PUUDUMINE Luksuslikud eluruumid Sarnased seinamaalingud Lossi võimu all: sõltlastest, lossides orjadest käsitöölised, talupojad lossile andamit Polnud eraldiseisvaid templeid, olid kultusruumide Kunst: rahumeelne, elurõõmus, värvilised freskod: loodus, sport, pidustused Naine tähtis (matriarhaalne ühiskond?) Religioon: jumalannad, loomade ohverdamine, tantsud, rongkäigud Härg, tähtsaim kultusloom,
3. Doktor refereeris kirurgile patsiendi anamneesi. ___________________________________________________________________________ 4. Holism dikteerib antropoidsetelegi makaakidelegi, et materiaalne eksistents on nonsenss. ___________________________________________________________________________ 1 2 5. Holopp mediteeris kremlis ning matriarhaalne monarh huligaanitses buduaaris. ___________________________________________________________________________ Harjutus 4 Võta appi ,,Eesti keele raskete sõnade sõnaraamat" ja moodusta järgmistest sõnadest VÕIMALIKUD ainsuse ja mitmuse 4 esimest käänet (nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev). AINSUS MITMUS KONTSERT nimetav ____________________________________________________
Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflikti ja Polis tüüpiline Kreeka linnriik elulise sündmustikuga näidend Akropol - kaljunukile rajatud Tragöödia traagilise, kurva kindlus, mille jalamil paiknes linn lõpuga näidend
u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon
Uust Testament - kujunes 2. sajandil (kreekakeelne) - 60ndatel aastatel evangeeliumid (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese) + lood apostlite tegudest · Mõisted · Ajalooline aeg- alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Tsivilisatsioon- hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond · Patriarhaalne-isa valitsuse alune, võim kuulub meestele · Matriarhaalne- ema võimu alune, elu juhivad naised · Hieroglüüfkiri-piltkiri, kasutati Egiptuses · Mastaba-Vana-Egiptuse valitsejate matmispaik · Vaarao-Muinas-Egiptuse valitseja · Animism-uskumus, et kõik on hingestatud · Polüteism-mitme jumalaga usk · Monoteism-ühe jumalaga usk · Tsikuraat-Mesopotaamias jumalatele ehitatud hoone · Messias-salvimisega pühitsetud kuningas · Lineaarkiri-Vana-Kreekas kasutusel olnud silpkiri · Barbar-võõramaalane, mittekreeklane
(2000-1400 eKr) -Elanikud mittekreeklased. -Müütiline Knossose kuningas Minos. -Linnad, lossid lahutamatu tervik. Tuntuim Knossos, mille loss on Minose palee. -Luksuslik sisustus, vannitoad, äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid. -Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud
Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli nähtavasti keskne koht Kreeta religioossetes kombetalitustes. Kreeta kunst osutab naiste suurele tähtsusele minoilises religioonis ja ühiskonnas. Naisi on kujutatud meestest sagedamini ja tavaliselt on nad kompositsioonis kesksel kohal. Mõned teadlased on selle põhjal oletanud, et minoilisel Kreetal oli matriarhaalne, st naiste valitsetud ühiskond. Mükeene tsivilisatsioon Umbes 1500 aastat eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Kreeklased võtsid kiiresti omaks minoilise kultuuri ja kohandasid kreetalaste lineaarkirja oma keelele. Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsetest kiviplokkidest, nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside
Jumalannad piltidel võisid olla ka ühe peajumalanna erinevad kehastused. Lineaarikiri B varasemad kreekakeele tekstid (varem oli lineaarkiri A, mis polnud kreeka keel) Sealt saadi vähest teksti ka jumaluste kohta, kellele on annetusi toodud. Sealt on selgelt näha, et austati paljusid jumalaid. Oluline osa hiljem Kreekas austatud jumalatest seal olemas (Zeus, Hera, Poseidon jne), samas ka selliseid, keda hiljem enam pole. Klassikaline ajajärk Varasem matriarhaalne alatoon asendus pigem patriarhaalsega. Kodakondsust ja poliitilisi õigusi naistele ei kuulunud. Religioonis olid jumalannas siiski väga olulised, kuigi mitte esikohal. Hera, Athena eriti olulised. Jumalalannade osatähtsus panteonis tunduvalt suurem ja naiste osa ühiskonnas. Avalikel üritused, nagu rituuaalid olid kohad, kus naistel oli oluline roll. Kreeka panteon: Antropomorfne, väga inimkujuline ja inimestele sarnane (mitte nagu Egiptuse pool-loom, pool inimene jumalad)
Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Võibolla kõige olulisem joon, mis Kreeta kunstis ilmneb, on naiste osatähtsus. Neid kujutati meestest sagedamini ja sageli olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. See asjaolu on mõne uurijad oletusele, et Kreetal võis olla matriarhaalne, st. naiste poolt valitsetud ühiskond. Kuigi enamus asjatundjaid peab sellist oletust alusetuks, lubab Kreeta kunst siiski aevata, et naise ühiskondlik positsioon oli siin märksa kõrgem kui enamuses varastest tsivilisatsioonidest. Ka Kreeta religiooni kohta tuleb oletuslikke järeldusi teha arheoloogia põhjal. Selleks annavad võimaluse toonased pildid ja kujukesed, mis ühenduses võrdlusmaterjaliga naabermaadest ja hilisemast Kreekast lubavad teha teatud järeldusi
t¨ahendused on laenud 仮借. 議類 ⇒叢 議類 ⇒蔟 議類 ⇒氏 議類 ⇒類 議類 ⇒群 参考 ⇒矢 議類 ⇒聚 1 h˜oim, sugukond, matriarhaalne nad r¨uhm, hiljem ka sama sotsiaalne 3 kogu sugu h¨avitama, vastav karistus r¨uhm 4 nooleotsik 2 inimeste, taimede, loomade perekon- 5 u¨ hte kimpu (justkui nooli) koguma 身 ¨ OKE LO ¨ 7 SAGEDUS B . KANJI SHOHO
annaabi.ee 
