Mis on müeliin kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Mis on neuroni depolarisatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Kui kaua inimese peaaju "küpseb"?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon (0)

Psühholoogia - Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded?
Mis on närviraku sees?
Mille poolest nad erinevad?
Mis on müeliin kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus?
Kuidas närviimpulss levib?
Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib?
Mis on neuroni depolarisatsioon?
Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad?
Kui kaua inimese peaaju "küpseb"?
Mis on nende erinevusteks?
Mis on virgatsaine?
Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?
Millised stimuleerivad pidurdavad ja on universaalsed?
Kuidas virgatsained ajus toimivad?
Mis on geen Kus geenid kehas paiknevad?
Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine?
Mida tähendab translatsioon kus see toimub ning miks see vajalik on?
Kus toodetakse hormoone?
Mille jaoks on hormoonid vajalikud?
Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad?
Mis on refleksi instinkti ja õppimise vahe?
Mis on latentne teadvusväline õppimine?
Mis on vermimine?
Mis on klassikaline tingimine?
Kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis?
Mis on operantne tingimine?
Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus?
Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine?
Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses?
Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?
Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad?
Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam?
Kuidas on võimalik emotsioone uurida?
Mida tähendab mõiste põhiemotsioon"?
Millised on põhiemotsioonide tunnused?
Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud?
Millised emotsioonidest on põhiemotsioonid Nt kas üllatus on emotsioon?
Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada?
Milline on autonoomse närvisüsteemi funktsioon ohuolukorras?
Millisel juhul kahjulik?
Miks on emotsioonid vajalikud?
Milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu?
Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega?
Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida?
Kuidas vanem sellele reageerib?
Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"?
Milles see seisneb?
Kuidas toimib homöostaas?
Mis on kognitiivne dissonants?
Milles seisneb saavutuseesmärkide teooria?

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine

I Käitumise bioloogilised alused

1. NEURONID.

Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded?

Neuron koosneb :
a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast – kannavad närvierutust rakukeha poole
b)rakukehast (tuum ja muud organellid ) – võtta vastu ja edasi anda närvierutust
c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, müeliinikiht, kollateraalharud, presü naptiline aksonilõpe) – kannab närvierutust teiste rakkudeni

Mis on närviraku sees?

Tuum ja muud organellid.

Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada?
- Motoorne – liikumine, lihased, liigesed PNS
- Sensoorne – vaimne
- Interneuron – ühendab
- Pseudopolaarsed – dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad;
- Unipolaarne – üheainsa jätkega rakud , millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne
- Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga
- Multipolaarne – palju dendriite ja üks neuriit
Mille poolest nad erinevad?

Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades.

Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde?

Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule.

2. GLIIA.

Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?

Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv , mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid – aksoneid . Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks.
Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse.

Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus?

Mõlemad on spetsiaalsed rakud, mis tekitavad müeliini ja paiknevad aksonite ümber.
Schwanni rakud perifeersetes närvides
Oligodendrotsüüdid KNSi
Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson , mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile.

3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK.

Kuidas närviimpulss levib?

Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Levik: kahe närviraku vahel on pisut ruumi (sünaptiline pilu ), kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi.

Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Sünaps on koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Närvierutus ehk elektriliste potensiaalse vahe muutus. Kahe neuroni suhtlemine toimub läbi sünapsi ja on keemiline.

Säilitatakse virgatsaine põiekestesse

Põiekesed sulanduvad rakumembraani

Selle tulemusel pääsevad virgatsained sünaptilisse pilusse
POSTSÜNAPTILINE NEURON
Elektriline
PRESÜNAPTILINE
Keemiline

Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib?

Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise käigus. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali info edastamiseks pika maa taha. Närviimpulssi ongi aktsioonipotentsiaali laine, mis liigub piki aksonit suure kiirusega. Tema laeng on positiivne. Levib kiirusega 100 m/s.
Neurotransmitterid vabanevad aktsioonipotensiaali mjul närvilõomest ja muudavad teiste neuronite talitlust.
Rahuolek – potensiaalide vahe umbes 70 millivolti.

Mis on neuroni depolarisatsioon ?

Potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel on depolarisatsioon see aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele.

4. KESKNÄRVISÜSTEEM.

Kirjelda peaaju ja seljaaju .

PEAAJU:

Peaaju kaal 1.3-1.4 kg (u 2% kehamassist) vastsündinul 350-400g
koosneb: vesi (77-78%), lipiidid (10-12%), proteiinid 8%
12 kraniaal - ja 31 spinaalnärvi
Areng algab rakulehest, mis keerdudes moodustab neuraaltoru… käärud ja vaod formeeruvad

7. prenataalse elukuu aegu.

Aju anatoomiline orientatsioon: Coronal- eestvaade; sagittal- mediaalne vaade; horizontal- dorsaalne vaade
Peaaju osad on keskaju , vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju . Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks.

SELJAAJU:

Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g

Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad ? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid?
- frontaal- ehk otsmikusagar, – tahtelised liigutused, lõhnade tajumine , motivatsioon , meeleolu seisund
- parietaal- ehk kiirusagar , – sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
- temporaal- ehk oimusagar , – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
- oktsipitaal- ehk kuklasagar– toimub nägemisinfo töötlemine

KUKLA
KIIRU
OIMU
OTSMIKU

Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju “küpseb”?

Piklikaju - kontrollib olulisi reflektiivseid tegevusi - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine ja aevastamine
Väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus
Ajusild - sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusilla ja piklikaju kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu
Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel
Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus.

5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM.

Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve.

Kraniaalnärvid on peaajust väljuvad närvid. Spinaalnärvid on seljaajust väljuvad närvid.
Somaatilist närvisüsteemi kontrollib KNS läbi kraniaal- (osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed , mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente) ja spinaalnärvide (iga seljaaju segment saab närvikiud aferentsetelt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse).

Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid.

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks (kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganiet tegevust) ja autonoomseks närvisüsteemiks (reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites).
Autonoomne närvisüsteem jaguneb:
- Sümpaatiliseks osaks
- Parasümpaatiliseks osaks
Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks (kiirendab südametegevust, laiendab pupille), parasümpaatiline juhib organismi taastamist (aeglustab südametegevust, tõmbab kokku pupillid).

6. VIRGATSAINED.

Mis on virgatsaine? Virgatsaine ehk neurotransmitter on keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudab teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega.
Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?

Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek
Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine
Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus
Dopamiin - motiveeritus,edasipüüdlikkus, sõltuvus
Serotoniin - meeleolu, hetkeajede kontroll
Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus
Gamma -aminovõihape- pidurdusvirgatsaine
Depressiooni korral on tserotoniini süsteem alatalitluses.
Narkootikumide kasutamisel : Transporter ei saa virgatsainet retseptorit ära võtta → impulssi tuleb järjest rohkem → neuronid surevad
Millised stimuleerivad, pidurdavad ja on universaalsed?

Kuidas virgatsained ajus toimivad ?

Virgatsaine vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad e erutavad või pärssivad e pidurdavad. Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast .

7. GEENID.

Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad?

Geen on pärilikkuse tegur, geneetilis struktuuri(DNA) funktsionaalne osa, mis kodeerib mingit valku ja selle kaudu määrab mingi tunnuse iseloomu. Geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA), mis sisaldab kombinatsioone neljast erinevast lämmastikalusest (A, T, C ja G)
Igas rakutuumas asub genoom , mis on koondatud kromosoomidesse- inimesel 23 paari kromosoome
Geen ise ei ole konkreetse ülesande täideviija, vaid info panipaik, milles hoitakse miljardite aastate kestel tekkinud sõnumit, et see järglastele veatult edastada

Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Mil moel on geenid seotud närvisüsteemi ja käitumisega? Silma värv, pikkus, geneetilised haigused.
Mida tähendab translatsioon , kus see toimub ning miks see vajalik on?

Translatsioon - valgu biosüntees. RNA (seega ka DNA) nukleotiidse järjestuse tõlkimine valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA. Toimub ribosoomides.

8. HORMOONID.

Kus toodetakse hormoone? Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse.
Mille jaoks on hormoonid vajalikud? Hormoonid reguleerivad keha ainevahetust
Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad? Hormoonide tase varieerub ning mõjutab otseselt käitumist ja õppimist. Soolised erinevused ( testosteroon , östrogeen ).

II Õppimine

9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS.

Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide.

Refleks on käitumise lihte vorm , mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Tingimatud(pärilik, kaasasündinud) ja tingitud(kogemuste kaudu omandatav) refleksid.
Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks
Õppimine uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks

10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID.

Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)?

Habituatsioon - reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Näiteks kassipoeg , kes panna peegli ette mängib iseendaga , hiljem saab aru, et see on tema ise. Kella tiksumine, sügelus – lähevad üle, ei pane mingi aja möödudes enam tähele.
Sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Näiteks, kui loengus tõuseb keegi püsti ja kõnnib ära. Kõik vaatavad, kuna see ootamatu ja võib ntks olla ellujäämiseks vajalik.

Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid.

Me teame tunnetuslikult, kuidas mingi tegevus asi toimib aga olukorras olles puuduvad meil reaalsed oskused? Filmidest kaklus stseenid .

Mis on vermimine ?

Vermimine on järele tegemine, beebid imiteerivad oma emasid.

Mis on klassikaline tingimine?

Luuakse seos kahe stiimuli – tingitud ja tingimatu stiimuli – vahel.

Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis ?

11. BIHEIVIORISM.

Mis on operantne tingimine? Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel
Seleta lahti ‘tagajärje seadus’ [Law of effect ].

Olukord, millel on positiivne tagajärg juhtub tõenäoliselt uuesti, erinevalt olukorrast, millel on negatiivne tagajärg.
Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem.

Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus?

Suhteskeem: teatud tehtud asjade eest saad näiteks hinde
Intervallskeem: tehakse töid etteteatamata ntks suvalisel ajal

Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele?

Käitumist ei kinnitata koguaeg

Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine?

Õpitakse keskkonnast, mida teevad eakaaslased, kuidas reageerivad jne.

12. ÕPPIMISTEOORIATE RAKENDUSI.

Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine?

Tsirkuses kasutatakse instrumentaalse tingimise seaduspärasusi. Kui käitun nii nagu soovitakse saan head näiteks küpsist vms.

Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta.

Konstrueerige üks näide fikseeritud intervallkava kasutamisest klassiruumis.

Kui õpilased teavad, et õpetaja võib suvalisel ajal teha tunnikontrolli siis kindlustab õpetaja selle, et õpilased õpivad pidevalt.

Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?

13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID.

Tooge näiteid aju bioloogilistest piirangutest õppimisel. Millised piirid seab dopamiinisüsteemi funktsioneerimine operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele?

14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA.

Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega ( ADHD ) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime,

suurenenud impulsiivsus , liigne kehaline aktiivsus, raskus instruktsioonide järgimisel..).
Õpetajal raske sellistel õpilastel oodata kohapeal istumist 45 minutit järjest. Seega oleks tarvis teha vahepeal midagi füüsilist. Näiteks istutakse 15 minutit ja siis 10 minutit võimeldakse vms.

Milline võiks olla sarrustamisstrateegia sotsiaalfoobia puhul (sotsiaalfoobia lühikirjeldus: kardavad esineda, kardavad teiste tähelepanu, on väga ärevad klassiruumis, jäävad seltskonnas tagaplaanile, väldivad suhtlemist ja esinemist , kardavad teiste negatiivset hinnangut )? Näiteks sotsiaalfoobia all kannatava kooliõpilase puhul tuleks esiteks luua positiivne ja sõbralik keskkond. Teiseks tuua välja ainult positiivseid omadusi selle õpilase kohta, siis teised õpilased hakkavad ka temast positiivsemalt mõtlema ja selle tulemusel soovivad ka temaga rohkem suhelda. Klassi ette minnes ei tohiks tema vigu välja tuua, pärast kindlasti kiitma. Negatiivseid asju kinnitada ainult positiivsega.

EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON

Kordamisküsimused II seminariks

EMOTSIOONID

1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi.
Emotsioon on ahelprotsess, millega kaasnevad kogu keha haaravad keerukad muutused inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega(näiteks näoväljenduses).
Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad?
Emotsioon sisaldab järgmisi komponente:
• Emotsioone põhjustavad sündmused – iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord
• Sündmuste kodeerimine – sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse
• Hinnang – sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule
• Füsioloogiline reaktsioon – Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid
• Tegutsemisvalmidus – sisaldavad erinevaid käitumistendentse
• Emotsioonide avaldumine – näoilmed, hääle muutus
• Regulatsioon – tahtlik pidurdamine või võimendamine
Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam?
Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist(tähenduse andmine on suuresti mõjutatud kultuurist näiteks naiste välimus) ja hinnangut(sündmuse liigitus mõjutab hinnangut, et kuidas inimene ennast tunneb).
Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist ja hinnangut. Kuna kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriase sündmus liigitatakse jamissugune hinnang talle antakse. Kuigi paljud kultuurid jagavad ühiseid sündmuste kategooriaid, nagu ebaõiglus või meelelahutus, võivad inimesed eri kultuuride üht ja sama sündmust vüi olukorda erinevalt kodeerida. USA/Artaktika üksinda kodus näide, jaapanlased vs ameeriklased filminäide.
2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti?
Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu
2. Eksperimendid inimestega
tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon →kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad;
ajukuvamise meetodid – ei saa teha loomulikus keskkonnas
3. psühhofarmakonide toime uurimine ,
4. näoväljenduste uurimine
Eksperimendid loomadega – neurobioloogia ; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet – kuidas käitub?
käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus)
Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta
Ajukuvamismeetodid
3. Mida tähendab mõiste „põhiemotsioon”?
Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist. Üldiselt arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist alates, alguses mitteteadlikud ning kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt.
Millised on põhiemotsioonide tunnused?
Põhiemotsioonide kriteeriumid:

Universaalsete näoväljenduste olemasolu
Emotsioonide esinemine teistel primaatidel
Emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused
Tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena
Kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel
Emotsiooni kiire teke
Lühiajaline kestus
Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt
Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata

Nimetage Ekmani põhiemotsioonid:

Rõõm

Üllatus

Kurbus

Hirm

Viha

Vastikus hiljem tuli juurde ka põlgus.
Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Jaak Panksepp – vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe.
Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud?
Põhiemotsioonide teooria tõestuseks:

Igas keeles sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone.
Jaak Panksepp – vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe
Uurides näoväljendusi leidis Darwin , et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt

Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990)
Puudub üksmeel selle osas:
• kui palju on põhiemotsioone,
• millised emotsioonidest on põhiemotsioonid. Nt, kas üllatus on emotsioon? Üllatus võib olla nii negatiivne, neutraalne kui ka positiivne.
• mis teeb nad põhiliseks.
Näiteks, kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega.
Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel.
Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad.
Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada?
4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon - Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused?
James-Lange teooria (1884, 1885) – emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon.
Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju:

Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos.
Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral.
Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki.
Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist.

Olulisemad erinevused: ühel kontrollib emotsioone kehalised reaktsioonid(James-Lange) ja teisel aju(Cannon-Bardi).
5. Milline on autonoomse närvisüsteemi funktsioon ohuolukorras? Millisel juhul on see funktsioon inimesele kasulik, millisel juhul kahjulik?
Sümpaatiline närvisüsteem:

aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis, kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, laiendab silmapupille, aeglustab seedeelundkonna tööd)
kasutades selleks energiat ja teisi keharessursse;
on töös näiteks kehalisel treeningul või mingis äkksituatsioonis hilisöisel tänaval ( süda hakkab puperdama, hingamine kiireneb , lihased tõmbuvad pingule jne.)

Parasümpaatiline närvisüsteem:

viib organismi rahuolekusse,(aeglustab südametööd, laiendab veresooni, langetab vererõhku, ahendab silmapupille, kiirendab seedeelundkonna tööd)
taastab organismi varusid ja tasakaalu.

6. Miks on emotsioonid vajalikud? Kirjeldage emotsiooni erinevate komponentide funktsioone ja olulisust.
Emotsioone on vaja, et inimesi paremini mõista. Vastasel juhul oleks meie jutt monotoone ning me ei mõistaks jutu tagamõtet. Emotsioonitu tekst ei kutsu kuulama . Paremini kontakti saada ning suhelda. Mõista mis on ohuks . Viha – paneb su ründevalmis. Sündmus-põhjustab emotsiooni, kodeerimine – milline see emotsioon on, tegutsemisvalmidus- valmis põgenema kui vaja, emotsiooni avaldumine – pisarad, naer … , regulatsioon – kas võimendada või mitte.
7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest.
Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis.
Olulisemad piirkonnad – taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor

Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal.
Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises

On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera
8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu?
Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega?
Mingi osa on inimesel ikkagi ka bioloogiline, mitte ainult kultuurinormide ja käitumisnormide vormida. Bioloogiline osa aitab meid rasketel hetkedel otsuseid teha.
9. Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida? Tooge välja erinevaid emotsioonide reguleerimise viise/ strateegiaid . Kuidas võib emotsioonide vale või mittereguleerimine inimestele probleeme tekitada? Miks on lastel enda emotsioone raskem reguleerida? Kuidas saaksid täiskasvanud selle õppimist soodustada?
Võimendada või tagasi hoida. Oleneb sellest, kuidas oleme harjunud või millised on kultuuri mõjud. Me kas jälgime teisi inimesi – lapsed vanemaid, õpilased õpetajaid jne.
Kui lapsed on saanud vale arusaama ning neil on oma emotsiooni jaoks positiivne tagasiside, kuid kui tuleb negatiivne tagasiside siis nad ei oska sellega arvestada.
Lastel on oma emotsioone raskem reguleerida, sest nad ei tea veel täpselt, millist tagasisidet nad võivad teistelt inimestelt saada.
Täiskasvanud saavad siin aidata, kui hetkel aset leidvat emotsiooni ka ise näitavad või siis on neil hoopis vastupidine emotsioon.
Lapse kukkumise näide – kuidas vanem sellele reageerib?

MOTIVATSIOON

10. Mida tähendavad mõisted “motivatsioon” ja “vajadus”? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow’ hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee.
Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab
Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk
Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile , mis viib eesmärgi saavutamisele
A. Maslow vajaduste hierarhia: inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub.
Motivatsioon põhineb saavutamata vajadustel
Maslow püramiid:

7 eneseteostus – oma võimete realiseerimine
6 esteetilised – kord, ilu
5 kognitiivsed – teada, mõista, uurida
4 hinnang – saavutada, olla kompetentne
3 kuuluvus, armastus
2 turvalisus – olla ohutu, kindel
1 füsioloogiline – nälg, janu, uni, soojus , seks

11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll? Kirjeldage negatiivset ja positiivset tagasisidesüsteemi ühe vajaduse näitel!
Homöostaas on keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise suhteliselt kitsas vahemik, mida organism säilitada püüab. Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest tegutsema selle nimel, et säilitada või taastada organismi sisemine tasakaal ehk homöostaas. Tegevust juhitakse negatiivse (tegevuse tulemusena edaspidi see tegevus lõpeb või muutub vastassuunaliseks) ja positiivse (tegevuse tulemusena edaspidi selle tegevuse kordumise tõenäosus suureneb) tagasiside kaudu.
12. Millised füsioloogilised mehhanismid osalevad näljatunde tekkimises ja söömise kontrollimises? Mis juhtub imetajaga siis, kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud? Kuidas mõjutavad näljatunnet ja söömist kultuurilised tegurid? Millised on levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid kaasaegses ühiskonnas? Nimetage erinevaid tegureid, mis nende kujunemist ja levimist soodustavad?
• Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest.
• Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega – pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat .
• Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused
• Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine
Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine. Ei tea millal söömist lõpetada.
Levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid:

Liigsöömine
Anorexia nervosa – 1% arenenud maade inimestest põeb, 90% naissoost
- Häiritud kehataju

kontrollivajadus

Bulimia nervosa – võivad olla normaalse kehakaaluga, 19% naistest ja 5% meestest

13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest ? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek?
Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete
paremaks muutmiseks
• Uudishimu – soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine
Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga
• Kontrollitunne –vajadus ette ennustatava keskkonna järele
• Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde – sellele vastand kontrolli puudumine
o Tähtis kontrollikese – kas kontroll minu sees või väljaspool mind,
Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde
• Leon Festinger’i igav katse
• Saavutusvajadus – tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel
• Henry Murray (1938) – saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu, pingutada millegi raske sooritamise nimel nii hästi ja kiiresti, kui võimalik
Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – ühiskond ja kultuur programmeerivad inimesi teatud liiki tegevusteks.
• Ühiskonna mõju toimib väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujunemise kaudu. Näiteks – armastusehoolitsemise-, kiindumuse-, inimkooslustesse kuulumise vajadus.
• Sotsiaalne soodustamine – koos kergem teatud ülesandeid lahendada
• Sotsiaalne looderdamine – summaarselt keskmine tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi
pingutanud.
• “Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi”
14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist.
Kognitiivne dissonants – (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega.
Uute teadmiste omandamisel võib see tulla takistuseks, kui saad teada midagi, mis on vastuolus juba teatavaga.
15. Milles seisneb saavutuseesmärkide teooria? Kuidas on see seotud õppimise viisi ja tulemuslikkusega? Millistes eluvaldkondades võiks antud teooria veel olulist rolli mängida?
Tänaseni ühe tähtsama saavutusmotivatsioonikäsitluse – John W.Atkinsoni poolt 1960ndatel loodud edulootuse-väärtuse teooria kohaselt on inimese saavutused emotsionaalse konflikti tulemus. Inimesel võib esiteks olla soov saavutada edu ja teiseks soov vältida ebaedu ning motiveeritus sõltub sellest, milline soov tugevam on. See omakorda on seotud edulootusega ehk inimese hinnanguga edu saavutamise tõenäousele ning sellega, kuivõrd väärtuslikuks inimene saavutamist peab.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 61 allalaadimist

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #1

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #2

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #3

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #4

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #5

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #6

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #7

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #8

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #9

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #10

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #11

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #12

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

angelika1234 Õppematerjali autor

emotsioon emotsioonid virgatsaine motivatsioon närvisüsteem põhiemotsioonid närvirakk hormoonid peaaju poolkera regulatsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Emotsioonide konspekt

· Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON

Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused?

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Käitumise bioloogilised alused

Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

EMOTSIOONID ja motivatsioon

solvang) hinnang (sündmus positiivne või negatiivne, enda või teiste tekitatud, kas inimene kontrollib olukorda) füsioloogiline reaktsioon (hirmuga kaasneb külmatunne, higistamne, lihaste pingulolek) tegutsemisvalmidus (hirmuga kaasneb impulss ennast oletatatava hädaohu eest kaitsa, näiteks joostes) emotsioonide avaldumine (näoväljenduses, hääletoonis, muu emotsionaalne käitumine) regulatsioon (emotsioonide väljendumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult). Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon kuus põhiemotsiooni viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus,

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

doc

Tunnetuspsühholoogia aju ehitus, närviraku ehitus

ei saa õppimise teel omandada. õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Tooge iga kohta näide. 6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile habituatsioon - Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile 7. Latentne õppimine - nähtamatult toimuv, tunnetusel põhinev Tooge näiteid. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline ja ebaregulaarne kinnitus suurendab kustumiskindlust 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? sensoorne, motoorne, interneuron, Mille poolest nad erinevad? 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil?

Psühholoogia

odt

Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Kahjustuste korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ja sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile, on aktiivsem muusika tajumisel. Emotsioonid ka lateraliseeritud: õnnetunne aktiveerib vasakut ja hirm, viha ja vastikusetunne paremat poolkera. 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest) Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasematest kogemustest.

Psühholoogia

ppt

Emotsioonid ja emotsiooniteooriad

tajutakse, inimese hinnang stiimulile või tähendus, mida ta stiimulile omistab · Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni Emotsiooni komponendid · Emotsioone põhjustavad sündmused · Sündmuste kodeerimine · Hinnang · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon Põhiemotsioonid · Põhiemotsioonide teooria kasuks rääkivad asjaolud: · Enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone (rõõm, kurbus, hirm jne) · Teooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal emotsioonide kujul Jaak Panksepp räägib vähemalt neljast anatoomiliselt

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid