50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mannnnn
Õppematerjali autor
kokkuleppest sõltumatut. Tema meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma. Platon sokratese kuulsaim õpilane.asutas kooli akadeemia. Ta uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Aristoteles platoni õpilane, kellest sai antiikaja mitmekülgseim õpetlane: tema tööd käsitlesid loodusteadust, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Tegutses Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumis.
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm.
Ta väitis, et haiguste põhjustajateks on loodusjõud, mitte jumalad. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjanduse algus: Kreeka minevikust teame palju tänu kangelaseepikale. Neist hakati aja jooksul kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos oli üks neist, ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia", tänu millele teda ajaloo isaks kutsutakse. Ta on ka üles märkinud nii varasemat ajalugu kui ka nt Euroopa rahvaste kombeid. Esimesed inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle arutlejad oli sofistid. Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti ning paljud neist lahkasid õigete polistele sobivate seaduste probleemi. ,,Õige" ja ,,väära" mõiste suhtelisuse alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju
Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht. Tugevnesid si
17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25.Millega said tuntuks Aristoteles ja Herodotos? 26.Nimeta vanaaja 7 maailmaimet! 27. Kuidas on kreeka keeles: Kreeka, mittekreeklasest madalama kultuuritasemega inimene, tähestik, parimate võim, koosjooming, meeste ruum, veinisegamisnõu, armuke, alasti
Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt. Akadeemia (Akademos) Platoni rajatud kool. Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega. Kõigil asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud olemuspõhjused e ideed. Olulisim hüve -idee. Õpetus riigist riik pidi põhinema hüvel, muutumatu ja täiuslik. Filosoofid riigi eesotsas. Hindas Spartat. Aristoteles (384.32 eKr) Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, loogika, riigikord, eetika, muusika, kirjandu, maailmakorraldus. Tegutses Ateenas. Lykeioni gümnaasium tema asutatud kool. Nimi lütseum tuleb sealt. Võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal oma originaalsed seisukohad. Suur mõju. Vana-Kreeka kultuuripärandit tunti keskajal just tema tööde kaudu. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Suhtus kriitiliselt. Inimene kui riiklik elusolend, väljaspool riiki ei saa elada õnnelikult.
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujune
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid