Vana-Kreeka (0)

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering.
Kreeta -Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb „Trooja sõja“ temaatika .
Tume ajajärk kujunes umbes 1100 – 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt . Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine.
Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase „Theogoreia“. Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima
Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-.
Poliitilised arengud
1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr
Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta
ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt.
2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr
Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas.
Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka
tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus.
3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr
Vastuolud Sparta ja Ateena vahel.
Hulk aega püsis jõudude tasakaal,
kui lõppes spartalaste täieliku võiduga,
mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele.
4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr
Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas.
Teistes linnades see tekitas vastuolu,
mis aitas Ateenal oma jõu taastada.
Purustati Sparta armee ja tema ülemvõim lõppes.
5. Makedoonia tõus 359-338 a eKr
Makedoonia ülikud võtsid omaks kreeka keele ja kombed,
ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse.
Osad kreeklased oli Philippose poolel ning
Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla.
Polis
Tüüpiline riigivorm, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.
Polis oli enamasti üsna väike kogukond .
Ühiskonna struktuur
Kõik linnriigi kodanikud osalesid riigi valitsemisel ja
moodustasid ka sõjaväe, neil oli õigus osaleda
rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.
Oli ka nõukogu, mis omas suuremat rolli, kui rahvakoosolek,
siin arutati tähtsamad küsimused läbi ja pandi ravakoosolekule hääletusele.
Linnriigid kus valitsesid rikkad nim. aristokraatlikeks.
Erinevad valitsemis vormid
Türannia-mõni suursugune juht meelitas suure osa
rahvast enda poole ja haaras riigis võimu.
Toetuti sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt
sõjamehi, kuid püüti ka saavutada oma kodanike toetust.
Kehtestati riigis kindel kord, lõpetati segadused ja
parandati vaeste olukorda.Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile,
Demokraatia-rahvavõim
Sparta ühiskond ja valitsemine
Spartiaadid -Sparta kodanikud, ülejäänud elanikkond
oli nende võimu all, moodustasid vähemuse.
Perioigid -isiklikult sõltumatud, kui spartiaagide ees
andami - ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud.
Heloodid -spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ,
moodustasid enamuse.
Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav.
Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid.
Geruusia -üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki.
Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.
Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.
Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem,
mis oli rigi range kontrolli all ja mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe omadusi.
Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist.
Ateena ühiskond ja valitsemine
Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia , kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda , andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit . Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati riigi tähtsaimad asjad. Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele. Igal aastal eati ametisse 6000 kohtunikku ja nende seast paarisaja liikmelised kohtud(tõmmasti liisku). Ametnike hulgas olid tähtsamad 10 väejuhti, kes valiti hääletamisega rahvakoosolekul.
Igapäevaelu ja perekond
Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Linnaelanikkond kasvas käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnaelanikkond moodustas vähemuse kogu riigi elanikkonnast. Käsitöölisi hinnati madalamalt kui põlluharijaid. Linna lähiümbrus oli tasane ja sobilik põlluharimiseks, seal paiknesid ka külad ja rikaste maamajad. Mäeveergudele jäid karjamaad. Kreeka ühsikonnas naistel kodanikuõigused puudusid. Aristokraadid elasid mugavat elu. Nende igapäeva tegevused tegid ära orjad. Nad korraldasid piduõhtusööke, et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus , millest kujunes pederastia(poistearmastus).
Religioon
Jumalad
Kreeka jmalad olid antropomorfsed, kuid neid eristas inimestest suratus ja vägi. Jumalad käsutasd loodusjõude ja vael koguni kahastasid neid. Kõik nad võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Tähtsaimad jumalad: Zeus( taevajumal ), Hera -zeusi abikaasa ja õde(taeva kuninganna,abielu kaitsja), Poseidon -zeusi vend(merejumal), Hades-zeusi II vend(allmaailma ja surnute valitseja), Demeter -zeusi õde(põlluvilja jumalanna), Ares -hera ja zeusi poeg(sõjajumal), Hephaistos-hera ja zeusi poeg(tulejumal), Athena -zeusi tütar(sõjajumalanna, linnade kaitsja), Apollon(luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja), Artemis-Apolloni kaskikõde( jahijumalanna ja metsloomade kaitsja), Hermes(teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg), Aphrodite(ilu,armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna), Dionysos (veini ja viinamarjakasvatuse jumal)
Pühamud ja jumalateenistused
Kreeka pühamu keskpunkt oli altar , millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused.
Surmajärgsus
Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada.
Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia
Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus.
Teadusliku mõtteviisi sünd
Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid.
Hellenismiperiood 338-30 a eKr-
Millega algas...
Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani.
Kuidas jagunes Aleksander Suure riik
Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia.
Riigi ja ühiskonnakorraldus
Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased.
Kultuur
Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks žanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati välja ligikaudne ümbermõõt, arvati, et Maa on universumi keskpunktiks, koostati maailmakaart
Muutused religioonis
Seoses kreeklaste massilise Idamaadele minekuga puutusid nad kokku sealse religioniga, mis mõjutas kreeklaste maailmapilti. Hakati lisaks enda jumalatele austama ka idaaiseid jumalaid. Armastatuimaks jumalaks sai Isis .Hakati ennustama taevakehade järgi, kujundati välja 12 tähtkuju ja neile vastavad horoskoobid, mida tunneme tänapäevalgi.
Thales – tema arvates oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujub vee peal. Tundis hästi matemaatikat, geomeetriat ja astronoomiat. Oskas päikesevarjutusi ette ennustada. Pani aluse Kreeka filosoofiale ja teadusele.
Demokritos – tema arvates koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest – aatomitest.
Pythagoras – tema meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel suhetel .
Hippokrates – mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor. Haiguste põhjused polnud mitte jumalikud vaid looduslikud. Tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Arstide vanne.
Herodotos – ajaloolane, kes kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest „Historia“. Ta ausav nimi oli ajaloo isa.
Sokrates – tema veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Tema meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma.
Platon – sokratese kuulsaim õpilane.asutas kooli – akadeemia. Ta uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel.
Aristoteles – platoni õpilane, kellest sai antiikaja mitmekülgseim õpetlane: tema tööd käsitlesid loodusteadust, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Tegutses Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumis.