Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut, deemoneid ja nende sadu abilisi, kes pumpavad iga minut põrgu ilgusi maailma. Nad inspireerivad kunstnikke, luuletajaid, kirjanikke, käsikirjade kirjutajaid, muusikuid jt. Nad teevad seda nendega, kes vabast tahteston andnud ennast selle "väe" meelevalda! See maal on
,,Kas maailm väsib vihkamast?" Inimkonna poolt aastatuhandete vältel üles tähendatud loomingus on ikka olnud kindel koht teostel, mille kirjeldamiseks on Thomas More'i eeskujul hakatud kasutama määratlust "utoopia". Utoopia tähistab ladinakeelse väljendina paika, mida pole olemas. Miks on siis inimestel nii suur soov luua kasvõi kujuteldav maailm, mis täieliku vastandina eristuks reaalsest ühiskonnast? Usutavasti on selle põhjuseks igapäevase ilmaelu püsiv seisund vaen ja viha. Sest miks muidu öeldakse, et inimkonna ajalugu on tegelikult sõdade ajalugu! Seetõttu unistavadki paljud inimesed utoopilisest maailmast, mis oleks ideaalne paik, kus puuduksid konfliktid ning mille tunnusjoonteks oleksid inimlikkus ja mõistvad tunded. Inglise kirjanik George Bernard Shaw on öelnud: `'Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad kui tema ise''. Tsiteeritud sententsist
Odüsseias on 12 000 värssi, 24 laulu või lugu, korduvad arvud10, 29, 24. Odüsseos elab läbi väga palju erinevaid seiklusi. Käib saartel ja satub enda kodusaarele. Odüsseuse naise Penelope ümber käivad võitlused, õnnelik lõpp. Eeposed on hinnalised ajalooallikad. Mütoloogia lastekirjanduses. Kas on vaja mütoloogiast teada? Jutud käsitlevad maailma tekkimise ja eksisteerimise seaduspärasusi, neis räägitakse sündmustest, mis on toimunud minevikus need korduvad ilmaelu igaveses ringkäigus. Osalisteks on jumalad ja esiisad, kollektiivides säilised need rituaalide abil. 2. HOMEROSELE OMISTATUD EEPOSI, PROBLEME AUTORIGA Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. Sandralt: Mitu eepost on vaja Homeroselt peale eelmainitute teada? Milliseid tead? 3
Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema
klass loosungiga Rikastuge!. Dumas joonistab tpse, lausa satiirilise pildi 1830. aasta Juulirevolutsiooniga lppenud epohhist. Kriitikast ei pse ka Dants. Tema kujus peegeldub mammona ksitavus. Raha ammendamatu jud paneb ta valitsema elu ja surma le ja ta minetab igasuguse mdutunde. Rikkus ktab krahvi kustutamatut kttemaksuiha ja hvitab temas viimsegi inimliku emotsiooni. Prast meeltliigutavat stseeni Mercedesega saab Dantsile selgeks, kui kalgistunud on tema sda, ja ta pgeneb ilmaelu eest ksildusse. Raha needust ppis krahvi kuju looja tundma ka omal nahal. Monte Cristo lossi lust ja lillepidu haaremidaamidega kestis vaid kaks aastat. Siis oli Alexandre Dumas pankrotis. Nd tuli tal elada vlausaldajate eest pgenedes. 300 romaani autor suri 68 aasta vanuses ilma hegi souta taskus. KASUTATUD KIRJANDUS *B. Sichtermann, J. Scholl Romaanid *A. Dumas Krahv Monte Cristo KRAHV MONTE CRISTO Alexandre Dumas
Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed
ja leidis oma Eurydike) müsteeriumid. Õpetuse põhisisuks oli hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabastada vaid vooruslik elu. Surmajärgsus · Kreeklased ei pannud sellele väga suurt rõhku · Karistused pidid inimest tabama juba eluajal või siis päranduma needusena tema järglastele · Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal, surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu · Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kus allilma sügavustes troonis selle emand Demeteri tütar Persephone · Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt sai siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks. Selliste uskumuste tähtsus tõusis eriti hellenismiperioodil.
raskusastet: sügav puue, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt, raske puue, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet kas kogu päeva või kogu öö vältel ja keskmine puue sel puhul vajab inimene toimetulekuks osalist kõrvalabi. Seaduse keel on, teadagi, keeruline: struktuurid ja funktsioonid, nende kaotused, kõrvalekalded, toimetulek ja tulematus. Ilmaelu ise on paraku veel tükkmaad keerukam. Kuivõrd kompenseerib mõne funktsiooni äraolekut või puudujääki inimese optimistlik meel? Või tahtejõud? Või leidlikkus? Lähedaste toetus? Nutikas abivahend, tehnoloogia? Internetiportaali "Ratastool" avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis. Tööturu riskigruppi kuuluvad sotsiaalsed grupid, kellel on tööturul keerulisem toime tulla ja keda ähvardab tööpuudus
k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)- inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused.
8)kreeklane ja jumal Kuidas suhtles? Jumalad ngid vlja kui inimesed kuid inimestest erinesid nad ve ja surematuse poolest . Jumalad ksutasid loodusjude ja vahel ka kehastasid ise neid . Ning seisid hiskondiliku moraali ja vrtuste eest. 9)surmajrgsus kreeklasel? Ei pannud suurt rhku sellele, mis saab neist prast surma. Karistused tabama eluajal vi pranduma needusena jrglastele. Saatus prast surma ei sltunud tegudest eluajal. SURM- ilmaelu rmutut lppu. Surnute hinged rndasid allilma Hadese riiki, maailma mbritsevat Okeanose jge mda. Aja jooksul kujunes ka teistlaadi ettekujutusi- sai siinpoolses elus oma surmajrgset saatust mjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mne allilmaga seotud jumaluse, nt. Dionysose vi Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjude ja vaime
Dionysos-veini ja viinamarjakasvatuse jumal. 8. Teada tähtsamaid templeid, pühamuid. Ka Delfi oraakel Parnassosel. Suhtumine surmajärgsusse. Tänini on üks paremini säilinud tempel Poseidoni tempel Lõuna-Itaalias. Tähtsaim oli kindlasti Zeusi pühamu Olümposel, kus asus ka Hera tempel. Võidujumalanna Nike tempel asus Ateenas. Kreeklaste meelest tuli kõik oma karistused saada maapealses elus, muidu kanduvad need järglastele. Surm oli ilmaelu lõpp. Surnute hinged rändasid allilma. Hellenismiperioodi lõpul tähtsustus ka uskumus, et inimene saab siinpoolses elus oma surmajärgsust mõjutada. Jumalate tahte välja selgitamiseks jälgisid oraaklid (ennustajad) kõikvõimalikke endeid. Kuulsaim neist oli Delfi oraakel, kes istus kolmjalgsel kaanetatud katlal ning lausus seal jumalatelt kuuldavat, mis värssideks vormiti. Tema ennustusse usuti täielikult, kuid alati oli mitmeid tõlgendusviise. 9
*Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhja piiril. *Kreeka pühama keskpaik oli lageda taeva all asuv altar. *Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste, kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. *Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. *Pärsia riitusi sooritasid maagid- preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. *Kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. *Iraani pühad tekstid-Avesta.
Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel. -Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi oli seal Apollon tapnud lohemao püütoni, seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. -Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik. -Kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Surmajärgsus: -Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal: ilmaelu rõõmutu lõpp. -Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, allilmajõest viib üle paadimees Charon. -Allilma sügavustes troonis selle emand, Demeteri tütar Persephone. -Hellenismiperioodil kujunes ettekujutus, et siinpoolses elus saab surmajärgset saatust mõjutada. Jumalate ja inimeste põlvnemine: Maailm eksisteeris enne jumalaid. Algul valitesid Taevas ja Maa. Seejärel nende lapsed vanema põlvkonna jumalad- titaanid.
Kokku 350km Pirita tee ja sild. Kuni 1960 kasutati ainult bit. Ja mahtude kasvades tekkis defitsiit, võeti kasutusele põlevkivituhk väike nake, nõudis kvaliteetset tööd, kapriisne meie ilmastikus. 2009 3855km mustkatet 3900km asfaltbetooni, 1238km pinnatud kruusateed, 929km tuhkbetoon, - 9922km. 16. Tänapäevaste teede saamislugu + põhimõtted, mis kehtivad teede projekteerimisel Peale Rooma ajastu lõppu oli pikk vaikelu ja majanduse ja ilmaelu arenedes hakati taas teid arendama, kuid püüti kka jäljendada Rooma stiili ja tehnoloogit. Enne 18 saj mingit erilist edu polnud. - Teaduslikult hakati lähenema 18 saj, kui Prantslane Pierre Tresaguet kirjutas memorandumi ja metoodika 152-179mm kividest aluskiht, 25nm kattekruus, 25-75mm kividega katend. - Thomas Telford sotlane arendas eelmise mehe metoodikat edasi selliselt et oleks drenaaziv kiht all ja paigutas sinna suuremaid kive
Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Ümera ja Madisepäeva lahingud. Taani ja Rootsi sekkumine ristisõtta. Üle-eestiline vastuhakk. Eesti lõplik ristiusustamine. Allajäämise põhjused. Ümera lahing- Toimus Põhja-Lätis ümera jõe ääres; Sakslaste ja ugalaste võit. Madisepäeva lahing- Toimus Sakala maakonnas; eestlaste lüüasaamine vaatamata arvulisele ülekaalule; Lembitu juhtimisel 6000 liikmeline ühendmalev vatsu 3000 vastasele; Mvv suurim
kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. 2. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng. Elatusaladeks olid põllumajandus, karjakasvatus, küttimine ja rannikualadel kalapüük, hiljem ka kaubavahetus ja rüüsteretked. Arenes künnipõllundus (kaheväljasüsteem). Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli
Rahval on vaja kedagi, kes paneks neid käituma ja valitseks nende üle. On vaja kedagi, keda rahvas austaks. Voltaire: „Loomulik religioon peaks olema: tee teistele seda, mida sa tahad, et nad sulle teeksid.“ Ta leidis, et teater ja näitemängud on vajalikud, et uusi edasiviivaid ideid edasi levitada massidele. Erinevalt Rousseau'st, kes arvas vastupidiselt. Hilisem kuulsus on Voltaire'il tekkinud lühemate lugudega, mis on mõistukõne vormis filosoofilised. Need räägivad ilmaelu probleemidest ja puudustest. Igaüks peaks ise tähele panema ja oma arvamust omama, aga mitte teise inimese kallale kippuma. Voltaire eitas usufanatismi. 26. Defoe Daniel Defoe elas 17-18. sajandil Inglismaal. Pärit puritaanlaste (vähene elunautimus) vaimulikust perest. Tegeles nii kirjanduse kui poliitikaga. Defoe suri vaesusesse, kuigi „Robinson Crusoe“ oli bestseller. „Robinson Crusoe“ - Robinson sattus üksikule saarele laevaõnnetuse tagajärjel. Tal
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maal...
hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused.
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmi...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
kurjust. Ükski variant ei ole kooskõlas jumalate tegeliku loomusega. Seega jumalate loomusele ei ole üldse omanegi jälgida maailma ja sekkuda maailmas toimuvasse. Jumalik ettenägevus on seega lihtrahva väljamõeldis. Tegelikult on jumalad ülima õnne ja õndsuse seisundis viibivad olendid. Nad koosnevad ülipeentest tuleaatomitest ning elavad väljaspool meie maailma tühjuses, nö maailmade vahel ja ei mõjuta meie ilmaelu mitte kuidagi. Epikuros leiab, et jumalavallatu ei ole see, kes pööbli jumalad kõrvale heidab, vaid see, kes jagab pööbli arvamusi jumalatest. Inimene võib jumalaid austada nende ilu ja täiuslikkuse 14 pärast, mitte aga sellepärast, et neilt midagi välja lunida: Rumal on küsida jumalatelt seda, mida inimene võib ise muretseda Erinevalt muretutest jumalatest on inimlik õnn ainult
,,See on mul sest ajast saadik, kus meil oli siin oma orkester ja peod," seletas Timusk, ilma et oleks võtnud kuuldavakski Indreku vaimustust. Need lihtsad sõnad panid Indreku otse võpatama. Tähendab ka siin on ilusamad ajad enne teda möödas. Nagu Vargamäelgi! Seal vibutavate kaskedega, millega võidi alla lasta, nii et külm tuul käib südamest läbi, siin pidude ja helidega, mis nöörivad sul hinge ja panevad südame peksma. Imelik on ilmaelu, ikka jääd sa nagu hiljaks! Aastate kestel pidi Indrek veel nii mõnigi kord seda nukrat tundmust maitsma, aga täna ei saanud ta temas kauemaks püsida, sest Timusk rääkis edasi: ,,See on kõige suurem meeltepettus ilmas, heli nimelt. Sest mis te arvate, on midagi selletaolist tõepoolest olemas? Lollus! Siis peaksid ka hobused Beethoveni ja Bachi maitsma, sest ka neil on kõrvad. Aga maitseb ainult inimene, mõni ainus inimene. Tähendab -- mis on tõeliselt olemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
