asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning häälitsenud teisiti • Kitsekarjane hakanud tulevikku kuulutama • Kes iganes lõhele lähenes, muutus entusiastlikuks • Paljud kukkusid entusiastlikkuse tõttu auku ja otsustati määrata ametisse prohvetinna • Algul laulnud kuulutusi noor neitsi, kuid hiljem määrasid delfilased, et kuulutusi jagaks üle viiekümneaastane naine Surmajärgsus • Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma • Maine elu pidi olema nautmisväärne ja meeldiv, allmaailm oli aga sünge ja rõõmutu paik • Surnud hinged läksid Hadese riiki • Allilma väravaid valvas truu valvekoer Kerberos • Allilma riiki ümbrises allilmajõgi Acheron • Surnutele pandi keele alla hõbemünt
Egiptus Lisette Raud 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Usk Jumalad Templid Müüdid jumalatest Surmajärgsus Pühad loomad Kasutatud kirjandus Usk Polüteistlik Kaks gruppi 1) kohalikud jumalad väga palju loomataolised 2) kosmogoonilised jumalad tähtsad kogu Egiptuses Inimesetaolised Jumalad Horos inimesena koos kulliga, kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra
arstiteadus teadus arenes praktilisel vajadusel kultuur novell kirjandus hauakambrid templid ehitusmaterjaliks kivi jumalad loomade ja inimeste ristandid palju jumalaid religioon surmajärgsus tähtis kummardati templites Mesopotaamiale iseloomulikd jooned 3000eKr - 500eKr avatud ebakorrapärased üleujutused Eufrati ja Tigrise vahel leidub ainult savi avatud linnaühiskond mehekeskne mehel mitu naist vähem tsentraliseeritud ebastabiilne ei olnud jumalikustatud kuningas kiilkiri kirjutati savitahvlitele arstiteadus polnud arenenud
Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal lohemao · Preestrinna sonimist võeti puhta kullana Surmajärgsus · See mis juhtus peale surma polnud primaarne · Hinged läksid allmaailma, Hadese juurde Allmaajõe paadimees Charon.
isa Nt pistrikupea = Horos. ENLIL - tuule, tormi, vihma, piksejumal. Umbes 740 jumalat. EA - maa-aluste vete ja Tähtsamad jumalad: sügavuste isad, tark, kaval. RA - päiksejumal, hiljem Amon-Ra HOROS - taevajumal OSIRIS - viljakuse jumal, surnute valitseja. Surmajärgsus Pärast surma oli Surmajärgsus ei olnud eriti samasugune elu nagu suure tähelepanu all. eluajal. Sooviti olla õnnelik maises Surnukeha mumifitseeriti e. elus. palsameeriti. Surnute hinged läksid Palsameeriti selleks, et Allilma, kus neid ootab kurb surnukeha säiliks. Ainult siis oleskelu.
Seminaritöö nr. 2 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Müüt jumalatest Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg, pistrikukujuline Horos. Koos otsisi...
Assüüria impeerium 934-609 a eKr. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr. Kiilkiri Pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Pildid said tähistada nii sõnu kui ka silpe, kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu. Haridus Õpilased olid enamasti ühiskonna ülemkihist. Koolid rajati templite juurde. Kirjatarkus. Matemaatika. Tähetarkus. Kirjandus. Surmajärgsus Erinevalt egiptlastest pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. Jumalad Enamus sumeri päritolu. Antropomorfsed ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Surematud ja üliinimlike võimetega. Panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalat: Anu, Enlil ja Ea. Anu Enlil Ea Click to edit Master text styles Second level Third level
ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin Päiksejumal Samas Taeva kuninganna Istar Viljakuse jumal Tammuz Kaitsejumal Marduk Maailma ja inimese loomine. Kindel versioon sellest kuidas tekkis maa ja inimene puudub. Usutakse, et kõige pealt oli vesi, siis taevas ja maa. Surmajärgsus. Erinevalt Egiptlastest ei uskunud Mesopotaamia elanikud, et peale surma minnakse paradiisi, kus edasi elatakse. Üritati elada võimalikult kaua. Templid ja jumalateenistus. Jumalat tuli austada, et ta sind toetaks. Kes ei toetanud sai tunda Jumala pahameelt. Rajati Jumalatele maised kojad Templid. Mida suurem oli tempel, seda turvalisemalt linn end tunda võis. Khafajahi tempel Ennustamine.
Mesopotaamia usk ja jumalad II kursus 2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus: Sarnasused: * piltkirjast väljaarenenud kiri * tsivilisatsioon tekkis ümbes samal ajal * haridus peamiselt ülikkonnale * rahva harijateks preestrid * silmapaistvad saavuused matemaatikas ja astroloogias * jumalad tähtsal kohal ning neid oli rohkem kui üks * religioon igapäevaelus väga tähtis * kihistunud ühiskond Erinevused: EGIPTUS Kiri: Hieroglüüfkiri Haridus: Polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid, rohkem ülikutele Surmajärgsus: Usuti surmajärgsesse ellu Jumalad: Rohkem looma kujuga Templid: Tavalised templid Teadmised: Päikesekalender, lühiteosed, novellid, ''Sinuhe jutustus'' Teadus: Suured saavutused geomeetrias ja arstiteaduses Valitsemine: Vaaraod Matmine: Palsameerimine MESOPOTAAMIA Kiri: Kiilkiri Haridus: Haridust võimaldati rohkem, koolid templite juures Surmajärgsus: Ei usutud surmajärgsesse ellu Jumalad: Inimese moodi Templid: Tsikuraadid (astmiktemplid) Teadmised: Kuukalender
kehalisele arendamisele. Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja kirjutada, et sõjaväes aru saada kirjalikest käskudest. Ennustamine • Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti . surmajärgsus • Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. surmajärgsus • Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja
kaotama. Kiri - kiilkiri - kirjutati pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilkuju- line ots. Haridus- hariduse andmine oli eeskätt preesterkonna hoole all. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus-Matemaatika - kasutati kuus- kümmendsüsteemi. Oskasid arvutada keerukaid ülessamdeid. Astronoomia-oli lahutamatult seotud taeva- kehade järgi ennustamise e. astroloogiaga. Kuukalender. Surmajärgsus-Inimene elab edasi oma lastes. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi väravate või paadiga üle allmaailmajõe. Jumalad- Anu-oli taevajumal ja jumalate isa Enlil-oli Anu poeg, jumalate kunaningas, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset. Ea- oli maa-aluste vete ja sügavuste vali- tseja, Enlil vend või poeg Istar-oli taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Marduk-oli Babüloni jumal
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline. Põhimõtteliselt oli terve maapealne elu ettevalmistus surmajärgsele elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptus...
liikumine ja ennustamine. KIRJANDUS kangelaseeposed, eepilised poeemid. Tähtsamad jumalad ja nende kujutamine: ANU taevajumal; ENLIL jumalate kuningas, kuningavõimu kaitsja; EA maa-aluste vete ja sügavuste valitseja; ITSAR taeva kuninganna; MARDUK Babüloni jumal. Pea kõik kujutati inimesetaoliselt. Preestrite ülesanded ja roll ühiskonnas: Suurmaavaldajad. Prestiiz ühiskonnas kõrge. Arvatavasti pärinesid nende seast ka riigi valitsejad. Surmajärgsus: Pöörati tähelepanu elule enne surma. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääeses läbi väravate või paadiga üle allmaailmajõe.
Kool- ülikute lapsed, õpetati kirjutamist, geomeetriat, meditsiini. Enamus kirjanust on seotud religiooniga (hümnid, Surnute Raamatud, elulood). Sealt sai alguse novelli zanr. Kuulsain teos "Sinuhe jutustus". Arstiteadus, päikesekalender, geomeetria. Amon-Ra- päikesejumal Osiris- viljakuse jumal, siis allilmavalitseja Isis- taevajumalanna, naiste kaitsja Horos- viljakuse jumal Anubis- palsameerimise juma Thot- hieroglüüfide andja, kuu juma Anton- päikeseketas Surmajärgsus- oli väga oluline, väärtushinnagud olid kirjas Surnute Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem. Kuid ootas vaid neid, kes lasid end mumifitseerida. Matmiskombed- maeti hauakambritesse, mumifitseerti, hauapaigad olid Niiluse läänekaldal, toimetati paadiga üle jõe, ohverdati loomi, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse, naiste vali nutulaul, lõppes peiedega haua juures.Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju
Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja olümpia ning müsteeriumid nt Eleusise Demeteri auks, et saaks parema elu peale surma. Inimkond maast, Prometheus õpetas tuld, Pandora (pahe) maale. Peale surma jõgi Acheron ja paadimees Charon (raha)
Keivin Kivimägi 10A armuvahekorrad. Naiselt nõuti samas ranget monogaamsust see tähendab, et naisel võis olla ainult üks mees. Siin tuleb välja, et Egiptuses väärtustati naisi rohkem kui Mesopotaamias. Minu arvates oli Mesopotaamias naine mehele nagu ori. Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuserituaalide keskse osa moodustas muumia valmistamine, mis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsmiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise otsustas saakalikujuline Anubis, kaaludes, kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei olnud pahategusid oli Maadist kergem ja sellele surnule sai osaks igavene elu. Patune süda oli Maadist raskem ja see surnu igavesse ellu ei saanud. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis
kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus. Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid. Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand). Pöörati tähelepanu elule enne surma. Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna. Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks.
Hades- allilma jumal Demeter- maa ja viljakus jumalanna Ares- sõjajumal Hephaistos-seppatööjumal Athena-sõjajumalanna Apollon-kunstide ja muusade kaitsja Artemis-jahijumalanna Hermes-jumalate käskjalg Aphrodite armastus jumalanna Dionysos vaini jumal Tempel ja selle ülesanded-viidi jumalate jaoks ohverdamisi läbi, igal jumalal/nnal oli oma tempel ohverdamine,- ohverdades sai tasuks soosingut paluda Delfi oraakel- ennustaja ja ennustus Surmajärgsus- uskusid et see on ebameeldiv ning on sünge ja et satuvad headese allilma 5. Kiri, haridus, kirjandus ja teater: Kreeka alfabeet-tähestik kirja levik- algselt tehti savi peale lühi jutte, hiljem ka seadusi ja luuletusi, kirja õppisid kõik haridus-poisid alustasid 7 aastaselt, rikastel oli kodus ka pedagoog ning tüdrukud õppisid majapidamist ja käsitööd, spartas õppisid tüdrukus ka kehalise kasvatust kangelaseeposed- trooja sõja lugu
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja
· Monoteistlik ainult 1 jumal on lubatud · Antropomorfne-e. Juudi oli inimese moodi · Vägi ja surematus- ei surnud kunagi, igalühel oli oma vägi mida nad kontrollisid · Moraali ja väärtuse kaitse · Edu ja hukatuse jagajad · Ohverdamine ja austus · Elukohaks Olümpose mägi Põhja-Kreekas · Jumalate tüli ja armastus SURMAJÄRGSUS · Maapealne elu oli olulisem, kui surmajärgne · Jumalad karistavad juba maise elu jooksul · Hellenismi ajal ka surmajärgsus oluline KUNST Kõnekunst(Demosthenes väga hea kõneleja ohtlikum kui Ateena sõjavägi) Teater ja lüürika (Homeros) Kujutavkunst Vaasimaal Skulptuur Arhitektuur TEADUS Matemaatika-mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka-
5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes. 4. Hüksoslased ja II vaheperiood. 5
linnapiiramisseadeid jms planeerimine Mesopotaamia usk · Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda) · Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu · Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. · Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Tähtsamad jumalad · ANU taevajumal, jumalate isa · ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. · EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja sügavuste isand
madalamasse astmesse kirjutajad. Talupojad moodustasid enamjaolt sõjaväe, Käsitöölised Sõjavägi Vana riigi ajal polnud püsiv, uue riigi ajal väljakoolitatud alaline sõjavägi Orjad USK Tähtsad pühad loomad ( skarabeus, härg) , jumalatele ohverdati loomi, neile põletati viirukit, palsameerimine, matuse kohaks püramiidid, hauakambrid( kuningate org) , surmajärgsus aint ülikutel, surnute raamatud sarkofaagis, Amon-Ra - tähtsaim päikesejumal, peajumal, Karnaki tempel tema pühamu. Osiris Amon-Ra lapselapselaps, Viljakuse jumal, surnute riigi valitseja, Isis- Osirise mees ja õde Seth osirise ja isise vend, tappis osirise, Horos Isise ja Osirise laps, Hathor viljakusjumalanna Anubis surnute jumal Thot kuujumal, kirjatarkuse kaitsja
SURMAJÄRGSUS Usuti, et surnukeha jätkab oma elu peaaegu samal viisil peale surma. Varasemal ajal püüti surnukehast säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimise kunst. Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemel...
· Nelinurkne, müüriga, peavärav-sisevärav-sammassaal · Kaitsetus Kronoloogiline ülevaade · Templis paiknev jumalakuju oli preestrite hoole all, toideti, pesti, · Sumeri linnriigid 3000-2340 a eKr kasutusel oli kiilkiri, ühtset riiki ei ohverdati Surmajärgsus tekkinud. Sumerite päritolu pole selge. · Detailne ettekujutus elus pärast surma: elasid samamoodi edasi · Akadi suurriik 2340-2160 a eKr valitseja Sargon vallutas sumeri linnriigid ning rajas suurriigi. Semiidid. · Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid
Värava ja sellest lähtuva rongkäigutänava seinad olid kaetud sinistes ja kollastes toonides glasuurtellistega. Väravad olid kaetud reljeefidega, millel oli kujutatud lõvisid, ükssarvikuid ja taimeornamentikat. Vana-Egiptuse usund Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Halthor, Anubis, Thot. Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuseriituse keskse osa moodustas palsameerimine ja muumia valmistamine, mis siis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsemiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise üle otsustas saakalikujulise peaga Anubis, kaaludes kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Egiptuse poos Ebainimlik poos, kus inimest on kujutautud pika sammuga astumas, jalad ja käed profiilis, keha poolküljelt, pea profiilis, silm otsevaates
Kiili Gümnaasium Kreeka religioon Referaat Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusi...
.....................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad....................................................................................................................6 1.3 Templid............................................................................................................................. 7 1.4 Surmajärgsus.....................................................................................................................7 2 Kultuur..................................................................................................................................... 9 2.1 Kirjutamine ja haridus.......................................................................................................9 2.2 Teadus.........................................................................................
3) töötegijad- tootev töö (pärisorjad, poolvabad talupojad, vaad talupojad) *Feodaalkorra areng nõrgestas kuningavõimu · Feodaalide sõltuvus valitsejast vähenes · Feodaalid said õiguse olla riigivõimu esindajad · Maavaldused pärandati isalt pojale · Feodaalide tülidest tekkisid kodusõjad PILET 6 Egiptuse religioon ja kultuur Egüptoloogia. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kirjandus Egüptoloogia- teadus, mis uurib Vana-Egiptuse ajalugu, keelt ja kutuuri. Kiri- kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Haridus- Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. ,,Kuninglike järglaste majas"
Mehel oli piiramatu võim oma pere üle. Ühiskonnaelu oli vähem reguleeritud, kui egiptuses. Usk Religioon oli rahvapärasem, kui Egiptuses. Jumalad olid rohkem inimlikud ja neil oli perekond. Anu Jumalate isa. Enlil tuul, torm, pikne. Jumalate tõeline kuningas. Ea Maa aluse jumal. Sin Kuujumal. Kalender. Samas kohtumõistja. Istar taeva kuninganna. Viljakus, armastus. Tammuz viljakusejumal Maailma loomine Marduk lõi maailma surnud koletise jäänustest. Surmajärgsus polnud väga oluline. Usk oli praktiline. Templid kaitsesid linnasid. Ennustamine oli levinud ja oluline. Kiri, haridus, kirjanud ja teadus, kunst Kiri 4. at eKr. Kirjamärgid kriipsud. Savitahvel. Kirjandus Vanim eepos, gilgames. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad olid preestrid. Õpilased jõukamatest peredest. Õppeaineteks, lugemine, kirjutamine, matemaatika ja kirjandus. Teadus Praktiline, andmete väljaselgitamine ja üleskirjutamine
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur
com/inspired_manifestation/2014/divine_ancient_rites_of_osiris_and_isis/pyre http://www.touregypt.net/images/touregypt/geb1.jpg aus_inspired_manifestation_divine_ancient_rites_osiris_isis_Sky_goddess_Nut_med.png Isise ja Osirise müüt Osiris ja Atum. http://www.kingsacademy.com/mhodges/11_Western- Osiris. Art/03_Egyptian/1200s-BC_Tomb-of-Nefertari_Atum+Osiris.jpg https://s3.amazonaws.com/rapgenius/osiris_egyptian_god.jpg Surmajärgsus Õigeksmõistetu sai teispoolsusesse, süüdimõistetu hinge sõi ära koletis. Olematusesse mõistmine oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus. Südame kaalumine. https://thehauntedshoreline.files.wordpress.com/2013/ 12/maat-scales.jpg Mumifitseerimise etapid 1. Puhastatakse 2. Eemaldatakse "mitte vajalik" 3
käsul. sarnasus rahvaharijad preestrid, tsivilisatsioonid tekkisid samal ajal, jumalad tähtsal kohal, piltkirjast välja arenenud kiri, kihistunud ühiskond, haridus peamiselt ülikkonnale, saavutused matemaatikas ja astronoomias, palju jumalaid. erinevus - egiptus / mesopotaamia kiri: hieroglüüf / kiilkiri, haridus: polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid / võimaldadi rohkem, suurem kirjaoskus, surmajärgsus: usuti surmajärsesse ellu / ei usutud surmajärgsesse ellu, jumalad: rohkem loomade sarnased / inimese sarnased, templid: tavalised / astmiktemplid, teadmised: päikesekalender / kuukalender, kirjandus: lühiteosed, novellid, ,,sinuhe jutustus" / eeposed, ,,gilgames", teadus: geomeetria, arstiteadus / matemaatika, astroloogia, valitsemine: vaarao / kuningad, matmine: palsameerimine / ei palsameeritus, linnad: teeba, memphis, merimde / ur, uruk, kis, ehitised: püramiidid,
vaaraoga. MESOPOTAAMIA o Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt ja oleksid neile nende ettevõtmistes toeks o Neile tuli püstitada templeid peale nende rajati neile ka pühamuid o Keset templiõue paikneva altari ees toimetati ühte kõige 6ähtsamat rituaali jumalale loomade ohverdamisest o Templihoonesse endasse kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid 5. Surmajärgsus! EGIPTUS o Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. o Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. o Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. o Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva
Egiptus osad kehastasid loodusnähtusi, osad loomad/linnud. Ra peajumal, Osiris viljakuse jumal ja allmaailma valitseja, Isis Osirise õde ja abikaasa ning viljakuse jumalanna, Horos taevajumal, Seth kõrbete jumal, Anubis matustetalituste jumal, Thot - kuujumal Mesopotaamia Anu taevajumal, Enlil tuule, vihmajumal, Ea maaaluste vete isand, Sin kuujumal, samas päikesejumal, Istar taevakuninganna, Tammuz viljakusjumal, Marduk - kaitsejumal Surmajärgsus Egiptus usk surmajärgsesse ellu, palsameerimine (siseelundite eemaldamine, keha kuivatamine), Mesop ei usutud nii palju surmajärgsesse ellu, aga allmaailm oli olemas Ehnaton Ühel hetkel kehtestati Egiptuses monoteism Ehnatoni tõttu (14. saj ekr); Aton muutus tähtsaimaks jumalaks, sest Ehnaton tahtis preestrite võimu vähendada Mesopotaamia riigid Eufrati ja Tigrise vahel, põllumajanduseks kuivendamis või niisutussüsteemid, ehitamiseks savi, loodusvaradelt vaene.
Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat
Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja.
jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele
VANA EGIPTUS ÜLDISELT Egiptus on kuiv koht, st. põlluharimine oli võimalik ainult tänu korrapärastele üleujutustele. Seda põhjustasid korrapärased vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab vesi Egiptusesse iga aasta juulis-augustis, mis kestab oktoobri-novembrini. sellest jääb järele väga viljakas mudakiht. sellised korrapärased üleujutused on juba aegade algusest peale aidanud sealsetel inimestel rajada niisutussüsteeme. kunstlike terrassidegasai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest küljest pidurdas see aga egiptlase tihedamat suhtlemist lähismaadega. seetõttu sai ka egiptusele väga omaseks erinevad tunnusjooned, mis püsisid sellised aastatuhandeid. AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest ...
· Aphrodite(armastusejumalanna) Pühamud ja templiehitus Pühamu keskpunkt oli altar; jumala koda ehk tempel; templis hoiti jumala kuju; Preestrid ja rituaalid Vereohver; loomade tapmine altaril;tapetud loomaliha küpsetati ja söödi kohapeal; altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi Oraaklid Ended; manetion (koht kus jumal õpetusi jagab) rohkem aga teatakse terminit oraakel; Delfi oraakel; Surmajärgsus Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma; karistused pidid inimest taba eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged. 6.Avalikud Pidustused. Spordivõistlused, lüürika ja teater Spordivõistlused Sport kuulus paljude usupidustuste programmi; gymnasion(kr k alastioleku koht) , kuna poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega siis hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid
Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele
peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus
kirjutas reeglid Benedictus. 10. Paavsti ja keisri vastasseis Gregorius VII ja Heinrich IV (ptk 18) Vastasseis tekkis sellest, et mõlemad soovisid piiskoppe ametisse määrata. Keisripositsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksa vasalle mässule. Paavstid said tuge jõukatelt Põhja-Itaalia linnadelt, et kes püüdsid keisrivõimu alt vabaks saada. 11. Kristlik usk keskajal üldine kirjeldus. Lucifer, Piibel, Jumal, puhastustuli, surmajärgsus, paradiis ja põrgu. (ptk 24) Lucifer- ingel, kes on Jumala vastu pööranud ja võitleb koos oma deemonitega maailmas oleva kurjuse, kõige halva ja pahelise eest Piibel- jaguneb kaheks Vanaks Testamendiks, mis on juutide püha raamat ning Uueks testamendiks, kus on kirjas Jeesuse elulugu ja õpetus ning esimeste apostlite õpetused Jumal-keegi, kes on loonud maailma ning valitseb seda oma inglite abil Puhastustuli- koht, kuhu patused visatakse, et ka nemad paradiisi saaksid 12
eepos Gilgames Gilgames oli Sumeri valitseja., eepos jutustab tema seiklustest, et leida saladus, et surematu olla. Lõpus tunnistab, et ainult jumalad on surematud. VII TSIVILISATSIOONID VÄLJAS POOL EUROOPAT Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus. Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Tsivilisatsioonide tunnused: 1. varanduslik ebavõrdsus 2. riiklus (valitsejad, riigiaparaat) 3. kasutusel kiri 4. osatakse töödelda metalle 5. arenenud on kirjandus, teadus ja usulised tõekspidamised Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: 1. on olemas rahvas 2. anastavalt majanduselt (küttimine,
*M-kuningad ei olnud kunagi jumalad E aga samastati vaaraod jumalatega *Abu-Simbel-kaljusse rajatud *M-savist templid E-kivist templid *mõlemad on kõrgkultuurid *kirjutusmaterjalid M-savitahvel, E papüürus *mõlematel tähtsad tekstis kivisse *kirjanduszanrid: E-novell,muinasjutt,õpetussõnad ja M-eepos(Gilgames) *E skulptuurid alles-Sfinks ja M pole säilinud palju sest armastati reljeefe *E soosis maalikunsti arengut surmajärgse elu väärtustamine. M surmajärgsus ei olnud meeldivaks teemaks, ei soositud. Ei ehitatud hauakambreid kuhu maailiti-ei soosinud maailkunsi arengut. VIIMASED KÜSIMUSED ÕPIKUST 1.ÜLEUJUTUSED *Egiptuses korrapärased aga Mesopotaamias mitte ja katastroofilised. 2.EHITUSMATERJAL *Egiptuses kivi ja Mesopotaamias savi. Savist tehti elamuid ja tarbeesemeid ja kividest ehitati püramiide. 3.KIRJUTUSMATERJAL *Egiptuses papüürus ja Mesopotaamias savitahvlid.Papüürus ei olnud nii säiliv kui savi. Savi tekitas kiilkirja. 4
3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal, Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal; Isis; Hathor; Anubis; Thot. Seth - halb jumal. Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Rahva eette jõudis jumal ainult usupidustuste käigus, jumala kuju on laevakujulisel kanderaamil. Surmajärgsus Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu, mistõttu maine elu oli ainult ettevalmistuseks surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia. Muumia asetati puidust või kivist välja raiutud inimesekujulisse kirstu
Maadeavastuste mõju Euroopale: Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga:
annaabi.ee 
