Turundus eksam (0)

1. Turunduse mõiste ja olemus: põhilised kontseptsioonid
Tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta.
Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda .
Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni , hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke.
Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid.
Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused .
Tehingud toimuvad turul. Turunduses vaadeldakse müüjaid kui tootmisharu ja turu moodustavad ostjad.
Müüjad ja ostjad on omavahel ühendatud nelja vooga. Müüjad suunavad kaubad , teenused ja kommunikatsiooni turule ning saavad vastu raha ja informatsiooni.
Turunduskontseptsioonid:
1. TOOTMISKONTSEPTSIOON: tarbijad ostavad kaupu, mis on massiliselt levinud ja odavad. Üks vanemaid turundustegevuse kontseptsioone.
2. TOOTEKONTSEPTSIOON: tarbijad on nõus rohkem maksma nende kaupade eest, millel on parem kvaliteet.
3. MÜÜGIKONTSEPTSIOON: ettevõte võib suurendada oma müügikäivet ja kasumit, kasutades paremaid müügivõtteid.
4. TURUNDUSKONTSEPTSIOON: toote arendamist tuleb alustada tarbijate vajaduste uurimisest.
5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON : ettevõte peab saavutama oma eesmärgid, ilma et halveneks ühiskonna kui terviku heaolu.
6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON: eesmärgiks on arendada ja hoida firma ja tema klientide vahelisi kestvaid ja mõlemale tulutoovaid suhteid.
7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON: kõigi klientide rahulolu ei taga firmale kasumit, oluline on efektiivne positsioonimis- ja diferentseerimisstrateegia.
Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad lõhed ning luua tarbijate jaoks järgmisi kasulikkusi: vormikasu , kohakasu, ajakasu, omandikasu.
Turunduse funktsioonid
Levinud on järgnev turundusfunktsioonide klassifikatsioon :
Vahetusfunktsioonid
1. Ost
2. Müük
Füüsilised funktsioonid
3. Ladustamine
4. Transport
Abistavad funktsioonid
5. Finantseerimine
6. Riski kandmine
7. Turu tundmine (turuinfo)
2. Turunduse juhtimised
Strateegiad on kõikehõlmavad meetodid, mis on valitud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ja kirjeldavad nende eesmärkide saavutamise vahendeid nõutava ajavahemiku piires.
Turuvõimaluste analüüsi üheks unikaalseks võtteks on Ansoffi maatriks , mis seob tooted ja turud ühtsesse maatriksisse. Seda mudelit rakendatakse strateegilises juhtimises ja turunduses.
Turundusplaan on ettevõtte üldplaani oluline osa, kus visandatakse turunduseesmärgid ja esitatakse nende saavutamise teed - turundusstrateegia .
Turunduse juhtimine - sihtostjatega soodsate vahetuste sisseseadmiseks, alalhoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud vahendite ja võtete analüüs, planeerimine , elluviimine ja kontroll lõppeesmärgiga saada kasumit.
Turunduse juhtimise protsess on esitatav järgmiste etappidena:
1. Turundusvõimaluste analüüs

turundusuuringud ja turundusinfo

Nõuab turu-uuringut.
Turu-uuringust saadav info turundusplaani jaoks koosneb teabest turu kohta:

turu mahust

• turu tunnustest
  
• turu staatusest
  
• turu edasise arengu võimalustest
  

ja teabest toote kohta:

• seoses ettevõttega
  
• seoses konkurentidega
  
• seoses võimalike tarbijatega.
  

• turunduskeskkond
  

Ettevõtteväline keskkond:
a) makrokeskkond - tingimuste kompleks , kus ollakse ise, kus on konkurendid ning ka tarbija. Makrokeskkonna mõjureid (majanduslikke, poliitilisi) ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid ta võib neid tunnetada ja oma huvides kasutada.
b) mikrokeskkond - kõik, kes on meie kõrval: konkurendid, hankijad, vahendajad, huvigrupid. Kahepoolne mõju ning firma võib oma toetuspoliitika vahenditega mikrokeskkonda kujundada.
2. Sihtturgude valik

nõudluse hindamine

• turu segmentimine
  
• sihtturgude valimine
  

toodete positsioonimine turul

3. Turunduskompleksi väljatöötamine
Turunduskompleks ehk turundusmeetmestik , mis sisaldab 4P (Product, Price , Place, Promotion ) ehk toote, hinna, jaotuse ja toetuse kooslust.
4. Turundusmeetmete elluviimine
1) toodete osas - toodete lisamine või väljajätmine
2) hinna osas - hinnaalandused
3) koha osas - turustuskanalite muutmine
4) reklaami osas - reklaamtegevuse muutmine.
5. Kontroll
Tegevus, mille eesmärgiks on tagada saavutatud tulemuste vastavus plaanile . Kontroll turunduses väljendub tavaliselt aasta-, kasumi- ja efektiivsustulemuste hindamises ja strateegilise tegevuse analüüsimises.
3. Turunduskeskkond
Turunduseesmärk - tasakaal toodete ja turgude vahel ning missugiseid tooteid missugustele turgudele turutada (Ansoffi maatriks).
Turunduse makrokeskkond:
Majanduslik keskkond

tarbijate sissetulekud ( Lorenz 'i kõver). Tarbjate sissetulekute jaotus: brutosissetulek, reaaltasu, vaba jaotus ehk oma suva järgi kasutatav tulu.

Demograafiline keskkond

• rahvaarv ja selle muutumine
  
• vanuseline, sooline ja rahvusline jaotus
  
• perekond
  

Sotsiaal-kultuuriline keskkond

põhiväärtused

• rollide muutumine
  

Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, ettekujutuste ja eeliste kogumit, mis väljendub inimsuhetes ja sotsiaalse ühiselu vormides . Kaks osapoolt: vaimne ja aineline kultuur.
Kultuuriväärtused on: õpitavad, üheagselt püsivad ja muutuvad.
Poliitiline-õiguslik keskkond

turundust puudutav seadusandlus

Tehnoloogiline keskkond

tehnoloogia suhted keskkonnaga

Ökoloogiline keskkond
Kuuluvad kõik loodusressursid , mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab.
Looduskeskkonnas toimuvad muutused: loodusliku toorme vähenemine; seadusandliku reguleerimise tugevnemine.
Kaasaja majanduselu iseloomulikud tunnused:

kaupade pakkumises suureneb teenuste osakaal

• suureneb väikeettevõtluse osakaal
  
• suureneb sissetulekute erinevus
  
• tarbija keskmine jõukus kasvab
  

Turunduse mikrokeskkond:
Firma
Hankijad ( tarnijad )
Turundusvahendajad
Organisatsioonid ja isikud, kes aitavad firma toodangut turule toimetada ja seal sealiseerida.
Tarbijad = turg
Konkurendid
üldised - konkurents tarbija soovide tasemel
lähedased - firmad, kes pakuvad peaaegu samu tooteid, kuid erinevatele tarbijatele
kaudsed - firmad, kes pakuvad samadele tarbijatele erinevaid kaupu
vahetud - firmad, kes pakuvad ühesugust kaupa sarnastele tarbijatele
Huvigrupid
SWOT -analüüs
Oluline on:
mitte jätta kasutamata keskkonna poolt pakutavaid võimalusi
mitte jätta kahe silma vahele selle ähvardavaid ohtusid
olla teadlik oma tugevatest külgedest
teadvustada endale oma tegevuse nõrgad küljed
Tõhusaks abivahendiks strateegiliste otsuste vastuvõtmisel.
Ettevõttevälise keskkonna analüüsi eesmärgiks on välja tuua uued võimalused ja ohud.
Ettevõttesisese keskkonna analüüsi korral tuleb perioodiliselt hinnata ettevõtte tugevusi ja nõrkusi. Tugevad ja nõrgad küljed puudutavad ettevõtet ennast ja selle tooteid.
SWOT-analüüsi võib koostada:
1) ettevõtte kohta tervikuna :
Olulisemate punktidena võiks SWOT- analüüsis käsitleda:
2) valdkonna siseanalüü.
4. Sihtturundus
Sihtturunduses võib eristada kolme põhietappi:
- turu segmentimine
- sihturu valik
- toote positsioonimine
Turu segmentimine tähendab tarbijate rühmitamist vastavalt nende vajadustele, tunnustele ja käitumisele.
Sihtturu valik võib olla kas ühesegmendiline (üks toode ühele turule) või mitmesegmendiline ja kokku võib eristada sihturu valikul viit võimalust.
Mitmesegmendiline sptsialiseerumine:
turujärgne spetsialiseerumine (teatud tarbijale)
tootejärgne spetsialiseerumine
koguturu katmine.
Lõpuks tuleb igal sihtturul luua pakutavale kaubale parim positsioon (positsioonimine).
5. Tarbija ostukäitumine
Mõeldakse kõiki neid tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega.
Ostja karakteristikud on järgmised:
Tarbija ostuotsustusprotsess algab enne ostuotsuse langetamist ning jätkub pärast ostu sooritamist.
Ostuotsustusprotsessi iseloomustada järgnevalt:
1. Ostueelne etapp
2. Ostmise etapp
3. Ostujärgne etapp
Iga toode või teenus ei eelda ostmise käigus ilmtingimata kõikide kirjeldatud etappide läbimist. Erinevus on seotud ostuosalusega. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida tarbija ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel. Eristatakse kõrget ja madalat aktiivsust. Kõrge osalusega on tarbija tavaliselt siis, kui ost on tema jaoks tähtis ja toote valimine küllaltki keerukas. Tarbija riskitunne, mis sõltub tarbijast, tootest ja omatavast infost, väljendub ostuotsuse võimalikus negatiivses tagajärjes ja selle ilmnemise tõenäosuse tajumises.
Eristatakse järgmisi osturiske (tarbijariske):
1) funktsionaalne risk
2) finantsrisk
3) füüsiline risk
4) sotsiaalne risk
5) psühholoogiline risk
Osturiske saab vähendada või kõrvaldada, kui turundaja kasutab ekspertide ja asjatundjate kinnitusi, põhjalikke ja täpseid kasutamisjuhendeid, garantiisid jms.
Sõltuvalt ostu keerukuse astmest eristatakse ostuotsustusprotsessi kolme põhitüüpi:
1) ulatuslik otsustusprotsess - läbitakse kõik etapid, ost on oluline ja tajutav risk suur (näit. maja, auto)
2) piiratud otsustusprotsess - läbitakse kõik etapid lühema aja jooksul, sest vajatakse vähem infot (riided, mööbel, koduelektroonika jms)
3) harjumuslik otsustusprotsess - võidakse mõni etapp vahele jätta, sest teadmisi toodete kohta loetakse piisavaks ja osturiski madalaks (toiduained, ajalehted)
Ostujärgsest rahulolust või rahulolematusest sõltub lojaalse tarbijaskonna kujunemine.
6. Toode
Toode - kõik, mis võib rahuldada vajadust ja mida pakutakse turul eesmärgiga panna tarbima.
Tooted võivad olla: kaubad, teenused, isikud, kohad/ paigad , organisatsioonid, ideed, informatsioon.
Iga üksikut tarbijale pakutavat toodet võib vaadelda viiel tasandil:
1) toote tuum
2) konkreetne toode
3) loodetud toode
4) laiendatud toode
5) arenguvõimeline toode
Kaupade klassifitseerimisel lähtutakse kaupade kasutamise eesmärgist.
Sel tasemel jaotuvad kaubad kaheks suureks rühmaks:
tootmiskaubad (ehitised, tooraine , detailid, , teenused)
tarbekaubad (liigitatakse tarbija ostuharjumuste ja tarbekaupade kasutusaja pikkuse alusel)
Ostuharjumuste põhjal võib tooteid/kaupu kõige üldisemalt klassifitseerida järgnevalt:
1) esmatarbekaubad
regulaarkaubad ( seep , hambapasta)
impulsskaubad (küpsised, kommid )
hetkesituatsioonist tekkinud nõudluse kaubad (vihmavarjud saju ajal)
2) valikkaubad
sarnased kaubad
erinevad kaubad
3) erikaubad
4) võõrkaubad
Kasutamisaja pikkuse järgi jaotatakse kaubad/tooted:
1) lühitarbekaupadeks
2) kestvuskaupadeks
3) teenusteks
Teenus - müügiks pakutav tegevus või selle mitteesemeline tulemus ( soeng , uus info).
Teenuskaup tähendab, seda, et me pakume kliendile midagi sellist, mida ta ise ei oska, ei taha või ei saa teha. Iseloomulikumateks joonteks on nende mittemateriaalsus, lahutamatus teenindajast, ladustamise võimatus ja kvaliteedi muutlikkus.
Tootesari ja tootekompleks
Üks vähegi suurem firma ei tegele ainult ühe tootega . Enamasti on tegu tootesarjaga. Üksikute toodete turustamine on raskem kui terviklike komplektide müümine. Tootesari - toodete grupp, mis on omavahel seotud oma funktsioonide, tarbijate või hinna seisukohalt.
Tootekompleks - toodete ja toodanguseeriate kogum, mida tootja tarbijatele pakub.
Võimalus teistest erineda -> kasutada personaalset tootenime ehk markeerida toode.
Mark - ühe tootja või tootjate grupi toode, mis on märgistatud nime, sümboli, või kujunduse abil ning sellega eristatav konkureerivatest toodetest.
Marginimi - see osa margist, mida saab suuliselt väljendada - tähed, sõnad, numbrid ( McDonalds , Bond 007).
Margimärk - margi graafiline tunnus (sümbol, kujundus, värvikombinatsioon ).
Kaubamärk - seaduslikult registreeritud margitunnused, mis kaitseb tootja ainuõigust nendele.
Toote pakendil on rida funktsioone. Suunitluselt võib funktsioonid liigitada:
praktilised (kaitsev, transporti, ladustamist ja kauplemist hõlbustav)
promotsioonilised (tähelepanu äratav, infot pakkuv )
Toote pakendamisel on võimalik kasutada nii esmast pakendit, mis ümbritseb toodet kui ka sekundaarset pakendit, mis katab esmase (näit. lõhnaõli pudel on esmane ja lõhnaõli pudeli karp on sekundaarne pakend). Lisaks neile kahele kasutatakse veel ka transpordipakendit.
Tuleb teadvustada ka mitmeid pakenditega seotud probleeme, mis on küllalt teravalt esile kerkinud viimastel aastatel, s.o. pakend kui:
a) täiendava reostuse allikas
b) ressursside raiskaja
c) kauba hinna tõstja
d) tarbija mõjutaja
Toote elutsükli põhimudel jagatakse harilikult neljaks faasiks: juurutamine, kasv, küpsus ja langus. Neile eelneb toote väljatöötamise ehk kujundusfaas. Selles faasis toodet veel ei müüda, kuigi kulutusi tootele juba tehakse. Kuna kulutusi tehakse, aga käive puudub, siis on kasum negatiivne (kahjum).
Toote elutsükli põhimudel:
Olemasolevate toodete eluiga on piiratud ja nad vajavad asendamist.
Uue toote mõistet võib vaadelda kolmelt tasandilt:
a) toode, mida firma pakub, on turu jaoks täiesti uudne ja unikaalne ;
b) toode on uus firmale, aga mitte turu jaoks;
c) toode on tarbijale uus oma vormilt, mitte otstarbelt.
Uue toote väljatöötamisel eristatakse kõige sagedamini seitset vajalikku tööetappi:
1) Ideede genereerimine
2) Ideede hindamine
3) Toote kontseptsiooni väljatöötamine ja kontrollimine
4) Turundusstrateegia valikud
5) Kauba väljatöötamine
6) Turutestid
7) Tootmine
Bostoni maatriks
tagada uute toodete toetamiseks vajalik pidev rahavoog , õigel ajal kõrvaldada vananenud kaupu ning valida sobiv turundusstrateegia igale tootele. Koosneb tähest, rahalehmast, koerast ja küsimärgist. Tähed on tooted, millel on hea konkurentsipositsioon. Nendele toodetele on iseloomulik suur kasv. Tähtede esmaseks eesmärgiks on säilitada kasvukiirus. Rahalehmad - nende toodete puhul on rõhk positsiooni säilitamiseks. Esikohale on seatud tulud ning kasv on teisejärguline . Koerad on tooted, millel on nõrk positsioon mitte atraktiivsel turul. Koerte puhul tuleb tugevalt kärpida ja minimeerida turunduse üldisi kulutusi. Vahel eristatakse ka kahte tüüpi koeri : Tõelised koerad. Rahakoerad. Küsimärgid on tooted, mille käekäigu kohta pole veel täit selgust.
7. Jaotus: toote turustamine
Turustamise kui tegevusega toimetatakse kaup ostjatele kätte. Turustuskanalisse kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.
Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus , kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teise teel tootjalt tarbijale.
Vahendajad täidavad mitmesuguseid turundusfunktsioone:
1) vahetusfunktsioonid
müümine
ostmine
2) füüsilisedfunktsioonid
toodete ladustamine
transport
3) abistavad funktsioonid
informatsiooni kogumine
müügi stimuleerimine
Tootmisettevõtted vajavad vahendajaid sest:
puudub võimalus otsemüügiks
kasulikum tegelda kõrgemat tasuvust tagava põhitegevusega
vahendajatel rohkem kogemusi
Tarbekaupade turustuskanalid võivad olla järgmised:
1. Otsemüük
2. Jaemüük
3. Agendid ja jaemüüjad
4. Hulgimüüjad ja jaemüüjad
5. Agendid, hulgimüüjad, jaemüüjad
Jaotuskanali valik tarbekaupade jaoks sõltub:
1. Tootest
2. Vahendaja karakteristikutest
3. Konkurentsitingimustest
4. Firma karakteristikutest
5. Keskkonna karakteristikutest
Võimalik on valida:
massturustamine - toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi kõiki väljundeid
valikturustamine - kasutatakse antud territooriumi valitud väljundeid
eelisturustamine - kasutatakse üht väljundit antud territooriumil
Jaotuskanali liigid:
otsekanal - tootja müüb kauba otse kasutajale
ühetasandiline kanal - ühe vahendajaga
kahetasandiline kanal - kaks erinevat vahendajat
kolmetasandiline kanal
paralleelsed kanalid - rakendatakse mitut kanalit
vastassuunakanalid - kaupade liikumine lõpptarbijalt tootjale tagasi
Hulgikaubandus ühendab endas neid, kes omandavad kaupu eesmärgiga seda edasi müüa või kasutada tootmis- või kutsetegevuses.
Hulgimüüjate põhilised funktsioonid:
Turustus
Kaupade koondamine ja sorteerimine
Kaupade ladustamine
Kaupade transport
Jaekaubandus - müük vahetult lõpptarbijatele nende isiklikuks tarbimiseks .
1) sihtturg
2) kauba valik
3) teenused
4) hind
5) toetus
6) asukoht
Jaekaubandusettevõtete klassifitseerimine:
jae-ettevõtte suuruse alusel
pakutava sortimendi alusel
pakutava teenindustaseme alusel
müügikorralduse alusel
iseseisvuse astme järgi
asukoha alusel
8. Hinnakujundus
Laiemas käsitluses (majandusteoorias) - hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses.
Konkreetsemas ja kaasaegses tähenduses mõeldakse hinna all teatud kindlat rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest.
Hind on turunduskompleksi ainuke element, mis mõjutab ettevõtte tulusid.
Hinnakujundusotsuseid mõjutavad nii sise- kui välistegurid .
Siseteguriteks on:
turunduseesmärgid
turundusstrateegiad
toote omadused ja kulud
Välisteguriteks on:
turg ja nõudlus
konkurents
seadused
Hinnakujunduse etapid:
1. hinnaeesmärkide valimine
2. hinda kujundavate mõjurite määramine
3. hinnakujundusmeetodi valik
4. hinna kehtestamine
Hinnakujunduses vaja teada, kuidas reageerib nõudlus eri hindadele.
Nõudlus - seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad, suudavad osta.
Stabiilse hinnastrateegia korral kehtestab firma tootele püsiva hinna mingiks perioodiks ja peab sellest kinni sõltumata turu- või kulumuutustest.
Muutuva hinnastrateegia korral reageeritakse kulude, tooraine pakkumise ja toote nõudluse muutustele, kusjuures tooteomadused võivad jääda samaks.
Hinnakujunduses on põhimõtteliselt võimalik kasutada ühte kolmest meetodist või nende kombinatsiooni:
1) kulukeskne meetod
2) tarbijakeskne meetod
3) konkurentsikeskne meetod
4) kombineeritud hinnakujundusmeetod
Hinnataseme poliitika tuleb määrata kogu toote elutsükli jaoks. Hind mõjub sellele, kui ruttu toode läbib elutsükli.
Täiesti uue tootega turule tulles kasutatakse tavaliselt ühte kahest alternatiivsest hinnakujundusstrateegiast:
1) turuammutusstrateegia (koorevõtmine) - uuele tootele kõrge alghind
2) turuhõlvamisstrateegia - uuele tootele madala ja atraktiivse alghinna kehtestamine
Pärast esialgset hinnastruktuuri- ja strateegia väljatöötamist on tihtilugu vaja hindu alandada või tõsta.
Hinnasoodustuste tegemise eesmärgiks on kiirendada käivet kauba müügihinna vähendamisega.
Hinnasoodustused võivad olla:
hooajaallahindlus (sesoonirabatt)
kliendikaardiga seotud hinnasoodustused
hinnasoodustus tutvumispäeval
tagasiostutasu
Hindu diferentseeritakse mitmeti.
Enamlevinud on:
1) tarbijajärgne
2) tootejärgne
3) asukohajärgne
4) ajajärgne
9. Müügitoetus
Müügitoetus tähendab tarbijatega turundusprotsessis suhtlemist.
Toetus - ostja ja müüjav vaheline informatiivne suhtlemine , et mõjutada hoiakuid ja käitumist.
Müügitoetuse eesmärgid:
info levitamine
nõudluse stimuleerimine
avalikkuse käitumise mõjutamine
Sihtauditooriumi iseärasustest sõltub:
mida öelda
kuidas öelda
millal öelda
kus öelda
kelle nimel edastada sõnum
Müügitoetuse eesmärke võib olla palju, kuid kolm olulisemat on:
1) meet me! - informeerida
2) like me! - otsusetegijate veenmine
3) remember me! - meeldetuletus olemasolevatele tarbijatele
Turundusautoriteetide soovituste järgi peaks läkitus ideaalis lähtuma nn. AIDAS mudelist.
Kommunikatsiooni organiseerija ülesanded:
selgitada sihtauditoorium
määratleda soovitud vastureaktsioon
valida pöördumisvorm
valida infolevikanal
tagada tagasiside
Müügitoetuse kompleks sisaldab ettevõtte poolt turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat meetmete kombinatsiooni, kuhu kuuluvad:
reklaam
isiklik müük
müügi stimuleerimine e. soodustamine
avalikkussuhete arendamine
Reklaam - mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav (tavaliselt tasuline) sisendava iseloomuga teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid.
Reklaami erisus:
sõnumi koostab spetsialist
sõnum edastatakse reklaamikanalite kaudu
sõnumi kulud tasub tellija
peab olema selge, mis tootega tegemist ja kellele see mõeldud
Reklaami kuldreeglid :
tarbija veenmine
reklaam algab sobivast firmanimest
halvim on igav reklaam
lühike ja lööv
Reklaamikanali valiku piirab:
firma reklaami eelarve suurus
reklaami ulatus
reklaami sagedus
Isiklik müük - ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku ostuotsust.
Müügi soodustamise vahendid
Hinna pakkumine (alandatud hinnad, sooduskupongid)
Pakkumine naturaalses vormis (tootenäidised, preemiad)
Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid)
Esitlus müügikohal, (riiulisildid, kuvarid , siseraadio, näitused jne.)
Toetusmeetmestiku valikut mõjutavad tegurid:
olemasolevad raharessursid
toote iseloom
sihtturu iseloom
toote elutsükli faas
Firma strateegia (tõukestrateegia tõmbestrateegia)
Tõukestrateegia asetatakse pearõhk müügiteenistusele ja kaubandusele.
Tõmbestrateegia asetatakse põhirõhk tarbijate aktiviseerimisele ja nende nõudluse suurendamisele.