatsioon . Pärtliöö PILET 12 1.Kreeka panteon Tähtsamad jumalad/jumalannad. Templid. Preestrid ja rituaalid. Oraaklid. Surmajärgsus. Tähtsamad jumalad/jumalannad Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja. Hera-zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Poseidon-zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Hades- zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. Demeter- zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja
teatud toitudega- imes seega kogu halva endasse. Siis ta tiirutati ümber linna ja kihutati minema (ühel korral kirj et tapeti ja põletati). Lokrise neitsid- lugu saab alguse Trooja sõjast, kus Kassandra vägistati mingis templis ära ja lepituseks peab saatma jumalatele neitsisid. Rannajoonel lasti lahti tüdrukud, keda hakkas taga ajama sõjavägi. Kui kätte saadi, siis tapeti, kui jõudsid templisse, siis pidid sinna rangete reeglitega preestrinnadeks jääma. Ennete tõlgendamine. Oraaklid, kelle sõnu võeti hästi tõsiselt. Tõlgendati jumalate tahet ka lindude lennuga. Tuli istuda põhja suunas ja tõlgendam hakata. Oli ka pühaduse tõlgendajad hieromantis, kes saavutasid jumalaga kontakti. Epimenides, Aristeas, Abaris Sibylla- hiromantika, naised olid need. Hing nö eraldus kehast. Sestus Apolloniga. Nendega seotud piirkonnad olid Marpesos, kus elas u 6.saj keskpaigas sibüll, ja Erythrai, kus võis olla sama sibüll, kes oli lihtsalt asukohta vahetanud või muu
a. mantika üldiseloom. Põhines ekstaasil, unenäol ja visioonil ning inspiratsioonil, oraaklil ja astroloogial. Selgeltnägijatel tähtis koht, asendasid mõneti ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes (nt. sõja ja rahu otsustamisel), säilitasid usunditavasid. Sofistid kritiseerisid, ent selgeltnägijad säilitasid oma positsiooni veel hilisantiigini. b. Tähtsamad oraaklid: i. surnuoraaklid; ii. Dodona; iii. Didyma; - iv. Delphi, tema rituaalid ja tähtsus. v. Sibüllid. vi. Hieromandid-Hüperborealased. 8. Metempsychosis: - hinge ümberasumine pärast surma, reinkarnatsioon a. Pythagoras Pherecydese õpilane, , Orpheus hing on jumalik ning surematu, ent vangistatud surelikku kehasse
allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 11
Cambridge'i ritualistid: uurisid rituaalne päritolu (1912-1914) Jane Harrison "Themis" Gilbert Murray "Hamlet ja Orestes" Freud ja õpilased Freud "Tootem ja tabu" (1912-1913) keskseks Oidipuse müüt Erinevates kultuurides ja mütoloogias on sarnaseid elemente, motiive, kujundeid Nende sarnasust pole võimalik läbi kultuurikontaktide seletada. Sarnased motiivid on rändmotiivid, mütoloogilised paralleelid, ühtne indoeuroopa ühtsus, --oraaklid, kodust lahkumine, katsumised, kannatused, sümboolne võitlus isaga, koju tagasipöördumine jne.... Sarnased rändmotiivid on inimpsüühika elemendid Karl Abraham "Unenägu ja müüt", Otto Rank "Müüt kangelase sünnist", Hans Sachs ja Otto Rank "Psühhoanalüüsi tähendus vaimuteadustes" K. G. Jung ja jungiaanlik traditsioon Jung: "kollektiivne mitteteadvus" ja arhetüübid- motiivid, mis säilivad Erich Neumann (1905-1960): "Teadvuse teke ja ajalugu"
Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. Kui õigus on IRRATSIONAALNE, siis ei juhindu ta reeglitest ja printsiipidest. Irratsionaalne õigus on kas formaalne, mis tähendab, et see lähtub ebamõistuspärastest nagu näiteks jumalakohtud ja oraaklid, või materiaalne, mis tähendab, et õigus juhindub üksikjuhtumi kindlast poliitilisest, eetilisest või emotsionaalsest hinnangust. Kui õigus on RATSIONAALNE, siis juhindub ta üldistest reeglitest, on süstemaatiliselt organiseeritud ja põhineb tähenduse loogilisel interpreteerimisel. Ratsionaalses õiguses on vaidluste lahendamise meetod määratletud reeglites. Ratsionaalsus viitab õiguse üldisusele ja universaalsusele
Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.
annaabi.ee 
