Vana-Kreeka kokkuvõte (0)

Vana-Kreeka
Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht – Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega.
Kreeka kui kultuurivahendaja – Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse.
Kreeka kolooniad – tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel
Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud:
Kreeka-Pärsia sõjad – 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk.
Peloponnesose sõda – 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine – 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast
Aleksander Suure sõjaretked – 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani
Roomlased vallutavad Kreeka – 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30. eKr langes viimasena Egiptus
Maratoni lahing – 490 eKr, Kreeka ja Pärsia vahel, pärslaste kaotus
Salamise merelahing – 480 eKr, Pärisa ja Kreeka vahel, Kreeka võit
Tähestiku kasutuselevõtt – Kiri arenes Kreeka-Mükeene ajajärgul, lineaarkiri A – tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B – osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal.
Raua kasutuselevõtt – tume ajajärk u 1100-1800 eKr
Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon . Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus .
ZEUS – taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg
HERA – Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana , lemmikloom lehm
POSEIDON – Zeusi vend, merejumal , lemmikloom hobune
HADES – Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja
DEMETER – Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja
ARES – julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg
HEPHAISTOS – lonkur tulejumal , jumalate sepp , Hera ja Zeusi poeg
ATHENA – relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON – luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
ARTEMIS – jahijumalanna , elava looduse – metsloomade kaitsja
APHRODITE – ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna
DIONYSOS – veini ja viinamarjakasvatuse jumal, ainus, kelle ema oli inimene
HESTIA – kodukoldejumalanna
Isikud:
Pheidias - Akropoli ehituse eestvedaja. Ta tegi ka 17m kõrguse kuju Athenast
Herodotos – ajaloolane , kirjutas " Historia " , mis sisaldab kreeka ajaloo sündmuseid Archimedes – füüsik ja leiutaja, leiutas kruvi, avastas seaduse veeväljasurvest, konstrueeris kindlusi ja sõjaseadmeid
Solon – poeet, kaupmees , rändur, kreeklased pidasid teda tema tarkuse tõttu üheks seitsmest targast
Pindaros – silmapaistvaim kreeka lüüriline luuletaja, kirjutas ülistuslaule aristokraatidele Pythagoros – filosoof ja matemaatik, pani aluse Pythagorase teoreemile
Myron – kujur ja pronksivalaja, kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi
Thales – peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks, arvas , et kõige algus on vesi, püüdis seletada maailma ratsionaalselt mitte mütoloogiliselt
Demokritos – mõtleja, aatomiõpetuse rajaja
Sappho – antiikaja silmapaistvaim naislüürik
Hippokrates – arst, arstiteaduse ja arsti kutse rajaja
Aleksander Suur – Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim väejuht
Platon – filosoof, temalt pärineb ideeõpetus
Sokrates – filosoof, leidis, et voorus on absoluutne vorm
Aristoteles – filosoof, pani aluse paljudele uutele teadusharudele
Perikles – Ateena riigimees , kaotas aristokraatia eesõiguse valitsemisel
Kleisthenes – viimane Ateena türann, kehtestas esimese demokraatia maailmas Hesiodos - moralist ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerija
Epikuros – filosoof, arvas, et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks Eukleides – matemaatik, sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused
Ptolemaios –astronoom, astroloog , matemaatik, geograaf , geotsentrilise maailmasüsteemi peamine kinnistaja
Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid , naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks , pikemad jooksualad , maadlus , rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale , kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke.
Maailmaimed , mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses , Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss .
Mõisted:
Helleen – vanaaja kreeklased, nimetusega eristati kreeklasi barbaritest
hellenism – ajajärk Kreeka ajaloos A. Suure vallutusretkedest Rooma võimu kehtestamiseni
barbar – võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas
polis – tüüpiline Vana-Kreeka riigivorm , hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga
hetäär – kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas
bulee – Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan , mis koosnes valitud kodanikest heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis
pedagoog – lapse/ poisi juhendaja
propüleed – väravaehitis Vana-Kreekas
Knossos – palee Kreeta-Mükeene tsivilisatsioonist, majandus- ja kultuurikeskus Parthenon – Ateena akropolil asuv jumalanna Athena tempel
Museion – muusade pühamu, hellenistliku Egiptuse kuningate asutatud suur teadus- ja kultuurikeskus Aleksandrias
Kükloopilised müürid - ?
gümnaasion – spordiplats koos pesemis-, riietumis ja puhkeruumidega Vana-Kreekas sümpoosion – aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas
agoraa – koosoleku ja turuplats Vana-Kreeka linnades
akropol – polise kõrgeim osa
demokraatia – vanaaja riigikord , kus kõigil vabadel põliselanikest meestel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli võimalus riigivalitsemisest osa võtta
türannia – ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim
aristokraatia – võim, mis on koondunud aristokraatide kätte
oligarhia – võim, mis on koondunud väikese inimeste rühma kätte
Ateena mereliit – liit, mis koondas Egeuse mere rannikul ja saartel olevaid linnriike , et kaitsa end Pärsia eest
panatenaiad – jumalanna Athena auks peetavad tähtsaimad riiklikud pidustused Ateenas dionüüsia – pidustused Dionysose auks kevade saabudes
komöödia – lõbusa sisuga näitemäng tragöödia – tõsise sisuga näitemäng
Ateena ja Sparta. Erinevused ja sarnasused. Valitsemine ja laste kasvatamine.
ATEENA
Sarnasused
SPARTA
Valitsemine
Kõik tähtsad küsimused otsustas rahvakoosolek; demokraatlik;
karm kasvatus; kodanikeks ja riigiametnikes said olla ka vaesemad inimesed
Ühiskond jagunenud kodanikeks ja mittekodanikeks; rahvakoosoleku ja ametnike olemasolu; orjadel ja naistel puudusid kodanikuõigused
Tähtsad küsimused otsustas nõukogu; aristokraatik; polnud karmi kasvatust; võim vaid rikaste käes, rahvakoosolekul väike võim
Laste kasvatamine
Poisid õppisid: lugemist, kirjutamist, filosoofiat , kauneid kunste ; mitte nii karm; ideaaliks igakülgselt arenenud inimene, tüdrukute haridus pere oma asi, tavaliselt õppidis majapidamistöid ja käsitööd
Tüdukuid õpetas ema, nad koolis ei käinud;
poisse õpetas isa, käisid koolis;
laul, tants sport tähtsal kohal;
palju tähelepanu kehaliste -sõjalistel harjutustel;
õpilastel teadmised ka muusikas, lugemises jne
Vähem tähelepanu kirjaoskusel; karm kasvatus; lapsi kasvatati riigi range kontrolli all;
ideaaliks vastupidav, tugev kartmatu sõdur;
sõjalised väljaõpped;
tüdrukud õppisid tantsu ja koorilaulu
Vana-Kreeka kirjandusteosed:
Kuningas Oidipus – kangelane ei näinud ette, et tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud
Oresteia – peakangelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte isa mõrva eest, kui ta selle Apolloni käsul teoks tegi, hakkasid teda kiusama kättemaksuhaldjad
Homerose eeposed – "Odüsseia" – kirjeldab Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda; "Ilias" – räägib ahhailasteja roojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Bresise ära võtmiseja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast
Historia – ajalooline teos, milles on kirjeldatud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaadeja Kreeka orjandusriikide vahelisi kokkupõrkeid
Meeste ja naiste vahelised suhted Vana-Kreekas
Ühiskond patriarhaalne . Naistel kodanikuõigused puudusid, olid õiguslikult mõne mehe eeskoste all. Avalikus elus osalesid vähe, nende koht oli kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Abikaasade vastastikused tunded ei mänginud mingit rolli. Abielu lepidi tulevase ära ja peigmehe vahel. Abielu võis kokkuleppel ka lahutada, naise kaasavara tagastati. Suhted abielus pinnapealsed. Naiselt nõuti monogaamsust, mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu.