Käitumise bioloogilised alused. Õppimine (15)

Q: Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Mis on müeliin kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Mis on refleksi instinkti ja õppimise vahe?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Mis on latentne õppimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustutamisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Millised on õppimise neutraalsed alused?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Q: Kuidas närviimpulss levib?

Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded?
Mis on müeliin kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?
Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
Mis on refleksi instinkti ja õppimise vahe?
Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon?
Mis on latentne õppimine?
Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustutamisele?
Millised on õppimise neutraalsed alused?
Kuidas närviimpulss levib?
Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada?
Mille poolest nad erinevad?
Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil?
Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad?
Mis on klassikaline tingimine?
Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine?
Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses?
Kuidas toimub trikkide õppimine?
Mis on aversiivne tingmine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?
Mis on aktsioonipotentsiaal milline on tema laeng ja millise kiirusega liigub?
Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem?
Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta uurimismeetodid?
Mis on operantne tingmine?
Mis on vermimine?
Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused?
Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline?
Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus?
Kuidas virgatsained ajus toimivad seleta skeemil?
Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid?
Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos?
Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud?

KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE.

Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded?
Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha , dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit , pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid – sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks.

Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest.
Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise
kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana).

Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?
Virgats - või närviülekandeaine on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest rakkudevahelisse ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali.
Valik virgatsaineid:

atsetüülkoliin (Ach) – motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek
dopamiin (DA) – motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia , parkinsonims, uudishimu
serotoniin (5-HT) – meeleolu, hetkeajede kotrollimine, uni
noradrenaliin (NA) – tähelepanu, ärksus
gamma-aminovõihappe ( GABA ) – pidurdusvirgatsaine interneuronites
Glutamaat – erutusvirgatsaine, õppmisvõime alus.

Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele.
Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuste korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ja sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile, on aktiivsem muusika tajumisel.
Emotsioonid ka lateraliseeritud: õnnetunne aktiveerib vasakut ja hirm, viha ja vastikusetunne paremat poolkera.

Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide.
Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest)
Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasematest kogemustest. Instinktidega on näiteks tegemist näiteks lindude pesaehitamine, imetajate ujumisoskuste, putukate võrgu ja kookoni kudumine ning lindude peibutusmängu elementide sooritamise puhul. Instinkid on ka inimese jaoks ääretult olulised, eelkõige elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt.
Õppimine on indiviidi suhteliselt püsiv muutumine,mis on saavutatud kogemuse tulemusena; uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel

Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid.
Sensitisatsioon ehk tundlikkuse teravdamine on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. Kahtlemata juhtub aeg-ajalt asju,mille tagajärjed on väga häirivad ja võimalik et eluohtlikud. Niisugused sündmused toimuvad hoiatavalt ning loomade tundlikkus ja tähelepanu nende suhtes teravneb.
Habituatsioon ehk harjutamine seisneb selle äraõppmises, et mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu, isegi kui nende toimumine on ettemääramatu. Näiteks võib mingi tundmatu heli ehmatada, aga kui see kõlab korduvalt ilma eriliste kasulike või kahjulike tagajärgedeta, pole mõtet tegevust katkestada või peitu pugeda.
Vajalikkus:piirav stiimulite hulka, mille suhtes õppija on püsivas valveseisundis; ootamatud ja senitundmatud stiimulid võivad tähendada ohtu ning nendele keskendumine kõigemuu foonil on põhjendatud ja energiasäästlik; kinnijäämine ana ja tuttaba läbitöötamisse pärsib hetkesündmustele keskendumist ja uute potentsiaalselt mõjusate seoste märkamist.

Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid.
Nähtamatult toimiv, tunnetusel põhinev.

Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustutamisele? Miks?

Millised on õppimise neutraalsed alused?

Närvikoe plastilisus sünapside ja dendriitide hargnemise tasemel
Uute dendriidogade kasvamine avab uusi sideliine naaberrakkude vahel.
Aplüüsia – populaarne uurimisobjekt
Presünaptiline hõlbustamine
Pikaajaline potenseerimine

Kuidas närviimpulss levib?
Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja levib piki aksonit närvilõpme suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku membraani. Uue närviimpulssi teke oleneb erutava ja pidurdava stimulatsiooni suhtelisest osahulgast kõigis neuronini jõudnud mõjutustes

Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad?
Närvirakkude põhitüübid on motoorne , sensoorne ja interneuron. Täidavad erinevaid ülesandeid ja koonduvad rakukobarateks ehk ganglionideks ja muudeks eristatavateks närvisüsteemi struktuurideks.
Motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus.. graanultakud väikeajus on ümmargused ja läbimõõduga 6-8 mikromeetrit (10 astmel -6).purkinje rakud sealsamas aga pirnikujulised ja läbimõõduga 60-80 mikromeetrit

Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil?
Hormoonid on mitmesugustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse. Hormoonide toime avaldub vaid sellistes kudedes, kus leidub nende suhtes tundlikke rakke. Hormoonide vahendusel reguleeritakse väga suurel määral sigimis - ja paljunemis- ning järglaste üleskasvatamise protsessi. Hormonaalse kontrolli all on suguküpsuse saabumine ja sellega kaasnev huvi oma keha ja vastassoo vastu. Hormoonidel on oma roll ka organismi veetasemekaalu säilitamisel, arenguprotsesside ning stressipuhuse käitumise regulatsioonis.

Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad ning mis on nende peamised funktsioonid?

Kukla- ehk oktsipitaalsagar : asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsioooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime
Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor , kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele.
Oimu- ehk temporaalsagar : on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helis -visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon .
Otsmiku- ehk frontaalsagar: selles paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor. Frontaalsagara tagumist tsentraalvao ette jäävat osa nim pretsentraalkääruks ja see on spetsialiseerunud motoorika kontrollimisele. Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt süsteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. Prefrontaalsagara üldiseks funktsiooniks peetakse eksekutiivsete ehk täidesaatvate käitumisprogrammide koordineerimist

Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide.
Õppimisvorm, kus õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel. Klassikalise stiimuliga on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, näiteks kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord pärast kellahelinat

Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid.
Õppimisvorm, jäljendamine. Õppimine sotsiaalsete eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii võib olla väikellastele eeskujuks vanemate, algklassiõpilastele õpetaja või noorukitele mõne iidoli käitumine, kuid jäljendada võidakse ka teabelevikanalitest nähtut.

Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õppimine?
Operantset tingimist. Loom peab triki ära õppima, sest ta teab et iga kord kui ta trikki teeb, siis saab ta nt. preemiat.

Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta.

Mis on aversiivne tingmine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?

Mis on aktsioonipotentsiaal , milline on tema laeng ja millise kiirusega liigub?
Stiimuli tugevust kodeeritakse aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles. Inimese närvirakus suurim närviimpulsside sagedus on 1000 impulssi sekundis.

Mis on sünaps?
Sünaps on närvirakkude vaheline närviülekande toimumise koht. Sünapsi osad on presünaptiline askonilõpe, sünaptiline pilu, postsünaptiline närviraku membraan

Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem?
Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid.

Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)?
Uurides patsiente, kellel vigastus või haigus on põhjustanud ajukahjustuse. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme.

Mis on operantne tingmine? Tooge näiteid.
Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärjedest õppimises, näiteks koer õpin lukselingiga lõgistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle peale välja viinud.

Mis on vermimine ? Tooge näide.
Kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest
Vermimise ja õppimise vahe:

õppimine esineb kogu eluaeg , vermimine üks kord ja väga kitsais vanusepiirides
uute närviseoste väljakujunemine nõuab õppimise puhul teatavat aega, vermimise puhul toimub kiiresti
õppimise teel väljakujunenud närviseosed võivad kaduda, vermimise puhul on väga püsivad

Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused?
Klassikaline tingimine:

õpitakse seost stiimulite vahel
tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tatest
tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile

Operantne tingimine:

õpitakse seost teoo ja tagajärje vahel
tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist
reaktsioon võib olla ükskõik missugune

Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta.
Sõltub ajavahemist

Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline?
Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion), Garcia and Koelling (1966) toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR).

Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus?
Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjutamisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nim ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus . Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks, mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni. Selleks on tarvis teatu hulka teatud piisava tugevuse ja kvaliteediga närviimpulsse, mis on võimelised piisavalt rutama aju kindlate piirkondade töötlusmehhanisme

Kuidas virgatsained ajus toimivad )seleta skeemil )?
Virgatsainet säilitatakse sünaptilistes põiekestes. Närviimpulsi mõjul vabaneb see sünaptilisse pilusse. Postsünaptilisel rakul on retseptorid mitme virgatsaine jaoks. Virgatsaine ühineb
retseptoriga nagu lukk võtmega.
Virgatsained toimivad kahel põhilisel viisil. Mõnedes sünapsides muudavad retseptoritele seotud virgatsainemolekulid närviraku membraani läbilaskvust ioonidele. Sellega muutub otsekohe neuroni membraani potentsiaal ja seega ka erutuvus. Teine tee on kaudsem – virgatsainest ergastatud retseptorire kuju muundub, see mõjutab järgmiste valkude omadusi närvirakus, mitmed ensüümid aktiveeruvad üksteise järel. Tulemuseks on kas oluliste valkude omaduste ja raku elutegevuse suhteliselt kiired muutused või pikaajalisemad muutused seetõttu, et tegevusse haaratakse transkriptsioonifaktorid – valgud , millest sõltub geenide alusel valkude moodustamine ehk geeniekspressioon .

Loetle peaaju osad. Nimeta,mida nende funktsioonidest tead.
Peaaju jagatakse eesajuks (mille moodustavad vasak ja parem ajupoolkera ), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist ja vereringet, aga ka näiteks neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad . Piklikaju läheb üle ettepoole võlvuvaks ajusillaks. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad ning sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Ajusillast selgmisel pool on väikeaju, mille neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu. Keskaju aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Talamuses on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamd tajutud teabe edastamisel ajukoorde. Talamuse all hüpotalamuses on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on eesaju . Ajukoore all paiknevad siin massiivsed basaaltuumad, mid võimaldavad meil tahtmis mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hipokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalse õppimine on tihedalt seotud mandelkeha talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on siiski kääruline uuem ajukoor, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda.

Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid?
See on teadus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Meie praeguse arusaamise kohaselt ennekõike neuronivahelist sünaptilist ülekannet muutes. Psühhofarmakonid võivad pärssida virgatsaineid sünteesivaid ensüüme, blokeerida postsünaptilisel närvirakul paiknevad virgatsainetundlikud retseptormolekulid (skisofreenia, tees, kohvis, cocas sisalduv kofeiin ), takistada virgatsainete tagasihaaret ja sellega suurendada nende mõju teistele neuronitele (depressiooniravimid), suurendada retseptorite tundlikkust virgatsainete suhtes ( rahustid ja uinutid ), asendada virgatsaineid, nende retseptoreid ise stimuleerides ( oopium ja kanep ), või suurendada virgatsainete vabanemist ja sellega tugevdada vastavat närviülekandeahelat (amfet, ecstasy ).

Seleta lahti „tagajärje seadus“
Edward Lee Thorndike: Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise tõenäosus suurem, negatiivse tulemuse korral väiksem.

Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel.

Vanus
füsioloogiline seisund
keskkond
ülesande keerukus

Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos?

Tooge näide varieeruva intervallkava kohta.

Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b) aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud?

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 206 allalaadimist

Käitumise bioloogilised alused-Õppimine #1

Käitumise bioloogilised alused-Õppimine #2

Käitumise bioloogilised alused-Õppimine #3

Käitumise bioloogilised alused-Õppimine #4

Käitumise bioloogilised alused-Õppimine #5

Käitumise bioloogilised alused-Õppimine #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

206 laadimist Kokku alla laetud

15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jenx55 Õppematerjali autor

vastused kordamisküsimustele

kordamisküsimused õppimine käitumise bioloogilised alused

Sarnased õppematerjalid

doc

Tunnetuspsühholoogia aju ehitus, närviraku ehitus

2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analuutiliselt detailidele Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe

Psühholoogia

doc

Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused

vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleksid on meile otstarbekad äraelamise ja kohanemise seisukohalt. Instinktid on pärilikud tingimatud refleksid, nad on antud liigi kõigile isenditele stereotüüpsed. Õppimine on seose kujunemine tingitud ja tingimatute reflekside vahel. 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Habituatsioon on lihtne õppimine. Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Latentne õppimine on nähtamatult toimuv ja tunnetustel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline kinnitamine 9. Kuidas närviimpulss levib

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms)

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Käitumise bioloogilised alused

Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht,

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

pdf

Käitumise bioloogilised alused I: närvisüsteem ja käitumise juhtimine

Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või

Psühholoogia

pdf

Käitumise bioloogilised alused

KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesuguse kuju ja

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest, väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad: eesmine ja lateraalne tuum liigutuskontroll tagumine tuum kehatundlikkus külgmine põlvikkeha nägemine mediaalne põlvikkeha kuulmine

Füsioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (15)

eliss16: Materjal oli abiks, aga osad küsimused olid vastamata, millel endalgi vastust polnud, seega lootsin need siit leida!

17:20 25-09-2012

A J: hea materjal, küsimused vastatud hästi, ainult et mõned küsimused on vastamata jäänud.

18:51 10-01-2011

nunnuce: muidu oli kasulik, aga just need küsimused olid vastamata, mis mul vaja oli :)

17:03 13-10-2012

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk