TURUNDUS SPIKKER (0)

1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste
kompleks , mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja
rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi,
majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades
luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja
sujuvaks.
2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest
saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse
füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub
inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis
on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused.
Nõudlus :
soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus
soovitud objekt saadakse kelleltki teise objekti vastu. Selleks peab saavutama kokkuleppe.
Toode: tooteks nimetatakse kõike, mis saab pakkuda turul funtsionaalsete vajaduste ja
soovide rahuldamiseks,  turunduses  kuuluvad toodete alla ka teenused (pole esemelised).
Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu).
Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba
olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega.
Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine
tarbijate ja teiste huvigruppidega.
3. Turunduse juhtimise kontseptsioonid . Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis,
kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta,
ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse
masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke
ostajtele valida’’, inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema
mugavuse , parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et
õiged variandid müüvad ennast ise, tähelepanu pöörati sortimendi laiendamisele.
Müügikonseptsioon: kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle
olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa, aktiivne pakkumine. Turunduskonseptsioon
vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu
keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad).
Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine,
konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri
kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile .
4. Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud,
turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega
ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul
samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga. Koguselõhe: tootjatele on kasulik valmistada
ja müüa suurtes kogustes , tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Valikulõhe:
üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha
valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju
nende tooteid vajab. Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus
tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe:
tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või
vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta.
5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse  planeerimine : ülevalt alla, alt üles,
eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs
(makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs.
Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine.
Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev
kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond
püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid,
autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra. Alt üles planeerimine: see on
eelmisele vastupidine variant. Ettevõtte erinevad osakonnad ja struktuuriüksused koostavad
plaanid, mida tippjuhtkond seejärel redigeerib. Eesmärgid alla plaanid üles: niisugust
metoodikat kasutatakse kõige sagedamini. Juhtkond määrab eesmärgid, mida ettevõte peab
saavutama. Nendest lähtuvalt püstitab iga osakond oma eesmärgid ja töötab välja
saavutamise strateegia.
6. Turunduskompleks ja selle moodustamine. Toote planeerimine, hinna kujundamine,
kaupade jaotus, müügi tõhustamine
7. Sihtturgude arendamise protsess. Turu segmentimine (tarbijate rühmitamine),
sihtturgude valimine, positsioonimine(tootenägemuse kujundamine).
8. Turunduse organisatsiooniline ülesehitus.
•
Ettevõtte tegevuse algperioodil vaadeldakse turundust sageli teiste tegevustega
võrdse, kui isoleeritud funktsioneeriva osategevusena
•
Peagi hakatakse aga arusaama turunduse tähtsusest, eriti madala turunõudluse korral
ja laiendatakse selle tegevusvaldkonda.
•
Turundusele  omistatakse keskne roll, kõiki teisi tegevusi hakatakse käsitlema
abistavates funktsioonides.
•
Kõik struktuuriüksused, sh ka turundusosakond, paigutatakse tarbija suhtes võrdsesse
seisundisse.
•
Paratamatult
jõutakse
olukorrani,
kus
tarbijatel
on
keskne
positsioon,
turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon.
9. Ettevõttesisene turunduskeskkond .
Koosneb erinevate allüksuste ja osakondade
võimustruktuuridest ning töötajatest.
10. Turunduse  mikrokeskkond . Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks
on tarnijad , vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid .
11. Turunduse 
makrokeskkond .
Makrokeskkonna
moodustavad
kuus
komponenti:
majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik
keskkond.
12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse
PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad,
turundusorganisatsioonid
ja
süsteemid,
turundusmeetmete
analüüs,
turunduse 
produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient , konkurendid.
13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur. Infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste
vahendite
ja
meetodite
süstematiseerimiseks,
kompleksi
analüüsimiseks
vajaliku
ja
ning
õigeaegseks
objektiivse
ning
info
täpseks
kogumiseks,
edastamiseks
turundusotsuste tegijatele. Struktuur: ettevõttesisese aruandluse allsüsteem (tegeleb
erinevatest struktuuriüksustest laekuva informatsiooni kogumisega), turuseire allsüsteem
(ülesandeks on pidevalt jälgida ja koguda ettevõtte seisukohast vajalikku välist
informatsiooni, hoidmaks ennast kursis turnduse mikro ja makrokeskkonna muutuste ning
trendidega), turundus-uuringute allsüsteem (võimaldab turuandjal ainuisikuliselt kiiresti
töödelda ja analüüsida andmeid ning saadud tulemuste põhjal vastu võtta otsuseid),
turundusotsuste tugisüsteem (võimaldab koguda andmeid,
mida ettevõttesisese
aruandlussüsteemi ja turuseire allsüsteemiga hankida ei saaks).
14. Turundusuuringu ja turu-uuringu mõisted ning erisused . Turundusuuring on
turunduse juhtimise tugifunktsioon , st turundusotsuste langetamiseks vajaliku info
süsteemset ja eesmärgipärast kogumist tarbijatelt, klientidelt...
Lae fail alla, et näha kõike
Turunduse mõiste ja olemus. – turundus ehk. Marketing seisulohti kasutavad kõik kes soovivad midagi vahetuse teel saavutada .
Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke.
Turundus on tegevuste kompleks, mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid , toote arendamist , hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast.
2. Turunduse üldised funktsioonid ja probleemid
“Turundus” teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võim alustest , mille järel inimesele on juba niikuinii vajadus – siin vahendab “turundus” vajadust ja selle rahuldamist; 
2.“Turundus” mõjutab inimest valima olemasolevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel, millest inimesele tõepoolest kasu võiks olla – siin suunab “turundus” vajadust; 
3.“Turundus” kujundab inimeses varem temas mitte olnud hoiakuid ja arvamusi , sundides teda muutma esialgseid vajadusi või ihaldama objekte /teenuseid, mida ta eelnevalt ei ihaldanud – siin tekitab või muudab “turundus” vajadust või selle rahuldamise viisi.
Siht turunduse olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide)
Eristatakse massturundust, mis põhineb masstootmisel ja – turustamisel ning sihtturundust, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale).
Segmenteerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide)
Tarbijaid võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste soovidega tarbijarühmad, kes reageerivad sarnaselt erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam , hind, ostujärgne teenindus jms).
Demograafilised näitajad: vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, elukutse, rahvus, haridus ; Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemaks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste vajaduste ja soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad.
Geograafilised näitajad: eri riikide turud , üleriigiline-, piirkondlik- ja kohalik turg, kliimaolud , asumi tüüp.
Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused ( ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad).
3.3 Positsioneerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide)
Inimeste psüühika on justkui suur hoiupank või raamatukogu, kus teave on salvestatud süsteemikindlalt ning erinevad tunnetusühikud on järjestatud lähtuvalt tunnetatavatest suurusest , olulisusest, kvaliteedist jne, millest kujuneb pingeridade süsteem. Kui küsida spordihuvilistel korvapallurite nimesid , siis järgneb kohe loetelu . Samasugune printsiip kehtib ka erinevate ettevõtete, toodete, teenuste puhul. Kõik nad paigutuvad tarbija peas mingisugusesse järjekorda, mis mõjutab tarbimist.
Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes. 
4.Turundusinformatsiooni jagumine (esmane ja teisene info)
Turundusinfot jagatakse esmaseks ehk primaarseks ja teiseks ehk sekundaarseks infoks.
Esmast infot kogutakse spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi abil. Infot võivad anda tarbijad, eksperdid , vahendajad, välispartnerid jt. Esmast infot on vaja, kui teistest infost ei piisa turundusotsuste langetamiseks.Esindusliku esmase info kogumist saavad endale lubada ainult jõukamad ettevõtted.
Teisene on olemasoleva informatsioon, mida ei ole kogutud spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks, vaid muudel eesmärkidel. See on kellegi poolt varem kogutud, töödeldud ja avaldatud ning tehtud paljudele kätte saadavaks. Teisese info puhul pole vaja ligi pääseda nähtustele ega küsitlevatele. Kõige selle tõttu saavad teisest infot ka väiksemad ettevõtted.Teiene info jaguneb ettevõtte siseseksinfoks ja ettevõtte väliseks infoks.
5.Algandmete kogumise meetodid (3 viisi)4.
Vaatlus on mittepealetükkiv andmete kogumise protseduur. Subjektide käitumist jälgitakse ilma nende teadmata. Seega nende koostöösoov pole vajalik ja neid ei mõjuta uurija poolt. Peamine puudus on see, et inimese hoiakud ei saa välja selgitada vaid välise vaatluse abil.
Küsitluse all mõeldakse uurimismeetodit, kus vastupidiselt vaatlusele kogutakse andmeid üksnes suulise või kirjaliku kommunikatsiooni teel. Küsitlus võib toimuda mitmel erineval viisi: otsene vestlus , postiküsitlus, telefoniküsitlus.
Eksperimendi korral vaadeldakse turundusalaste muutujate mõju indiviidi käitumisele.
6.Turundusmeetmestik (4P). 
PRODUCT (TOODE) – tähistab toote ja teenuse kombinatsiooni . Milline on toode, tema kvaliteet, omadused, iseärasused; sortiment, pakkimine; milliseid lisandeid pakutakse koos tootega, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse; instruktsioonid; garantiid.
PRICE (HIND) – rahasumma , mida tarbija peab maksma toote omandamiseks. Milline peab olema hinnaskaala, alghind; hinnataseme paindlikkus; hinnasoodustused; millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse. 
PLACE (TURG) – (müügikoht, tarbijaskond) – firma tegevus toote tarbijale kättesaadavaks muutmise osas. Milliste turustuskanalite kaudu liigub toode tarbijani ; milliseid vahendeid kasutatakse; kui laia piirkonda teenindatakse; kus müügipunktid asuvad; millist transporti kasutatakse; ladustamine; kaubavarude kontrollimine
PROMOTION (TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON) – müügitoetus, müügi tõhustamine. Tegevus, kus sihtturule antakse teada toote positiivsetest omadustest ja veendakse potentsiaalset tarbijat toodet ostma. Elemendid: reklaam; isiklik müük; müügi aktiviseerimine; avaliku arvamuse kujundamine
7.Toote määratlus, olemus ja 3 tasandit 
Turundusteoorias muretseb tarbija toote vahetuse teel, rahuldades seeläbi oma vajadusi, saades nii materiaalseid kui ka psühholoogilisi hüvesid. Seega toote all võib mõista kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi ja soove.
Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi või soove.Tooteks võivad olla füüsilised objektid (asjad), teenused(juuksur), kohad(Toila ), organisatsioonid (Tartu SPA), ideed, informatsioonid(n. Tel. 1188)
Ostjale müüdavat toodet vaadatakse kolmel tasandil
Toote tuum – on põhiline hüve, mida tarbija ostab.
Konkreetne toode- koosneb kauba eriomadusest, disainist kvaliteedist, pakendist.Nende komponentitega rahuldatakse kõik vajadused.Kvaliteet on toote tähtsaim tunnus, mis näitab funktsioonide täitmise võimet ja ühendab vastupidavuse ja täpsuse ning tarbimise mugavuse. 
Laiendatud toode- sisaldab tootega pakutavat lisateenust(n: garantii , hooldus , paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus)
8. Kaubamärk - on üldreeglina kas sõna, fraas , sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 
8.Bränd on kontseptsioon , märk, kujutlus , mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid.
9.Teenuse turunduse eripära (võrreldes füüsilise tootega)
? Hinna tähendus laiemas ja kitsamas mõistes 
Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest.
Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu...
Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus.
Väärtuslõhe. Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja oma maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena.
Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena.
4. Turunduse roll organisatsioonis
Philip Kotleri definitsioon: turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Rõhutatakse inimeste soovide ja vajaduste rahuldamist. Kõik tegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Turundusklassik J.McCarthy neli P-d: 1) product – toode; 2) price – hind; 3) place – müügikoht, tarbjaskond; 4) promotion – toetus, sh kauba turule viimise teed ja vahendid. 
5. Turunduskeskkond: ettevõttesisene ja ettevõtteväline (mikro ja makro) joonis
Turunduskeskkond – hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile sisendite ning väljunditena otsest või kaudset mõju ja seda igal tajutaval moel. Keskkond kujundab firmat , kuid samuti avaldab iga ettevõte ja asutus mõju ka keskkonnale. Turunduskeskkond koosneb jõududest, mis oluliselt mõjutavad organisatsiooni eluvõimet turgudel. Liigitatakse mikro – ja makrokeskkonnaks. Ettevõttesisene keskkond koosneb tarnijatest, vahendajatest, tarbijatest, konkurentidest ja huvigruppidest. Ettevõtteväline keskkond koosneb tehnoloogilisest, demograafilisest, kultuurilisest, looduslikust, majanduslikust ja juriidilis-õiguslikust keskkonnast. 
Uurimis - ja arendustöö osakonda kuuluvad töötajad, kes hindavad eelkõige loomingulist vabadust ja toodete tehnilist täiuslikkust.Turundusse suhtuvad nad kerge üleolekuga, olles veendunud, et hea toode müüb ennast ise
Ostu( varustus )osakonna ülesandeks on materjalide, detailide ja pakendite õigetes kogustes (laokulude vähendamiseks) ja soodsa hinnaga ( omahinna alandamiseks) hankimine . Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. 
Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust.
Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. 
Mikrokeskkond:
Tarbijad
Tarnijad
Vahendajad
Konkurendid
Huvigrupid
Makrokeskkond:
Majanduslik
Juriidlis-õiguslik
Demograafiline
Kultuuriline
Tehnoloogiline
Looduslik
7. Ettevõttesisene turunduskeskkond
Mikrokeskkond – need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust . 
Firma – turundusosakonna töötajad peavad oma tegevuses arvestama firma teiste osakondade huvidega. Turundusjuhi otsused ei tohi minna vastuollu direktsiooni kavadega, vaid nad peavad juhtkonna projekte toetama. 
Hankijad – ettevõtted või isikud, kes muretsevad firmale või tema konkurentidele kaupade ja teenuste tootmiseks vajalikke ressursse. Hankijaid kui keskkonna elemente tuleb firma turundustöös tähelepanelikult analüüsida. Turundusjuht peab pidevalt jälgima hangitava tooraine ja materjali hinda, sest selle tõus tõstab ka valmistoodangu hinda. Materjalide defitsiit, streigid jne võivad rikkuda hangete regulaarsust ja toodete õigeaegset müügile jõudmist. 
Vahendajad – organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada. 
Tarbijad – vastavalt turgudele jagatakse 5 rühma
Tarbeturg – kaupu ning teenuseid ostetakse isiklikuks tarbimiseks . Organisatsiooniturg koosneb isikutest või organisatsioonidest, kes osatavad teatud tooteid kas edasimüügiks, otseseks kasutamiseks teiste toodete tootmisel või rakendamiseks firmasisestel operatsioonidel. Tööstus-, kaubandu-, ametkonnaturg kokku. 
Tööstusturg – ettevõtted ja indiviidid , kes hangivad kaupu ja teenuseid uute toodete valmistamiseks ning viimaste müümiseks või üürimiseks kolmandatele isikutele.
Kaubandusturg – isikud ja organisatsioonid, kes omandavad teiste poolt valmistatud tooteid edasimüügiks. 
Ametkonnaturg – riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid, kes ostavad kaupu ja teenuseid oma põhiõlesannete täitmiseks. 
Välisturg – tarbe- ja organisatsioonituruks jagunev riigipiiri taga asuv turg.
Konkurendid – eristatakse mitmeid konkurentsivorme:
Firmade konkurents – analoogseid tooteid ja teenuseid pakkuvad ettevõtted
Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents – konkureerivad tarbija soovid. Valik, mille peale raha kulutada, nt kas osta auto või turismituusik
Funktsionaalne konkurents – sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel, nt jalgrattad, autod, bussid jne.
Liigikonkurents – omavahel konkureerivad ühe kauba liigid mõõdu, võimsuse, tüübi vms alusel. 
Margikonkurents – ühe ja sama toote margid võistlevad.
Klassikalise liigituse alusel eristatakse 2 konkurentsitüübiga turgu:
Atomaarne, kus on palju müüjaid (väikeettevõtted)
Oligopoolne, kus on mõned müüjad (suurettevõtted)
Praktikas esineb nende kahe segatüüpi turge.
8. Sisemise turunduse kontseptsioon
Sisemise turunduse sihtgrupiks on ettevõtte personal, välise (traditsioonilise) turunduse puhul aga ettevõttest väljaspool olevad inimesed (äri turunduse puhul teised ettevõtted). Turundustegevus peaks algama sisemiseturunduse arendamisest, sest enne tarbijakeskset tegutsemist tuleb tarbijakesksuse olemust mõista ning vastavaid põhimõtteid aktsepteerida. Seega on sisemise turunduse peamiseks ülesandeks kliendikesksuse seisukohtade “müümine” ettevõtte personalile. Vale oleks oodata, et need ideed (nagu välise turunduse korral tooted) “müüksid” ennast ise. Sisemises turunduses on olulisel kohal kahe komponendi ? hoiakute ja kommunikatsiooni ? juhtimine. Hoiakute kujundamine põhineb töötajate koolitamisel ja motiveerimisel. Koolitamise eesmärgiks on panna inimesi õigesti tegutsema, kasutama õigeid meetodeid ning saavutama tulemusi vastavalt sellele, kuidas töö on organiseeritud. Motiveerimise all mõeldakse töötajaskonna mõjutamist, milleks kasutatakse materiaalseid vahendeid, innustamist (sõnadega), eestvedamist (tegudega) ja arendamist. Siin on oluline, et inimesed saaksid aru püstitatud ülesannetest, võtaksid need omaks, oskaksid näha oma rolli nende saavutamisel ja tahaksid neid ka saavutada, vaatamata esilekerkivatele takistustele.
9. Makrokeskkonna elemendid ja peamised trendid
Turunduse makrokeskkond - koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte, faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid võib neid tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks:
demograafiline – analüüsitakse keskmise eluea , sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne. 
Majanduslik – teguriteks rahvamajanduse kogutoodang , rahamass , inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina...
Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni , hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos-tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks.
2. Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed , soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg
3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid ( tootmiskontseptsioon , tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon , ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise.Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud ja nõus rohkem maksma nende kaupade eest millel on teistest parem kvaliteet. Selle kontseptsiooniga on kaasnenud turundusajaloo suurimate nurjumiste üks põhjusi: turunduslik lühinägelikkus. Tarbija ei vaja toodet kui säärast, tarbija vajab lahendust oma probleemile.
Müügikontseptsioon: ettevõte võib suurendada oma müügikäivet ja kasumit, kasutades paremaid müügivõtteid ja õpetades ning motiveerides oma müüjaid. Fookuses on tarbijakäitumise tundmine ja selle vahetu mõjutamine.
Turunduskontseptsioon: toote arendamist tuleb alustada tarbijate vajaduste uurimisest ning toode peab vastama mõnele rahuldamata soovile. Viis komponenti: kliendi-vajaduse rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskne ettevõtluskultuur, pikaaja-line kasum.Ühiskondliku turunduse kontseptsioon: firma peab saavutama oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahul-damise kaudu, ilma et halveneks ühiskonna kui terviku hea-olu. 4. Turunduse ülesanded ( lõhede ja vastuolude ületamine, tarbijamugavuste loomine) ja funktsioonid.
Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhed ning luua tarbijate jaoks järgmisi kasulikkusi: vormikasu , kohakasu , ajakasu ja omandikasu . Funktsioonid: ostmine, müümine, transporti-mine, ladustamine, standardiseerimine , sorteerimine, finantseerimine , riski võtmine, info vahetamine
5. Turunduse juhtimise protsess (turuvõimaluste analüüs, sihtturu valik, turunduskompleksi kujundamine, turundusplaani elluviimine ja kontroll).
Turunduse juhtimine on sihtotsijatega soodsate vahetuste sisseseadmiseks, alalhoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud vahendite ja võtete analüüs, planeerimine, elluviimine ja kontroll lõppeesmärgiga saada kasumit, suurendada läbimüüki ja turuosa. Turuvõimaluste analüüs: *turundustingimuste süsteem ja turundusinfo *turunduskeskkond (makro ja mikrokeskkond) *turg (individuaaltarbijate ja ettevõtete turg) *toote ja turuvõrk 
Sihtturu valik: *nõudluse mahu mõõtmine ja nõudluse tüübi hindamine (neg.nõudlus, nõudluse puudumine, varjatud nõudlus, langev nõudlus, ebaregulaarne nõudlus, täisväärtuslik nõudlus, ülemäärane nõudlus, ebaratsionaalne nõudlus) *turu segmenteerimine- on ettevõtte tegevus tarbijate sarnaste vajaduste, sarnaste võimaluste ning turunduskompleksi ärritajate sarnaselt reageerivateks gruppideks. *sihtsegmendi valik * toote positsioonimine turul ( toote tarbijate teadvuses teistest selgelt erineva koha kinnistamist). Turunduskompleksi kujundamine: *toote väljatöötamine ja tootekompleksi otsused * hinnapoliitika otsused ja hinna kujundamine *kauba levitamise meetodite valik *müügi toetamine . Turundusplaani elluviimine ja kontroll: *strateegia( missioon , eesmärgid, plaan) *planeerimine ( analüüs, valik, eesmärgid, toode, hind, müügi soodustus ) *kontroll
6. Turuvõimaluste analüüs Ansoffi maatriksi abil (sügavam turu hõivamine, toote arendamine, turu arendamine, diversifikatsioon).
Analüüsi meetod, millal strateegilisi alternatiive kaalutakse järgmises lõikes: olemasolev toode ja olemasolev turg; uus toode ja uus turg; kombinatsioonid
Turg Praegune turg Uus turg ;praegune toode sügavam hõivamine turu arendamine; uus toode toote arendamine diversifikatsioon
7. Turukeskkond . Makrokeskkond: majanduslik, demograafiline, sotsiaal-kultuuriline, poliitilis-õiguslik, tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond.
Turundusekeskkond - aktiivsete subjektide ja jõudude kooslus, mis tegutsevad firmast väljaspool ja mõjutavad turundusjuhtide võimalusi sihttarbijatega suhete loomiseks ja sättimiseks. Seega on turundus mõjurite kooslus. 
Majanduslik: see mõjutab nii tootjat kui tarbijat (majanduslikud arengutendentsid: tööhõive, majanduse integreeritus, maj. arengufaas , brutosissetulek, reaaltulu ) *toodete ja teenuste pakkumises suureneb teenuste osakaal *vahendustegevuse tähtsus *väikeettevõtlus *kiireneb innovatsiooniprotsess *kiire teaduse ja tehnika areng *tarbijate jõukus kasvab. Demograafiline: *rahvastiku arengutendents ( vananemine ) * Perekond (suhtume perekonda kui institutsiooni, suurus, arengufaas) Demograafiline: *põhilised ja teised väärtused *väärtuste muutumine *rollide muutumine. Poliitilis-õiguslik: *üldine monetaar - ja fiskaalpoliitika *laiem sotsiaalne seadusandlustik *valitsuse suhted erafirmadega *turundust puudutavad seadusandlus *turundusjuhtide tööks vajalik info Tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond: *mõju elustiilile ja neile sobivate toodete loomine * tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga
8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus.
Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg
Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid
9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond : tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud
Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel. *uurimuste ja tootearendusosakond *ostuosakond *tootmisosakond *finantsosakond Väliskeskkond: konkurentsid (üldine, kaudne, lähedane, vahetu). Turuuuring tähendab plaanipärast informatsiooni kogumist, süstematiseerimist ja analüüsi spetsiifiliste probleemide kohta, mis on seotud kaupade, teenuste, organisatsioonide, isikute, kohtade ja ideede turundusega . 
Kriteeriumid: paindlikkus, tõestus, täielikkus, õigeaegsus, mugavus, rentaablus , avalikud allikad, müügipersonal, turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus : küsitlus, vaatlus, eksperiment , simulatsioon
10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur , sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon , taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus
Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid.
Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade ostmine on harjumuslik e) hoiakud ja veendumused- positiivne või negatiivne hinnang, mille kujundavad teatud kogemused. f) suhtumine- teadmiste baasil kujuneb välja suhtumine...
12p
1. (3) Ettevõtja laiendab tootmist – ehitab juurde tootmishoone , soetab uue tootmistehnoloogia (sh. masinad ). Pangale esitatavas äriplaanis on toodud ära ka ettevõtte prognoositav müügikäive järgneva 5 aasta jooksul. Müügiprognoosi koostamisel on ettevõtja lähtunud sellest kui palju ta maksimaalselt uues hoones ja uute seadmetega toota suudab.
Ettevõte ostis uued seadmed (et muuta tootmist kvaliteetsemaks ja täiustada uusi). Ei ole korraldud tarbija küsitlusi.
Küsimused:
a) Millisest  turunduse kontseptsioonist ettevõtja lähtub?
Lähtub tootmiskonseptsioonist
b) Põhjendage. Tooge välja ettevõtte peamine eesmärk.
Sest ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse tootmismahu saavutamine.
c) Milles Teie valitud kontseptsioon seisneb? Tooge välja selle kontseptsiooni üks positiivne ja negatiivne külg. 
Tootmiskonseptsiooni puhul on oluline võimalikult palu toota. Täna suurele tootmismahule saavutatakse madalad kulud ning sellest sõltuvalt ka madal omahind . Arvatakse, et madal hind tekitab nõudluse.
Positiivne külg- tootmiskulud madalad, sellest ka tootel müügihind madalam, tarbijal odavam osta
Negatiivne külg- rõhku pööratakse suurele tootmismahule, mitte aga kvaliteedile. Ei mõelda, kas tarbija üldse vaja nii palju.
d) Tooge juhtumist viiteid, mille alusel Te kontseptsiooni valikul lähtusite.
Müügprognoosi koostamisel on lähtutud suurest tootmismahust ning uutest seadmetest.
Pole uuritud turgu ning tarbijate vajadusi.
2. (4) Ettevõtte turundusjuht planeerib, kuidas tooteid turustada (jaotus)/ planeerib müügikäibe prognoosi jägmiseks aastaks. Tooge välja vähemalt neli/ kolm olulist küsimust, millele ta peaks vastuseid otsima . Iga küsimuse korral kirjeldage, kust ja millisel viisil oleks võimalik informatsiooni saada. 
3. (5) Ettevõte toodab esmatarbekaupade rühma kuuluvaid tooteid (toiduained), tarbija ostab seda toodet regulaarselt. Ettevõte toodavad valikkaupu (riided nt)
Küsimused:
a) teatavasti mõjutavad hinnaotsust nii sise- kui välismõjurid. Toode välja KOLM peamist sise/välismõjurit, mis tõenäoliselt mõjutavad antud toodete hinnakujundust. Selgitage, milles iga välismõjuri korral mõju seisneb. Tooge näiteid.
1) turg ning nõudlus
Kuna tootma hakatakse toiduaineid, mille turg käitub iseloomulikult täielikule konkurentsile , siis tootja peab jälgima hindu, mis turul valitsevad. Täieliku konkurentsi puhul on ettevõttel sisuliselt võimatu ise hinda kujundada. Hind kujuneb nõudluse pakkumise tulemusena. Hind on see, mida tarbijad soovivad saada. 
2) turustuskanali ootused, käitumine
Hinnakujundusel tuleb lähtuda lõpptarbija hinnast ehk tuleb teada, kui suure osa või mis protsendi lisavad vahendajad
3)konkurents
Otseste konkurentide korral tuleb enda ja konkureeriva ettevõtte toodet võrrelda ning analüüsida. Kui toted on võrdsed ning pakuvad sama funktsiooni, siis on vähe võimalusi kõrgema hinna kehtestamiseks.
b) turustusstrateegia võib olla intensiivne, valiv ja välistav. Lähtudes eelnevast kirjeldage, millise turustusstrateegia peaks ettevõte valima? Põhjendage vastust. Millist jaotuskanalit ettevõte võiks kasutada (otsekanalit, ühe-, kahe- või kolmetasandilist) Põhjendage
Kuna tegemist on esmatarbekaupadega, siis on mõistlik kasutada intensiivset turustusstrateegiat. Üldiselt toiduainete ostmisel on tarbija ostuosalus väikse, sotusagedus tihe ning hind madal. Toidupoode on väga palju ning ka kliente, kes külastavad, on väga palju.
II OSA Muu materjal 17p
Mida mõistetakse turunduses mõiste „nõudlus” all? Tooge mõiste iseloomustamiseks üks näide. (1)toode
Nõudlus tekib, kui tarbija soov on kaetud ostuvõimega.
Nt tarbija sooviks võib olla saada endale päris oma maja. Kui ta saab kokku raha, et maja osta ning soov on veel alles, on tegemist nõudlusega.
Turunduse oluliseks ülesandeks tootjate ja tarbijate vahel olevate turubarjääride ületamine. Milles seisneb ajaline/ruumiline eraldatus? Tooge näide. Tooge ÜKS näide kuidas oleks võimalik ajalist/ ruumilist eraldatust ületada...
Turunduse mõisteturundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks VAHETUSI, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke.
2. Turunduse eesmärgid
Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhe ning luua tarbija jaoks järgmisi kasulikkusi: *vormikasu *kohakasu *ajakasu *omandikasu
Funktsioonid: a) vahetusfunktsioonid ehk tehingulised-OST,MÜÜK b) füüsilised ehk logistilised- LADUSTAMINE,TANSPORT c) abistavad funktsioonid- FINANTSEERIMINE,RISKI KANDMINE,TURUTUNDMINE,STANDANDISEERIMINE
3. Turunduse kontseptsioonid
Kontseptsioon tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldkujutlust, üldist ettekujutust, arusaama, plaani, tärganud mõtet, ideed.  !! TOOTA SEDA,MIDA SAAB MÜÜA,MILLEKS LEIDA VAJADUS,MIDA SAAB RAHULDADA!!
Tootmiskontseptsioon- Tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on suhteliselt odav. “Tooda!” oli ettevõtja motoks 100 aastat tagasi.
Tootekontseptsioon - Tarbija ostab kvaliteetseid ja oma hinda väärt kaupu. Pakkuja suunab energia tootearendusse, turustamine ja tarbija rahuldamine pole eriti oluline. Andke ostjale valida!
Müügikontseptsioon- ettevõte võib suurendada oma müügikäivet ja kasumit, kasutades paremaid müügivõtteid. Tarbijad ostavad üksnes seda, mille vastu müüja suudab huvi äratada!
Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- ettevõte peab saavutama oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu, ilma, et halveneks ühiskonna kui terviku heaolu.
Suhtlus turunduse kontseptsioon- tähistab personaalset suhtlust, individuaalset lähenemist ja teenindamist...
Lae fail alla, et näha kõike